Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lilya 4-Ever". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
volodja, film, jook, harjuma, valele, parksepa, koostanud, juhendaja, ootamatult, lahkumist, haises, kolida, teades, teenimine, söök, sõbranna, teeninud, heale, töökohale, peksis, viskas, pikki, lageda, veetma, saades, kolimine, unes, kaitseingel, hindama, usaldada, igalt, sealjuuresEssee Lilya 4-ever Koostas: Jandra Hektor 10a.klass Juhendaja: Heli Maaslieb 2014 Essee on kirjutatud filmi ,,Lilya 4-ever" põhjal. Arutlusele tuleb paljude probleemide seast kolm suhted perekonnas, sõprus ja prostitutsioon. Film algas sellega, et terve pere pidi kolima Ameerikasse. Peagi selgus, et Lilya jäetakse üksi elama. See on ema poolt väga vale käitumine, sest Lilya on alles 16-aastane. Ma ei suuda
Parksepa Keskkool Lilya 4-Ever Koostas: Rando Pilberg Juhendaja: Heli Maaslieb Aasta 2014 Lilya 4-Ever Lilya on 16.aastane tüdruk, kes jääb ihuüksinda elama enda korterisse. Peale seda, kui Lilya ema ja tema uus kallim läksid elama Ameerikasse, toimus Lilya elus suured muudatused. Ta oli ise vastutav enda tegude eest ja pidi endaga ise hakkama saama. Lilya probleemid said
Parksepa Keskkool Maarjo Põder Essee Lilya 4-Ever Juhendaja: Heli Maaslieb 2014 Lilja 4- ever Lilja oli nagu iga teinegi 16 aastane teismeline tütarlaps kes elas koos emaga Paldiskis. Kui Lilja sai teada et nad lähevad koos ema uue mehega Ameerikasse, oli Lilja väga õnnelik. Lilja arvas et lõpuks saavad nad parema elu peale. Ema uus mees ei tahtnud et Lilja kaasa tuleks ja hommikul kui nad pidid Ameerikasse minema teatas ema et Lilja ei saa kaasa ja ta jääb
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson...................................................................................................................................
tuua, oli tema üllatus suur. Keegi oli juba poisid ära viinud-see oli tädi Ülle, kes poiste hooldusõigust endale tahtis. Alex ja Lelet üritasid kaksikuid neilt kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Nii jäidki Alex ja Lelet mingiks ajaks peaaegu kahekesi. Kindlasti mitte, sest neil käisid ju igasugused sõbrad kogu aeg külas. Aeg möödus, Lelet ja Alex hakkasid üksteisega 5 ära harjuma ning normaalselt suhtlema, kuid siis tekkisid Leletil probleemid. Nagu neid enne ei oleks olnud jah !? Igatahes. Ta proovis esimest korda kanepit ning see meeldis talle. Ma tahaks ka kanepit proovida, lihtsalt niisama, proovimise pärast. Sellega algasid aga suuremad probleemid. Rasmus palus Leleti abi ning tüdruk nõustus. Ega ta väga ei teadnudki, miks, või mida ta kohale toimetama peab. Ta pidi mängima narkodiilerit. Enda teadmata. Kuid sellest
4 ta video internetti. Kleer on murest murtud, kuid õnneks tuleb talle appi Rene. Ta palub tüdrukul Fredi kohta kõik meelde tuletada ja kirja panna, et poiss hiljem ise üles otsida. Rene avastab, et sarnaseid pornoklippe on internetis hulgi. Nad ei oska aga midagi peale hakata ja see asi jääb hetkel lahendamata, kuigi päevad lähevad. Renel on probleeme skinheadidega, sest talle ei meeldi, kuidas pärast tema venna Raigo lahkumist kamba liidriks saanud Georg nõrgemate ja väiksemate liikmetega käitub. Rene üteb Georgile välja, mida temast arvab ning saab sealt tulema, kuid teab, et Georg seda asja sinnapaika ei jäta. Mõne aja pärast tuleb Renele pähe lahendus, millega ta saaks Kleeri jamast välja aidata. Ta läheb oma vana tuttava IT-mehe Jaanuse juurde, kes uurib välja, kust video internetti laetud on. Rene saab koordinaadid ning läheb sinna
Ketlin on omandanud rahvusvahelise turismi juhtimise eriala, ent selles valdkonnas pole ta kunagi töötanud. Ta ei kahetse oma õpinguid, ent kui ta oleks täna taas 18-aastane ja eriala valimas, siis valiks kindlasti millegi südamelähedasema kasuks. Alates 2003.aasta lõpust on Priilinn tegutsenud hoopiski ajakirjanduse vallas ning teinud vabakutselisena kaastööderinevatele väljaannetele. Ta kirjutab põhiliselt majandusteemadel ajalehele Äripäev ja ajakirjale Director, kuid Ketlin on koostanud üsna palju artikleid ka sisustusajakirjale Interjöör. Ta ütleb oma blogis: ,,Tunnen, et just vabakutselise põli sobib mulle kõige paremini. Ma ei suudaks enam ettegi kujutada, et peaksin kellast kellani kusagil kontoris viibima. Olen läbinisti vaba hing ja eelistan ainult ise oma aega planeerida. Mulle sobib kodukontoris töötamine olen õppinud sättima oma tegemisi nii, et kõik tööd tähtajaks valmis saaksid."
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond...................................................................
Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen Esimesena ei tervita mitte kultuursem, vaid see, kellel on nõrgemad närvid. Tundmatu Mõne inimesega rajame suhted tõele. Teisega valele. Need suhted pole vähem kindlad. A. Camus Parem olla ilus kui hea, kuid parem on olla hea kui inetu. O.Wilde Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. D.Defoe On kolm seletamatut asja: linnu tee taeva all, laeva tee merel ja mehe tee naise juurde. Tundmatu Need, kes ei leia aega kehalisteks harjutusteks, peavad leidma aega põdemiseks. Tundmatu Kui tahad tööga rikkaks saada, siis ole vähenõudlik. India vanasõna Keegi pole patrioot tühja kõhuga. W. Cowper
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga Juuliust, ta kohtles teda
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h
TARTU ÜLIKOOL EP1 FILMI ,,THE IMITATION GAME" ANALÜÜS Uurimus Juhendaja: Pärnu 2017 SISUKORD 1.1.Sotsiaalsed faktid.....................................................................................................3 1.,,Imiteerimismäng" analüüs............................................................................................3 1.1.1.Ühiskond...........................................................................................................3 1.1.2.Kultuur........................................................
Nad tunnevad teineteise vastu sooje ning sügavaid tundeid, kuid nad peavad oma armastust hoidma teiste eest varjus ja kohtuma salaja. Nad saavad koos olla väga vähe, kuigi nad sooviksid teineteise seltsis olla iga päev. Seetõttu on Arne ka suure dilemma ees - kas jätta oma aastatega loodud pere ja valida armastatud Inger? Valida pere ja igatseda Ingerit? Või jätta kõik sinnapaika ja minna ära merele? Need on rasked küsimused, millele ei pruugi õigest vastust ollagi. Raamat lõpeb ootamatult. On kevad, Ingeri lõpuklass lõpetab, kuid aktusel ei suuda Inger mõelda muust kui aktusest. Enne pildistamist tuleb teatab Aet, Ingeri kolleeg ja sõbranna Ingerile, et on rase ja et tema pole ainuke, rase on ka Aeti õde, kes ühtlasi on ka Arne abikaasa. See uudis tuli Ingerile ootamatult, kuid vähemalt oli otsus tehtud, ta ei pidanud enam ootama. Inger elas lihtsalt edasi oma elu, südamevaluga, üksinduses, igatsedes kedagi enda kõrvale. Tõnu Õnnepalu
lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga. Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha. Õhtul läks vürst kutsumata Nastasja Filippovna korterisse (nad olid muide päeval juba Ganja juures tutvunud). Seal oli väike kinnise ringiga kohtumine, kust kogu
SISUKORD: NOORUS AASTAD 1840-1856.................................................................................................... 2 KUNSTIÕPINGUD 1857-1864..................................................................................................... 4 VÄSIMATUD OTSINGUD 1865-1871.......................................................................................... 6 IMPRESSIONIST 1872-1880....................................................................................................... 7 REISID JA TAANDUMINE 1881-1889......................................................................................... 8 SEERIATÖÖD 1890-1908........................................................................................................... 9 TESTAMENT ORANZERIIS...................................................................................................... 11 TUNTUIMAD TEOSED.........................................................................................
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
ja ta poleks elusees sinna läinud. Esiteks Holden valetas talle, et saab ta pojaga hästi läbi. Siis mõtles ta, et on parem vait, ei valeta enam talle. Kui Holden rongist maha läks võttis ta takso ja sõitis hotelli Edmont. Ta võttis seal toa kuna oli täiesti masendunud. Siis ta mõtles ühele tüdrukule helistada, et oleks lõbusam. Tüdruk kutsus teda kokteilile kuid Holden keeldus. Seepeale läks ta ,,Lavendlisaali" ja palus omale ühe joogi, kuid temalt küsiti dokumente ja jäigi see jook saamata. Siis võttis ta CoCa- Cola ja jäi naisi jälgima. Ta tahtsi väga tantsida, palus seepeale üht naist tantsule kes olevat väga hästi tantsinud. Seepeale tegi ta sellele naisele ja ta sõbrannadele jooke välja. Pealeseda lahkus ta saalist ja põrutas taksoga öölokaali Erni juurde, et seal müüakse ikka talle alkohoolset jooki. Erni oli klaverimängia, kelle mäng Holdeni südame pahaks aja ja need inimesed kes teda kuulasid. Lõpuks sai ta omale laua ja tema juurde tuli D. B
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma,
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd,
sügav hirm vananemise ja surma ees. süüvib oma portreesse, ei Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias suuda leppida, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik Dalia oli noor ilus moslemineiu, kes elas koos perega Jordaania oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majorisse Michaelisse. Muhamedlannadel on aga keelatud katoliiklastest meestega ümber. Poiss pidi teekonna lõpetama üksi, olles nördinud, et teda suhelda. Ehkki Dalia ja Michaeli vahekord oli siivus, ning ehkki nad on kolm korda paljaks röövitud. Ta jõudis püramiidideni ja asus segasid hoolega jälgi, hakkas Dalia vend midagi kahtlustama ja kaevama ning leidis kirstu vanade Hispaania kuldrahadega ja
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2
süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne
Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi tulles oli vihane ning hakkas L vägisi suudlema, see ei meeldinud L-le, ning tõukas teda. G kukkus voodist välja ning seejärel lõi G L-i nii, et terve nägu oli verine. Mees läks minema. Tuli hommikul ja vabandas. L otsustas algul ära kolida, kui mõtles siiski G võimaluse anda. Paar kuud oli kõik ok. Siis avastas L, et ta on rase. G oli kindel et tuleb
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus). Kuid masin ei hakanud tööle, ainus mis ta tegi oli rosinad suhkruga. Taldrik läks kogemata katki ka. Kessu ja Tripp vaatasid televiisorist filmi, kus oli karupere. Kessu pani mett teleka ette ja siis tuli karupoeg telerist välja.Sõi mett ja uhkustas. Kutsus erinevaid loomi, kuid Kessul polnud sööki neile pakkuda. Film läbi, karu läks tagasi. Ema pärast kurjustas, et laud oli magusaga koos. Kessu seletas, et karu jne. Külaliste järel tuleb võõrustajal endal koristada. Kessu enam ei söö suures toas teleri ees mett, olgu külas kes tahes. Kiri Kaarlilt. Margi peal oli sinine meri, palmid, palmi taga piilus keegi. Kiskusid margi natuke servast lahti, et piiluda. Läksid selle kaudu Aafrikasse. Lõvid seal, Tripp õpetas trikke. Lõvid tahtsid ära süüa, kavaldasid üle. Põgenesid tagasi
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2
annaabi.ee 
