LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast.
4. Primaarsektori ulatuslik moderniseerumine tööjõuvajaduse järsk vähenemine ja töötus maal ränne töökohtade järele. Probleemid: Teenindussfääri töökohtade vähenemine maal rahvastikuvähenemise tõttu. Eeslinnastumine Põhjused: 1. de-industrialiseerumine I etapp Tööstuse liikumine linnade tagamaale 2. muutuvad elukohaeelistused ja neid realiseerida võimaldav jõukuse kasv 3. Eeslinnade planeerimine. Probleemid: Maapiirkondades süvenevad probleemid teenuste kättesaadavuse osas. Valglinnastumise põhjused Eestis: • Inimeste eelistused, • vaba maa olemasolu, • elatustaseme tõus, • odava laenuraha olemasolu, • uute elurajoonide teke väljapoole linnade piire. Valglinnastumisega seotud probleemid: • jõukamate/uusasunike huvide eelistamine • Hinnatõus • Harjumuspärase miljöö, elukeskkonna kadumine Taandlinnastumine Põhjused:
(Olmemugavused: keskküte, veeklosett, vann/duss) Sissetulekud ja vaesus maal: geograafilisi jooni Keskmine brutopalk on suurem suuremates linnades ja tagamaal. (Suuremad palgad on suurte linnade lähiümbruste töökohtadel (Harjumaal, Tartu ümbruses, Pärnu lähedal, kuid samas ka tervel Hiiumaal)). Suhtelise vaesuse määr on väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd, kus suhteline vaesus on 25-40%. Teenuste kättesaadavuse halvenemist mõjutavad tegurid maakohtades · Rahvastikuvähenemine + · madal asustustihedus + · ebaratsionaalne keskuste võrk + · tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud + · pendelränne ühiskonna suhteline vaesus + · ,,parempoolne" poliitika teenindusasutuste sulgemine MAAPIIRKONDADE ARENG (L12) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: mehhanism
SOTSIAALNE OLUKORD (L12) Maa- ja linnaelanike varustatus olmemugavustega; % Linnalised asulad Maa-asulad Maa vähem kui linnades, eriti keskkütte osas Sissetulekute ja vaesuse geograafiline paiknemine; Suurem suuremates linnades ja tagamaal Väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd Elukohast kaugemad ja probleemsena nähtud teenused Eesti maakohtades. HALDUSJAOTUS (L13) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis Enne II Maailmasõda – vallad (1934: 369 valda; 1939:248 valda) ja maakonnad (11). Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida- Virumaa koos. Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2–3. 1950
o 1. etapp: Põllumajandustootmise iseloom mastaabiökonoomilised põhimõtted Rahvastiku (tööjõuressursi) paiknemise allutamine tootmise vajadustele maa-asustuse kontsentratsioon MEHHANISM: uued eluruumid nooremapoolse rahvastiku sisseränne kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine Kontsentratsiooniideoloogia, kontsentratsiooni planeerimine Linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal ,,kannatajaks" väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad o 2. etapp: Töökohade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine. UUSASULAD palju noori kõrge väljarändajate %
maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned). MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: mehhanism. Töökohtade vähenemine -> teenindusasutuste klientide vähenemine -> väljaränne ja mitte tagasipöördumine (vähene valikuvabadus, vajadus minna õppima)-> rahvastiku vähenemine -> vananev vanuskosseis -> vähenev sündide arv Vana ja uue maakohtade arengu paradigma võrdlus. Vana lähenemine Uus lähenemine Eesmärgid Võrdsustamine Maakohtade Farmide sissetulekud konkurentisvõime Farmide Kohalike arengueelduste konkurentisvõime väärtustamine Kasutamata ressursside kasutuselevõtt
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone.
Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal. Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb. Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia, energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine. Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas, päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks.
efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses
Suhtlus tagab arengu. Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel. --- Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu: Meditsiiniline mudel On olemas „normaalsuse universaalne teooria“. Ebanormaalsus on seotud „pahade inimeste“ olemasoluga (vaimne puue, ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms) Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda Absolutistlik lähenemine Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme (migratsioon, urbanisatsioon, industrialiseerumine). Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms) --- Tänapäeva hälbimise uuringud: R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendid selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
geodeetiliste tööde korraldamine • maakatastri pidamine ning vastavate • õigusaktide eelnõude koostamine • osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Keskkonnaministeerium Eesmärk: Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Keskkonnaministeerium - valdkonnad • Analüüs ja planeerimine • Looduskaitse • Jahindus • Maapõu • Jäätmed • Metsandus • Kalandus • Merekeskkonna kaitse • Keskkonnateadlikkus • Rahvusvaheline koostöö • Keskkonnahoidlikud • Säästev areng
....................................................................................126 17.1. Popkultuur........................................................................................................ 126 17.1.1. Vaba aja kasutamine:.................................................................................126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon.........................................................................................
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
soode ja siseveekogude ning metsade seisund on kestvalt soodne. Meetmed (tegevussuunad): · Looduskaitse arengu pikaajaline ja teisi valdkondi arvestav kavandamine sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise vajadusest ning looduskaitse arengukava prioriteetidest lähtudes. · Tasakaalustatud toetuste süsteemi väljatöötamine maastike mitmekesisuse ning erinevate elupaigatüüpide säilimise tagamiseks. · Järelevalve- ning korraldussüsteemide tõhustamine ja arendamine maakasutuse suunamiseks väljaspool kaitstavaid alasid maastike ja liikide mitmekesisuse säilimise soodustamiseks. · Kvaliteetse, praktilist loodushoidu toetava süsteemse loodushariduse ning mitmesugustele sihtgruppidele sellealase täiendkoolituse andmist tagava haridussüsteemi arendamine. PILET nr. 9 1. EESTI KESKKONNASTREATEEGIA 2. LAEVAHEITMETE JA LASTIJÄÄTMETE ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE KORRALDUSLIKUD NÕUDED 3. TEHISKESKKONNA MUUTMINE INIMSÕBRALIKUMAKS 1) Jäätmed
Mõned teoreetilised lähenemisviisid maastikuarhitektuuri ajaloos: Suurteoste ajalugu: - keskendutakse mõnedele näidetele maastikuarhitektuuri ajaloost: kuidas on "suurteosed" määratletud? teatud ajastutes tähtsad ehitised (arhitektuur), maaliteosed (kunst), raamatud (kirjandus), maastikuarhitektuurilised teosed (aiad, pargid jne); - see lähenemine jätab tähelepanuta: vähem jõulisema (igapäevaelus kasutatava maastikuarhitektuuri), rahvaliku (populaar-) kultuuri, ka suured osad maailmast; - "suurteoste" ajalugu toetab asjatundlikkust: loob kriteeriumi teoste väärtustamiseks, asjatundlikkus on kultuuriliselt konstrueeritud (maitseküsimus), küsimus: miks on see suurteos
Tema firma, Isilda Pelicano Design e Moda Lda, asub Lissabonis. Teda peetakse üheks Portugali kõige eristatuimaks moeloojaks, Isilda Pelicano alustas oma karjääri aastal 1992 ning sellest ajast peale on tema iga aastaaja etikett olnud nimekaim.Nahk ja luksuslikud kangad jning segu klassikalisest trahvi ridadest ja julge puudutus avangardi, Isilda erinevad stiilid peegeldavad elegandse, paindliku ja iseseisva naise garderoobi. Isilda unikaalne lähenemine moele-ja ühtsele kujundusele on toonud talle tähelepanuväärset imetlust. Ta oli varem võitnud Smirnoff Fashion Award ja on sageli Portugali ajalehtedes ja ajakirjades. Hiljuti valiti Isilda "Parimaks Nais isikuks Moes - 2006" lugejate poolt Portugali ajakirjas Lux Magazine. Kontakt andmed: ESTRADA DE BENFICA, 498-B 1500-105 LISBOA | PORTUGAL Tel. +351.21.714 37 24 Fax +351.21.716 15 94 29
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
