Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu Island (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Minu Island #1 Minu Island #2 Minu Island #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kasutaja133 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Island

Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19

Geograafia
thumbnail
1
docx

"Minu Maailmameri" kokkuvõte

Ta otsustas täita oma unistuse: Purjetada ihuüksi umber maailma. 5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärk ­ Reisi eesmärk oli argipäevaelust lahtiütlemine, ta tahtis elu üle järele mõelda ja samuti oma naise surmast üle saada. Ta tahtis ka oma elu unistust täita. 6. Milliseid probleeme tekkis seoses looduskeskkonnaga? Nagu purjetamisel ikka, on suurimaks probleemiks MERI ja TUUL. Õigemini, muid problem polegi. Kõige suuremad probleemid olid minu arvates tema reisil need hetked, kui tuul ei puhunud õigest suunast.. Mitte midagi ei saa teha, peab sõitma siksakis ja edasi jõuab väga väga aeglaselt. Samuti oli väga raske ka siis kui tuul puhus liiga kõvasti või kui lained olid liiga suured, liiga kõrged. 7. Milliseid probleeme tekkis suhtlemisel kohalike elanikega? Põhiline problem oli keel, paljudel meresaartel elavad põliselanikud ei osanud väga hästi Inglise keelt, osad rääkisid ainult oma põliskeeles. 8

Geograafia
thumbnail
2
doc

,,Minu Alaska" Maria Kupinskaja sisu kokkuvõte

"Minu Alaska" 1. Maria Kupinskaja "Minu Alaska". Ilmunud aastal 2008, kirjastus Petrone Print. 2. Raamatu tegevusaeg on 2006.-2007. aastal. Maria töötas mai 2006 kuni september 2006 Alaskal, Skagways Dyea laagris ja mai 2007 kuni juuli 2007 Alaskal, Denveri liustikul. 3. Tegevus toimub Skagways ja Denveri liustikul Alaskal, Ameerika Ühendriikide osariigis, Põhja-Ameerika mandril. 4. Kesksed tegelased on: Maria- peategelane, töötab händlerina koertekarjas Denveri liustikul ja Skagways. Andre-Maria elukaaslane ja ka reisikaaslane liustikul, töötas seal fotograafina. Liz- Dyea laagris Maria hea sõbranna ja toetaja. Robert ja Karen- Dyea laagriülemad. Peter- Denveri liustiku laagriülem. Karen- liustikul kokk ning üks oluliseim laagri kokkuliitja. Ja paljud teised laagrite töölised, koerajuhid ja händlerid. 5. Teose tegevusliiniks on avastusretk Alaskasse ja iseendasse. Maria eesmärk oli õnnetus armastuses purustatud südant minna ravit

Geograafia
thumbnail
23
docx

Lasteraamatute analüüsid

Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema. Arvan seda sellepärast, et raamatu tekst on kirjutatud trükitähtedega, suure kirjaga ning selgelt väljatoodud. See tähendab, et tekst on valgel taustal, mitte pildil. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib kuidas peategelane Karli päevast. Kõigepealt ärkab, toidab loomad ning siis korraldab kanaemale peo, sest tal on sünnipäev. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Kohati tundus mõni lause minu jaoks veider või natuke keerulisemalt sõnastatud. Samas see ehk on hea, sest siis areneb lapse sõnavara. Otseselt õpetlikku raamatus ei ole. Samas kui Õpetaja või keegi täiskasvanu seletab lapsele juurde, et loomi tuleb toita ja nende eest hoolitseda, siis saab teha raamatu sisu õpetlikuks. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Koduloomad. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud väikelastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav

Kirjandus
thumbnail
16
docx

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

Ameerikas neid peaaegu ei esine. Seevastu on vulkaane rohkesti mandrite rannikuvööndites, saartel ja saarestikel.. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel. Sellesse nn. “Vaikse ookeani tulerõngasse” on koondunud üle 64% kõikidest tegutsevatest vulkaanidest. Teiseks ulatuslikumaks vulkaanide levikuvööndiks on alpi kurrutuse mäestikualad. Atlandi ookeani piires on suuremaks vulkaanide levikualaks Island, kus on 28 tegevvulkaani. Islandil on vulkaanide omapäraks see, et neid katab jääkilp, purskega kaasneb jää intensiivne sulamine ja vooluvete teke. Geisreid õpiti esmakordselt üksikasjalikult tundma Islandil Geysiri piirkonnas Nad kujutavad endast perioodiliselt purskuvate kuumavee- ja aurujugadega allikaid. Geisrid on tuntud peale Islandi veel Põhja-Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtšatkal

Keskkonnafüüsika
thumbnail
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

Näiteks kui toimub Itaalias tugev maväärin, siis Austraalias see ei saa tunda. Need lained ei ole võimelised läbida vedelat maavälistuuma. P ja S lained murduvad niimodii, et tekkib varju tsoon. 10. Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni seosed vulkanismiga ja selle tüüpidega, vulkaanide paiknemine võrrelduna laamade piirjoontega Ookeaniline riftivöön ja Kuuma täpi magmatism ­ sellestel piirkondadel tekkivad aluselised vulkaanid, mis on ohutum. Näiteks Island js Havaii. Saarkaarte vöönd, Aktiivne kontinentaalne äärevöönd, Kontinentaalne riftivöönd ­ need on ohtlikumad piirkonnad. Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks) (1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi (2) kilpvulkaanid, havai tüüpi (3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi (4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi Vulkaanide paiknemine võrrelduna laamade piirjoontega. Vulkaanide paiknemi ja laamade pirjooned on omavahel nihkes

Geoloogia
thumbnail
64
pdf

Nimetu

Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23)

Kategoriseerimata
thumbnail
33
doc

Kes avastas Ameerika?

See artikkel, mis oli kirjutatud New Havenis 10. oktoobril, algas kinnitusega: "Yale´i Ülikool tegi täna teatavaks "sajandi üllatavaima kartograafilise avastuse" - see on ainus teada- olev Kolumbuse-eelne maakaart neist Uue Maailma maadest, millised avastas Leifr Eiriksson 11. sajandil." (Ceran 1978:19). Selle kaardi leidmine oli puhas juhus. Nii teatab Thomas Marston Yale'i Ülikoolist: "1957. aasta oktoobris näitas antikvaar Laurence Witten New Havenist minu kolleegile Alexander O. Vietorile ja mulle õhukest, uuesti vasikanahaga köidetud raamatut, mis sisaldas nii maailmakaarti koos Islandi, Gröönimaa ja Vinlandiga kui ka seni tundmatu aruande Johann de Plano Carpini misjonireisist mongolite juurde aastail 1245 ­ 1247. Witten olevat selle raamatukese omandanud ühest Euroopa erakogust. Kaardiga tegelesid teadlased ümmarguselt kaheksa aastat. Siis jõudsid nad selle dramaatilise avaldamiseni vahetult Kolumbuse päeva eel, kusjuures

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun