Eesti taasiseseisvumine (6)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Uus ärkamisaeg ja taasiseseisvumine

8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2  UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Ajalugu

3

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid

Ajalugu

12

odt

Eesti taasiseseisvumine

Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht  UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Eesti ajalugu

1

docx

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts ­ massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ­ esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne ­ perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17

Ajalugu

7

doc

NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine

. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1. Kuidas mõjutas Eestit perestroika- ja glasnostipoliitika? (lk 108-109) Eestit mõjutas perestroika- ja glasnostipoliitka sellega, et toimus uue ärkamisaja algus, ühiskond politiseerus, toimus laulev revolutsioon, Eesti muutus üha enam iseseisvamaks. 2. Nimeta 1988.a. tähtsamad sündmused ja tegelased Eestis. (lk 108-110) 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939

Ajalugu

12

ppt

Slideesitlus: Eesti vabariigi taasiseseisvumine

a Rahvas tunnetas ühte- kuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma.  Hirvepargi miiting Toimus 23.09.1987.a Esmakordselt räägiti Hitleri- Stalini 1939. a salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumirahvastele.  EMS ja ERSP loomine 1987. a lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ­Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988. a moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist.  Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1988.a Loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonnauuenemisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale.  Laulev revolutsioon Toimus 1988.a

Ajalugu

6

odt

Eesti vabariigi presidendi ja L. Meri elulugu , EV iseseisvumine ja taasiseseisvumine

Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald ­ 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn ­ 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992­2001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001­2006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9.

Ajalugu

5

doc

Nõukogude Liidu lagunemine

1990 veebruar ­ Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober ­ Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 ­ Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 ­ Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts ­ korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august ­ võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19. august ­ Leedu sai iseseisvaks. 1991 20. august ­ Eesti sai iseseisvaks. 1991 21. august ­ Läti sai iseseisvaks. 1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8. detsember ­ Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmisid

Ajalugu

Kommentaarid (6)