Arthur Roy Clapham 1930. aastate alul, mõiste võeti laiemalt kasutusse taimeökoloog Arthur Tansley tööde kaudu alates 1935. aastast. Ökosüsteem biotsönoos ehk elukooslus ökotoop ehk elukeskkond ● taimekooslused ● õhkkeskkond ● seenekooslused ÖKOSÜSTEEM ● vesikeskkond ● loomakooslused ● muldkeskkond ● mikroorganismide kooslus Mis on ökosüsteem ? Produtsen Konsume Destruendi did esmase ndid orgaanili d surnud Autotroof on se aine organism, kes orgaanilis orgaanilise sünteesib tarbijad
Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage!
Kasvavaks: (Sündivus ületab suremuse ; arvukus suureneb. Keskkonnatingimused on soodsad). kahanevaks: (Isendite arvukus langeb; suremus ületab sündivuse). mis on populatsioonilained? Mida nad kirjeldavad? Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb biootilisest (elus) ja abiootilisest (eluta) loodusest mis on biotsönoos? biotsönoos ehk elukooslus. taimekooslused; seenekooslused; loomakooslused; mikroorganismide kooslus. mis on toiduahel? toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Koosta 4-osaline toiduahel Kapsas-Kapsauss-Lind-Kass mis võib olla ökoloogilise tasakaalu muutuse põhjuseks? tasakaalu muutumist põhjustab looduse enda areng, mitmesugused loodusnähtused, mõned loomaliigid ja inimene. kuidas liiguvad ökosüsteemis ained ja energia? Aine liigub
) Amensalism (- 0) Neutralism (0 0) Antropogeensed tegurid : Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivatamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused - Loomakooslused - Mikroorganismid · Ökotoop - Õhkkeskkond - Vesikeskkond - Muldkeskkond Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Populatsioon- ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid.
ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. rohevetikas vesikirp ahven haug saarmas 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). nisu närilised kullilised
kvaliteet ning - veekvaliteet, mis võimaldab säilitada või taastada ökosüsteemi puutumatuse, struktuuri ja toimimise. Kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga seisneb HELCOMi Läänemere mitmekesisuse soodsa kaitsestaatuse üldine eesmärk järgmises kolmes ökoloogilises sihis: - looduslikud mere- ja rannikumaastikud; - jõudsalt arenevad ja tasakaalus taime- ja loomakooslused ning - elujõulised liikide populatsioonid. Ettepanekud Toetused kaluritele hülgekindlate püügivahendite soetamiseks, hülgepeletite soetamiseks, püügialuste uuendamiseks, alamõõdulisi kalu säästvate püügivahendite soetamiseks. Samuti vajadusel toetused ajutiste püügikeeldude ajal. See vähendaks alamõõduliste kalade püüki, oleks ohutum hüljestele ning hüljeste poolt tekitatud kahjud kaluritele oleks väiksemad. Toetused püügikeelu ajal
Liikide vaheline see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 7. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8. Mis on ökosüsteem selle komponendid? A) biotsönoos ehk elusosa: taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid B) ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond 9. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused
Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga. Ajaga lisanduvad
Rakk Eukarüoot, prokarüoot Kude Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond Seedeelundkond Organism Imetaja, lind, kala Populatsioon Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Martin Plaado Kooslus Mets, järv, meri Ökosüsteem Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad
areaal. territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni saab iseloomustada ka tihedusega. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ühel territooriuml elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elskoosluse e. biotsönoosi. Kogu biotsönoos(taime-,seene-,loomakooslused, mikroorg.) on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga e. ökotoobiga. selle all mõist. territooriumit, millel biot. paikneb, abiootilised tegurid, mis seda mõjuavad. Biots. koos ökot. moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem - on isereguleeruv süsteem, milles biot. ja ökot. on omavahel aineringe kaudu seotud. näitajad: liigiline koosseis(ökos.kuuluvate liikide nimistu), liigirikkus(kooslustesse kuuluvate liikide arvu). TOITUMISTASEMED: 1) tootjad e. produtsendid-org
1) populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv 2) populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3) populatsioonisisene konkurents, mis näitab, kui heas olukorras on populatsiooni isendid Ökosüsteem- isereguleeruv tervik,milles on omavahel seotud elus ja eluta loodus aineringi kaudu Ökosüsteemi struktuur: 1) BIOTSÖNOOS e elukooslus (elus osa ökosüsteemist)- taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid 2) ÖKOTOOP e eluta loodus- õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond Toiduahel 1) tootjad e produtsendid nt rohelised taimed, vetikad(protistid), autotroofsed bakterit 2) I astme tarbijad e konsumendid- rohusööjad e herbivoorid 3) II astme tarbijad e konsumendid- kõigesööjad e omnivoorid 4) III astme tarbijad e konsumendid- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduvõrk- nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit
( karu ja metssiga) Ökosüsteem Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos-ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad Tootjad e
Pikem ülevaade Läänemerest, sinna kuuluvatest organismidest, veereziimist ning liigestatusest. Referaadiga püüan lugejale ülevaatlikult anda edasi pilti Läänemerest kui omaette ökosüsteemist. 1. Ökosüsteem 1.1 Ökosüsteemist üldiselt Ökosüsteemi moodustavad ökotoop ehk ökosüsteemi eluta osa, kuhu kuuluvad õhk-, vesi-, ja muldkeskkond, ja biotsönoos ehk ökosüsteemi elusosa, kuhu kuuluvad taime-, seene-, loomakooslused ning mikroorganismid. Ökosüsteem on isereguleeruv, sinna kuuluvate populatsioonide omavaheliseed suhted avalduvad toitumisseostena. Samal territooriumil elavad organismid on omavahel tihedates toitumissuhetes. Igal ökosüsteemi kuuluval organismil on oma ökoniss ehk roll, mis on välja kujunenud suhetest teiste organismidega. Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad suurematesse, moodustades biosfääri, mis on Maa suurim ökosüsteem.¹ 1.2 Omadused
Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga. Ajaga lisanduvad
7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid · Ühisel territuooriumil võib elada paljude liikide populatsioone · Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid o taimkooslused o seenekooslused o loomakooslused Ökotoobi ehk elukeskkonna all mõistetakse nii territooriumi, misllel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad · Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond Biotsönoos ja ökotoop moodustavadki koos eksisteerides ökosüsteemi ÖKOSÜSTEEM Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud
Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime ja loomakooslused. 4.2 Inimmõju Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidi. Põhjustas mullaviljakuse püsimist üleujutuste ajal veega lamminiidule kantud muda sadestumine sinna. Seetõttu ei olnud vajalik lamminiite spetsiaalselt väetada. 4.3 Kaitse
Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena - niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime- ja loomakooslused. Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutuste ajal veega kaasatulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad neil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust. (PKÜ, Lamminiidud) Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi.
Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse. Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi komponendid on biotsönoos ehk elukooslus (taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid) ja ö kotoop ehk elukeskkond (õhukeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond). 8. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toiduahela moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Selle esimene lüli on enamasti taimekooslusesse kuuluv organism. Järgmise lüli moodustab
3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv ja populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust
Biomassi püramiid näitab, kui suur hulk elusmaterjali (biomassi) on igal troofilisel tasemel antud ökosüsteemis. 30. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Elukooslus Elukeskkond taimekooslused õhkkeskkond loomakooslused muldkeskkond seenekooslused vesikeskkond mikroorganismide kooslus 31. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval
1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekooslused Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid
kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteem koostisosadeks on: · biotsönoos ehk elukooslus · ökotoop ehk elukeskkond o taimekooslused o õhkkeskkond o seenekooslused o vesikeskkond o loomakooslused o muldkeskkond o mikroorganismide kooslus 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris.
Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused ( kooslus ja selle ümbritsev keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslus o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond · Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed);
autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus a. taimekooslused b. seenekooslused c. loomakooslused d. mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond e. õhkkeskkond f. vesikeskkond g. muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg. Lühilaineline päikesekiirus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud
· Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Karl von Linné 1707-1778 biogeograafia looja. Takson · Charles Darwin 1809-1882 1858 evolutsiooni teooria Taksonid koos · Ökoloogilised kooslused Taimekooslus Loomakooslused Seenekooslused Mikroobikooslused · Uued kvalitatiivsed tunnused · Ökosüsteemid · Alfred Russel Wallace 1823-1913 · Wallace panus biogeograafiasse Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja Fossiilid näitavad elustiku kunagist levikut Biootilised interaktsioonid on olulised leviku piirajad Kauglevi on oluline biogeograafiline protsess
sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris.
suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia – uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia – uurimisobjektiks on populatsioonid 3. Sünökoloogia – uurimisobjektiks on bakteri-, seene-, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia – uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. See on ka eraldi loengukursus. 5. Globaalökoloogia – uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia – uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. 3
mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga. Ajaga
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuukuvate isendite arv. Populatsiooni tihedus isendite arv/ pindala. BIOSFÄÄR (Maad ümbritsev elu sisaldav kiht) BIOOMID (samatüübiliste ökosüsteemide kogum) ÖKOSÜSTEEMID / eluskooslus ökotoop eluta osa (taime-, seene-, loomakooslused, ( vee-, õhk-,muldkeskkond) mikroorganismid) Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena toiduahel. Põimunud toiduaheld moodustavad toiduvõrgu. Iga toiduahel lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest! 1. lüli: produtsendid orgaanilise aine tootjad. 2. lüli: konsumendid e tarbijad jagunevad: · I astme tarbijad -kasutavad toiduks orgaanilist ainet. · II astme tarbijad kõigesööjad
biokeemia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia), üksiku organismi kaupa (nt. botaanika, zooloogia), populatsioonide, ökosüsteemide või kogu biosfääri tasandil. Viimased nimetatud tasandid kuuluvad ökoloogia valdkonda. Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia uurimisobjektiks on populatsioonid. 3. Sünökoloogia uurimisobjektiks on bakteri, seene, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. 5. Globaalökoloogia uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. Ökoloogiat võib liigitada ka uurimismeetodite järgi. Näiteks eristatakse:
ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Kuna ökosüsteemi moodustavad organismid on üksteisega seotud toiduahelate kaudu, sõltub iga liigi olemasolu ja arvukus teistest liikidest. Seega toimub ökosüsteemi isereguleerumine toiduahelate kaudu (Vt ka lk 93). Joonis ja selgitus: Ökosüsteemi elusosa elukoosluse moodustavad: a) Taimekooslused; b) Seenekooslused; c) Loomakooslused; d) Mikroorganismide kooslused. Ökosüsteemi eluta osa moodustavad: a) Õhkkond; b) Vesikeskkond; c) Muldkeskkond. * Kuidas on omavahel seotud samasse ökosüsteemi kuuluvad liigid? --- 84 Biosfäär on suurim ökosüsteem Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad osadena suurematesse ökosüsteemidesse, nt Tallinna lahe ökosüsteem on osa Läänemere ökosüsteemist. Kõik Maa ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri kui suurima ökosüsteemi. Biosfääriks nimetatakse
Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 m sügavuseni, sest sügavamal pole enam valgust nende eluks. Süvaveeloomi, kes on kohastunud valguse puudumise, suure rõhu ja madala temperatuuriga, võib leida isegi üle 10 000 meetri sügavuses. Muld Muld ja selles leiduv orgaanilis-mineraalne kompleks e. huumus on produktsiooniprotsessi saadus ja eeltingimus. Taime ei ole mullata ja mulda taimeta. Erinevatel muldadel kujunevad erinevad taimekooslused ja sellega seoses ka loomakooslused. Hapnikusisaldus Atmosfääris on hapnikku ca 21%. Hapnik on vajalik enamusele elusorganismidele, nii taimedele kui ka loomadele, hingamiseks. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ning omakorda magedas vees paremini kui soolases. Seetõttu on kõige hapnikurikkam külm mage vesi. Vees on hapniku 06 ml/l. Reostuse või veetaimede vohamise tõttu võivad osa veekogude põhjakihte jääda pikaks ajaks ilma hapnikuta ning seetõttu ei saa seal elada mereloomad
annaabi.ee 
