,,Lolita" Vladimir Nabakov Vladimir Nabakovi novell on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Raamatu algul räägib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi.
Peategelased: Lolita, H.Humbert, proua Hazel. Sündmuskohad: Hazelite maja , hotellid, haigla. Tegevusaeg : 20. sajand. 4.)Selles raamatus käsitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varaküpse teismelise tüdruku vastu.Ent eelkõige on see romaan armastusest selle pöörasusest, hallutsinatsioonidest, hullusest ja üleminekutest. 5.)Autor tahtis selle raamatuga ütelda kas seda , et kõik ei ole nii ilus kui inimesed arvavad, et ka igal ilusal perekonnal võib olla saladusi millest keegi ei tea või siis näidata välja oma tundeid ning kirjaldada neid teise inimese läbi. 6.) Lolita.
"Lolita" Vladimir Nabokov Tegevuse koht, aeg, miljöö Sündmuskohad: Hazelite maja , hotellid, haigla. Tegevusaeg : 20. sajand. Miljöö: 20.sajandi elu vapustanud pahupool. Peategelased: Lolita, H.Humbert, proua Hazel 1) Humbert – miks temast sai pedofiil? Ta ise arvas, et tema perverssuses on süüdi see, et ta noorena Annabelliga (noorpõlve armastus) ei saanud koos oma unistusi täide viia. Muidugi mõjutas tema elu noor Dolores, kellesse ta koheselt armus. Tema mured seoses Lolita, Lolita ema ja Quiltyga? Ta abiellus isegi Lolita emaga, proua Hazega, keda ta tahtis (mõtles) mitmeid kordi ära tappa, et ta saaks Lolitaga üksi olla ning et keegi neid ei segaks. Aga lõpuks suri proua
Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu. Humbert phjendab kiindumust 10-14 aastaste tdrukute vastu eelnevalt oma elus tdruku Annabeli kaotusevalu leelamisega ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty)
Mina lugesin ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi raamatut Lolita. Trükk, mida lugesin ilmus välja aastal 2004, kirjastuselt ,,Kuldsulg" Esmakorselt ilmus see inglise keeles 1955.aastal , Pariisis. Eesti keeles ilmus Lolita esmakordselt 1990.aastal ,,Eesti raamatu" väljaandes ning selle on eesti keelde tõlkinud Hans Luik. Lolita on Vladimir Nabokovi tuntuim romaan. Teos lükati algul tagasi nelja kirjastuse poolt ning on mitmes riigis koguni keelustatud Näiteks kirjaniku sünnimaal, Venemaal, eriti rangelt. Aga Lolita tegi tõelise tähelennu ja on nüüd 20.sajandi parema inglisekeelse romaani valikus esimeste hulgas. Tegevus toimub 20.sajandli Teose peategelased on
''Lolita''. Romaan räägib minategelase Humberti ''pedofiilsest'' suhtest oma 12-aastase kasutütre Lolitaga. Kuigi autori kirjapandu võib tunduda paljudele põlastusväärne, on seda siiski tehtud väga kaunilt ja veenvalt. Kui lugeda seda tavalise romaanina, siis selles käsitletavad tunded ja olukorrad ärritaksid tavapäraselt inimesi ning tekitavad neis võõrastust. Siiski on raamat kirjutatud nii, et selles ei leidu ainsatki nilbust. Keskealine mees, raamatus kui nimega Humbert Humbert, on nõudlik keskealine ülikooli professor, kellel on kiindumus nooremapoolsetesse tütarlastesse. Ta nimetab neid raamatus nümfettideks ning peab nende all silmas just 9 -14aastaseid tütarlapsi. Raamatus märgib ta ka ära, et ega siiski kõik selles eas tütarlapsed ole nümfetid ning ei välimus ega vulgaarsus pole mingid kriteeriumid. Nümfettide tunnusteks, mis eristab neid nende eakaaslastest, toob ta raamatus välja sügestava
,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annabelist. Mingi kurb, nostalgiat täis igatsus, mida lugedes tahaks endagi süda kurbusest saapaäärde vajuda.
Lugesin Vladimir Nabokovi romaani “Lolita”t, mis avaldati 1955. aastal Pariisis ja 1958. aastal New Yorgis. Nabokov oli vene päritolu USA kirjanik. Tema kuulsaimaks teoseks peetakse “Lolita”t, mis ilmudes oli paljude jaoks šokeeriv. Raamat räägib üldiselt pedofiiliast, minategelase suhtest 12-aastase kasutütrega. Valisin selle teose, kuna olen seda korduvalt lugenud ja pean seda raamatut enda jaoks oluliseks. Raamatu keskseks tegelaseks on keskealine Humbert Humbert, kellel on lapsepõlvetrauma järgselt tekkinud pedofiilia. Noorena armastas ta tüdrukut, nimega Annabel, kes suri traagiliselt tüüfusesse. Ta tunnistas endale, et tema pedofiilia sai alguse Annabelist, see oli talle traumeeriv kogemus ja ta ei suutnud nooruspõlves enam mitte kedagi teist armastada. Talle meeldivad just nümfettid, 9-14 aastased tüdrukud. Kõik selles vanuses olevad lapsed ei ole nümfettid, ei ole tähtis välimus ega vulgaarsus, vaid salalik veetlus, nad paistavad
Teema: saarte ahelik, üks saar on liitlaste valduses, saarelt vaja põgeneda Tegelased: Mallory, Stevens- paevajuht, hea alpinist, noor, dusty-nägi räpane välja, jne Nagu malemäng, samme teatakse ette, ka hea plaan olemas. Valllutamine-mindi saarele, integreerumine, kindluse vallutamine, kahurite õhkimine ,,Lolita" Vladimir Nabokov Rainer, Kaalma Autor: 23.04.99-02.06.1977, vene päritolu USA kirjanik, tema tuntuim romaan ,,Lolita" Humbert: 44 aastane õpetaja, naistele ihaldusobjekt, haritud, salapedofiil, I suhe 12 aastase naisega, sisemine ja välimine vastuolu, käis pargis väikseid tüdrukuid vahtimas Lolita: sarnasus Annabellile tegi ta Humbertile ihaldusväärseks, lapsik, paheline, manipuleeriv Sisu: lapsepõlvearmastus, abiellub Valeriaga, armus Lolitasse, Charlotte saab jälile, tema tütar läheb nende juurde elama, Charlotte ja Humbert abielluvad, Charlotte
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
mis seal toimub. Seal jtkati koosolekut. Jrsku ilmusid vlja soldatid ning toimus tulistamine. mberringi oli palju verd, paljud olid haavata saanud. Indrek vttis Kristi slle ning nad lksid koju. 14. peatkk Kogu linnas valitses lein, tnavad olid verised, ning inimesed otsisid oma omakseid. Peagi aga saabus ka ks rmusnum: vlja on kuulutatud nutud vabadused ja igused. Kristi lamas oma haavadega voodis, kuid ta oli rahul, et kes on vabadus. Nd ma tean, mis on revolutsioon!, tles ta. Vabad on need, kel suud juba mulda tis. Vabad on inglid taevas. tles emand Lohk (Kristi ema) vljakuulutatud vabaduse kohta. 15. peatkk Toimus koosolek koosoleku otsa ning kik seletasid aina vabadusest. Indrek otsustas aga minna hrra Bstri poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast sgikohast mda minnes ngi ta uksel silti: Leina prast suletud. Bstri korteri juurde judis tuli aga vlja, et hrra Bstri on surnud. Indrek suundus sgikohta, kus pidi olema Bstri surnukeha. Ta luges
kaks d Ma unustasin karjatada,kuigi vib-olla siiski karjatasin,rgatasin looma kombel kurgu phjast,kuid ise ei kuulnud seda,sest hiljem nis,et ma lihsalt seisin seal,vahtides suu ja silmad prani meest,kelle siluett vast esimest nrka hommikuvalgust llatavalt selgesti taeva taustale joonistus.Ma olin peo haripunktil laevatekile meretuult ahmima koperdanud,ma olin just niipalju purjus,et mind kik hirmsasti naerma ajas,ja ma pdsin vaigistada oma peasisest karuselli,mis kik mu mber ikka kiiremini keerlema pani,ning ega ma seeprast kohe taibanutki,mida ta teha kavatseb.Ma arvasin,et keegi teeb nalja,siis aga oli juba hilja,sest mees,kes oli roninud reelingurele,seisis seal mingi mtmatu ajahetke,pras lpuks pead,just nagu tajuks ta kellegi vaatamist,just nagu oodanukski ta,et keegi ikka vaatab,sest mina ngin otsekui kusagilt tuttavat profiili,sel ajal kui mehe parem ksi tegi midagi,mis mind veelgi rohkem kohustas kui seismine seal rel:tumedast varrukast valgena
Jaan ei hakanud vastu vaidlema, vaid leppis sellega, mida Krhva valetanud oli. Juhataja kskis tal tund aega nurgas seista ning lahkus siis. Jaan lkski nurka ja seisis, kuid teised poisid tlesid talle, et ta vib sealt ra tulla, juhataja lks ra ju, kuid Jaan vastas, et ega see seismine tal tkki kljest ra ei vta. Nii siis noor poiss seisiski seal ning kik piilusid teda tekiservade alt. Lpuks, kui tund aega tis sai, lks ta oma voodisse, kus Vino talle tles, et oli teda koguaeg jlginud, kuidas ta seisis ning melnud, et ta on terasest mees, sest peale selle, et ta suutis Krhvaga vastamisi olla, oli ta alati kik td kige enne valmis saanud ning seisis oma karistuse aja ausalt ra. Sellest ajast alates hakatigi teda terasest poisiks vi teraspoisiks kutsuma. Jaan oli juba pris kaua lastekodus olnud. Suvi hakkas lbi saama ning teised lapsed, kes olid suveks kellegi juurde karjapoisiks vi muud td tegema linud, tulid tagasi
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkama ehk vitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byr
Jaan keelas tal sealt midagi vtmast , olgugi , et kraami omanikud olid selleks loa andnud . Kui lapsed koolist tulid ja ta ngi , kui nljased nad on , et isegi leib ja soolavesi ei peleta nlga , andis ta emale loa natuke liha praadida . Ise ta liha ei puudutanud , aga Mikk , Mann , Kai ja isegi Liisu seda aplalt sid . Siis astus sisse Anni , kes tundis kohe liha lhna ja Jaan leiutas , et nad tapsid kesiku ra ja sealt see liha tuligi . Peagi viidi varastatud kraam Jaani juurest minema samas tles neile , et need siia rohkem ei tuleks , ehk siis kui Jaan uue elukoha leiab , sest saunast pidid nad vlja kolima Andrese ksul . Mikk ja Mann jid haigeks , peagi ka Liisu ja Kai . Liisu ei toibunudki vaid suri . Mikk ja Mann paranesid . aga ema rohtudeks oli ikka veel raha vaja . Jaan hakkas Kaarlit taga igatsema , kuna hda ajab hrja kaevu . Jaan kutsus emale kirikupetaja , kuna Kai seda nudis . Kuid Jaanil ei olnud kirikupetajale rubla maksta
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tunnete väljendamiseks. Oluli
kuni 1965. aastani. Kige paremini on Salinger siiski tuntud romaani "Kuristik rukkis" autorina. Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega kellega ta kohtus Euroopas, oli lhike. Teisest abielust Claire Douglasega, Darmouthi kolledi lipilasega, sndis kaks last ttar ja poeg. Prast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema med-e Colleeniga, kellega on siiani abielus. 2.) "Kuristik Rukkis", pealkiri on selline kuna ta tles kelleks ta tahab saada . "Tahaks olla pdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipllul mngivad lapsed ja tema pab nad enne kinni kui nad saada kuristikku langeda. anr: Romaan. 3.)Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Mr.Spencer- ajaloopetaja. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni de. Antolini-Holdeni endine petaja. Sndmuskohad:Pencey kool, internaat, New York, hotell, pshhiaatrihaigla
Kui Watson tagasi , olles veetnud pev oma klubi , Holmes on tiskorter tubakasuitsu oma savi toru , kui ta otsis le suure kaardi Devonshire . Ta tleb, et on kaks ksimust tuleb vastata , oli seal kuriteo , ja kui on, siis mis see oli ja kuidas seda tehakse ? Ta on juba judnud jreldusele, et Sir Charles ootas keegi vrava juures , kui ta ngi midagi nii hirmutav leraba , et sitis talle joosta (seega muutus jalajljed ) paanikas majast eemale , kuni tema sda tles les . 4Peatkk Holmes kahtluse Dr Mortimer ksikasjalikumalt umbesseade. Allee on kaheksa jalga lai rohu pikendatakseveel kuus jalga , kummalgi pool . Jalajljedhagijas oli leidatee , eirohi , ja samal kljel naguraba , kuid ei prdunud keha. Tihe jugapuu heki kaksteist jalga krge mbritseb alley nii , et seal on ainult kolm vimalikku sissepsud , sealhulgas maja . On neli jalga krge padlocked wicket- vrava , mis viib raba ja kus Sir Charles oli tenditest sigari tuhk , peatus 5 kuni 10 minutit
"Varjud paradiisis" ilmus aasta hiljem postuumselt. 2.)Teose pealkiri "Triumfikaar". Zanr:Armastus romaan. 3.)Tegelased: Ravic- saksa pagulane Joan Madou- nitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sber Sndmuskoht: Pariis. 4.)Selles raamatus ksitletakse armastust, inimsuhete olemust ja armastuse vmaikkust sellisel ajal.. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see vimaldanud nha pikest ja kogu ilu enda mber. esile tstetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest vljaspool ja hoolimata kigest - oludest, inimeste ebatiuslikkusest ja sellest, kuidas needsamad inimesed meeleheitlikult pavad teha kike, et oma elu vimalikult hullemaks teha, meldes asjad enda jaoks keeruliseks, tehes haiget nendele, kellest hoolivad ja eelkige endale. Armastus ei hooli sellest, ta lihtsalt tuleb, on ja muudab maailma teiseks. 5.)Autor tahtis sellega tleda: "Mtlemisvime rikub inimese vimaluse nnelik olla
PAGENDUSLAUL:Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, vidukas sjamees, elu kulges hsti, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sbrad. Otsiti ettekne, et Cid ukonnast minema kihutada, soosingust ilma jtta, maavaldusest ilma jtta, sissetulekust ilma jtta. Cid saatis oma ttred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid le. Saadud raha eest sai ta maksta oma sjameestele palka. Tema mber hakkas kogunema ikkagi mttekaaslasi, teisi trjutuid ja soosingust ilmajnuid. Nii ta lkski oma vesalgaga mauride vastu vabatahtlikult.Cid oli, vaatamata oma viksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nhti, et temas on judu ja vimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole krvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust nidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle selle etteknde
KRAHV MONTE CRISTO Alexandre Dumas vanem 1848. aasta htupoolikul on Alexandre Dumas oma kuulsuse haripunktil. Pariisi lhedal vikeses Bougivalis, kuhu kirjanik elama asus, peeti uhket soolaleivapidu. 600 klalist imetlevad idamaises stiilis sisustatud ruumide siniseid, kollaseid ja punaseid atlasstapeete. Sosistatakse, et ainuksi sisekujundus lks maksma 100 000 franki. Tuneesia kujurid dekoreerisid laed Alhambra stiilis stukk-kaunistustega. Hoonet, millele lossihrra annab paljuthendusliku nime Chteau de Monte Cristo (Monte Cristo loss), mbritseb hiiglaslik park. Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda oluliselt krahv Edmond Dantsist. Krahv armastab a
sajandi Indias. Kaitstes alguses Punjabis islamit kristluse eest, lisas ta hiljem oma petustesse kristlastelt levetud mtteid. Phiteesideks oli, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei linud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema vitlus mgaga, piisab, kui seda teostatakse vaimselt. Samuti tiendati usku nn teise advendiga, hindude krina usuga ja muude materjalidega. Kuigi ahmadiidide vool on tnaseni silinud, saadi 1984. aastal tagasilk Pakistani valitsuselt, kes tles, et sellisel usul ei ole islamiga midagi hist. 7.2 Mustad moslemid Peale Teist maailmasda tekkis USA-s sellenimeline rhmitus. Kuigi nad kasutavad peamiselt islami phialuseid, on neid eraldavaks tunnuseks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja vimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda mber palju jrgijaid. 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine Moee on islami phakoda, kus moslemid kivad palvetamas ning jutlusi
24. jaanuaril 1992 Kurt Cobain abiellus laulja Courtney Loveiga Wakikis, Hawaiil. Courtney on tuntud bndist Hole. Varsti algasid ka esimesed lahkhelid Kurti ja Courtney vahel. Niteks Kurtile ei meeldinud, et Courtney nitas ajakirjas Vanity Fairoma suurt khtu. Kuus kuud peale abielu sndis neil laps, kelle nimeks sai Frances Bean. Kurt olevat olnud pilves nii abielludes kui ka lapse snni hetkel. Kui Courtney oli rase kahtlustati teda narkootikumide tarvitamises. Ta eitas kike seda. Ta kll tles, et tarvitab narkootikume, kuid kohe kui ta teada oli saanud, et ta rase on, oli ta selle jtnud. Teised Nirvana liikmed lootsid, et ka Kurt jtab narkootikumid sinna paika ja hakkab elama rahulikku pere-elu. Seda ka mneks ajaks tegi.(Natuke Nirvanast, Meie Meel, 11. november 1998, lk. 8) 1993. kui kis uue albumi lindistuse ajal thelepanust tdinud laulja ringi T- srgiga, millel seisis How Are You, New Album? (tlk. Kuidas lheb, uus album?). Peale plaadi ilmumist vahetas ta srki: Grunge Is Dead (tlk
Tegu ei jäänud karistuseta->surm igavesti nendega. Emotsioonide ajel tegutsemine->Afäär, alguses Laurent tahtis vaid rahuldust. Käitus hetkeemotsioonide ajel, mis võivad olla tagajärjed. Mõrv->Laurent ainult mõtles nii palju, et ei jääks vahele. Proua Raquini ees mõrva tunnistamine. VÕRDLUS ,,Therese Raquin"(1867) ,,Nana"(1880) ,,Sõjakaevurid"(1885) Pakuti osa ,,noor veenus". Kogu Naiivne noormees, kolis Pariis rääkis temast, ta oli väga ilus. kaevanduslinna. Kohtus mehega, Rikkad mehed hakkasid tema kes leidis talle töö-ja elukoha. Kui Vt. üles juures käima. Tahtis enda ja poja kaevanduses töötab->tunneb elu kindlustada. Alguses prostituut- ülekohut, ei mingit normaalset
don-t like to get up. * pi kuulama; vahel koputab vimalus vga vaikselt. * Armastus vtab mistuse neilt, kel seda on ja annab neile, kel seda pole. * Love is like a heaven, but it can hurt like hell. * Kuuldavasti oli sul kunagi ks mte, aga see suri ksinduse ktte ra. * Kigis asjades, mis ma kaotanud olen, igatsen ma oma mistust kige rohkem. * Joonista omale mets ja eksi sinna ra! * Mina ei ne unengusid. Ma magan silmad kinni. * Kui mngid minuga, mngid sa tulega. * ks pev tles pike mulle, kui su armastus on iga pev nii kaugel ja sul on nii palju probleeme, mis sind nutma ajavad, miks sa teda maha ei jta? Ma vaatasin pikesele otsa ja ksisin:"Kas sa jtaksid oma taeva?" * Ma pole pika vihaga - maksan ktte ja unustan. * Maha jtmine snumiga. Nii arg oledki ? * You should take your memories and leave, I don't need them. * Yes, I am a fucking disney princess, thanks for asking. * Hei, sina ! Kao mu planeedilt minema ! * Maakeral ei ole enam ruumi. Mine koju.
Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise,
Jrgneval aastal liitus ta Petrie vljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 ttas Carter Navillei ke all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kik nhtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis; tema td avaldati kuues kites. 1899. aastal mrati ta lem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise mber. 1902. Aastal alustas Carter td Kuningate orus Theodore Davise vljakaevamiste jrelevalvajana ja kaks aastat hiljem sai ta jrelevalvajaks Alam-Egiptuses. Ta ttas Alam-Egiptuse peainspektorina ainult he aasta, sest prast vikest juhtumit huligaanitsevate turistidega Saqqaras viidi ta le Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt tkohalt ja otsustas end phendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai
"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woice
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokra
ta ju välismaal ära. Ophelia hulluseks andis kindlasti põhjust ka teadmine, et tema isa tappis Hamlet, kes temasse ju armunud oli olnud. Polonius keelas tütrel Hamleti armastusavaldusi tõsiselt võtta ning selline tegu printsi poolt ehk tõestas Opheliale isa sõnu. Muidugi pole kindel, kuidas Ophelia sellest üldse teada sai ja kui tõeselt sellest isa mõrvamisest talle räägiti. Kuna Ophelia tundus suhteliselt naiivne olevat, võis ka see versioon, mis talle juhtunust räägiti tema vaimset stabiilsust kõigutada. Traagiline tegelane Hamlet Hamlet on traagiline tegelane, kuna ta oli sügavas leinas ning täis vihkamist Claudiuse vastu. Peale isa surma ei olnud Hamleti elus enam midagi head ega ilusat. Ta elas vaid kättemaksu nimel. Hamlet oli nii õnnetu, et ta kaalus isegi enesetappu. Lõpuks, kui ta Claudiuse tappis ja seega kättemaksu isa mälestuse nimel sooritas, suri ta ka ise
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
