Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liikumismäng \"Kaks pluss kaks on neli\"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kull, mänguala, kulli, valige, kumb, kolmekesi, joostaNüüd, kui selle inimese (kes on lamavas asendis) kõrval seisev õpilane saab palli, siis ta peab nüüd hüppama üle selle inimese ja ainult siis ta saab anda palli edasi. Võidab see, kes jääb viimasena seisma. Leia oma jalanõud! Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kiirust Vahendid: jalanõud Mängu käik: Kõik mängijad võtavad oma jalanõud jalast ära. Seejärel antakse neile ülesanne joosta näiteks ümber maja. Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi – mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Kodutu jänes Mängujuht: Õpetaja Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängjuhut määrab ühe mängija hundiks, teise kodutuks jäneseks. Ülejäänud mängijad jaotatakse paarideks
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.............................................................................................................................3 Mänguväljak..................
...............................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk..............................................................................................................................................6 Pall................................................................................................................................................6 MÄNG....................................................
piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all. 1964 Tokyos (nii meestel kui ka naistel) oli võrkpall esimest korda olümpial. Võrkpalli mängivad 2 võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud platsil, mille mõõtmed on 18 x 9m. Mänguala kohal peab Rahvusvahelise Võrkpalliliidu ülemaailmsetel võistlustel olema vähemalt 12,5 m kõrgune ruum, väljaku kõrvale peab (külgjoontest) jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul
Pall on audis, kui: · see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas, · ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, jätkatakse mängu hüppepalliga.Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt. Pooleks palli võib välja kuulutada, · kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ning ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, · kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.
VÕRKPALL 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all. 1964 Tokyos (nii meestel kui ka naistel) oli võrkpall esimest korda olümpial. Võrkpalli mängivad 2 võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud platsil, mille mõõtmed on 18 x 9m. Mänguala kohal peab Rahvusvahelise Võrkpalliliidu ülemaailmsetel võistlustel olema vähemalt 12,5 m kõrgune ruum, väljaku kõrvale peab (külgjoontest) jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule,
Aut. Pall on audis, kui: · see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas, · ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, jätkatakse mängu noolesuunaga. Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt. Pooleks palli võib välja kuulutada: · kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ning ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, · kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.
rünnak : hüpata võiamlikult kõrgele, viia käed võimalikult kaugele ja hoida neid võiamlikult kaua küünarliigestest pingestatuna sõrmed harali ja pinges, kindla sooni sulgemine ku jättes diagonaali vabaks, grupibloki taktikalised ülesanded- blokk moodustaks terviku ja löögisuuna katmine, käte asetamine kaaslase kõrvale et ei tekiks vahet sulustajate käte vahel, kombineeritud sulu kasutamisel kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni mänguala katmine ja teine sulustaja püüab katta löögisuunda, tavaliselt parim on keskel Kaitsetegevus väljakul- üle võrgu tulnud pallide mängimine-ründelöögid pettelöögis, siia alla kuuluvad julgestamiene ja tagaliini kaitsemäng, julgestamine tähendab kaasalse toetamist, tehniliseks võtteks on tavaliselt söödud ja söödud laskumisega, ründaja julgestamine on blokist tagasitulnud palli edasimängimist, ründaja julgestamise
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isiksuse üks põhitegevusi, mängi
Iga padja lisamisel hüpatakse sellest järjekorras üle. Mäng lõpeb iseenesest, kui "võileib" enam püsti ei seisa ja kõigi rõõmuks pikali vajub. Märkus: mängu käigus on peaaegu võimatu haiget saada, sest see, kes üle hüpata ei jaksa, maandub pehmes padjakuhjas. MUUSIKAKUJUD Eesmärgid: arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: alates 3. eluaastast Vahendid: muusika Mängu käik: Õpetaja paneb muusika mängima. Mängijad võivad hüpata, joosta, tantsida täpselt nii, nagu ise tahavad. Kui muusika vaikib, peavad mängijad jääma samasse asendisse paigale. Liigutada tohib siis, kui muusika jätkub. Kes enne liigutab, langeb mängust välja. Teine variant mängust on selline, et muusika katkedes istutakse kiiresti põrandale. Kes kõige viimasena istub, langeb mängust välja. TAHAKSIN LIBLIKAS OLLA Eesmärgid: laps teab, et liblikad on erinevad; arendada kujutlusvõimet ja peenmotoorikat Vanus: 3 a
Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL..................................................................................................
c) kehaga blokeerida vastasmängijat ka siis, kui tal ei ole palli; d) astuda vastasega kehalisse kontakti, kui mängija on vastase poole näoga ja vastasel on käed kõverdatud, et vastase tegevust kontrol¬lida ja jälgida. KEELATUD ON... a) vastasmängija käest palli ära tõmmata või lüüa; b) blokeerida või takistada vastasmängijat käte, käsivarte või jalgadega; c) vastasmängijal ümbert kinni haarata, teda hoida, tõugata, talle otsa joosta võ i h ü pata; d) määrustevastaselt takistada, tõkestada või ohustada vastast (palliga või ilma) mõnel muul viisil. Mängija, kes vastast rünnates ohustab tema tervist, diskvalifitseeritakse, kui ta a) lööb või tõmbab enda kõrval või taga oleva vastasmängija viskekätt; b) teeb mõne liigutuse, mille tulemusena vastasmängija saab löögi pähe või kaela pihta; c) lööb tahtlikult vastasmängijat jalaga või põlvega või mõnel muul viisil (või paneb talle jala ette);
1. rühmateatevõistlus- vabalt valitud teema, millega lõimida Vahendid: ELEVANT Teema: keel ja kõne 2 rühma, terve rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel. Te olete juba õppinud tähti ja kirjutamist ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on
Võrkpall Võrkpall on sportmäng, mida mängivad kaks võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud mänguväljakul. Temas on palju erinevaid versioone eriolukordadeks, mis muudavad mängu mitmekülgseks ja vaatemänguliseks igaühele. Mängu eesmärgiks on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul ning takistada palli maandumist oma väljakul. Võistkond tohib palli lüüa kolm korda (lisaks puutele sulustamisel), et saata pall vastase väljakule. Pall pannakse mängu pallinguga: pallija lööb palli üle võrgu vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb "välja" või võistkond ei saada palli määrustepäraselt tagasi. Võrkpallis saavutab punkti võistkond, kes võidab pallimängimise (inglise keeles: Rally Point System). Kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, siis saab ta punkti ja pallimise õiguse ning ta mängijad liiguvad ühe koha võrra edasi kellaosuti liikumis
vaheaja. Aut - pall on audis, kui: · see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist, · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas, · ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, Mängu jätkatakse hüppepalliga. Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt. Pooleks palli võib välja kuulutada, · kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ning ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, · kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.
Aut Pall on audis, kui 1) see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. 2) see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti 1) pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist 2) ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas, 3) ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, Pooleks palli võib välja kuulutada, 1) kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ning ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte, 2) kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Visatud korv ja selle väärtus. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks
Tartu Tamme Gümnaasium Rando Avarmaa Eesti Koolispordi Liidu Dumle rahvastepalli võistluste korraldamine Praktiline töö Juhendaja Tiina Tooding Tartu, 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................................1 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade............................................................4 1.1. Pallimängude turniirisüsteemid......................................................4 1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtt
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused..........................................................
Kriket Kriketit mängitakse ringjal muruplatsil. Platsi keskel asub väiksem umbes 22 jardi (20m) pikkune väljak, mis on kõva ja lame riba maad. (1) Väljaku kummaski otsas asub puuvaiadest värav. Mängija ühest meeskonnast (söötja) viskab palli ühest väravast teise. Mängija vastasmeeskonnast (lööja) proovib kurika abil hoida ära palli lendamise vastu väravat. Teine lööja seisab söötjapoolses väravas oodates.(1) Kui lööja lööb palli kurikaga, võib ta joosta teise väravasse ja vahetada sealse lööjaga kohad. Nii võidab ta jooksu (punkti). Lööja meeskond püüab koguda nii palju jookse kui võimalik, samal ajal kui söötja meeskonna liikmed toimetavad palli ühte väravasse. Kui pall lööb väravat samal ajal, kui lähim lööja veel jookseb, siis on see lööja mängust väljas. Lööja on mängust väljas ka näiteks juhul, kui ta ei suuda väravat palli eest kaitsta või kui mõni püüdja tema löödud palli õhust kinni püüab. (1)
paremast käest kinni, moodustades nii kaks võistkonda. Mängijaterea taga istub üks mängujuht, kes hoiab kummagi võistkonna viimase mängija paremast käest. Võistkondade ees on üks ese (mis parasjagu ette juhtub: müts, pliiats vms.), mida kummalgi võistkonnal oleks võrdseil tingimustel võimalik haarata. Selle eseme juures istub teine mängujuht kohtunik, kes fikseerib võitja s.t. kumb võistkond sai asja enne kätte. Taga istuv mängujuht surub üheaegselt mõlema võistkonna viimase "lüli" kätt ja siis liigub käepigistus impulsina mängijatest oleneva kiirusega rea ette. Valeimpulsse saata ei tohi (võid suruda eesistuja kätt ainult siis kui oled ise tundnud selja tagant tulnud käepigistust). See kes istub reas kõige esimesena, püüab impulssi saades haarata "mänguobjekti". Mängijad võivad vaadata ainult ettepoole. Võitnud
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialde osakond Kunstiline kujundamine Merili Mai Marleen Sabalson Martin Kaasen KKP22 SÜNNIPÄEV Projektitöö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SÜNNIPÄEVA KÜLALISTE NIMEKIRI........................................................................ 4 PEO KOHT JA TRANTSPORT.................................................................................... 5 EELARVE......................................................................................................................6 FINANTS....................................................................................................................... 6 KAVA
Jalgpall Referaat Sisukord 1. Sisukord lk. 2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14 Üldiselt Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi ol
( minestus, kollaps jm ) Jooksutehnika õpetamisel tuleb selgitada sprindi põhielemente: reaktsiooni, stardikiirendust, maksimaalse kiiruse saavutamist ja selle säilitamist. Kuna nende elementide üheaegne treenimine pole võimalik, kasutatakse mitmeid erinevaid harjutusi, mis on suunatud nende spetsiifiliste jooksuelementide täiustamiseks. Sprindi põhieesmärk on saavutada võimalikult ruttu maksimaalne kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Sprinti ei tohi joosta kõrgete tossudega. Soovitan sisetingimustes kasutada õhukese tallaga jalatseid (puupõrandal ka paljajalu jooksu), sest siis tunnetab rajaga head kontakti .(http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks) Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud
TORM Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile. Tegevus jätkub senikau
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule.
N- ö maa põrkest lööke (drop kick) võib sooritada iga mängija, kuid 3 punkti saadakse üksnes juhul, kui pall läbib püstlatid otse värava põiklati kohal. Kohtumise võidab võistkond, kel mänguaja lõppedes on rohkem punkte. Tehnika ja Taktika Palli valdav meeskond võib viia seda edasi kas käte abil (söötes) õi jalaga lüües. Palli kandev mängija võib vastase värava suunas ka joosta, tema liikumise osas ei ole piiranguid. Palli mängimine jalgadega moodustab osa kaitsetaktikast. Kui mängija saab kaitses olles palli kätte ja ei saa meeskonnakaaslasele sööta, lööb ta selle jõuliselt oma värava alt ära. Palli viimine vastase esimese kaitserivi taha võib olla ka osa ründetaktikast, et sundida vastasmeeskonda oma territooriumile taganema. Söötmine
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Ka
Lapsed peavad leidma lillekimbust lille, mis nende pildil on ja nimetama seda. Näiteks võilill, roos jne. 17. Kes see on? Eesmärk. Õppida loomi ära tundma kirjelduse järgi. Vahendid. Loomade pildid. Käik. Õpetaja hoiab käes mingit loomapilti. Laps tõmbab nende hulgast välja ühe nii, et teised lapsed seda ei näe. Ta matkib pildil oleva häält ja liigutusi, teised peavad ära arvama, mis loom see on. 18. Tunne puid. Eesmärk. Tähelepanu arendamine. Käik. Õpetaja laseb lastel joosta mõne puu (kuusk, kask, mänd jne.) juurde. Kes kõige rutemini leiab õige puu, see annab teistele uue ülesande. Variant. Üks leht tõstetakse üles. Lapsed peavad teadma, millisele puule leht kuulub, seda nimetama ja kiiresti õige puu juurde jooksma. Variant. Õpetaja annab igale lapsele ühe puulehe ja ütleb: „Kui ma ütlen „Üks, kaks, kolm – jooks!“ – siis peate jooksma selle puu juurde, mille leht teil käes on.
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Jalgpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmam
minutilisest veerandajast. Kahe poolaja vahel on vaheaeg. Kui normaalaja lõppedes on mänguseisviigiline, mängitakse kuni 15 minuti pikkune lisaaeg kuni esimese skoorimiseni. Põhihooaja jooksul võib mäng jääda ka viiki, kui kumbki võistkond lisaaja jooksul punkte ei saa. Väljalangemismängudes mängitakse vajadusel uus lisaaeg, kuni võitja selgub. Väljakupooled ja ründejärjekord määratakse kulli ja kirja visates. Teatud olukordades (näiteks lõpetamata söödu puhul, või juhul, kui pall ületab väljaku piirid) mängukell peatatakse. Kummalgi meeskonnal on kasutada ka kolm time-out'i poolaja kohta. Seetõttu võib mängu kogukestus ulatuda üle kolme tunni. Kumbki poolaeg algab lahtilöögiga ühe meeskonna 30 jardi joonelt. Pall püütakse lüüa võimalikult kaugele oma lõputsoonist.
........................................................................................ 90 Hiirelõks............................................................................................................................. 90 ,,Heeringas, heeringas, 1, 2,3"(Hanila)............................................................................... 91 Vangistatud karu................................................................................................................ 91 Sulghüppes kull................................................................................................................. 91 Pallikull.............................................................................................................................. 92 Joonemäng........................................................................................................................ 92 Kuum kartul.................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist
annaabi.ee 
