Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi He laulavat he lauloivat he ajavat he ajoivat Tüves: ä -> kaob ä -> kaob ä -> kaob ää -> kaob ää -> kaob ää -> kaob rr -> rs nn -> ns d -> s rt - > rs ...
Past Tenses • Lihtminevik (Past Simple / Past Indefinite) – ära toimunud, lõpetatud tegevus • Kestev minevik (Past Progressive / Past Continuous) – minevikus pooleli olnud tegevus • Enneminevik !!! (Past Perfect) – minevik enne minevikku OLI -NUD • Kestev enneminevik (Past Perfect Progressive) – enne minevikku äsja lõppenud või toimumas olnud tegevus Created by Aari Juhanson, MA 2009 Past Simple • Ära toimunud (regulaarne) tegevus: I WORKED yesterday. S/he didn’t WORK last Monday. • Lõpetatud tegevus: I already CALLED them today. (I’m not going to call again!) Which countries did you VISIT? (You’re back …) BUT: Which countries have you VISITED so far? (You’re not back yet or you travel regularly …) • Jutustused, mineviku sündmuste kirjeldus: Once upon a time there LIVED a Garfield who HAD many friends. The first one WAS Odie, … • 2pv; ?/-...
Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane ; sugulane, -line ; külaline, - kas; poolakas, - u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, - mik: habemik, -al: treial, - ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, - us;kerjus, - nd;usund. Kui lihtmineviku tunnus on siis eelneb i ka tegijanimele ja. Põhimõtted i, : 1. Nimest karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk;
esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg. · Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku). nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat oskama naelagi seina lüüa. · Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises plaanis. nt Kui Mari eile läbi metsa koju oli läinud, oli ta suure põdrapulliga vastamisi sattunud.
Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad).
tukku/mas Tukku/mast Ma- Tukku/maks tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem
1.me, 2.d, 3.b, vad Lihtminevik: Ma-õppisin Sa-õppisid Ta õppis Me-õppisime Te-õppisite Nad-õppisid Umb- õpiti Täisminevik: Ma-olen õppinud Sa-oled õppinud Ta-on õppinud Me-oleme õppinud Te-olete õppinud Nad-on õppinud Umb- on õppinud Enneminevik: Ma-olin õppinud Sa-olid õppinud Ta-oli õppinud Me-olime õppinud Te-olite õppinud Nad-olid õppinud Umb- oldi õppinud Õpitakse-kse,olevik, tunnus umbisikuline Ta-umbisikuline tunnus. Õpiti-t,umbisikuline tunnus, i lihtmineviku tunnus Tingiv kõneviis Olevik: Ma-õpiksin Sa-õpiksid Ta-õpiks Me-õpiksime Te-õpiksite Nad-õpiksid Umb-õpitaks. Täisminevikk: Ma-oleksin õppinud Sa-oleksid õppinud Ta-oleks õppinud Me-oleksime õppinud Te-oleksite õppinud Nad-oleksid õppinud Umb-oleks õppinud. Käskiv kõneviis I pööret ei ole Sa- õpi Ta- õppigu Me-õppigem Te- õppige Nad-õppigu Umb-Õpitagu Kaudne kõneviis Olevik Ma- õppivat Sa - õppivat Ta -õppivat Me-õppivat Te õppivat Nad- õppivat Umb-õpitavat
Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused I SULGHÄÄLIK 1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik kõike, kooke, loike 2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1
kirjakeeles kasutusele võtta uus sõnakuju pea, hea ning peal, seal jne. Järgmisel taolisel keelekonverentsil 1909. aastal arutati Tartus sõnaalgulise h kaotamise küsimust ja üksiksõnade õigekirjutust. 1910. aastal otsustati Tallinnas hakata kirjakeeles kasutama sid-lõpulist mitmuse osastavat ning lühikest, ilma käändelõputa sisseütlevat. Samuti vormiti olev kääne tugevaastmeliseks ja lihtmineviku vormides peeti õigemaks sivad- vormi asemel kasutada sid-vormi. Neljandal taolisel keelekonverentsil 1911. aastal Tartus sõnastati sihitise kasutamise reeglid ning arutati võõrnimede/võõrsõnade õigekirja küsimusi. 1912. aastal ilmus Johannes Voldemar Veski brošüür ’’Eesti kirjakeele reeglid’’, mis võtab kokku kõik konverentsidel arutatud küsimuste tulemused. 1918. aastal ilmus rühmatööna koostatud konverentsidel sõlmitud
sõbra poolt läbi. Õhtul tuli ta koju tagasi. Lihtminevikku kasutatakse kindlas konäiteksekstis ka olevikulise tegevuse väljendamiseks nii nimetatud meenutusminevikuna, näiteks Kuidas teie nimi oli? Jaatavas ja eitavas kõneliigis väljendub lihtminevik erinevalt: 1. Eitavas kõneliigis väljendub lihtminevik mineviku kesksõna tunnuses nud (isikulises tegumoes) või tud, dud (umbisikulises tegumoes), näiteks ei ela/nud, ei ela/tud, ei `laul/dud. 2. Jaatavas kõneliigis on lihtmineviku tunnusel kolm kuju: ) s, -is, -si - s esineb ainult ainsuse 3. pöördes, näiteks ela/s - si esineb, kui lihtmineviku tunnusele järgneb pöördetunnus, näiteks ela/si/n, ela/si/d, ela/si/me, ela/si/te - is esineb III pöördkonna verbide ainsuse 3. pöördes (hõlbustab hääldust), näiteks `laulma : `laul + s `laul/is. Erand: tõusma-tüübis tunnuse liitumisel kaob üks s:`tõusma : `tõusin. b) i (sa/i/me)
ettevalmistustest rääkima õpetaja selgitus, ahelküsimine, õppimine. iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Teadmised vastlapäeva lugemine ja küsimustele paarislugemine, arutlus, tähistamise kohta. vastamine ideekaart, iseseisev töö õpiku ja vihikuga. Unit 13. Lihtmineviku ja teksti lugemine ja tõlkimine näitlikustamine, ajurünnak, vestlus täismineviku kasutama tunnikontroll sõnade kohta paarislugemine, intervjuu, õppimine. Teadmised kuulamisülesanded, iseseisev töö Londoni, Sotimaa kohta. õpiku ja töövihikuga. Unit 14. Oma lemmiklaulja, teksti lugemine ja tõlkimine vestlus, paarislugemine, paaristöö,
öeldes vähemalt iga pildi kohta - meeldetuletamisel nuuskab - oskab osaliselt oma ühe lausungi nina ja kammib juukseid tegevusi planeerida ning - kasutan kõnes peamiselt - tunneb rõõmu oma saavutuste tegutseb iseseisvalt otsese lihtlauseid, korrektselt oleviku ja üle ja vajab tunnustamist ning juhendamiseta lihtmineviku vorm täiskasvanu tähelepanu - tema kõne toetub mälule - märkab ja nimetab objektide - väljendab sõnaliselt lihtsamaid ning sõltub sellest, kellega detaile emotsioone, soove, tahtmisi, koos ja mis olukorras ta on - hääldab sõnu õigesti seisukohti, püüab jõuda -
· e > a, ä: silmitsämä `silmitsema', valitsama `(välja) valima' · Nõrk aste lihtminevikus: tõmmassin `tõmbasin' · tud-kesksõnas -et: ehitet `ehitatud' · Tingivas kõneviisis -si: õlesin `oleksin' Idamurde ja kirderanniku ühisjooned · Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad `(nad) oleksid', nähnuvad `(nad olevat) näinud' · Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga `olge', ärgä `ärge' · Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema `oleme'), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita `olite') · ä-harmoonia: viädä `viia' Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne. Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal. Nn rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel. Häälduslikud erijooned · Laulev intonatsioon. · õ > ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus. · : pl `peal' · /å: påks `paks'
bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen; murdumine (breaking) kui täishäälikut hääldatakse nii, et see koosneb tegelikult kahest täishäälikust; üks on seega algne täishäälik ja teine tuleb juurde selleks, et oleks kergem öelda järeltulevat konsonanti nullaste kvalitatiivse vahelduse kolmas vokaalivaheldus nõrk verb regulaarne verb; lihtmineviku ja mineviku kesksõna lõppu lisatakse germaani keeltes d või t (play, played, played; pack, packed, packed) Pennsylvania Dutch germaani rahvaste järeltulijad, kes emigreerusid enne 1800 aastat peamiselt Saksamaalt ja Sveitsist Pennsylvaniasse; räägivad dialekti, mida kutsutakse Pennsylvania Dutch või Pennsylvania German Pidzinkeel keel, mis kujuneb välja erinevate rahvuste vahel, kui on nt toimunud kolonisatsioon,
e – a, ä: silmitsämä ‘silmitsema’, valitsama ‘(välja valima); nõrk aste lihtminevikus: tõmmassin ‘tõmbasin’; tud-kesksõnas -et: ehitet ‘ehitatud’; Tingivas kõneviisis -si: õlesin ‘oleksin’; Idamurde ja kirderanniku ühisjooned Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad ‘(nad) oleksid’, nähnuvad ‘(nad olevat) näinud’; Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga ‘olge’, ärgä ‘ärge’; Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema ‘oleme’), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita ‘olite’); 8 ä-harmoonia: viädä ‘viia’; Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne; Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal; Nn. rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel; Häälduslikud erijooned Laulev intonatsioon;
Muutuvad sõnad on käänd- ja pöördsõnad. Käändsõnadele saame lisada käände lõppe ja püürsõnadele pöörde lõppe. Kui me liidame sõnadele erinevaid lõppe, siis saame sõnadest erikujulisi vorme. Näide: käsi (nimetav) käe (omastav) kätt (osastav) käega (kaasütlev). Iga selline vorm on sõnavorm. Sõnavorm koosneb omakorda sõnatüvest, tunnustest ja lõppudest. Näide: õdedega õde (tüvi) -de (mitmuse tunnus) -ga (kaasütlev), magasime maga (tüvi) -si (lihtmineviku tunnus) -me (pöördelõpp). 10 Lisaks käändelõppudele saab lisada mitmuse tunnust ja omadussõnadele saame lisada keskvõrde tunnuse. Näide: ilusam. Pöördsõnadele saab lisaks pöördelõppudele lisada aega, arvu (ainsus või mitmus), kõneviisi ja tegumoodi tähistavaid tunnuseid. Sõnatüvi võib lauses esineva iseseisvalt küll aga seda ei lõpud ja tunnused.
Keeruliste tüveteisenduste taandumine lihtsama vormimoodustuse ees, nt LV iibe, teabe, hülge >VV *.iive, *.teave, -AV *hüljese; VV ohtlikku >-AV ohtlikut Vormihomonüümia vältimine, nt *vanat pro vana Topeltmarkeeringust loobumine, nt *hüvesi pro hüvesid Kõnetaktiliigendust muutev rütminihe, nt kont-sertide > *kontser-dit, oht-likku >*ohtlikut, töö-lisi >tööliseid, akvaari- u-mi-de > ak-vaar-iu-mi-te Morfoloogianormingu muutusi 1872 kasutada kindla kõneviisi lihtmineviku ja tingiva kõneviisi oleviku mitmuse III pöördes pikemaid vorme: elasivad pro elasid, rõõmustaksivad pro rõõmustaksid 1872 ühtlustada oleviku III pöörde aste: tahavad pro tahtvad, loeb pro luge 1962 lubada sõnu kolhoosnik ja ümbrik käänata nii maastik- kui ka õpik-tüübi järgi 1972 sümptoom: sümptoomi: sümptoomi kõrval lubada ka sümptom: sümptomi: sümptomit; samamoodi oktaav ja oktav Morfoloogianormingu muutusi 198082 lubada muuseum-tüüpi sõnu, mille nimetava
PRACTICAL ENGLISH GRAMMAR FLGR.01.042 Grammatical Terminology analytic analüütiline (= uninflected - grammar is focused in the sentence , e.g. English) synthetic sünteetiline (= inflected - grammar is focused in the word, e.g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian Definition Example
ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen; murdumine (breaking) – kui täishäälikut hääldatakse nii, et see koosneb tegelikult kahest täishäälikust; üks on seega algne täishäälik ja teine tuleb juurde selleks, et oleks kergem öelda järeltulevat konsonanti nullaste – kvalitatiivse vahelduse kolmas vokaalivaheldus nõrk verb – regulaarne verb; lihtmineviku ja mineviku kesksõna lõppu lisatakse germaani keeltes –d või –t (play, played, played; pack, packed, packed) Pennsylvania Dutch – germaani rahvaste järeltulijad, kes emigreerusid enne 1800 aastat peamiselt Saksamaalt ja Šveitsist Pennsylvaniasse; räägivad dialekti, mida kutsutakse Pennsylvania Dutch või Pennsylvania German Pidžinkeel – keel, mis kujuneb välja erinevate rahvuste vahel, kui on nt toimunud kolonisatsioon, inimestel
ihr gebt annate seht näete haltet hoiate sie geben annavad sehen näevad halten hoiavad Sie geben annate sehen näete halten hoiate 18 u Lihtminevik Lihtminevikku kasutatakse saksa keeles minevikus toimunud sündmuste kirjeldami seks kirjalikus vormis. Reeglipäraste tegusõnade puhul liidetakse sõna tüvele lihtmineviku tunnus TE ja pöördelõpp. fragen küsima machen tegema sagen ütlema ich fragte küsisin machte tegin sagte ütlesin du fragtest küsisid machtest tegid sagtest ütlesid er/sie fragte küsis machte tegi sagte ütles wir fragten küsisime machten tegime sagten ütleme
isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Ainsuse 3. pöörde negatiivse tähenduse tõttu pole sellel vormil algselt olnud oma tunnust. Tänapäeva keeles võib siiski rääkida ainsuse 3. pöörde tunnusest, millel on kaks kuju: b (keeleajalooliselt oleviku tunnus) ja 0. Kuju b kasutatakse ainult kindla kõneviisi olevikus, kus ta liitub tüvele (ela/b). Kõigil muudel juhtudel, st kindla kõneviisi lihtmineviku vormis ning tingivas ja käskivas kõneviisis vastava tunnuse järel, esineb ainsuse 3. pöörde tunnus 0-variandina (ela/s/0, ela/ks/0, ela/gu/0). Mitmuse 3. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on mitu, aga ükski neist pole kõneleja ega kuulaja, nt Nad käisid eile linnas. Jüri ja Mari käisid eile linnas. Harva esineb mitmuse 3. pööre ka umbisikulise tähenduse väljendajana (sünonüümselt umbisikulise tegumoega), nt Räägivad, et suvi tuleb vihmane =
õpikus ja sõnaraamatus. Alustage 60 teile olulise ebareeglipärase verbiga, võibolla polegi teil vajadust rohkem end vaevata. Kolmandas põhivormis ei ole liidet -ge verbidel, millel on endal eesliited (lahutamatud) be-,ge-, er-, ver-,zer-, ent-, emp-, -miß, näit.: erzählt, besucht, verstanden, besprochen, erlebt,entschieden, missachtet jne. On terve hulk verbe, milledel on lahutatav eesliide, nagu ab-, aus-, auf-, ein-, mit-, nach-, vor-, um-, zu-. Olevikus ja lihtmineviku vormides nad lahutuvad sõna eest ja lähevad sõna lõppu, kolmandas põhivormis tuleb lahutatava eesliite ja verbi tüve vahele kolmandale põhivormile omane ge-. Näit. angekommen, abgefahren, ausgezogen, aufgestanden. Saksa keele verbi pööramisel iseloomustavad pöördelõpud, veel tuleb silmas pidada teatud erinevusi, mis on pööramisel lahutatava eesliitega verbidel ja modaalverbidel (Modalverben). On täiesti reaalne (ja vajalik) saksa keele verb oma iseärasustega selgeks
Pane tähele! Kestvat olevikku kasutatakse tegevusverbides (I am dancing, you are eating etc.). Mõned verbid on mitte tegevusverbid, näiteks ei saa öelda I am liking või you are knowing, vaid I like ja you know. Järgmiseid verbe ei kasutata tavaliselt kestvas olevikus. like love hate want need prefer know realise suppose mean understand believe remember belong contain consist depend seem Past Simple Lihtmineviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I asked I did not ask Did I ask? He/she/it went He/she/it did not go Did he/she/it go? We/you/they made We/you/they did not make Did we/you/they make? Lihtminevik väljendab:
Nt mitmed eesti keele määrsõnad Kliitik – grammatilise morfeemi tüüp; liitub tüvele vabamalt kui tüüpiline grammatiline morfeem. Kliitik ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga (“peremeesvormiga”) ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Kliitikutel on pigem pragmaatiline funktsioon. Allomorf on ühe ja sama grammatilise tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad eri ümbrustes varieeruda, nt lihtmineviku allomorfid: luge/si/n, luge/s, laul/is, tul/i. Sama morfeemi allomorfide vahel kehtib komplementaarse distributsiooni seos e täiendussuhe, s.t nad on samas sõnavormis üksteisega asendamatud, kuid grammatiliselt tähenduselt identsed. Morfofoneem – foneemid, mis võivad muutuda ühe morfeemi sees, nt sõda : sõja (tüves), käige – saatke (tunnuses) = foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse.
AJAVORMID Ajavormide kasutamine on problemaatiline. Olevik põhivrom, mis väljendav nüüdishetke tegevust, juhtumist või olukorda. Lisaks väljendab see ajaliselt piiritlemata tegevust, eesti keeles ka tulevikku. Kirjutaja nõustub kellegi teise mõtteid edasi andes tema arvamusega. Lihtminevik väljendab tegemise või juhtumise minevikulist ja lõpetatust. Lihtminevikku kasutatakse, viidates: a) varem avaldatud uurimustele, b) oma uurimuse senisele käigule. Lihtmineviku kasutamisel on niisiis tüüpiline omalaadne spetsiifilisus, tuntus, ainukordsus. Kirjutaja ei võta eelnevate uurijate seisukohti. Täisminevik minevikulise ajavormina väljendab nagu lihtminevikki tegevuse toimumist enne nüüdishetke, kuid erinevalt lihtminevikus on tegevus kestnud praeguse hetkeni või sel on teatav tähendus veel praegugi. Täisminevik näitab selgemini kui lihtminevik allika olulisust kirjutajale, ehkku päris selget vahet siin polegi.
I pöördkond I pöördkonna sõnade infinitiivi lõpp a võetakse kaasa kõikidesse ajavormidesse ja lisatakse vastava ajavormi lõpp (nt olevikus r). II pöördkond II pöördkonna sõnadel eraldatakse infinitiivi lõpp a ja lisatakse vastava ajavormi lõpp. III pöördkond III pöördkonna sõnadel eraldatakse infinitiivi lõpp a ja lisatakse vastava ajavormi lõpp. Erinevus II ja III pöördkonna vahel on see, et III pöördkonna sõnatüved lõpevad tähtedega k, p, t ja s ning lihtmineviku vorm on kahel pöördkonnal erinev. IV pöördkond Siia kuuluvad ühesilbilised sõnad, millel puudub infinitiivi lõpp -a. Tüvi on seega võrdne infinitiiviga ja sellele lisatakse vastava ajavormi lõpp. 32 u Tegusõna pööramine w Olevik Olevikus on tegusõna lõpp alati r (v.a mõned ebareeglipärased tegusõnad). Pöördkondade lõpud on olevikus järgmised: Pöördkond Infinitiiv Olevik
vabamalt. Need ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Neil on pigem pragmaatiline funktsioon. Tüüpiliseks näiteks on eesti keeles liidepartiklid -ki/-gi, samuti küsipartikli jäänuk -s (on's); rõhupartikli -pa > -p klitiseerumine kõnekeeles seep' see on, sestap; vä. 9) Allomorf on ühe ja sama tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad varieeruda, nt lihtmineviku allomorfid: luge/si/n, luge/s, laul/is, tul/i. Sama morfeemi allomorfide vahel kehtib komplementaarse distributsiooni suhe, s.t nad on täiendusseoses, olles samas sõnavormis üksteisega asendamatud, kuid grammatiliselt tähenduselt identsed. 10) Morfofoneem foneemid, mis võivad muutuda ühe morfeemi sees, nt sõda : sõja (tüves), käige saatke (tunnuses) see on foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse. Astmevaheldusnähtused
agrammatism. 74% Umbisikuline tegumood 6 punkti. Tulemus vastab Tulemus EK normi 58‰-le. piires. Rajava ja oleva käände 10 punkti. Tulemus vastab Tulemus EK normi vormide moodustamine 47‰-le. piires. Tegusõnade oleviku ja 6 punkti. Tulemus vastab 51‰- Tulemus EK normi pii- lihtmineviku vormide le res. moodustamine Olevik minevik Minevik olevik Tüvevariantide ja liidete Ülesanne oli jõukohane, kasutamise õigsuse kuid oskust saab määramine ja vigade arendada. korrigeerimine 6 korral, 17%. Verifitseeris valesti/vastama- 29 korral, 83%. ta 4 korral 21%.
annaabi.ee 
