Mõlema tsivilisatsiooni madalamail positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Egiptuses aga ülistati vaaraod palju rohkem. Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad.
piirkondi ühendavad suurriigid. Esimene impeerium oli Akadi riik, mille rajas 24. saj eKr semiidi soost valitseja Sargon. Uue impeeriumi- nn Vana- Babüloonia riigi- rajas 18.saj eKr Hammurapi. 7. saj lõpus läks enamik Assüüria valdusi nn Uus- Babüloonia riigi koosseisu. Selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on ajaloos tuntud eelkõige suure ehitajana. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Hammurapi seadused jagasid Mesopotaamia elanikkonna õiguslikku seisusse: · Kodanikud · Sõltlased · Orjad
SOTSIAALSET JAOTUST. Tpsemalt eldes muutusid thive majanduse phivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tstustliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning pllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rtsepate ning advokaatide arv, sest tstuse arenedes tusis jrk-jrgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivrd majanduslik kitsikus, kuivrd pllumajanduslike tde omapra
Preetsid, väepealikud 3)Kirjutajad ja käsitöölised- kontrollida üksikasjaliselt ja sõltlased ja eraettevõtjad 4) talupojad- enamik, harisid riigi või ülikute maid 5) orjad- endised talupojad, käsitöölised vms, kohustuste täitajätmiste pärast majapidamine, ehitus, sõhavägi Mesopotaamia · Impeerium koosnes vallutaja riigist ja sõltlasriikidest · Ebastabiilne ühiskond · Sõltumatud elanikud · Märksa vähem reguleeritud · linnatsivilisatsioon Kihid : kuningad, ülikud, sõjavägi, vabad kodanikud, sõltlased, orjad 4) Meso : oli palju jumalaid, võrreldes egip. Olid jumalad inimesekujulised, inimlikud omadused jumalatel. Igal jumalal oli oma lemmiklinn, Elu enne surma oli tähtsam. Anu- taevas, Enlil- inimliku kuningavõim, Ea- maa-alune, vete, Istar- armastus, seks, taeva jumalanna, Marduk- babülon. Tempel Marduk Egipt : palju jumalaid, samastati kuningatega, väga religioone, olid loomapeadega. Ra-
Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Ãœlikud, suurmaaomanikud, keskmised ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid Mesopotaamias igapäevast elu riigivõimust sõltumatult. Riigivõim alamate majanduslikku tegevusse ei sekkunud, piirduti maksude sissenõudmisega, mis polnud nii koormavad kui Egiptuses. 3 väidet, et Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon: Linnad olid nii poliitilised, religiossed kui majanduslikud keskused. Linnad olid sõltumatute linnriikide keskused. Linnad määrasid muistse Mesopotaamia ilme. 3 põhjust, miks peetakse Assüüria sõjaväge muistse Lähis-Ida sõjakunsti tipuks: Koosnes kolmest põhilisest väeliigist. Jagunes ka kerge- ja raskerelvastusega jalaväeks. Edaldi väeosad ehitasid ja käsitsesid linnapiiramise seadmeid. MESOPOTAAMIA KULTUUR: KIRI  3500eKr  kiilkiri  kirjutati savitahvlitele. HARIDUS Â
- Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere  vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus.
· Maksud ei olnud nii koormavad · Orje oli Mesopotaamias vähem ja nad töötasid peamiselt majapidamises · Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused: 3 õiguslikku seadust: · Vabad kodanikud · Sõltlased · Orjad ,,Silm silma ja hammas hamba vastu" Mehel võis olla mitu naist, aga naisel mitte. Kaasavara kuulus naisele Mesopotaamia tsivilisatsioon, linnatsivilisatsioon · Linnad olid poliitlised, majanduslikud ja kultuurikeskused · Põletamata lamedakatulised majad · Marduki tempel (Babüloni jumala tempel) · Semiramise rippuvad aiad Religioon Mesopotaamias: · Polüteism · Anu-taevajumal, tark ja lugupeetud · Enlil-Anu poeg, jumalate kuningas. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. · Ea-maa-aluste vete ja sügavuse valitseja. Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval.
Kuningat ei jumalikustatud, kuid tal oli piiramatu võim. Kõik suurriigid tekkisid vallutustega. Kohalikud kuningad jäid piirkonna asevalitsejateks. Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriikidest, kelledel oli suur sisemine iseseisvus ka majandustegevuses. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest nõukogu. Sõja kohustuse korral ülikud sõdisid kaarikutel. Vabad kodanikud moodustasid jalaväe. Kõige võimsam oli Assüüria armee. Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon kuigi maarahvast oli rohkem. Mesopotaamia ühiskonnaelu oli vähem reglementeeritud kui Egiptuses. 1901. a eKr leiti hammurapi seaduste kogu tulp, mis asub Pariisis Louvre´I muuseumis. 3 õigusliku seisust : Vabad kodanikud Sõltlased – allusid suurmaaomanikele või templitele Orjad. Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. Tsivilisatsioon tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.
· SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnasid ümbritsesid müürid, linna keskuses kõrgus kaitsejumala tsituraat ehk astmiktempel. Lisaks sellele oli linnas ja selle ümbruses ka teiste jumalate templeid. Linnriiki valitses kuningas talle järgnes preesterkond, kodanikkond ja kõige madalamal olid talupojad, orjad ja käsitöölised. · HAMMURAPI SEADUSED Seaduste põhimõte:"silma silma, hammas hamba vastu" · LINNADE ILME, OLUSTIK JA SÕJAVÄGI Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest lamedakatuselistes majades. Enamasti oli seil sisehoov, kust pääses edasi elu- ja olmeruumidesse. Tänavad moodustasid kindla planeeringuta kaootilise võrgustiku.
Kuid Mesopotaamias oli väga palju savi ja pilliroogu, mida rohkesti kasutati. Palju muid materjale tuli hankida teistest maadest, mis pani mesopotaamlasi välisriikidega suhtlema. Kuna Mesopotaamia oli rohkem avatud kui Egiptus, siis tuli Mesopotaamial kannatada ka võõraste sissetunge. 7. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorraldus (maat, püramiid, tsikuraat, vaarao, jumal-kuningas, perekond, linnriigid, linnatsivilisatsioon, templiühiskond, Uruk, Ur, Kis) Egiplastel polnud päritolulegende, nad seostasid end universumiga. Nende riigikord oli hierarhiline ja selle tipus seisis jumal-kuningas. Vaarao elukoht oli Per-o. Vaarao oli Jumala maapeale kehastus. Jumala kehastusena pidi vaarao tagama rahva heaolu, st et maailmakord Maat toimis tänu vaarao valitsemisele. Vaarao teostas oma võimu ametnike abil. Kõrgem ametnikkond koosnes
Industriaalühiskond - ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud töötlevas sektoris kujunes tänu tööstuslikule revolutsioonile 18. sajandi lõpus Väikesed ettevõtted asendusid suurte vabrikutega, kus toimus tootmine konveiermeetodil. Tööpäev kestis 12- 14 tundi, seega hakkas see domineerima puhkeaja üle. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Toimus linnastumine Valitsevaks perevormiks väike- ehk nukleaarpere Arenes välja modernne linnatsivilisatsioon  linn kujunes progressi sümboliks. Kõige rohkem inimesi kuulus alam- ehk töölisklassi. Postindustriaalne ühiskond Tööstusjärgne ühiskond  ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses
demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond  avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond  põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond  linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiina; masinad/ firma/ ärimehed/ omand. Postindustriaalühiskond  tööstusjärgne; heaolu, masintootmine, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, info/ energia/ maavarad, teadmised/ ülikool/ eksperdid/ oskused. Info- ja teadmusühiskond  heaolu, infotehnoloogia, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, teadmised/ tehnoloogia, Jaapan. 6
oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks. 3. Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas. Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 4. KuningasPreesterkond, asevalitsejaTalupojad, käsitöölisedOrjad Vaitseja Vabad kodanikud Sõltlased Orjad 5. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. See ei tähenda, et elanikkonna enamuse moodustasid linlased. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides, nii elas Mesopotaamiaski suurem osa rahvast maal. 6. 1901. aastal leiti Hamurapi seadustetulp. Karistustel oli silm silma, hammas hamba vastu põhimõte. 7. Mesopotaamia usk sarnaneb egiptuse omaga mitme tunnuse poolest. Siingi tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega eelkõige
Maailmaimeks on aga peetud pealinnas rajatud rippaedu 539.a. eKr langes põhja osa Uus-Babülooniast uue võimsa riigi Pärsia alla. Mesopotaamia riikide ühisjoonteks oli see, et kuningas oli neis korraga Sõjaväe ülem kohtumõistja ja seaduseandja Tema võim oli piiramatu, mis tähendab seda, et nad olid jumalate esindajad rahva ees Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, kuid allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades omad asevalitsejad Kuigi Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon, elas suurem osa rahvastikust maal Majad linnades olid ehitatud põletamata savitellistest Pereelu koondus maja peremehele Mesopotaamia elanikkond jagunes kolme õiguslikku seisusesse: 1 Vabad kodanikud 2 Sõltlased 3 Orjad Kui süüdlane ja kannatanu olid seisuslikult võrdsed, siis oli karistuseks Vastavalt kuriteo raskusele hammas-hamba, silm-silma vastu. Kui vaba kodanik sooritas aga kuriteo sõltlase vastu, siis piirduti trahviga
osas hariduse levikut ja teaduse arengut. 4. Matemaatika, sest seda kasutati aja ja nurkade mõõtmisel. Astronoomia, sest taevavaatlusi tehti eelkõige ennustamise ja ajaarvamise tarbeks. Lk 65 2. Mesopotaamia ajalugu jagatakse erinevate riikide ajalooks asukoha alusel. Neid riike ühendas eelkõige kultuur ja kiri, sest Mesopotaamia kultuur levis ka naaberriikidesse, mida vallutades hiljem laiendati enda riigi piire. 4. Küsimus  Linnatsivilisatsioon seetõttu, et kuigi enamus rahvast elas maal, siis andsid linnad Mesopotaamiale ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused.  Sest inimesi ei jaotatud varandusliku olukorra järgi: oli vaid kolm seisust vabad kodanikud, sõltlased ja orjad.  Perekond oli patriarhaalne. Pereisal oli väga suur võim. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks varalised suhted
3.KIRJUTUSMATERJAL *Egiptuses papüürus ja Mesopotaamias savitahvlid.Papüürus ei olnud nii säiliv kui savi. Savi tekitas kiilkirja. 4.GEOGRAAFILINE ASEND *Egiptus oli suhteliselt eraldatud ja kaitstud. See ei toonud võõrmõjusid ega sissetunge kaasa. Mesopotaamia oli avatum, tihedamad suhted naabritega ja tuli end rohkem kaitsta sissetungijate eest. Mesopotaamias toimusid suuremad muutused kui Egiptuse tsivilisatsioonis. 5.VÄIDE ET MESOPOTAAMIA TSIVILISATSIOON OLI LINNATSIVILISATSIOON? Sumerid panid aluse linnaelule.Linnad määrasid Mesopotaamia ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. 6.MESOPOTAAMIA PEREKOND Patriarhiaalne. Isal oli suur võim oma kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peigmehe ja ta tulevase äia vahel lepinguga,mis määras kindlaks abielupoolte varalised suhted. Pruudi kinnisvara kuulus naisele ja lahku minnes tuli see naise sugulastele tagastada. Mehel võis olla mitu naist ja sel juhul oli igal naisel õigus oma
Samas lasus kuningal vastutus oma alamate heaolu eest, ta pidi arvestama tugeva ülikkonna soovidega. Nõrk kuningas võis alati langeda ülikute vandenõu ohvriks. Kuningat peeti jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks nagu Egiptuse vaaraod. Kuningas oli ka ülempreester. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Vastandina Egiptusele oli Mesopotaamias linnatsivilisatsioon. Suurem osa rahvast elas küll maal, kuid just linnad olid poliitilise, majandusliku ja usulise tegevuse keskused. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid. Lisaks ülikutele, kaupmeestele, käsitöölistele elas linnades või nende nn. külgede all ka märkimisväärne osa põlluharijatest ning suundus sealt iga päev põldudele tööle. Mehel oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Ta võis pidada armukesi või abielluda ka mitme naisega
Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv ning leibkonnamudelid (tööstusühiskonnas peamiselt väikepered). Tööstustööliste ning linnaelanike arv tõusis ning põllupidajate osakaal kahanes. Järk-järgult hakkas elatustase tõusma, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud olid neis äärmiselt kehvad. Modernne linnatsivilisatsioon kujunes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist  postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud.
Sõjaväekorraldus Tavaliselt kutsuti Mesopotaamias sõjavägi kokku vastavalt vajadusele. Alles Asüüria riigi ajal oli olemas alaline elukutseline armee: sõjakaarikud + ralvastatud ratsavägi + jalavägi; oli ka oma insener-tehnilised väeosad. Egiptuse sõjavägi oli oma hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal hästi treenitud alaline armee, sundvärbamisega. Mesopotaamia linnad Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon. Elu käis linnades  poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskused. Linna keskel asus tsikuraat  astmiktempel linna kaitsejumalale. Templid polnud lihtinimestele suletud. Linnas paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid pajud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Linnakeskus oli müüridega ümbritsetud ja tihedalt hoonestatud, väljapoole jäid rohelusse uppuvad eeslinnad. Egiptuses oli maaühiskond  suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal.
3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühiskonna tunnused: 1. Kõrgtehnoloogia areng ja selle kasutamine 2. Teenindus- ehk tertsiaarsektori osatähtsuse suurenemine 3. Lihttööliste asendumine haritud spetsialistidega 4. Massimeedia areng 5. Kujunes keskklass 6. Ühiskonnaliikmetele tagatud sotsiaalsed garantiid Teadmus- ehk infoühiskonna tunnused: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pidev areng 2
Ühiskonnakorraldus : · Kõrgem võim (mitte piiramatu, pidi arvestama ülikutega) kuningal, kes oli ühtaegu ka ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks  preestrid juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna.
tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. *Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). *Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. *Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: -Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. *Muutus linna ja maarahvastiku suhe: -19.-20. Saj vahetuseks kujunes linnastumise tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon *Muutus traditsiooniline leibkonnamudel 3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: *kujunes välja 20.saja *kasvas teenindussektori e tertsiaarsektori osatähtsus *Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses 'kasvas vajadus haritud tööjõu järele *elatustaseme üldine tõus *masstootmine ja massikultuuri kujunemine *massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas(raadio, televisioon) 4.Info- ja teadmusühiskond
- Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. · Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. · Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere  vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus.
ahhailased. Kreetalased kasutasid lineaarkirja A, mida pole teadlased veel desifeerinud. Lossid olid majandus- ja kultuurikeskused. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Linnatsivilisatsioon Freskodel domineeris sõjatemaatika On oletatud, et losside eesotsas seisid preesterkuningad. Tõenäoliselt olid lossid üksteisest sõltumatute riikide keskused. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, härjakultus.
• linna- ja maarahvastiku suhtarv, • leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk-järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi sümboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja 4 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmekülgsete puhkevõimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tööstuslik areng muutsid ka leibkonnamudelit. Agraarühiskonnas olid
· leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk- järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi sümboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmekülgsete puhkevõimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tööstuslik areng muutsid ka leibkonnamudelit. Agraarühiskonnas olid ülekaalus suured pered, mis ühendasid mitu põlvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte
Ereskigal  allmaailm Erinevused · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal kui Egiptus. Oli avatud vaenlastele. · Tigris ja Eufrat ei olnud nii hästi laevatatavad. Elulaad paljuski ebastabiilsem. Lisaks poliitilisele ebastabiilsusele. · Sumeris oli kirjaoskus veidi laiemalt levinud. · Sumeris oli kuningas jumala ja rahvaste vahendaja, Egiptuses vajas vaarao võimu teostamiseks ametnikkonda. · Sumeris oli pigem linnatsivilisatsioon, Egiptuses oli tegemist pigem maaühiskonnaga. · Egiptuses usuti sünnipäraselt surematusesse ning pühendati palju energiat teispoolse elu ettevalmistamisele, sumeris elati pigem olemasolevas päevas ning hellitati lootust heale saatusele väljaspool hauda, mumifitseerimist ei praktiseeritud ning surnule pandi kaasa väga vähe. 2. Sumeri eepos ,,Gilgames" (kirjutamise aeg, tegelased, teemad jms.) Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos
ülempreester. Jumalaga samastamist ei olnud. · Preesterkonna ja kuningate suhted olid olulised kohal riigi juhtimisel. Tsikuraadid (astmiktemplid). Sumerte aja ühiskonda kutsutakse tempelühiskonnaks  preestrid juhtisid kõike. Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil).
maid. Isegi templid muutusid aja jooksul suurteks valitsejatest üsna sõltumatuteks majapidamisteks. Sõjavägi. Tavapäraselt koondasid Mesopotaamia riigid oma sõjaväe vastavalt konkreetsele vajadusele  asevalitsejad ja ülikud-suurmaavaldajad ruttasid oma vägedega kuninga kutsel tema teenistusse. Ülikud ja nende kaaskondlased sõdisid kaarikutel, vabad talupojad ja linnaelanikud aga moodustasid jalaväe. Linnad Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. See ei tähendanud, et enamus elanikkonnast elanuks linnades. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides nii elas Mesopotaamiaski suurem osa elanikkonnast maal. Kuid just linnad olid need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Nad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Linnades paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, seal elasid paljud ülikud ja enamus käsitöölistest ning kaupmeestest. Isegi märkimisväärne osa põlluharijatest asus
tööpäevad, karm kord töölistele. Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx  ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused  kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel  väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali
annaabi.ee 
