VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...
Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei paikne lautade läheduses, siis tuleb ehitada varjualused. Joogivett vajab lammas karjatamisperioodil ööpäevas 10-12 liitrit, see peab olema eelsoojendatud. Lisasöötadest vajavad lambad karjatamisperioodil peamiselt mineraalsöötasid, mis peaksid olema neile kättesaadavad varjualustes iga päev. Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva. Sigade karjatamine Sigade karjatamine on rakendatav noorsigade ja sugusigade korral. Sead söövad meelsasti suhteliselt kiuvaeset karjamaarohtu, kus ristikute osatähtsus on kuni 70% ja aasnurmikat ning harilikku aruheina 30% piires. Karjamaarohtu arvestatakse sea kohta päevas 5-15 kg. Sigade karjamaad peavad paiknema sigalate lähedal parasniisketel viljakatel muldadel. Karjamaapinda arvestatakse ühele põrsastega emisele 0,18-0,2 ha, noorseale 0,1 ha. Sigade karjamaa jagatakse 8-10kopliks
Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, sest osa valminud munarakke jääb seemenduse korral viljastamata ja osa idulasi ning looteid hukkub prenataalses arengustaadiumis
Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähenemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, šrotid)
Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähe- nemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti
spetsiaalne pesuboks. Ühekohalise robotlüpsiplatsi kohta arvestatakse kuni 60 lüpsilehma (koos kinnislehmadega ca 70). Nelja lüpsikohaga robotlüpsiplatsi kohta arvestatakse ca 160 lehma. Piima jahutamiseks paigutatakse automaatse lüpsiseadmega laudas enne põhijahutit eeljahuti. See aitab ära hoida piima jäätumist tühjas põhijahutis. Samuti võimaldab see põhijahuti pesemist pärast piima äraviimist. 11. Sigade pidamine. Kui sigu peetakse rühmadena, tuleb ära hoida kisklemised, mis ei kuulu sigade normaalse käitumise juurde. Kui märgatakse ülemäärast kisklemist sigade vahel, tuleb viivitamata tuvastada selle põhjus ning kasutusele võtta meetmed selle ärahoidmiseks. (2) Sigadele tuleb anda ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks põhku või muud sobivat materjali, mis juhib sigade tähelepanu eemale kisklemiselt. Tuhnimismaterjal ei tohi olla kahjulik sigade tervisele.
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25
Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – pseudoraabiese viirus (PRV) (sigade herpesviirus-1) -> Sigade herpesviirus-1 infektsioon ehk pseudoraabies ehk Aujeszky haigus ehk ebamarutaud Nakatuvad eeskätt sead. Sekundaarseteks peremeesteks on hobused, veised, kitsed, koerad, kassid ja mitmed teised loomaliigid. Aujeszky esineb endeemiliselt. Sigade herpesviirus-1-ga nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta. Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega.
selgitamine ja hindade ning muude iseärastuste 08.07.2009 võrdlemine inventari hankimine (künad, metallist vaheaiad- varbaaiad pikkus 2 m, kõrgus 1 m varbade samm 15 cm, allapanumaterjal, suluaiad, 15.07.2009 jootmisanumad või automaadid jne võõrdepõrsaste sööda ostu suhtes kokkuleppe 01.08.2009 saavutamine sigade pidamisruumi ja sööda säilitusruumide ning muude abiruumide ettevalmistamine 2 01.08.2009 päeva 2 mehe tööd palk materjalid 12.08.2009 võõrdepõrsaste sööda ära toomine 11.08.2009-15.08.2009 põrsaste võõrutamine ja kaalumine 100 12.08.2009-16.08.2009 1. ja 2. emiste võõrutamine 13.08.2009-17.08.20092. ja 3. emiste võõrutamine 14.08.2009-18.08.20093. ja 4
Reproduktsioon Üleskasvatamine - nuum Emised Põrsad 1 2 3 Vabad 1 k. 2k 3 k. 4 k. imetavad Jaan. 78 78 Veebr. 66 Märts 78 78 66 Aprill 66 66 Mai 78 78 66 66 791 Juuni 66 66 66 696 Juuli 78 78 66 66 791 696 Aug. 66 66 66 696 Sept. 78 78 66 66 791 696 Okt. 66 66 66 696 Nov. 78 78 66 66 791 696 Dets. ...
Kordamisküsimused SEAKASVATUSES 1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus.
Miks on ternespiim vasikale oluline? Ternespiima valgud sisaldavad valmis antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad ja annab passiivse immuunsuse mõne nakkushaiguse vastu. Kevadine siirdeperiood on? Üleminek talviselt söötmiselt suvisele Millal saavad kana- ja vutibroilerid tapaküpseks? 42 päevaga Mitu kg toodab üks munavutt aastas munamassi koos koorega? 4 kg Kana, muskuspardi ja vuti muna haudumise kestus? 21, 34, 17 päeva Kus peetakse kesikuid? Rühmasulus Kui pikk on sigade tiinusperiood? Keskmiselt 111-117 päeva Palju on keskmise viljakusega seal põrsaid? 10-12 Mis oli lammaste arvukus Eesti keskmiselt 2008. aastal? 70 tuhat Mida on vaja uttede söödaratsioonis 4. ja 5. kuul teha? Vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu Kui palju peab saama tall ternespiima ühel jootmiskorral? 50 ml talle kg sünnimassi kohta Mis on alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapasaagis? 45-50% Kui vanalt saab lehm täiskasvanuks (keskmiselt)
Ka paljudel joonisel olevates riikides on suremus kõrge. 100% on Kambodzas ja 77% Indoneesias. Kõige vähem haigestunutest on surnud Hollandis, kus suri 89st 1 haige. Eestis pole ühtegi linnugripi juhtumit inimesel tuvastatud. Joonis 4. Linnugripi viiruse H5N1 levik maailmas [15] Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde. SEAGRIPP Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid. [5]
mahepõllumajanduses see lubatud ei ole. Söötmine peab valdavalt põhinema oma talu söödal. Sageli aga talus kasvatatud söödast ei jätku ning seda tuleb osta. Maheloomakasvatusse soovitatakse eelkõige kohalikke tõuge, mis on kohanenud klimaatiliste tingimustega ning on vastupidavad haigustele. Samuti on väga vastupidavad eritõugude ristandid. Paljud maheseakasvatajad on ristanud kodusiga metsaseaga. Järglased on omadustelt ja jõudluselt lähtetõugude vahepealsed. Väljaspeetavate sigade puhul on mahetootmises eelistatud nn tumedaid tõuge, nagu näiteks djurok ja hämpšir, sest tume nahk kaitseb sigu päikesepõletuse eest. 5. Loomade pidamine Maheseakasvatus peab olema nii looma- kui ka keskkonnasõbralik, seega peab loomade arv vastama põllumajandusmaa suurusele. Tähtsal kohal on maheloomakasvatuses loomade heaolu. Lähtutakse nn viie vabaduse printsiibist (tabel 1). Üldine nõue mahesigade kasvatamisel on see, et nad peavad aasta läbi pääsema välialale
Seda näitab ka erinevate piirkondade kodusigade seost sama piirkonnda metssigadega. KÕIK EUROOPA KODUSEAD PÄRINEVAD EUROOPA METSSEAST!! Sigade sugukondade lahknemine toimus umbes 500 000 aastat tagasi. 1950.aastatel algas intensiivne lihasigade aretusperiood. Sigade kujunemine metsseast koduseani: Metsseal suur esiosa ja langev tagaosa. Esiosa ajapikku väheneb ja tagaosa tõuseb. Nuumsead väikese näosaga ja pika kehaga. SEALIHA TOOTMINE JA TARBIMINE MAAILMAS Viimase 50 aasta jooksul sigade arv kolmekordistunud. Hiinas on 60% kogu maailma sigade koguarvust. Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euuropa ja Põhja- ja Kesk-Ameerika. Austraalias ja Aafrikas on vähe. *Liha pakkumise 2 kategooriat: töödeldud toode (vorst, sink) ja töötlemata toode (värske liha). (MAJANDUSLIKULT EDUKATES RIIKIDES KULUTATAKSE PALJU AEGA JA RAHA UUTE TOODETE VÄLJAARENDAMISEKS) Suurimad seakasvatusmaad Hiina, USA, Brasiilia, Saksamaa, Hispaania (Vietnam, Venemaa)
Selle gripiviiruse ehitus on sesoonsetest viirustest nii palju erinev, et kasutatavad gripivaktsiinid organismi tema vastu võitlemiseks ette ei valmista. Kui kummagi gripiviiruse põdemine tervel inimesel võib kulgeda ilma tüsistusteta, siis kahe viirusega nakatumisel võib tekkida nende geneetilise informatsiooni vahetus ning uue muteerunud viiruse käitumine võib olla ettearvamatu ja raskendada oluliselt haiguse kulgu. Mis on sigade gripp? Sigade gripp on hingamisteede äge viirusnakkus sigadel, mida põhjustab A-tüüpi gripiviirus. Sead paranevad sellest tavaliselt 7-10 päevaga, suremus sellesse on väga väike. Sigade gripp võib levida ka lindudele, kodulindudele, hobustele ja inimestele. Liikidevaheline viiruse ülekandumine on haruldane. Sigade gripi sümptomid inimestel on tavaliselt sarnased hooajalisele inimeste gripile: palavik, haiguse äkiline algus, millega kaasnevad hingamisteede sümptomid, samuti võib
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi
sugukond. Lisaks arvukatele väljasurnud liikidele kuulub sigalaste sekka kuni 16 praegu elusolevat liiki, sealhulgas neist levinuim, kodusiga. Elusolevad liigid jagatakse nelja perekonna. Nende hulgas on metssiga, babirussa ja tüügassiga. Kõik sigalased pärinevad Vanast Maailmast. Nende looduslik levila ulatub Aasia saartest Euroopa ja Aafrikani. Seakasvatus • Seakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb kodusigade ehk sigade kasvatamisega. Sigasid kasvatatakse enamasti toiduks, vähem nende naha pärast. Sigasid kasvatatakse sigalates. Kasutus • Siga nahast tehakse kõige rohkem: kottid, kingad, jopped, püksid. • Sigade sisseorganid kasutatakse ravimite tootmises. • Sealiha on väga populaarne maades, kus ei usu islami. Kasvatus • Peaaegu pool maailma sigadest kasvatatakse Aasia riikide (Hiina, Jaapan, Korea), umbes 1/3 Euroopa
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Elektriline uimastamine..........................................................................4 1.1 Elektrilise uimastamise parameetrid..........................................................5 1.2 Veiste elektriline uimastamine......................................................5-6 1.3 Sigade elektriline uimastamine.....................................................6-8 1.4 Lammaste elektriline uimastamine...................................................8 2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile...............................................9 3. Loomade fikseerimine uimastamisel.........................................................10 3.1 Korralikult uimastatud looma tunnused.................................................10-11 Kokkuvõte......................
Variance 7,28 8,99 Observations 250,00 250,00 Pooled Variance 8,13 Hypothesized Mean Difference 0,000 df 498,00 t Stat 3,40 P(T<=t) one-tail 0,000 t Critical one-tail 1,65 P(T<=t) two-tail 0,001 P<0,05 t Critical two-tail 1,96 eri tõugude (tõug1 ja tõug 3) sigade pekipaksused erineb oluliselt tõugude vahel. Mitu põrsast saadakse pesakonnas rohkem või vähem, kui lihassilma läbimõõt (X2) suureneb 1 mm võrra. Regression Statistics Multiple R 0,021 R Square 0,000 Adjusted R Square -0,002 Standard Error 2,20 Observation s 500,00 ANOVA Significanc df SS MS F eF
Samuti kasutatakse neid uute ravimeetodite rakendamiseks ning uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid (raviühendeid, antikehi jms) Niinimetatud transgeenste superloomade loomine ja probleemid. Transgeensete superloomade loomise võimalused on äratanud suurt huvi. Idee tekkis kui hiire organismi siirati roti kasvuhormooni sünteesi määrav geen, mistõttu kasvasid nad tavalisest hiirest kaks korda suuremaks. Sama asja prooviti ka lehmade, lammaste, sigade ja kalade peal. Näiteks sead kasvasidki võrreldes tavaliste sigadega väga kiiresti, kuid transgeensetel sigadel esinesid ebasoodasad kõrvalnähud. Kasvuhormooni liigne hulk häiris sigade üldist ainevahetust, loomad olid tihti suguvõimetud, kummalise käitumise ning nad põdesid mitmeid haigusi. Kuid sellised katsed andsid positiivseid tulemusi kaladel. Kuidas saadakse transgeenseid organisme? Organismi siiratakse teise liigi geen, mis loob uute omadustega organismi. Sellist organismi
1.variant aretamist omavahel järk-järgult selleks ette 9. Searümbad jaotatakse valmistada. Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas vanuserühmi peetakse 2.Hiina isoleeritult nendele 3.37-42 sobi...
libedikus, libedik paisub inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber Poegimisjärgne: excess NSC's / inadeq efv fiber 21. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest.
libedikus, libedik paisub – inaktiveerub - nihkub Paigaltnihkumine sõltub veel: tiinusjärgust, vatsa mahutavusest (isutus pärast poegimist!), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: ○ Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber ○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik – levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest.
krambid Stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod uimastamise ja veretustamise vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek. peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid pea tõus, jalgade sirgenemine, olenevalt loomaliigist Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine Vererõhk venoosses vereringes kahekordistub Tõuseb arteriaalne vererõhk Kestvus 10 20 sek, soovitatav periood looma torkamiseks 2. Lihaste lõdvestumine peale voolu katkemist
2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv. Nuumsigade realiseerimismass on 104 kg ja toota on tarvis 4303 tonni (eluskaal) sealiha aastas. 4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga Arvestades suremus protsente siis sündima peaks 44375 põrsast, kuna imikuna lõpneb 4,1% sündinud põrsastest siis võõrutusele läheb 42 556 põrsast. Võõrdeeas lõpneb 2,2 % seega nuumikuteks läheb 41 620 siga ja nuumiku sigalas lõpnemine 0,8 % seega realiseerida 41 287 siga. 3. Sigade realiseerimisvanus ja varavalmivus Põrsas kaalub sündides 1,3 kg , juurdekasv võõrutuseni 0,28 kg päevas. Põrsad võõrutatakse 4 nädala vanuselt, järelikult põrsaste keskmine kehamass võõrutamisel on 1,3 + 28 x 0,28 = 9,14 kg Võõrdesigalas on põrsad kuni 4 kuu vanuseni ehk 120 28 = 92 päeva Keskmine ööpäevane massi-iive võõrdepõrsastel on 0,400kg. 4 kuu vanuselt kaaluvad kesikud keskmiselt 92 x 0,400 + 9,14 = 45,94 kg
muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks. Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes Nikita Hrustsoviga kriis kiiresti lahendada. 17. aprillil 1961 toimus Sigade lahe dessant, mille organiseerimist alustati juba enne Kennedy ametiaega. 1500 väliskuubalast maabus Sigade lahes eesmärgiga kukutada Fidel Castro. 19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu. John Kennedy mõrvati 1963. aastal Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. USA
John Kennedy Elu enne presidendiks saamist Teenis mereväes. Kangelasteo tõttu sai ta leitnantiks. Oli ka demograat. Presidendiks saamine ja tegevus presidendina 35. president. 1960 aastal valiti presidendiks. Astus vastu Richard Nixonile. Noorim president läbi aegade. Tema valitsemise ajal toimus Kuuba raketikriis. Sigade lahe dessant, eesmärk oli kukutada Fidel Castro. John Kennedy mõrv Mõrvati Dallases. Tegu oli vandenõuga. Tunnistajad hukkusid. Kennedyte needus. John Kennedy ja vapp Tänan kuulamast!
märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas kommunistliku ideoloogia elluviimine, mis oleks seisnenud ülemaailmses loomade revolutsioonis, hiljem aga muutus sigade eesmärk hoopis teistsuguseks. Peale diktatuuri kehtestamist oli Napoleoni eesmärgiks elada nagu inimene, mis tähendas salajast kapitalismi ja jõhkrat teiste loomade ekspluateerimist võrdse heaoluühiskonna loomise sildi all. Antud töö eesmärgiks on välja tuua võrdlusi totalitaarse Nõukogude Liidu ja Orwelli Loomade farmi vahel. Kas autor on kasutanud ajaloolisi seiku raamatu loomisel? Millist teed pidi said Stalin ja siga Napoleon võimule ning kuidas nad seda kasutasid?
● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada sõjaväele ebaõnnestus 26. 07.1953 ● 1956 Castro korraldas uue rünnaku ● 1959 Castro sai võimule ● Sigade lahe dessant 17.04.1961 ● Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 El Nicho juga Saturno koobas Turquino (1974 m) Tänan kuulamast!
kontrollida, et neis poleks potentsiaalseid ohtusid, näiteks murdunud piirdeid, katkisi riive, mahakukkunud väravaid ja farmiprahi hunnikuid. Laadimistsooni viivad ajamisteed ja koridorid tuleks ehitada siledate ühtlaste seintega. Võimalikult palju tuleks vältida: · teravaid nurki ning järske käänakuid, · eri tasemega pindasid, · varjude teket, · kanalisatsioonikaevude kaasi, suuri veeloike ja muid nähtavaid takistusi. Soovitused sigade tapaeelsel pidamisel: · anda sigadele enne laadimist vabalt vett juua; · pidada sead söömata 8 kuni 12 tundi enne tapmist; · on oluline, et sigu ei veetaks enne söötmist kui söögiaeg tuleb veo ajal, hakkavad sead tahtma süüa sõidu ajal; · enne vedu tuleks anda kerget süsivesikurikast sööta, et tekiks täiskõhutunne. Veiste ja lammaste tapaeelne pidamine eelbaasis Veiste tapaeelsel pidamisel võiks arvestada, et nad ei karda inimest, veist väsitab teine veis ja
koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem kui põrsad sündinud, siis jätkatakse allapanu panemist sulgudesse. Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2. Et arvutada sulupinda ühele seale, selleks tuleb sulu pindala jagada sigade arvuga sulus: 18,81 : 20= 0,95 m 2. Arvutuste põhjal võin öelda, et kesikute laudas on loomale piisavalt ruumi. 9 6.2 Söötmine ja söödakasutus Söötmissüsteeme on sigalas kaks: üks on jahu saamine kolust kärru nupuvajutusega ja käru liikumine mööda vahekäike (joonis 3) ning teine on poolautomaatne süsteem (joonis 4), kus vajutad nupu tööle, jahu hakkab mööda torusid liikuma, ning teatud kohtades tuleb
METSSIGA ÜLDISELT METSSEAST Metssiga (Sus scrofa) kuulub sigade suguluskonda. Rahvapäraselt kutsutakse teda kutu-ks. Arvatakse, et kodusiga on aretatud u 7000 a tagasi eKr metsseast. VÄLIMUS Metssea keha katab kare karvkate. Karvavärvus on tumehall või pruun. Metssea kere on jässakas ja jalad pikad. Metssea pikkus on 90- 120 cm vahel. Turja kõrgus jääb 55- 110 cm vahele. Saba on 15-40 cm pikk. Elab umbes 10 aasta vanuseks. Metssiga ei ole ohustatud liik. Video metssigadest
6. ELION ? § 225 isiklik kasutusõigus. Võimaldab õiguslikul isikul asja kasutada. AÕS § 54 (2) alusel saab koormatit jagada kokkuleppel Elioniga. 7. Jah, tuleb kanda iga korteriomandi kinnistusraamatu lahtrisse. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega. Ka antud juhul tunnevad üürnikud ennast kahjustatuna. Kas majaomanik E saab nõuda sellest tegevusest hoidumist? Hüpotees: Kas elanik saab nõuda Blt AÕS § 89 alusel sigala sulgemise ? 1. Omanik ? + 2. Omandiõiguse rikkumine ? + 3. kordumine ? + 4. rikkuja ? + 5. talumine ? AÕS § 143 +
GMO- kultuurid ise või nendelt saadud geneetilised materjalid muutuvad raskesti käsitlevateks objektideks. Näiteks päevalille lähisugulastel umbrohud on suure viljakuse ning seemnete tõttu muutunud ohtlikuks umbrohuks USA-s. GMO- toidu ohutust pole piisavalt kontrollitud. Kuidas see mõjutab organismi talitlust. Näiteks närilistel on leitud rakkude vohamist ja peensoole kahjustusi, mesilaste seedetraktis aga geenisiire soolebakteritesse. Sigade tervisele ja viljakusele on osutunud tavatoit paremaks. GMO-de saastumist ja talitlemise tagajärgi ökosüsteemis pole praeguse teadmiste taseme juures võimalik prognoosida. Aga õnneks on GMO- kultuurid patenteeritud ja seemned kallid, mida ise paljundada ei saa.
SALMONELLOOS 2016 Mis on salmonelloos? ■ Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust. ■ Salmonelloosi nakatutakse suukaudselt. Haigustekitaja ■ Haigus tekitajaks on salmonellad, millel on üle 2500 serotüübi. ■ Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Levik ■ Levib inimeste (haige, paranev, bakterikandja), kanade, kalkunite, veelindude, sigade, veiste ja erinevate lemmikloomade kaudu. ■ Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes. ■ Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Avaldumine ■ Salmonella puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. ■ Nähud püsivad 4-7 päeva. ■ Rasketel haigusjuhtudel võib kujuneda septitseemia ja elundikahjustused. Ravi
ÜLLAR SAAREMÄE KAROLIINA HANGA 10.S ISIKLIK • SÜNDIS 23. NOVEMBER 1969 KOHTLA-JÄRVEL • ABIELUS KRISTI SAAREMÄEGA • VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELIS...
suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederick-Adolf Hitler Kröönivere-Saksamaa Lehmalauda lahing- Lumepalli tuuleveskid-Trotsky üritused moderniseerida ühiskonda Härra Vingur-NSVLi sümboolne otsus Euroopaga ärisuhetesse astuda Kanade revolutsioon-Ukraina vastuhakk sundkollektiviseerimise vastu Tuuleveskite lahing-Stalingradi lahing Teises maailmasõjas Saksamaa ja Nõukogude Punaarmee vahel Pokkerimäng inimeste ja sigade vahel-Külma sõja algus, võimuvõitlus Tümpsa surm-näide sellest, kuidas Stalin kohtles inimesi, isegi neid, kes talle lojaalsed olid Puuhalgude müük-Venemaa ja Saksamaa vaheline mittekallaletungileping 1939 (Molotovi-Ribbentropi pakt) Tuuleveskid-viieaastakuplaanid Inimesed ja sead farmi elumajas-Malta konverents 1945 (Churchill, Roosevelt)-ettevalmistused Jalta konverentsiks
15)E. coli endotoksiini toksilisuse iseloomustus Endotoksiin- LPS asub bakteri rakukestas ja vabaneb bakteri suremisel ning lüüsumisel. Põhjustab palavikku, leukopeeniat, pärsib leukotsüütide ja makrofaagide tegevust, aeglustab südametegevust, tekitab hüpoglükeemiat ja lõpptulemusena sokki. 16)Sigade tursetõve etioloogia ja haiguse patogenees Enterohemorraagilised (EHEC) - E.coli tüved. Siia rühma kuuluvad ka sigade tursetõbe e. enterotokseemiat tekitavad E.coli serovariandid O 138, O 139, O141 jt. Virulentsuse faktoriks on neil tugev verotoksiin (tsütotoksiin), mida eritavad mainitud tüved intensiivsel paljunemisel sooltes (tavaliselt niude- ja käärsool), kust see resorbeerub vere- ja lümfisoontesse ja vallandab spetsiifilise patogeneesi. Sigade tursetõve põhjustavate E.coli tüvede poolt eritatavat eksotoksiini peetakse Stx-2
1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine Sead elavad gruppides. - Nende kodupiirkond on 100-500 hektarit. - Neil on välja kujunenud erinevad kohad eri tegevusteks (näiteks magamisasemed, söömiskohad jne). - Põrsad tunnevad ära ja jätavad meelde kuni 20-30 isendit. - Emised võivad pesa ehitamiseks kulutada kuni 10 tundi. Enne poegimist võib emis end täielikult pesamaterjaliga katta. - Sead suhtlevad omavahel häälitsustega. - Sead veedavad suurema osa ajast tuhnides ja toitu otsides.
Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale
siga nimega Kiunats, punnispõskne, vilavasilmne, kärmete liigutuste ja kimeda häälega. Ta oli hiilgav kõnemees ja mõne keerulise küsimuse üle väideldes oli tal kombeks ühelt küljelt teisele kõikuda ning saba võngutada, mis mõjus kuidagi eriti veenvalt. Teised rääkisid Kiunatsist, et ta suutvat mustagi valgeks rääkida (lk 20-21)." Nemad kolm arendasid Majori õpetused animalismiks ja hakkasid seda teiste seas levitama. Nii mõnedki loomad ei tahtnud sigade õpetustega kaasa minna, sest leiti, et Jones toidab neid ja ilma temata sureksid nad kõik nälga. Sigadele valmistas raskusi ka ronga Moosese jutustused salapärasest maast nimega Kristallsuhkru Mägi. Nad pidasid Moosese jutte valedeks. Sigade ustavaimad jüngrid olid tööhobused Tümpsa ja Ristik, kes ei olnud just väga taibukad, aga kui nad olid sead juba õpetajaks tunnistanud, siis uskusid nad neid jäägitult ja levitasid sigade argumente ka ise edasi
vastuollu animalismi põhitõdedega. Ja üks kord sead juba kõnnivad kahel jalal, teevad inimestega koos peo ja oh imet, muutuvadki ise inimesteks. Endise animalismi põhitõe: "Kõik loomad on võrdsed" asemele on kirjutatud uus lause: "Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad, kui teised. Arvamus: Tõeliselt hea raamat! Oli naljakas, kohati kurb ja mõtlemapanev. Arvan, et Lumepalli äraajamine oli suur viga. Sigade inimesteks mutumises oli süüdi Napoleon. Loomad oleksid võinud midagi targemat ette võtta, sageli mind lausa vihastas see, kuidas rumalamad loomad targematele nii kergesti allusid. Soovitan kõigil lugeda Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad. Üllameelse idee teostamise eestvedajateks olid sead, kes peale revolutsiooni sujuvalt ise võimu haarasid - teadupärast olid just kärsalised loomade ühiskonnas kõige targemad.
vastuollu animalismi põhitõdedega. Ja üks kord sead juba kõnnivad kahel jalal, teevad inimestega koos peo ja oh imet, muutuvadki ise inimesteks. Endise animalismi põhitõe: "Kõik loomad on võrdsed" asemele on kirjutatud uus lause: "Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad, kui teised. Arvamus: Tõeliselt hea raamat! Oli naljakas, kohati kurb ja mõtlemapanev. Arvan, et Lumepalli äraajamine oli suur viga. Sigade inimesteks mutumises oli süüdi Napoleon. Loomad oleksid võinud midagi targemat ette võtta, sageli mind lausa vihastas see, kuidas rumalamad loomad targematele nii kergesti allusid. Soovitan kõigil lugeda Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad. Üllameelse idee teostamise eestvedajateks olid sead, kes peale revolutsiooni sujuvalt ise võimu haarasid - teadupärast olid just kärsalised loomade ühiskonnas kõige targemad.
,,Kärbeste Jumal" William Golding 1. Lühike sisu kokkuvõte- Kamp inglise poisse sattusid lennuõnnetuse tagajärjel asustamata saarele. Poisid valisid endale pealiku ja ta nimi oli Ralph, kes otsustas korraldada koosolekuid ja teha seadusi. Ralphi sõber Põssa aitas teha oma prillidest süütamis vahendi, mis aitas lõket üles teha ja et seda teistele hästi näha oleks. Suguharud tegelesid peamiselt sigade küttimisega, peagi tekkis Jacki ja Ralphi kampade vahel tüli ja selle tagajärjel sai surma Simon. Jack oli kohe nii julm poiss, et tappis järgmine päev Põssa, Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharudega liituma. Peale seda Jack pidi suguharude eest ära jooksma ja jooksmise käikus nägi ta mereväe ohvitseri, kes aitas Ralph saarelt minema. 2. Minu arvamus raamatust- Minu arvates, oli see raamat väga
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg
2 SLAID Üllar Saaremäe (sündinud 23. novembril 1969 Kohtla-Järvel) on eesti näitleja ja lavastaja, punkansambli Streptococcus Pyogenes vokalist. 3 SLAID Fakte eluloost 1988 lõpetas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi[1]. 1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 20...
Orav Rebane Raudkull Metssiga Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Vesi • Konkurents • Temperatuur • Kisklus • Radioaktiivsus • Parasitism Sarapuu Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Valgus • Konkurents • Kliima • Loomad, putukad, • Niiskus linnud • Vesi • Sümbioos • Toitained • Muld Populatsioon • Metssea populatsioon kahaneb sigade Aafrika katku tõttu • Kui kiskjate populatsioon suureneb, väheneb põtrade, kitsede, jäneste ja hiirte populatsioon ning tänu sellele vohavad mitmed tootjad • Jäneste populatsioon on stabiilne, kui kiskjaid on piisavalt, kuid ka jänestele endale toitu jätkub Inimtegevuse mõju • Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine • Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on
Lumipall koostab plaani ehitada farmile tuuleveski, millele Napoleon resoluutselt vastu on. Hääletusel, mis on korraldatud otsustamaks tuuleveski üle, peab Lumipall kirgliku kõne veski toetuseks. Napoleon räägib lühidalt ja peale Lumipalli võidukat kõnet toob kuuldavale kiunatuse, mille peale tormavad sisse tema poolt üles kasvatatud koerad ja sööstavad Lumipalli poole. Lumipall jõuab põgeneda ja rohkem teda ei nähta. Napoleon kuulutab, et kõik farmiga seotu otsustab sigade komitee, mille eesotsas on tema ise. Sellest hetkest peale võtavad kõik otsused vastu sead ja seda ,,kõigi loomade huvides". 6 Napoleon muudab tuuleveski osas äkitselt meelt ja loomad, eriti tööhobune Tümpsa, pühenduvad selle ehitamisele. Üks päev leiavad loomad tuuleveski kokku kukkununa. Ümbruskonna inimesed naeruvääristavad ettevõtmist ja kuulutavad, et
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
