ja istuvad pigem teleri või arvuti ees. Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on ennast väga raske muuta. Huvi liikumise vastu tekib lapsepõlves, aga kui lapsed ei saa vanemate poolset toetust või vanemad ei märka seda, tekib oht, et huvi kaob. Et säilitada ja suurendada lapse liikumisaktiivsust, tuleb tekitada lastes huvi liikumistegevuste vastu. Kui liikumisõpetus pakub lapsele rõõmu ja rahulolutunnet, on alust loota, et armastus liikumise vastu säilib ka täiskasvanueas. Vajadus liikuda on inimesel kaasasündinud. Liikuvast lapsest kasvab õigetes tingimustes liikuv täiskasvanu. Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed
(Matsi, 2015). Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga mänguline tegevus, mis võimaldab arendada kehalisi võimeid, lahendada ja/või kinnistada tehnilistaktikalisi kombinatsioone. Mängumeetod põhineb spordiala-spetsiifilistel liikumismängudel, müngulistel situatsioonidel (Piisang). Liikumisaktiivsust laste seas saabki tõsta, kui nende jaoks tundub aktiivne eluviis huvitav ning uudne. Lapsed tahavad rohkem mängida, kuid läbi mängu saab ka väga hästi kehalise koormuse normaliseerida. Õpilasi saab kaasata aktiivsesse eluviisi ka vahetundides, kui on puhkeaeg. Esimestes kooliastmetes saame kasutada teiste riikide kogemust. Et meetodid koolis tunni ja vahetunni liikumissõbralikumaks muutmiseks aitavad laste aktiivsust suurendada, kinnitab näiteks Soome
USA teadlased leidsid uue valuvaigistamise mehhanismi Avastati endokannabinoidi 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor, mis avaldas hiirtel valuvaigistavat, kehatemperatuuri alandavat ja liikumisaktiivsust pärssivat mõju. Kanepisuitsu aktiivaine tetrahüdrokannabinool avaldab oma toimeid kahe retseptorvalgu - CB1 ja CB2 - kaudu, millele seostuvad organismi enda poolt sünteesitavad endokannabinoidid. Need ained reguleerivad rida füsioloogilisi protsesse (näiteks söögiisu, valu, põletik ja mälu), mistõttu endokannabinoidid on pälvinud farmaatsiatööstuse tähelepanu võimaliku molekulaarse sihtmärgina rasvtõve, kroonilise valu, ärevuse ja depressiooni ravis.
poegadega emakarude poolt, kuna üsna sage nähtus karude puhul on liigisisene kannibalism. Pruunkarude kodupiirkonna suurus oleneb ka populatsiooni geograafilisest asukohast, mis ilmselt on tingitud elupaiga produktiivsuse erinevustest kus on rohkem süüa, seal ei pea nii palju liikuma toidu otsimiseks. Karude sügisene liikumine on seotud eelkõige valmistumisega taliuinakuks ning seoses sellega on sel perioodil põhiliseks liikumisaktiivsust määravaks teguriks taliuinakuks tarvilike nahaaluste rasvavarude kogumiseks vajaliku toidu kontsentreeritus alal. Lisaks toidule mõjutab sel perioodil karude liikumisaktiivsust ka karu sugu ning talvitumiseni jäänud aeg: paar nädalat enne taliuinakusse jäämist väheneb karude liikumismäär nii emaste kui isaste karude puhul, kuid isaste keskmine liikumisdistants on suurem kui emastel.
kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (nt kool, kodu, sõpruskond), halvendavad tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele muid probleeme. (Jegorova, Veisson 2009). Ravisse on väga oluline kaasata laps ise, tema vanemad ja õed-vennad, arst, kooli- või lasteaiapersonal ja psühholoog. Rasketel juhtudel kasutatakse raviks metüülfenidaati, mis tegelikult kuulub stimuleerivate ainete hulka, aga paradoksaalsel moel toimib hüperaktiivsele lapsele liikumisaktiivsust ja tähelepanuvõimet korrastavalt. (Jegorova, Veisson 2009) Sellest hoolimata on põhiraviks psühhoteraapia ja vanematelt-koolilt suurt kannatust nõudev õige käitumine, mis ei soodustaks lapse ebasoovitavat käitumist ja suunaks ning hoiaks teda püsivamalt ,,õigetel" tegudel. . Tähelepanupuudulikkusega ja üliaktiivsetele lastele soovitatakse ka individuaalset psühho- ja käitumisteraapiat, et arendada lastes funktsionaalset toimetulekut ja suhtlemisoskust. (Jegorova, Veisson
Treening peaks olema parajalt pikk ja parajal intensiivne. Tähtis on ka treeningute arv nädalas. 3. Muuda liikumine osaks oma elustiilist. · Naudi liikumist. · Liigu regulaarselt. · Planeeri liikumine päevakavasse. · Kas või vähene liikumise lisamine on hea. · Leia kaaslane liikumise harrastamiseks, koos on lõbusam. · Järjepidevuse saavutamiseks on kasulik liikumist harrastada kindlatel päevadel ja kellaaegadel. · Mõtle, kuidas suurendada igapäevast liikumisaktiivsust tervikuna: 2014 Rakvere Ametikool käi rohkem treppidest, liigu rohkem jalgsi, pargi auto töökohast kaugemale või tule mõne peatuse võrra varem bussist maha. · Kui kipud liikumisharrastusest korduvalt loobuma, siis analüüsi katkestamise põhjuseid, püüa leida lahendused ja alusta uuesti. · Liikumispäevik on hea vahend saavutamaks kehalises aktiivsuses regulaarsust.
Samas ei ole liikmesriikidel nende maksude nõudmise kohustust. Direktiivi muutmine osutus vajalikuks, sest praegusel kujul ei ole sellega lubatud nõuda muude kulude, näiteks õhusaaste ja müraga seonduvate kulude katmist. 7 Raskeveokimaksu sisseveedamine aitab meile oma loodust ja liiklusmugavust säästma, ning annab meile lisaraha transpordi infrastruktuuri parandamiseks. See makse piirandab raskeveokite liikumisaktiivsust meie tänavatel, annab rohkem vabadust tavasõidukitele. Samal ajal väheneb ka õhusaastmine, sest me teame, et raskeveosõiduk saastab õhku palju rohkem kui tavasõiduk. Loodan, et see referaat aitab keegile rohkem arusaada meie raskeveomakse seadust, ja tulevikus kergem oma töökohustustega hakkama. 8 Infoallikad 1. Maanteamet: http://www.mnt.ee 2. Maksu- ja Tolliamet: http://www.emta.ee/ 3
kättesaadavus ja meeldivus; kliima, aastaaeg, nädalapäev; teiste kehalist liikumist mittenõudvate tegevuste ja huvialade olemasolu jne. Varasem liikumis(aktiivsuse) kogemus. Teadmine, et liikumise-sportimisega tullakse edukalt toime ja et see tegevus on mõnus. Seega sõltub liikumisaktiivsus suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed, kui erinevate meetodite abil õnnestub paralleelselt mõjutada mitmeid erinevaid tegureid, millest KA sõltub. 4. Võimalused On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Üks olulisi valikukriteeriume on selle tegevuse meeldivus ja nauditavus. Teiseks tuleks arvestada, et kõige kasulikumad on aeroobsed harjutused, mis parandavad organismi hapniku omastamise võimet. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada
· Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. Kokkuvõte Liikumisaktiivsus sõltub suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed, kui erinevate meetodite abil õnnestub paralleelselt mõjutada mitmeid erinevaid tegureid, millest KA sõltub. Kasutatud kirjandus Stephen J. Virgilio. (2007). Tervete laste tegus algus. Odamees OÜ. Jalak, R. (2007). Tervise treening. Tallinn: Medisport. Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Pantsenko, V. (2005)
Liikumisharjumuse tekitamiseks ei piisa pelgalt rääkimisest, kuidas toimida, vaid asjaga tuleb regulaarselt tegeleda. Kuna selle aasta loovtöö üldteema on ,,Oma kool", hakkasime mõtlema probleemidele meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha
Või kui “kõik” on ebarealistlik unelm, siis vähemalt enamuse jaoks. Selline suhtumise muutmine ei tohi olla ainult teadlaste soov. Isegi teadlaste plaanist, mis on kooskõlas õpetajate ja haridusjuhtide hea tahte ja tegudega, ei piisa. Selle elluviimiseks on vaja kaasata kõik osapooled alates lastest endist ja nende vanematest kuni riikliku poliitilise initsiatiivini (Matsi, 2015). Tundub, et liikumisaktiivsust laste seas ongi kõige lihtsam tõsta nii, kui muudame aktiivse eluviisi nende jaoks huvitavaks ja põnekas, seda näiteks perega koos erinevatel spordiüritustel ning matkadel käies. Lapsed tahavad kindlasti ka mängida ning läbi selle on kõige parem viis 6 nende kehalist aktiivsust tõsta. Selleks aga on vajalik, et lapsevanemad ning õpetajad saaksid aru kehalise aktiivsuse tähtsusest ning oleks teadlikud erinevatest võimalustest.
Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.2 Käesoleva töö eesmärgiks on uurida hüpperaktiivsust ja sellega kaasnevat, sest hüpperaktiivsus on tänapäeval väga levinud. 1 ,,Hüpi lasteaias" Ave Nõmme lk
Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks.
puudulikud 15.)Kus on kurtidel ja mõõduka, raske ning sügava vaimupuudega koolieelikutel kõige parem areneda? Arendusrühmas, kus on kuni 7 last. Seda selleks et esmalt on vaja tajuliikide kujundamine ja arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujndamine ja arendamine.motoorikas püütakse tõsta liikumisaktiivsust, põhiliigutuste kujundamine ja arendamine, silma-käe koostöö ja kahe käe koostöö. Kõnemõistmisne ja kasutamine suhtluseks, oma tegevuse reguleerimine ja planeerimine, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kujundamine, eneseteenindusoskuse arendamine. Raske ja sügava vaimupuude korral on esmane põhiliigutuste, esemelise tegevusoskuste kujundamine, eneseteenindamisoskuse ja suhtlemisoskuse kujundamine. 16.)Milliseid eriabi võimalusi on erivajadustega lastele ette nähtud koolieelse
4) rohkem säästusid füüsilisse ja intellektuaalsesse kapitali investeerimiseks. Mida tuleks ette võtta? Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige odavam) on need, mille sihtgrupiks on kogu rahvastik. Enamasti nõuavad need odavamad meetmed laiemat lähenemist kui üksnes tervishoiusektorisiseselt: Võidelda suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, eriti noorte seas Vähendada vigastussuremust ja –haigestumust Suurendada elanikkonna liikumisaktiivsust. ??? 13. Eesti arengumudel post-2015 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Salutogenees – tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess (Aaron Antonovsky) Salutogeneetiline tervisemudel rajaneb teadmisel, et 1) sisemised ja välised muutused on inimese elu jooksul ootuspärased, 2) ressursid nende muutustega toimetulekuks on olemas ning 3) muutustega hakkamasaamine väärib investeeringuid ja pühendumist. 15
aktiivsusest, ravimitest. Kõhukinnisus, tingitud piiratud füüsilisest liikumisest, ravimitest, dehüdratatsioonist. Eesmärgid: Haige saab piisaval hulgal kaloreid (täpsusta) ja kehakaal ei lange. Kõht käib läbi (täpsusta). Tegevused: Hinnatakse haige toitumist, dieeti, roojamise sagedust, ravimite kõrvaltoimeid, liikumisaktiivsust. Õige toidu valik, piisavalt vedelikku. Vajadusel seedetegevuse soodustamine. 3. POTENTSIAALNE INFEKTSIOONI OHT Probleem: Potentsiaalne infektsiooni oht seoses põletushaavadega, immunsüsteemi nõrkusega, kanüülide, kateetrite jt invasiivsete liinidega. Eesmärk: Infektsiooni ei teki Tegevused: Jälgitakse ja dokumenteeritakse infektsioonile viitavad sümptomid või nende mitteesinemine. 4. NAHA TERVIKLIKKUSE KAHJUSTUS ( põletusvigastus täpsusta!)
toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
Vähem pööratakse tähelepanu füsioloogilistele põhjustele. Eelkõige kehakaalu tõusu rasvkoe arvelt, ebasoodsaid konstitutsionaalseid eeldusi, kohanemishäireid stresskoormusel ja hirm kehalisel koormusel tekkivate subjektiivselt tekkivate ebamugavate reaktsioonide ees, mis on tingitud kohanemisraskustest ja -häiretest [6]. Üheks liikumisaktiivsuse vähenemise põhjuseks võib olla ka haigus. Bar-Or (1983) jaotab liikumisaktiivsust vähendavad haigusseisundid kahte gruppi. Esimene grupp on haigused, mille puhul motoorne aktiivsus on piiratud primaarselt liikumisorganite funktsiooni häirumisest. Teine grupp haigusi on need, mis kutsuvad esile sekundaarse liikumisvaeguse seoses ägedate või krooniliste haigusseisunditega teistes, mitte liikumisorganites. Haigestumine põhjustab nooruki osalise sotsiaalse isolatsiooni. Haigestumisega kaasuv
Aktiivsus Kirjeldatakse ja hinnatakse lapse aktiivsust. Vastsündinu ja imik siputab ärkvel olles aktiivselt. Aktiivsus varieerub sõltuvalt söömisest, unest. Vastsündinu magab enamuse ajast, umbes 18–20 tundi. Vastsündinu ja imiku aktiivsust näitab ka jõudlus rinnast imeda (Kunnamo 1999). Lapse huvi ümbritseva vastu (keskkonna, inimeste-teiste laste, mänguasjade, mängu, koolitöö vastu). Lapse liikumisaktiivsust. (Kallas jt 1999, Storvik- Sydänmaa jt 2012) Patoloogia Loidus. Väsimine füüsilisel ja vaimsel tegevusel. Huvi vähenemine ümbritseva suhtes (sõprade, mängimise, lemmiktegevuse, treeningu, õppimise, kooli, lasteaia suhtes). (Kallas jt 1999) Asend Kirjeldatakse lapse asendit. Vastsündinul on fleksoorne asend. Seliliasendist istuli tõmbamisel on peahoid ebakindel, kuid laps püüab pead hoida rindkerega ühes tasapinnas
seedeelundkond ei ole töös, südame töö tõuseb, lihase töö suureneb) organism on ativeeritud ja parasüpaatilisest (võrreldav une seisundiga, ohtu oprganismile ei ole) . Hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaalne telg. Hüpotalamus- organismi sisekeskkonna reguleerimine (Põgenemine, söömine, joomine, reproduktiivkäitumine) Stressor Hüpotalamus Glükokortisoolid (Kortisool- suurendab mälu protsesse, söögiisu tõstab, liikumisaktiivsust prandab) Hommikuti kõige suurem. Kui tase koguaeg kõrge, sisi unehäires, immuunsüsteem langeb, mäluprotsessid muutuvad aeglasemaks. Hüpofüüs Katekolamiinid: adrenaliin, dopamiin, noradrenaliin) Südamelöögisagedus suureneb, vere hüübimine suureneb.
- Vigu saab teha ilma surmavate tagajärgedeta – vähem piinlikust, rohkem lõbu - Soodustab sotsiaalsete oskuste arengut, emotsionaalset ingelligentsust, konfliktilahendamisoskusi - Tõstab aktehholaminide ja serotoniini taset mis aitavad tuju õsta Dopamiini roll motoorika juhtimisel, sh Parkinsoni tõbi. - Selleks et esivanemad asju kätte saada (süüa, elupaika) pidid nad ennast liigutama. Dopamiin tekitab energiat ja liikumisaktiivsust – sunnib liikuma. - Parkinsonism – kõige olulisem puudus on dopamiini neuronid hakkavad surema, signaal mis peaks sealt jõudma keskaju liigutusi reguleerivatesse osadesse on liiga nõrk Liigutused konralikud, kanged, värin, kehahoiak muutub V LOENG Uimasti kui ravim. - Iseloomulik toime - Kõrvaltoimed - Toime sõltub annusest - Annus on peidetud ravimpreparaati - Lisandite võimalus
valik ning samuti tasuks riisigalettidele eelistada muid tooteid. EU määrus – piirnormid arseernile riisitoodetes Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet Jätkusuutlik tarbimine 2006→2015 Toitumissoovitused leiad: www.terviseinfo.ee/et/toitumissoovitused www.toitumine.ee Iseseisvad tööd 2 arvutusülesannet RR ja OR väljaarvestamiseks Soovitatav: Arvutada välja oma individuaalne päevane toiduenergiavajadus arvestades sugu, vanust, pikkust, kaalu ja liikumisaktiivsust Jälgida iseenda maiustuste ja/või liha söömise sagedust, võrrelda toitumissoovitustega Alustada projektiidee mõtestamisega, rühma komplekteerimisega. Järgmise loengu II osas rühmatöö – tegemist ei ole vaid loengu, vaid loeng- seminariga
lahendada. Üheks olulisimaks selles vallas on praktilise proovimisoskuse kujundamine. Vajalik tajuliikide kujundamine ja arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujundamine ja arendamine. Motoorika valdkonnas arendatakse ja kujundatakse põhiliigutusi, silma ja käe koostööd, kahe käe koostööd, peenmotoorikat ja liikumisaktiivsust. Kommunikatsiooni valdkonnas vajab arendamist kõne mõistmine ja kasutamine suhtlemiseks. Kõnetute ja madala kõnearenguga laste puhul rakendatakse alternatiivseid suhtlemisvahendeid (lihtsustatud viiped, piktogrammid) nii lasteaias kui ka kodus. Sotsiaalsete oskuste kujundamisel alustatakse emotsionaalse kontakti loomisest lapsega, seejärel toimub koostööoskuste kujundamine täiskasvanutega, hiljem eakaaslastega,
•Tõuseb vajadus sotsiaalkaitse kulutustele Mida tuleks teha, et vähendada halva tervise mõju majandusarengule Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige odavam) on need, mille sihtgrupiks on kogu rahvastik. Enamasti nõuavad need odavamad meetmed laiemat lähenemist kui üksnes tervishoiusektorisiseselt: - Võidelda suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, eriti noorte seas - Vähendada vigastussuremust ja – haigestumust - Suurendada elanikkonna liikumisaktiivsust. Majandus ja narkootikumid: "Kui majanduses on head ajad, siis tarbimine kasvab, kui majandusel läheb kehvemini, siis langeb ka tarbimine. Seega võib ka hetkel nii Eestis kui maailmas kergelt taastuma hakanud majandus anda tõuke järgnevate narkomuulade tekkeks " -Risto Kasemäe. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud. Kuidas mõõta tervist? 1) Lapse varajase arengu indeks ECDI – lapse varajase arengu küsimustik. Hindab 5 valdkonda: füüsiline areng ja heaolu;
kurbus, vastikus, motivatsioon (sh. sõltuvused ja vajadused) ning tõenäoliselt teisi selliseid, aktiveerudes nende tajul. See on ühenduses amügdalaga, mis tegeleb emotsioonide seostamisega mälestustes ja on insulale üheks peamiseks signaalide saatjaks. Lisaks saadakse signaale veel taalamusest ning ajukoore somatosensoorsetelt, auditoorsetelt ja motoorsetelt aladelt. Insula ise saadab signaale amügdalale, orbitofrontaalsesse koorde, striaatumisse, mis muuhulgas dopamiinist sõltuvalt liikumisaktiivsust mõjutab, ja motoorsetesse koorealadesse. See ei ole muidu ainuke emotsioonide peale aktiveeruv ajukoore ala ja näiteks on tihti emotsioonide jms. tekkimisel aktiveerunud poolkerade vahel asuv singulaatkorteks, millega see on samuti ühenduses. Insula kahjustamisel saab takistada õpitavat immuunsüsteemi nõrgenemist oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili
annaabi.ee 
