Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Louis XIV". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
versailles, mazarin, 1715, jules, 1638, trooni, mazarini, päikesekuningas, valitsemisaeg, 1643, monarhia, etendustes, kaunite, jumalaga, mancini, theresa, ratsutamine, piljardi, mängimine, flandria, magamistuba, neljandat, 1722Need õigused tegid valitseja kõige kõrgmaks isikuks riigis. (3) Kõigist valitsusvormidest väitis Bishop Jaques Bossuet, et monarhia oli kõige parem, kõige iidsem, kõige loomulikum kuna Jumal seadis ametisse kuningad ja läbi nende valitses kõiki inimesi üle maailma. Kuna kuningad said oma võimu Jumalalt, oli nende võim piiramatu. Nad ei olnud vastutavad mitte kellegi teise ees peale Jumala. (3) 2. LOUIS XIV 2.1 Louis XIV elulugu Louis XIV sündis 5.septembril 1638. Üsna noorelt jättis ema ta ilma hoolitsusest. Tema eest hoolitsesid teenijad. Kodusõjad tõid Louis XVI-le vaesuse, õnnetuse, kurbuse, külma ja nälga. See muutis tema iseloomu ja ta ei suutnud enam kunagi andestada Prantsusmaale, ega tavainimestele. (1) Louis XIV, Prantsusmaa Päikesekuningas, oli pikima valitsemisajaga Euroopa ajaloos (1643- 1715). Ta viis oma valitsusajal absoluutse monarhia oma kõrgeimale tasemele, rajas kuldse
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest.
Louis XIV Sissejuhatus Louis XIV sündis 1638. aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani
..................................................4 Merkantilistlik majanduspoliitika.................................................................5 Louis XIV kirikupoliitika..................................................................................6 Kasutatud allikad..............................................................................................7 Louis XIV Prantsusmaal · Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ning suri 1. Septembril 1715. Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Austria Anna ja Louis XIIIpoeg. Louis XIV ema oli päitolult Hispaanlanna, ta oli ka noorem vend Philippe d'Orléans, kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel
Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal
.........2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin
Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Versailles` loss on külastajate arvult Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal käib seal umbes neli miljonit külalist. Loss ja pealinn Peaaegu sajandi (16821789) vältel oli Versailles tähtsam kui Pariis. Siin elasid kuningas ja kuninganna koos troonipärijatega, ministrid ja õukondlased, saadikud ja õuedaamid, rääkimata arvukast teenijaskonnast. Seisusekohaselt ei tulnud majutada mitte ainult inimesed, vaid peavarju ootasid ka kuninglikud hobused ja jahikoerad. Tallides, mis olevat oma uhkusega ületanud nii mõnegi Euroopa vürsti elamise, leidsid koha üle 300 hobuse ja 2000 tõlla. Versailles'sse rajati 20 km teid ja 11 ha katusealust pinda koos 700 ruumiga
kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria
Minu 17.-18. sajandi kunstiajalugu Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga, loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Selle lossi ehitajaks oli Louis XIV ehk Päikesekuningas. Arhitektiks oli aga Louis Le Vau. Louis Le Vau Louis Le Vau (1612 11. oktoober 1670) oli Prantsusmaa arhitekt, kes kavandas Louis XIV soovil Versailles' lossi. Louis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena.
1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….14 4.3. Päikesekuningas…………………………………………………………..15 5. Elizabeth I, Inglismaa kuninganna (1533-1603)…………………………………16 5.1
Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsemisviis lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV päris oma isa, Louis XIII trooni 5-aastasena. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Tervele Euroopale sai eeskujuks tema hiilgav õukonnaelu Versailles' lossis. Louis XIV-le kuulub lause: ,,Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige
absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit. 1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik liidukantsler bismarck. Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist prantsusmaaga, 18. jaanuar 1871. kuulutati versailles välja saksa keisririik. 2. Prantsuse valgustus Valgustus taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse kiire areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse, seda rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes põhiteos ,,arutlus meetodist" ja põhiprintsiip mis on ka filosoofia põhiprintsiip ,,mõtlen, järelikult olen olemas".
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktilise
Otsustada sõja alustamise ja rahu Nimetas ametisse ministreid ja kõrgemaid ametnike. Saatis laiali generaalstaatid 1624. saatis kuningas generaalstaadid laiali ja tal oli abivalitseja. Richelieu Prantsusmaa tegeliku valitsejana pani aluse absolutismile. Louis XIV(kun. 1643- 1715) Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse troonia tema poeg Louis XIV Ta on Prantsusmaal kõige kauem valitsenud monarh. Louis Xiv Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister Jules Mazarin. 1661.a. kui kuningas sai 23-aastaseks, otsustas Louis Xiv hakata ise riiki valitsema. Kuningas uskus, et ta on võimu saanud kuningalt. Louis XIV- Päikesekuningas! Riik see olen mina. Kuningale ei meeldinud Pariisi, kuna oli seal kogenud rahutusi, kuningalossid pealinnas olid vanamoodsad ja ebamugavad. Alates 1661 hakkati Versailles'isse ehitama uhket lossi kuhu koliti 1682.a. Kuninga õukond Versailles'is Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid.
Louis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus siiski tõde. Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi
Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal
aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa. Louis XIII suri 1643 kui tema poeg Louis IV ei olnud veel viieaastanegi. Ma valisin selle teema kuna Louis XIII ei ole nii tuntud ja kuulus kui tema poeg Louis XIV. 1 Louis XIII sünd 27. septembril 1601 sündis " Prantsusmaa poeg" Louis XIII. Ta oli oma vanemate Henri IV (15531610) ja Marie de' Medici (15751642) esiklaps. Henri IV oli esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil. Marie de' Medici oli
Tähtsad isikud uusajal. Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel 1610-1643. Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643-1715. Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Richelieu- oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Charles I - oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali.
kuulekas, võimukas ja halastamatu. Tema silmapaistvamad jooned olid kannatlikkus, kavalus, enesevalitsus, terav poliitiline taip, tugev psühholoogiavaist ja väga kindel soov tagada oma kuningale võim ja hiilgus, endale vääriline positsioon ning Prantsusmaale au ja kuulsus. Päikesekuningas Louis XIV: Louis XIV valitsusaega (16431715) loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin (16021661). Pärast Mazarini surma teatas 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. Louis XIV hakkas piirama ka hugenottide usuvabadust. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Louis XIV tühistas 1685. aastal Nantes'i edikti, sest suurem osa hugenottidest jäid oma usule kindlaks. Protestantide kirikud suleti või koguni lammutati. Pool miljonit hugenotti, enamasti ettevõtjad ja
Tõsist hirmu sisendasid arreteerimised või maalt väljasaatmise käsud, millel kuninga allkiri juba oli. Sellisele sedelile oli nime jaoks jäetud lünk, mille võis täita iga õukondlane, kes selle dokumendi oli hankinud. Päikesekuningas 1643.a. sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, kes oli alles nelja-aastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna. Tegelikult valitses riiki kuninga ema armuke Itaalia päritolu kardinal Mazarin /mazarä:n/. Kui Mazarin 1661.a. suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Kõik keerles kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. "Riik see olen mina," võttis ta kokku vahekorra riigiasutusega. Tõepoolest, ta oli valitseja, kes tegeles ka pisiasjadega. Õukond Päikesekuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka
piiramist (La Rochelle), edukalt · 1629. Aastal anti välja ,,armuedikt", millega hugnotid säilitasid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati · Riigi usulise ühtsuse säilitamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha · Välispoliitikas sõditakse katoliiklike Habsburgide vastu · 1643-1715 valitseb Prantsusmaal Päikesekuningas Louis XIV, mida loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas · Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina itaallane Jules Mazarin, kes sarnaselt Richelieule surus maha kuningavõimu vastased mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras enda kätte kogu võimutäiuse · Pärast Mazarini surma teatas kuningas, et hakkab ise valitsema · Louis XIV ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk" hugenottide usuvabadust hakatakse piirama
1640. a. parlamenti uuesti kokku kutsuma. see parlament jäi kokku 12 aastaks. kuningas sai küll raha, kuid pidi tühistama kõik ilma parlamendi loata kehtestatud maksud. kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata. Charles I otsustas parlamendi juhid vahistada ja kohtu alla anda. kuid see rikkus tema suhted parlamendiga täielikult ning ta otsustas pealinnast lahkuda. 1642. a. algas Inglismaal kodusõda. Cromwelli valitsemisaeg Inglismaal. Inglismaa parlamendi vägede etteotsa tõusid maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Cromwell tõusis võimule pärast kuninga hukkamist. Võimust kõrvale jäänud parlament saadeti hoopis laiali. Cromwell valitses riiki märksa võimukamalt kui senised Stuartitest kuningad. Rahva hulgas ei olnud Cromwellil aga toetust. Teda pigem kareti ja vihastati, kui austati. Karmid seadused muutsid igapäevaelu ebameeldivamaks. Kui 1658. a
· Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid. · Kõrgaadlikud koondusid õukonda. · Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati). · Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne'i ülikool reorganiseeriti ja asutati Prantsuse akadeemia. · Sihikindel, intelligentne, tiitleid armastav, ameteid kasutas isiklike varade kogumiseks. 2. Louis XIV (1643-1715) absolutismi kõrgaeg a) Kardinal Mazarin ja fronde aadlike võimude vastane tegevus. · Louis XIV sai 4. aastaselt troonile. Regendiks kuninganna, tegelikuks tema armuke Mazarin. · Absolutismi kriis fronde: · Algas Pariisi ülestõusuga, pärast 3 kuulist piiramist kuningavägede poolt anti alla. · Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid. b) "Päikesekuningas" lisanimi, mille sai hiilgava õukonna järgi.
Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte
ümberkorraldused:*duellide keelustamine*maksude tasumine kuninga heaks*1614 generaalstaatide laialisaatmine*lammutati protestandi kirik*Pr akadeemia asutamine 1635*alamaadel viidi riigiteenistusse*tühistati hugenottide õigused valitsusaja isel.jooned: *kahe peaga monarhia*kujuneb välja absolutism*Pr sõjaline võimsus tugevnes*pr osavõtt 30 a sõjast *kultuuriline tõus Louis XIV:(valitses 1643-1715) Tegelik võim Mazarini käes(1643-1661) ümberkorraldused:*absolutism tugevneb *tugevnev interdantide võim *Versaille ehitamine, õukonna sinna toomine *pannakse alus õukonnakultuurile valitsusaja isel. jooned: *absolutismi kõrgaeg *merkantelistlik maj poliitika *sõdade ajastu *Pr diplomaatia õitseaeg *Pr-Euroopa mandri juhtuv riik Louis XV (1715-1774) tegelik võim Philippe käes *maksude tõus*kasvavad õukonnakulud isel jooned:*naistesajand* pärast meid tulgu v veeuputus*finantspankrotid LouisXVI (1774-
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o
Kuid pärast seda kui Richelieu ja kuningas peaaegu ühel ajal surid, tsentraliseerimise protsess mõneks ajaks pidurdus. Klassitsism kui kunstistiil kujunes kogu oma hiilguses ja täiuslikkuses Louis XIV valitsemisajal. Usutavasti ei olnud kultuuripoliitika kunagi nii teadlik, hästi läbi mõeldud ja kontrollitud. Kuningas hindas ja armatas kunsti siiralt, kuid veelgi enam mõistis ta, et ilma suure kunstita ei saa tema valitsemisaeg iialgi selliseks, nagu ta seda soovis absoluutseks monarhiaks. Tänapäeval on monarchia absoluta sisuks ,,omavoli, koguni despotismi ja türannia süsteem", kuid 17. sajandi inimesed, kes tundsid veel ladina keelt tõlkisid neid sõnu
o ,,Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast" o Pooldas progressi ideed mille kohaselt ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. o Arvas, et rahvast tuleb harida ja kasvatada o Kujundas vastikustunnet sõdade vastu o Rõhutas rahvaloomingu tähtsust Prantsuse absolutism 17-18 saj Kuningavõim 17. saj algul · 1610 langes mõrvari käe läbi Henry IV o Tema suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluse lõpetamine o 1593 võttis vastu katoliikluse (hugenottide jaoks nüüd reetur ja kaotas katoliiklaste usalduse) · Probleemid hugenottide ja katoliiklaste vahekorraga, kuningavõimu suhe feodaalaadliga (kuninglike printsidega), kodanluse ja vana aristokraatia vahekord, vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga Generaalstaadid · Kuninglike printside juht prints Conde nõudis seisusteesinduse kokkukutsumist
parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad · 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise'd katoliiklais, Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24. august 1572 pärtlipäeva veresaun Pariisis kõik kätte saadud protsestandid hukati · Hugenottide ülestõus Lõuna-Prantsusmaal, moodustatakse protestantlik konföderatsioon, soovivad kukutada Valois'd
hegemoonia - Lõpetab Saksamaa kodusõja IV Rootsi ja Prantsusmaa sõda Habsburgide dünastia vastu (1635-48) Lähtekoht: - Praha rehuleping ei andnud midagi Rootsile ja Prantsusmaale, kes lid investeerinud palju Saksamaa sõjategevusse. - Satisfaktsioonipõhimõte - Habsburgide võimu piiramine - Prantsusmaa alustas sõja Hispaania ja Saksamaa keisririigi vastu. sõda toimus Prantsusmaa ja Hispaania madalmaade aladel, hiljem Baieris. - 1638 Prantsusmaa ja Rootsi uus liit. Rootsi armee tegutseb Saksamaa aladel. Rootsi armee saavutas edu 1640ndatel (vallutab Praha) Vestfaali rahu 1648 - Sõlmiti kahes Westfaleni maakonna linnas: Rootsiga Osnabrükis Prantsusmaaga Münsteris Tähendus: - Nende rahulepingute alusel tekkis esimest korda uusajal ulatuslik välispoliitiline süsteem, mis hõlmas peaaegu kogu Euroopat (va Ida-Euroopa) tasakaalupoliitika
5. Absolutism Venemaal · Ivan Julm tatarid ja opritsninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus. · Segaduste aeg seiklejast munk Grigori Otrepjev kuulutas end Ivan Juma pojaks Dimitriks. Rahva ei meeldinud aga tema madal päritolu ega poolameelsus. Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Suiski. · Tekkis uus vale-Dimitri. Venemaa olukorda kasutasid ära Rootsi ja Poola ning Poola kuningapojale pakuti trooni, sellest aga keeldus ta isa. Lõpuks moodustati poolakate väljaajamiseks maakaitsevägi, seda õigeusukiriku poolt. · Romanovi valitsema panemisel välditi uute isehakanute teket. Mihhaili ja ta poja valitsusaeg oli kuldaeg. Poliitiline eraldatus vormis kultuuri. · Nikoni kirikureform kirikukombestikke üritati ühtulstada, see tekitas aga meeleavaldusi. Tüli vanausulise ja uuemate vahel. · Peeter I põhjasõja käigus uus sõjavägi. Kirik allutati riigile
annaabi.ee 
