veresoone raadiusest. Takistus vere voolamisele on suurim... Vali üks või enam: a. veenides b. veenulites c. kopsutüves d. kapillaarides e. kõhuõõnetüves f. õõnesveenides g. arterioolides h. aordis Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Südame ja kodade vahel on ovaalmulk. Aordi ja kopsutüve vahel on looteperioodil ühendusharu arterioosjuha. Arterioosjuha avatus või sulgumine on seotud... Vali üks või enam: a. prostaglandiin E2-ga b. prostatsükliiniga c. prostaglandiin F2-ga d. prostaglandiinide ainevahetusega e. prostaglandiin I2-ga Küsimus 4 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Minestus on lühiajalisem ega ole enamasti eluohlik. Inimene minestab kui... Vali üks või enam: a
Mida vastsündinud oskavad Enrico Sarnet, Indrek-Kristjan Paut, Kert Karbe, Rasmus Üksvärav Kuulmine Vastsündinud suudavad keeratad pead inimhääle suunas, nad tunnevad ära ema hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib
Lapse käitumisprobleemide taga võivad olla nii sotsiaalsed kui ka tervislikud põhjused. Sotsiaalseteks põhjusteks on perekonna kehv majanduslik olukord, töötus, vanemate alkoholism ja/või narkootiliste ainete tarbimine, kuid samuti vanemliku hoolitsuse ja emotsionaalse sideme puudulikkus kas siis selletõttu, et ema-isa on välismaal tööl või elavad küll sama katuse all, aga on töökohustustega väga hõivatud. Tervisega seotud põhjustest tuleb välja tuua looteperioodil, sünnituse käigus või imikueas saadud närvisüsteemi kahjustusi, mis võivad avalduda hüperaktiivsuse, vaimse alaarengu ja muude haigustena. Erinevad teadlaste koolkonnad on olnud läbi aegade eri arvamusel selle kohta kas inimkäitumist mõjutavad enim geenid või keskkond. On õpetlasi, kes väidavad et inimese olemuse ja seega ka käitumise determineerivad peamiselt geenid, teised jällegi, et just keskkond on see, mis meid vormib. Tänapäeval on siiski valdavaks
Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (näiteks 3. nädala lõpul alustab tööd süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). 3) Looteperiood (kestab 9. rasedusnädalast kuni sünnini).Lootel on võimalik sugu eristada. Lisaks on lootel olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda Kaks esimest on kõige tähtsamad kuna siis on lapsele arenenud kõik organid ja kehaosad. 7.MIDA OSKAVAD VASTSUNDINUD BEEBID? Vastsündinud beebib oskavad ujuda. 8.NIMETA INIMESE VANUSELISI ARENGUETAPPE Väikelapseiga Koolieelikuiga Kooliiga Puberteet e. murdeiga Varane täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga Hiline täiskasvanuiga 9.MISSUGUSED ON PIAGET JA VÖGOTSKI TEOORIATE PEAMISED ERINEVUSED
See tähelepanek kinnitas varasemat tähelepanekut, et võitle või põgene reaktsioon on tüüpiline maskuliinne omadus. «See võib selgitada, miks naised ja mehed reageerivad erinevalt tundeärritustele nagu stress. Üks võimalus on, et inimestel on aju ehituse tõttu erinevad eeldused. Uurijad aga ei osanud selgitada, miks homoseksuaalsete meeste aju ehitus meenutas vastassugupoole aju ehitust. Uurijate arvates võivad ajuerinevused tekkida looteperioodil hormonaalsete mõjutuste tulemusena. Homoseksuaalseks võib pidada järgmisi käitumiselemente: 1) enne seksuaalse huvi väljakujunemist ilmnev kalduvus piirduda ühesooliste gruppidega; 2) valmisolek osaleda seksuaalmängudes koos sookaaslastega; 3) emotsionaalne armumine endast vanematesse samast soost lastesse. Ealised näitajad annavad tunnistust sellest, et see protsess kulgeb meestel ja naistel erinevalt. Poisid, kellel erootilised
Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega
etapilisus-Ilooteline periood:idulasperiood,eellooteperiood,looteperiood lootejärgne periood:vastsündinuperiood,piimaperiood,sugulise küpsemise periood,täiskasvanuperiood,vananemis-ehk raukumisperioodKasvu ja arengu seaduspärasused- rohusööjate järglased on hästi arenenud. Lihasööjate,näriliste ja kõikesööjate järglased sünnivad individuaalse arengu varasemal etapil,ka luud on lühemad.maliganov:organid,mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kiiremini lootejärgsel jas vastupidi.ta uuris ka ema söötmistaseme ja haiguse mõju loote kasvule.täheldati,et rohusööjate järglane on ema mittesöötmist sündides väike ja lühikeste jalgadega. Puuduliku söötmise või haiguse korral teatud kasvuperioodil mõjutab enam nende luude ja organite arengut,mis sel perioodil peax hästi kasvama.Varavalmivus ja kautamisiga- varavalmivus on loomade omadus areneda ja kasvada kiiremini,kui sellele
Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood (idulaseperiood, eellooteperiood,looteperiood),lootejärgne e postembrüonaalne periood (vastsündinup,piimap,puberteedi e sugulise küpsemise p,täiskp,vananemisp) Kasvu ja arengu seaduspärasused.Kasv ja areng ei ole ontogeneesi jooksul ühtlane.Luud kasvavad lootelisel ja lootejärgsel perioodil erinevalt. Kasvukoefitsent k= täisk ute luude mass/ sünnij talle luude mass. 1. Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremin lootejärgsel perioodil ja vastupidi. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Mõõtekepp- koosn liikuvast sise- ja välisosast nong kahest liigendiga horisont metallvardast. Peal on skaala, uuematel lisaks vesilood. Sirkel- koosn kahest liigendiga varustatud poolkumerast metallvardast, mille ühenduskohas on skaala
Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel (selline on vahemaa rinnaga toitmisel ema ja lapse näo vahel). Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on ähmased, sest imikud on lühinägelikud. Vastsündinutel on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad oma ema lõhna muudest lõhnadest). Vastsündinute refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel
*MELANHOOLNE-Nõrk, halb kohanemine, väike produktiivsus. KASV JA ARENG Looteline e. embrüonaalne periood idulase e. embrüoperiood eellooteperiood looteperiood B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood vastsündinuperiood piimaperiood puberteedi e. sugulise küpsemise periood täiskasvanuperiood vananemis- e. raukumisperiood Kasvu ja arengu seaduspärasused, Maligonov: I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. *embrüonalism-Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. *infantilism-lapse kehaga täiskasvanu VEISTE PRAKTILINE VALIK
Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi ehk isendi tekimisega ja lõpeb sünnaga.Looteline areng jaguneb idulasperioodiks,ellooteperioodiks ja looteperioodiks. Lootejärgne periood kestab noorlooma sünnist surmani.Lootejärgne periood jaguneb vastsündinuperioodiks,piimaperioodiks,puberteedi ehk sugulise küpsuseperioodiks,täiskavanuperioodiks ja vananemis ehk raukumisperioodiks. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. I Seaduspärasus-organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kasvavad kiiremini lootjärgsel perioodil ja vastupidi. II Seaduspärasus-Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu,milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. 10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused) 11. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Lehmade mõõtmisel kasutatakse:mõõtekeppi,sirkeli,mõõtelindi. Mõõtmisel eristatakse kõrgus,laius,pikkus,sügavus ja ümbermõõtmeid. 12
püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. 21. Nimeta peaaju osad. *Piklikaju, tagaaju, väikeaju, keskaju, vaheaju, otsaaju. 22. Refleks: mõiste, liigid (näited) Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. Liigid: toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 23. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. 24
muutused on püsivad. 16. Närviimpulss suure kiirusega mööda närvikiudu kulgev depolarisatsiooni laine. 17. Sünaps närvirakkude (neuronite) vaheline kontaktipaik. 18. Mediaator aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt. adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega
nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (nt 1. kuu lõpul hakkab töötama süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). Looteperiood (9. nädal– sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Laps kuuleb 4 kuud enne sündi.16. nädalal on loode u 15-17 cm pikk 23. nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid
Viljastatud munarakk hakkab jagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100-rakuline kogum. Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge 2) Embrüonaalperiood - (3-8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged 3) Looteperiood - 9. nädal - sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad Loote käitumine: Loode on pidevas liikumises, südamelöögid 1 kuulõpul 8.näd reageerib puudutusele Kuni 20 000 liigutust päevas 16.näd tunneb ema loote liigutusi 17-24näd loote aktiivsus väheneb areneb ajupiirkond 24 näd tekib une ja ärkveloleku tsükkel, töötavad maitse, tasakaal ja kuulm 26näd hakkab tööle nägemissüsteem 28näd refleksid
Tekib kõhreline skelett. Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärmete algmed. Sugupoolt saab kindlaks määrata välistunnuste järgi. Sel perioodil on areng kiire ja suhteline kasv suur, kuid absoluutne kasv väike. Eellooteperiood kestab veistel 4, lammastel 3 ja sigadel 2 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood on kõige pikem ning kestab loomade sündimiseni. Loomaliigiti on selle perioodi kestus veistel 32, lammastel 15 ja sigadel 11 nädalat. Looteperioodil arenguprotsesside intensiivsus langeb, kuid loote kasv on kiire, eriti perioodi teisel poolel. Seda tuleb arvestada eriti emasloomade söötmisel, kus vajalikule söödakogusele lisatakse ca 10% lisa loote tarbeks. Lisaks täiendavale söödakogusele tuleb arvestada ka selle kvaliteeti. Madalakvaliteediline või riknenud sööt ning halvad pidamistingimused võivad põhjustada aborte, enneaegset sünnitust või surnult sünde. 2. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood 2
puudub ).Keelel kui märgisüsteemil on meeleliselt tajutav vorm väljendusplaan ja meeleliselt mittetajutav sisu sisuplaan,mis seostub vormi kaudu. Sotsiaalne pärimus algab juba looteeas,mil loode uurib teda ümbritsevat maailma ( toimub kognitiivne areng). Sensoorsed (meeleelunditega seotud) võimed: Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). See, mida väike laps kogeb ja õpib, ei jää talle veel meelde, kuid sellega valmistatakse aju ette mõtlemise ja kõne arenguks. Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). 5 Keele struktuur Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks
Lootejärgne e prostembrüonaalne periood 1)vastsündinuperiood 2)piimaperiood 3)puberteediperiood e sugulise küpsemise periood 4)täiskasvanuperiood 5)vananemis e raukumisperiood 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. Kasvukoenfitsient k=täiskasvanu ute luude mass/sünnijärgse talle luude mass Vastavalt kasvukoenfitsiendile rühmitatakse luud 1)suure kasvuga luud (k=13,2) 2)keskmise kasvuga luud (k=6,3) 3)väikese kasvuga luud (k=3,7) I seaduspärasus - Organid, mis kasvavad aegalaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. II seaduspärasus Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurem. 10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused) Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja
suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse (Wo)(%). 8. Kasvu ja arengu etapid Looteline ehk embrüonaalne periood- Idulasperiood, eellooteperiood, looteperiood. Lootejärgne periood (kestab noorlooma sünnist surmani) vastsündinuperiood, piimaperiood, sugulise küpsemise periood, täiskasvanu periood, vananemisperiood. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused 1. Seaduspärasus organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiresti lootejärgsel perioodil ja vastupidi, 2. Seaduspärasus puudulik söötmine v haigus mingil kasvuperioodilpidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. 10. Veise eksterjöör vaata joonist 11. Loomade mõõtmed ja mõõtmine - Mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehituse tüübi ja kehamassi määramiseks. Mõõtmete arv sõltub sellest, milleks neid kasutatakse
viljastumist. Selleks ajaks on lapse põhiline inimkeha ülesehitus koos pea, käte, jalgade, käe- ja jalalabadega, olles ise vaid kolme sentimeetrine. Embrüo kinnitub nabaväädiga platsenta külge, mis on eriline pind emakaseinal. Sel moel kaudu saavad ema ja lapse verevarustus kokku ja ema varustab embrüot hapniku ja toitainetega. Kusagil kaheksandal nädalal tekib lootekott, mis hoiab embrüot kindlal temperatuuril. Looteperioodil hakkavad arenema luurakud ja väiksed detailid nagu sõrmeküüned, kulmud ja silmalaud. Kui enne oli luustik kõhreline, siis nüüd hakkab see tugevnema. Kolmandal raseduskuul on loode võimeline end vaikselt liigutama ja on võimalik kuulda tema südamelööke. Ema ise tunneb loote liigutusi alles neljandal või viiendal raseduskuul. Kuuenda raseduskuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, neelama, seedima, uriini väljutama
RAHUSTAV MUUSIKA · Pane imiku lähedale kassettmakk või CD-mängija · Vali mahe instrumentaalmuusika või hällilaulud. Olemas on ka spetsiaalselt beebidele mõeldud plaate ja kassette · Korduva meloodiaga muusika mõjub väikelapsele rahustavalt, sest see meenutab talle emaüsas kuuldud hääli. · Lindistada ja lapsele ette mängida võib ka nõudepesu- või pesumasina töötamise hääli - ka need on sarnased looteperioodil kuulduga. UURINGUTE ANDMETEL on vastsündinutel kaasasündinud võime muusikale reageerida, sest juba looteperioodil puutusid nad kokku erinevate helide ja rütmidega. Isegi vastsündinuid rahustab tuttavlik muusika. 10 TII-TAA TILLUKE · Laula lapsele teda kiigutades ja suudeldes: "Tii-taa tilluke, vii-vaa väikseke nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule."
1. suure kasvuga luud - 13,2: roided - 18,2; rinnak - 13,5; abaluu - 13,1; lülisammas - 10,8; 2. keskmise kasvuga luud - 6,3: õlaluu - 7,0; reieluu - 6,6; sääreluu - 6,0; küünarluu - 6,3; 3. väikse kasvuga luud - 3,7: pöialuu - 3,8; kämblaluu - 3,6. Lootejärgsel perioodil kasvavad kiiremini telgskeleti luud ja aeglasemalt perifeersed luud. Looteperioodil, aga vastupidi, kasvavad kiiremini perifeersed luud. 30. kasvu ja arengut mõjutavad tegurid Geneetiliselt määratakse võimalused kasvuks ja arenguks, mis realiseeruvad vaid siis, kui selleks on loodud soodsad tingimused. Tingimuste kompleksi nimetatakse keskkonnaks, milleks on lootelise arengu ja kasvu ajal e malooma emakas, lootejärgsel perioodil märgatavalt avaram ja eripalgelisem keskkond.
iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused. Tekib kõhreline skelett. Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärmete algmed. Sugupoolt saab kindlaks määrata välistunnuste järgi. Sel perioodil on areng kiire ja suhteline kasv suur, kuid absoluutne kasv väike. Eellooteperiood kestab veistel 4 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood on kõige pikem ning kestab loomade sündimiseni. See periood kesab veistel 32 nädalat. Looteperioodil arenguprotsesside intensiivsus langeb, kuid loote kasv on kiire, eriti perioodi teisel poolel. Seda tuleb arvestada eriti emasloomade söötmisel, kus vajalikule söödakogusele lisatakse ca 10% lisa loote tarbeks. Lisaks täiendavale söödakogusele tuleb arvestada ka selle kvaliteeti. Madalakvaliteediline või riknenud sööt ning halvad pidamistingimused võivad põhjustada aborte, enneaegset sünnitust või surnult sünde. B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood 24
mis väliskeskkonnas muutub urobiliiniks. Füsioloogiline ikterus ehk Vastsündinute kollatõbi e. "rinnapiima kollasus" Inimestel: Füsioloogiline ehk loomulik kollasus võib ilmneda vanuses 24 tundi kuni 14 päeva. Enne sündi on loote veres punaliblesid rohkem kui hilisemal eluperioodil. Pärast sündi hakkavad punalibled lagunema ja verre tekib sapipigment bilirubiin. Vastsündinu maksal tuleb taluda 23 korda suuremat koormust kui looteperioodil, et punaliblede lagunemisel vabanevat organismist väljutada. Asjaolu, et mõnel muidu tervel ja normaalsel vastsündinul areneb nn füsioloogiline ikterus ja teisel mitte, ongi tingitud eelkõige maksa erinevast võimest bilirubiini väljutada. Füsioloogilise ikteruse sümptomiks on naha muutumine kollaseks. Kollasuse kõrgpunkt on ajalistel lastel tavaliselt 3.6. elupäeval, enneaegsetel lastel 6.10. elupäeval. Uuringud:
Kestab 4..6 elukuuni. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e puberteediperiood algal pooleaastaselt. Arenevad kiirelt suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused, kujunevad välja seksuaalrefleksid. Täiskasvanu periood algab 4..5 aastaselt. Vananemis- e raukumisperiood saabub haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. 9) KASVU JA ARENGU SEADUSPÄRASUSED I seaduspärasus: organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. Keskkonnateguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganud. II seaduspärasus: puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurem. Puuduliku söötmise või haiguse negatiivse
Menopaus saabub tavaliselt 47.- 52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal. Postmenopausiks nimetatakse perioodi, mis algab 1 aasta peale viimast menstruatsiooni. Seenium e. vanadus algab 60-aastaselt. Munasarjade hormonaalne funktsioon väheneb pidevalt. Täielikult ei kao östrogeenid naise organismist kunagi, kuna neid toodetakse androgeenide vahendusel ka neerupealistes ja perifeerse konversiooni teel rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad
Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Tavaliselt määratakse kasvukiirust, mis jaguneb: 1. Absoluutne kasv määratakse kaalumise teel või mõõtmise teel ja väljendatakse ajaperioodi kohta. 2. Suhteline kasv väljendab teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet perioodi alguse või alg- ja lõppkehamassi keskmisesse. I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi (rohusööjate jäsemed on pikad sündides, lihasööjatel on lühemad). Keskkonna teguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. II seaduspärasus 25 KALAKASVATUSE ERIALA Puuduliku söötmise või haiguse korral teatud kasvuperioodil mõjutab enam nende luude ja organite kasvu, mis sel perioodil peaksid intensiivsemalt kasvama.
annaabi.ee 
