Kõike seda kirjeldab kommunikatsiooniteooria. Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Mudel, mis pakkusid Shannon ja Weaver sisaldab viit järjestiku elementi: infoallikas, edastaja, sidekanal, vastuvõtja ja sihtkoht. See on lineaarne mudel. Teade ehk edastatav info liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Lisaks defineeris Shannon ka müra ning liiasuse mõiste. Entroopia on kommunikatsiooniteoorias seotud välisfaktoritega, mis moonutavad teadet, rikuvad selle terviklikust ja saaja poolt vastuvõtmise võimalikkust. Igat müraga kanalit iseloomustab selle info edastamise piirkiirus. Edastamise kiirus, mis on piirkiirusest suurem, tekitab vigu. Samas võib kiirus läheneda piirväärtusele altpoolt ükskõik kui lähedale ning vastava kodeeringuga on võimalik saavutada väga väike vea tõenäosus ka suvalise mürasisaldusega kanalis.
. n =m -N +1 : (võttekaadrile), Andmete struktuur: Tase 0 liiasuse puudumine (ketaste paralleelkasusuts; ühe m - (vaadelda selle Andmetüübid: Meediainfo (video-, audiovoog) ja Metaifno (teist faili plokid jaotatakse ketaste vahel) T.
1. Rahvamudel põhined torumetafooril ehk tähendus on sõna/teksti sees ja kontekst pole oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud
saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab
2. Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine: põhineb kodeerimismetafooril- Lained pole sisuliselt olulised. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades
peab tagama nende valdkondade sujuva koostöö; peab arenema koos firmaga; hea koostöö teiste firmade, ettevõtete, asutustega; peab koosnema omavahel ühilduvatest osadest Andmebaasi projekteerimise tugipunktid: Millist infot on mulle vaja; millisel kujul ma infot vajan; kui sageli ma mingit infot vajan; millist infot võib mulle veel lähemas ja kaugemas tulevikus vaja minna; milline üldkasutatav rakendustarkvara minu baasi loomiseks ja haldamiseks sobib Liiasuse kõrvaldamine relatsioonlistes andmebaasides: Liiasusi saab kõrvaldada DBMS abil. See kujutab endast arvutiprogrammide kogu, mis kontrollib andmebaaside loomist, haldamist ja kasutamist. CAD süsteemide hindamine ja valik: modelleerimisvõime; ressursside kasutuse poolest; mitmeti mõistmise puudumise poolest; maksumuse poolest Virtuaalne reaalsus kirjeldatakse teatud asja omadust, mis ei ole küll reaalne, aga mis ometi võimalusel eksisteerib
valguslained, mis aktiveerivad protsessid vastuvõtja ajus. Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene 2. kodeerimine/dekodeerimine:Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine
Luuletekst allub antud loomuliku keele kõigile reeglitele. Kuid ta koormatakse uute, antud keele suhtes lisareeglitega: teatud kindlatest meetrilis-rütmilistest normidest kinnipidamise nõue; organiseeritus fonoloogia-, riimi-, sõnavara- ning idee- ja kompositsioonitasandil. See kõik muudab luuleteksti tavalise kõnekeelega võrreldes palju vähem «vabaks». On teada, et «laulust ei saa sõnu välja jätta». Tundub, et see peab endaga kaasa tooma liiasuse enneolematu kasvu 1 M. K r i d 1. Wstep do badan nad dzielom literackirn. Wilno, 1936; Teoria badan literackich w Polsce. Opracowal H. Markiewicz. Kraków, 1960, I-II; E. B o j t á r. L'école «integraliste» polonaise. Acta Litteraria Academiae Scientiarum Hungaricae, XII- 1970, No 1-2. 2 . . . , 1953. 3 3 Vt. näiteks: M. JI. . . -- , III. . . - , .198, 1967; B. . . «». -- Kogumikus: Poetics, Poetyka, , II. Warszawa, 1966.
eluvaldkonnast. 22. Millised on peamised süsteemse käsitluse printsiibid? Esiteks printsiibid, mis on seotud süsteemse käsitluse alustega – printsiibid, mis on seotud süsteemide loomise, rakendamise ja uurimisega. 1) Määratletuse printsiip: kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda; 2) Määratlemise piiratuse printsiip: määratlustes sisalduvaid või nendega muul viisil seotud asju ei saa lõputult järjest edasi määratleda; 3) Liiasuse printsiip: olulisemate mõistete määratlusi, tulemuste sõnastusi, illustreerivate näidete kirjeldusi jms on otstarbekas esitada sobivates kohtades uuesti, kasutades vajaduse korral mitmesuguseid formuleeringuid, esitusvorme, rõhuasetusi jne; 4) Süsteemsuse printsiip: kõike, mis on võimalik, tuleks käsitleda süsteemselt, so täpselt loetledes, millised on vaadeldavad elemendid ja millised on nende elementide vahelised seosed;
süsteemseks käsitlusviisiks nimetatakse sellist käsitlusviisi, mille korral käsitletavaid valdkond vaadeldakse süsteemidena. 22. Millised on peamised süsteemse käsitluse printsiibid? Määratletuse printsiip: kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda; 2) Määratlemise piiratuse printsiip: määratlustes sisalduvaid või nendega muul viisil seotud asju ei saa lõputult järjest edasi määratleda; 3) Liiasuse printsiip: olulisemate mõistete määratlusi, tulemuste sõnastusi, illustreerivate näidete kirjeldusi jms on otstarbekas esitada sobivates kohtades uuesti, kasutades vajaduse korral mitmesuguseid formuleeringuid, esitusvorme, rõhuasetusi jne; 4) Süsteemsuse printsiip: kõike, mis on võimalik, tuleks käsitleda süsteemselt, so täpselt loetledes, millised on vaadeldavad elemendid ja millised on nende elementide vahelised seosed;
Andmebaasis võib olla kontrollitud andmete liiasus. Andmebaasis on andmete liiasus siis ja ainult siis, kui sama väite saab tuletada sellest kahel või rohkemal erineval viisil. Hästi disainitud andmebaasis on andmete liiasust võimalikult vähe ja kogu olemasolev andmete liiasus on kontrollitud. Kontrollitud andmete liiasus tähendab, et andmebaasi kasutaja on liiasusest teadlik ja andmebaasisüsteem tagab muudatuste ülekandmise kaudu, et selle liiasuse tõttu ei satu andmebaasi kunagi vastuolulisi andmeid. Andmebaas on loometöö tulemus ning selle loomine ja haldamine nõuab psüühilist pingutust. Andmebaasi kogutud andmed on selle omaniku jaoks oluline vara, mille turvalisuse eest ta peab hoolitsema. Andmebaasi peetakse kaasajal enamasti infotehnoloogiliste vahenditega, kasutades spetsiaalset tarkvara andmebaasisüsteem. Andmebaaside liigitus Lühimälu: operatiivandmete andmebaasid.
Kas on liiga palju tsiteeritud, ametlikke tekste jm? Liigsed mõtted. Otsustamine, kas loos on palju mittevajalikke fakte, põhineb toimetaja arusaamisel auditooriumi huvidest ja teadmistest. Mittevajalikud osad tuleb lihtsalt maha tõmmata. See tähendab mitme asja kontrollimist: kas tekstis on mõttekordusi, kas on reporteri järeldusi mida lugeja suudab ise teha, kas on üleliigseid aja ja kohamäärusi, adjektiive, numbreid, detaile. Liiasuse taga on kaks põhjust: reporter on kirjutanud kiiresti ning lugu on tihendamata; reporteril pole olnud piisavalt vajalikku materjali ja ta on lisanud ebaolulist ruumitäitmiseks. Tausta ebapiisavus. Uudise mõned aspektid ei pruugi olla toimetaja arvates lugejale selged: terminid, arusaamatu info. Toimetaja peab siin tausta juurde hankima. Siin tuleb arvestada lugeja huvide ja teadmistega. 5. Faktide kontroll ehk uudise tegemine täpseks
parandada, kui moondunud on üks bitt. Interneti kontrollsumma Eesmärk on avastada vigu (nt. moondunud bitte) saadetud segmendis. Saatja implementeerib segmendi sisu kui 16-bitlst täisarvu. Kontrollsumma arvutamiseks teostatakse komplementaarne ühtede liitmine, tulemus paigutatakse UDP kontrollsumma väljale. Vastuvõtja arvutab analoogiliselt andmete kontrollsumma ja võrdleb seda paketi päises olevaga. Kui need on võrdsed, siis viga ei ole. Tsükliline liiasuse kontroll Arvutatakse CRC kontrollsumma. Peaaegu võimatu on juhuslike bitimuudatuste tulemusena saada sama kontrollsummat. Andmeid käsitletakse bitijadana. Esimesed 8 bitti laaditakse arvuti registrisse ja teostatakse XOR-tehe. Esimeseks operandiks on registris olevad 8 bitti, teine on vabalt valitud polünoom, mis peab olema teada ka andmete saajale (et oleks võimalik sama arvutus paketi saamisel ka läbi viia). Tehte tulemus salvestatakse uuesti registrisse, selle järel nihutatakse
Funktsionaalse soltuvuse determinant ̃ (A=>B puhul on A determinant). Taielik funktsionaalne soltuvus ̃ kui A=>B puhul B sõltub funktsionaalselt Ast, aga ei sõltu A mingist alamhulgast ning A sisaldab 1 või rohkem atribuuti ja B ainult ühte. Tegevused igale normaalkujule uleminekul. ̈ 1: liiasuse tekitamine, et igasse lahtrisse jääks 1 väärtus 2: tuleb eemaldada sõltuvused kandidaatvõtme osadest, teha nt kaheks tabeliks, kus üks on teisega seotud välisvõtme kaudu 3: tuleb eemaldada ülekanduvad sõltuvused ja nende kohta teha eraldi tabelid, mis oleks seotud välisvõtmete kaudu Boyce/Codd: tuleb eemaldada sõltuvused mõne kandidaatvõtme mingist osast
segregeeruvaid saite – positiivne valik ja/või populatsiooni suurenemine. Kui D on nullilähedane, siis paariviisiliste erinevuste ja segregeeruvate saitide arv on ligikaudselt võrdne – neutraalne evolutsioon. 74. Millised on Tajima D puudused selektsioonitestina? Tajima D väärtust mõjutavad geenipuu kuju ja sügavust kujundavad demograafilised tegurid. Nii positiivne valik kui ka populatsiooni suurenemine toob kaasa harvaesinevate variantide liiasuse. Nii tasakaalustava valiku kui ka alampopulatsioonide olemasolu korral esineb sagedaste variantide liiasus. 75. Mida mõõdab FST? Kuidas seda arvutatakse ja mis on selle skaala? Mida tähendab kõrge või madal F ST väärtus? Milline FST väärtus võib viidata positiivsele valikule? Fst on fikseerumisindeks – mõõdab populatsioonide geneetilist diferentseerumist. π T −π S FST = πT = 1 – πS/πT
(9. Kodeerimise põhialused, 10.
Koodide liigid)
On sellised koodid, millistesse on sisse viidud korrastatult liiasus nii, et tekiksid koodi
omadused korrigeerida kindlat tüüpi sümbolite edastusel tekkinud vigasid. Tavaliselt on
häirekindlad koodid ühtlased. Häirekindlad koodid on võimelised avastama teatud kordsusega
vigu, parandama teatud kordsusega vigu, taastama kustutusi. Kui koodi alus on m ja koodsõna
pikkus on n, siis erinevate koodsõnade arv on NY=m^n. Koodi liiasuse sisseviimine tähendab
seda, et koodidena kasutatakse vähem NX
võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui ruuterite vaheliseks kiireks sideks. See on ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus. ATM Adaption layer (AAL) võimaldab puutumatuse. ESP protokolli datagramm on järgmine:[IP päis][ESP päis*][TCP/UDP segment**][ESP trailer**][ESP autent.]. *- moondunud on üks bitt. Tsükliline liiasuse kontroll. Arvutatakse CRC kontrollsumma. Andmeid käsitletakse bitijadana. kasutada ülemistel kihtidel ATM kihi teenuseid. ATM layer nagu võrgukiht. autenditud. **- autenditud ja krüpteeritud. ESP päis sisaldab samu välju mis AH päis. Et arvutada n-bitine (kahendarvu) CRC, võetakse andmeid (data) kui bitijada. Valitakse n+1 bitine jagaja G ja tehakse XOR tehet nagu 47
ei pruugi saatja asukoht olla üldse nii hästi määratletav – võib olla nii plussiks kui miinuseks sõltuvalt kontekstist; kommunikatsioonikanal valitakse vastavalt sellele, milliseid ülesandeid organism parasjagu täitma peab Kuidas kommunikatsioon valitakse? Kiskjad võivad kuulda vaidlust territooriumi üle. Keskkond võib olla müraga täidetud, tuleb leida võimalusi suhtlemiseks, mis pääsevad mürast mööda. Sõnumeid võidakse esitada mitut erinevat kanalit kombineerides – liiasuse mõiste (redundancy) – kui mingites olukordades kommunikeeritakse infot rohkem, kui vastuvõtuks tarvis, siis liiasus aitab kaasa teate adekvaatsele vastuvõtule 3. Kui palju loom suudab üldse infot keskkonnast ära tunda ja dekodeerida. Saatja ja vastuvõtja võimekus võivad erineda, mõnikord suudab üksnes ära tunda, kas signaal on või ei ole; teinekord suudab teatega seotud konteksti interpreteerida 4. Kas häälitsused erinevad vastavalt sellele, kui kaugel on ohu allikas jne
on üks bitt. Interneti kontrollsumma Eesmärk on avastada vigu (nt. moondunud bitte) saadetud segmendis. Saatja implementeerib segmendi sisu kui 16-bitist täisarvu. Kontrollsumma arvutamiseks teostatakse komplementaarne ühtede liitmine, tulemus paigutatakse UDP kontrollsumma väljale. Vastuvõtja arvutab analoogiliselt andmete kontrollsumma ja võrdleb seda paketi päises olevaga. Kui need on võrdsed, siis viga ei ole. Tsükliline liiasuse kontroll Arvutatakse CRC kontrollsumma. Peaaegu võimatu on juhuslike bitimuudatuste tulemusena saada sama kontrollsummat. Andmeid käsitletakse bitijadana. Esimesed 8 bitti laaditakse arvuti registrisse ja teostatakse XOR-tehe. Esimeseks operandiks on registris olevad 8 bitti, teine on vabalt valitud polünoom, mis peab olema teada ka andmete saajale (et oleks võimalik sama arvutus paketi saamisel ka läbi viia). Tehte tulemus salvestatakse uuesti registrisse, selle
RAID). Arvuti tunneb ketaste massiivi sammuti ühe suure kettana. Raidi arendamiseks on 3 põhjust. Liiasus tõstab oluliselt süsteemi töökindlust, paralleelne pöördumine sõltumatute ketaste poole tõstab töökiirust, ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. Kui info salvestamiseks kasutada mitut ketast, langeb kohe veakindlus, sest ühe ketta rike rikub salvestatava informatsiooni. Töökindluse parandamiseks kasutatakse liiasust. Liiasuse korral on vea korral võimalik viga parandada või minnna üle teise ketta kasutamisele. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Raid kettad jagatakse tasemeteks: Tase 0 (level 0) puhul on tegemist ilma liiasuseta ketaste massiiviga, mis on raidi tasemetest kõige odavam. Kiirus suureneb kui veakindlus mitte. Ühe ketta rike tähendab info kadumist. Kasutatakse superarvutites kus oluline kiirus ja mälumaht. Tase 1
Interneti kontrollsumma Eesmärk on avastada vigu (nt. moondunud bitte) saadetud segmendis. Saatja implementeerib segmendi sisu kui 16-bitist täisarvu. Kontrollsumma arvutamiseks teostatakse komplementaarne ühtede liitmine, tulemus paigutatakse UDP kontrollsumma väljale. Vastuvõtja arvutab analoogiliselt andmete kontrollsumma ja võrdleb seda paketi päises olevaga. Kui need on võrdsed, siis viga ei ole. Tsükliline liiasuse kontroll Arvutatakse CRC kontrollsumma. Peaaegu võimatu on juhuslike bitimuudatuste tulemusena saada sama kontrollsummat. Andmeid käsitletakse bitijadana. Esimesed 8 bitti laaditakse arvuti registrisse ja teostatakse XOR-tehe. Esimeseks operandiks on registris olevad 8 bitti, teine on vabalt valitud polünoom, mis peab olema teada ka andmete saajale (et oleks võimalik sama arvutus paketi saamisel ka läbi viia)
on paaritu -> lisame 1-e juurde, et saaks paarisarvu ühtesid -> 10001101 Kui vastuvõtja tuvastab vastuvõtul paaritu arvu ühtesid, siis on ilmselgelt ülekandel viga tekkinud. (Paarsusbiti väärtuse saab leida kui liidame kõik edastatava sümboli bitid omavahel mooduliga kaks kokku -> p = 1⨁0⨁0⨁0⨁1⨁1⨁0 = 1 ) 37. Veatuvastus kontrollkoodi CRC vahendusel Praktikas kasutatakse vigade tuvastamisel kontrollsummast palju tõhusamat meetodit - n tsükliline liiasuse kontroll CRC (Cyclic Redundancy Control) mille järgi leitakse vigu tuvastav kontrollkood andmete spetsiaalse arvu, nn genereeriva polünoomiga g(x), läbijagamise teel Kontrollkoodi pikkus on tavaliselt kas 4, 8, 16 või 32 bitti. Kõige enamlevinuimad on pikkused 8 ja 16 bitti. 38. Milleks kasutatakse ja on disainitud Wi-Fi (802.11) ja BLE? IEEE 802.11 WLAN WIRELESS – Sisaldab 13 kanalit. Kanalid paiknevad osaliselt kohakuti, et ruumi kokku hoida
Liiasus andmete lõppu lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. ==> Vigade avastamise meetodid: 1) Paarsuse kontroll. See jaguneb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. 2) Tsükliline liiasuse kontroll. Arvutatakse CRC kontrollsumma. Andmeid käsitletakse bitijadana.Et arvutada n-bitine (kahendarvu) CRC, võetakse andmeid (data) kui bitijada. Valitakse n+1 bitine jagaja G ja tehakse XOR tehet nagu kõrval näidatud ja korratakse kuni andmeid jätkub. Lõpuks saadakse n-bitine arv (reminder - kontrollsumma), mis lisatakse andmetele ja kui vastuvõtja saab sama asja korrates vastuseks nulli, on teada, et andmete sisu ei ole muundunud. 3) Kontrollsumma
juhtub harva. Liiasus – andmete lõppu lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. ==> Vigade avastamise meetodid: 1) Paarsuse kontroll. See jaguneb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. 2) Tsükliline liiasuse kontroll. Arvutatakse CRC kontrollsumma. Andmeid käsitletakse bitijadana.Et arvutada n-bitine (kahendarvu) CRC, võetakse andmeid (data) kui bitijada. Valitakse n+1 bitine jagaja G ja tehakse XOR tehet nagu kõrval näidatud ja korratakse kuni andmeid jätkub. Lõpuks saadakse n-bitine arv (reminder - kontrollsumma), mis lisatakse andmetele ja kui vastuvõtja saab sama asja korrates vastuseks nulli, on teada, et andmete sisu ei ole muundunud. 3) Kontrollsumma
- Indeksite valimine. - Tabelite sektsioonideks jagamise (partitioning) projekteerimine. - Tabelite andmete sisemisel tasemel ühendamise otsustamine. - Kettamahu vajaduste hindamine. 3. Vaadete e. virtuaalsete tabelite disainimine. 4. Andmebaasisüsteemi poolt pakutavate lisavõimaluste analüüs ja kasutuselevõtt. - Arvujada generaatorid. - Salvestatud protseduurid. - Trigerid. - Paketid. 5. Julgeolekumehhanismide disainimine. 6. Kontrollitud liiasuse sissetoomine (denormaliseerimine). Denormaliseerimine tähendab (mõnede) tabelite normaliseerituse astme vähendamist pragmaatilistel kaalutlustel. et parandada mõne päringu töökiirust. Kui üks mure (päring on liiga aeglane) saab ehk lahenduse, siis tekivad tänu denormaliseerimisele kohe uued mured (mõni teine päring või andmemuudatus muutub aeglasemaks, tekib andmete liiasus, andmete võivad tekkida vastuolud). Andmete denormaliseerimise vajadused
5. Oimusagara keskmise kääru piirkonnas asub keskus, mille ülesandeks on esiteks säilitada operatiivmälus ütlus selle mõistmiseni ning teiseks kujutluste põhjal valida ütlusesse sõnu. Kahjustuse puhul ei suudeta ütlust selle mõistmiseks mälus säilitada, järelikult ei suudeta ka ütlust korrata. Kõnelemisel avaldub pidev sõnaotsing {Noh, see asi, millega suppi süüa ...), mis põhjustab ütluse liiasuse. Sõnade puuduliku meeldetuletamise põhjuseks peetakse nägemiskujutluste ebatäpsust, aga samuti semantiliste seoste nõrkust sõnade vahel. Selle tulemusel ei aktualiseeru mälus vajalikud sõnad ning sõnavalik võib toimuda akustiliste, morfoloogiliste ja muude seoste alusel. 6. Kukla-, kiiru- ja oimusagaraid ühendava kattetsooni ülesandeks on tajutava ütluse simultaanne (üheaegne) analüüs
on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Võimalikud meetod veel: kahesuunaline paarsuskontroll, mis on mõnesmõttes ka vigu parandav kood. CRC (Cyclic Redundancy Check, tsükliline liiasuse kontroll) - Kõige levinum veaavastustehnoloogia. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja CRC on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110
tal romantiline armastaja. See on väga tuntud positsioon eesti luules, mida esindavad klassikalises kanoonilises eesti luules autorid nagu Visnapuu. Kui Visnapuu suhtub sellesse positsiooni äärmiselt tõsiselt, siis Beier vastupidi kasutab seda maski romantilise hoiaku paroodiamaiguliseks kujutamiseks. See armastusteemaline luule, mida leiame Beieri esimestes raamatutes, ei käsitle armastust tõsiselt, vaid väga tuntava keelelise ja stiililise paroodia, liiasuse, eneseirooniaga. Ta esindab siin seda tüüpi kuju, keda eesti kultuuris on nimeatud peiariks ehk mängumeheks. Nt ,,Hilinenud sünnipäevaõnnitlus" see on küllaltki tõsine tekst, kuid üldjuhul on tal pealiskaudne, eneseirooniliselt kujutatud armastajatüüp, nt ,,Tuba 427". See pole armastusluule klassikalises mõttes, vaid mängitakse armastusluule stereotüüpid ja võimalustega. Beieri esimestes kogudes on ka palju selliseid tekste nagu ,,Vali, mida tahad", kus tuleb
komponendi vahelist eristust kaotada 4. Motivatsiooni tunnnetuslik komponent · Tunnetus on seotud teadmisega & maailma ning enese kohta käivate mõistete organiseeritusega · Informatsiooni rohkus & keerukus nõuab selle tunnetuslikku organiseeritust & struktureerimist, et info töötlemiseks jätkuks tähelepanuressursse · Organiseerituse & struktuuri alged saame oma meelte omadustest, osa tuleb õppimisest & osa isiklikust katsetamis- ning avastamistööst info liiasuse väljaselgitamisel · Tunnetusliku mõtteviisi olemuse ilmekaks näiteks on Piaget´ tunnetusliku arengu teooria. · Piaget´ teooria olemus: lapsed on motiveeritud oma tunnetuslikke struktuure arendama, sest need aitavad keskkonnas toime tulla & seda ümber kujundada assimilatsiooni kaudu töötlevad nad infot neil olemasolevate tunnetuslike struktuuridega seni, kuni tunnetavad tasakaalutust
p↔q ≡ [(p & q) ∨ (¬p & ¬q)]. Exp – Exportation (implikatsiooni väljaviimine) [(p & q) → r] ≡ [p → (q→ r)]. HS – Hypothetical Syllogism (hüpoteetiline süllogism) p → q, q → r ⊢ p → r. Impl – Implication (implikatsiooni lahtikirjutamine) p → q ≡ ¬p ∨ q. IP – Indirect Proof (kaudne tõestus) (G, ¬p ⊢ q & ¬q) ⇒p. MP – Modus Ponens (jaatav moodus) p → q, p ⊢ q. MT – Modus Tollens (eitav moodus) p → q, ¬q ⊢ ¬p. Red – Redundancy (liiasuse reegel) p ≡ p ∨ p; p ≡ p & p. Simp – Simplification (lihtsustamine) p & q ⊢ p; p & q ⊢ q. Taut – Tautology (tautoloogia, liiasuse reegel) p ≡ p ∨ p; p ≡ p & p. Trans – Transposition (implikatsiooni ümberpööramine) p → q ≡ ¬q → ¬p. UG – Universal Generalization (üldisuskvantori lisamine) p{x/v} ⊢ ∀x p. UI – Universal Instantiation (üldisuskvantori eemaldamine) ∀x p ⊢ p{x/c}. 14 9.2. TÕESUSPUU
[(p & q) r] [p (q r)]. HS Hypothetical Syllogism (hüpoteetiline süllogism) p q, q r p r. Impl Implication (implikatsiooni lahtikirjutamine) p q ¬p q. IP Indirect Proof (kaudne tõestus) (G, ¬p q & ¬q) p. MP Modus Ponens (jaatav moodus) p q, p q. MT Modus Tollens (eitav moodus) p q, ¬q ¬p. Red Redundancy (liiasuse reegel) p p p; p p & p. Simp Simplification (lihtsustamine) p & q p; p & q q. Taut Tautology (tautoloogia, liiasuse reegel) p p p; p p & p. Trans Transposition (implikatsiooni ümberpööramine) p q ¬q ¬p. UG Universal Generalization (üldisuskvantori lisamine) p{x/v} x p. UI Universal Instantiation (üldisuskvantori eemaldamine) x p p{x/c}.
annaabi.ee 
