mainega kodanikud kaotusega. Roomas ja Kreekas esitati teatrietendusi kindlaksmääratud ajal pidustustel 7. Millest kasvas välja keskaja teater? Milline nägi välja keskaja teater ja kes olid valdavalt näitlejad? 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Näitlejad olid esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. 8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3).
Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse kaotanud kreeklasi. Nendesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võis suvaliseslt ümber käia. Nende tapmine oli paljudes riikides keelatud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, kuna nad tegid kurnavama töö ära, võisid lihtkodanikud elada vabade ja täieõiguslike kodanikena. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst . Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336
Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaared, müürid laoti tellistest ja tähtsamad hooned tehti seest marmoriga ja pealt kaeti silindervõlviga.
palju toetajaid, eriti tööliste, maatameeste ja pahempoolse intelligentsi seas. Oli ka lihtsalt kaasajooksikuid ja ärahirmutatuid. Enamik rahvas vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Samal ajal tegi K. Päts koostööd uue valitsusega, allkirjastades uusi otsuseid. Nii aitas ta hävitada Eesti Vabariiki. Millised olid tema motiivid, pole selge. Kuna president kutsus rahvast üles lojaalsusele uue valitsuse suhtes, siis paljud ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega. Ka välisdiplomaadid suhtusid toimuvasse algselt vaoshoitult, siis hiljem nende seisukohad muutusid pärast Balti riikide annekteerimist NSV Liidu poolt. Juuli alguses kuulutati välja seadusi rikkudes valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Valimised kujunesid farsiks, mille tegelikud tulemused pole teada. Ametlikel andmetel
Vana-Kreeka ajaloo perioodid ning nende iseloomustus Kreeta-Mükeene 2000-1100 aastat eKr 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguses sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos. Kreetalased olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Tähtsamaiks keskuseks kujunes Mükeene. U 1500 a eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 eKr lossid purjustati ja järgnes tsivilisatsiooni allakäik. Tume ajajärk 1100-800 eKr Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanike arvukus vähenes ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr Kreekas hakkas elan...
pooldanud seda ja korraldas ka pildirüüsteid, kuid luterluses olid kirikud hästi odavad. Luterlus küll hävitas osa kirikute kultuuridest aga tänu luterlusele ei tehtud enam nii hullult kodanike taskuid kergemaks . Kirjanduses juubeldas katoliiklus oma pirakate ja väljapaistvate raamatukogudega, aga enamus raamatuid olid ladina keeles , seega ei saanud linnakodanik nendest tuhkagi aru. Luterluses tehti raamatuid aga kodanikele arusaadavas keeles, mis tõi kaasa selle , et lihtkodanikud said ka neid lahti mõtestada ja selle tulemusel koostati ka kirjakeel. Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee usuni ka teistel rahvustel ja riikidel, pealegi oli neil usku lihtsam omaks võtta. Keel nendes uskudes oli ka erinev , katoliikluses juhtis ainult ladina keel, luterluses oli keeleks aga emakeel. See tegi luterlusest põhimõtteliselt tugeva ja juhtiva usu, kuna sellest said aru kõik linnakodanikud ja ka tavalised talupojad linnadest väljas.
Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal.Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus legaalne erakond, teistel erakondadel keelati tegutseda.Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste seas. Enamik rahvast vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Kuna president kutsus rahvast üles lojaalsusele uue valitsuse suhtes, siis paljud ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega. Kuna Eestit ähvardati jõuga vastu võtma vastastikuse abistamise pakti, arvan mina, et Eestil polnud muud teha, kui see vastu võtta. Baaside lepingule allakirjutades jäi vormiliselt iseseisvus püsima, kuid Eesti välispoliitika sõltus siiski Nõukogude Liidust.Korraldatud valimistel, ei teadnud rahvas, mille eest nad valima läksid ning võltsitud valimustulemuste tõttu sai võimalikuks suur pettus, mille järel liideti 6. augustil
Peamiselt kuulasid dzässi mustanahalised, sest paljude valgete arust tähendas dzäss midagi siivutut ja sensuaalset. Väideti, et dzäss mõjub tsivilisatsioonile halvasti, ning kindlasti ei tohtinud seda kuulata lapsed ja teismelised. Selle tõttu keelati see paljudes Ameerika osariikides. Lisaks hakkasid dzässi vastu võitlema õpetajad, kirikutegelased ja paljud teised inimesed. Kuid dzässi ei põlastanud vaid lihtkodanikud, vaid ka muusikakriitikud. Nende arust oli dzässis improviseerimine lubamatu ja pidi mängima ettekirjutuse järgi. Muusikakriitikud väitsid ka, et muusika ei tohi sisaldada sensuaalsust. Ühesõnaga nad pidasid dzässi primitiivseks ja ohtlikuks, kuna see rikkus muusika reegleid. Dzäss levis paljudes Ameerika linnades, näiteks New Yorgis, Chicagos ja New Orleansis. New Orleans oli esimene dzässi tõmbepaik. Seal asus palju dzässiklubisid, mis meelitasid kohale
Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu. Tunti hästi planeetide trajektoori ja nende liikumist. Oskasid ette ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. · HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Sõjalise edu tagas ülikutest je nende kaaskondlastest moodustatud kaarikuvägi. Lihtkodanikud olis isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Indoeurooplased- rahvad, kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas
Kesk...... Oluline osa linnakirjanduses moodustas draamakirjandus, mis arenas eriti intensiivselt 13.saj. Keskaja näidendid kujunesid välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias. Keskaja teater oli lihtne, kuid kui hakkasid välja kujunema remargid, siis hakkasid lavastused küllalti keeruliseks muutuma. Ka lavaseadmed hakkasid järrest keerukamaks muutuma ja võimaldasid isegi maavärinaid, tulekajusid ja üleujutsi luau. Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etenudis saatis kas vokaalne või intstrumentaalen muusika.
lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest.
inimesteks, aga mida lähemale eesliinile, seda toredamaid inimesi võib kohata), seevastu sõda provotseerivad ja päästavad valla nii otsene majanduslik konkurents kui ka need sead, kes loodavad sõjast kasu lõigata. Ta sooviks kõik kasulõikajad ja sõja vallapäästjad esimesel päeval maha lasta ja kui keegi väidab, et tema niimoodi sõda provotseerib, siis on ka tema valmis astuma püssi ette ja surema. On tõsi, et suur osa sõduritest on lihtkodanikud, kes oma riigi kaitseks vabatahtlikult või sunnitult välja astuvad, aga keegi ei lähe surma ju hea meelega. Miks siis pole olnud ühte aastatki, kui kusagil maailmas ei sõdita? Ma ei mõista, miks riigijuhid saadavad oma noored mehed surma, jättes lapsed isata ja naised meesteta. Praegusel ajal on asjad veidi teisiti, aga kui mõelda I ja II maailmasõja peale, siis tulevad hirmujudinad. Suri tohutult palju süütuid inimesi, hävisid sadade tuhandete kodud ja elud. Väga
Organiseeritud etendused õukondades ja rikkamate linnaelanike kodudes. Neil olid oma näitetrupid. Selle pärast kõlavad ka näitetruppide nimed sellest ajast nii nagu nad oleks kellegi omad. Näiteks The Admiral's Men admirali mehed, Oxford's boys Oxfordi poisid ja Queen Elizabeth's Men kuninganna Elizabethi mehed. Kuid samas olid Londoni linnas kiirelt arenenud avalikud teatrid, kus said sama etendust vaadata nii vaesed lihtkodanikud kui rikkam rahvas. Ehituselt olid selle aja Inglismaa teatrid ümmargused. Keskel asus katuseta plats vaesematele inimestele, samal ajal kui ääred, kus asusid istekohtadega rõdud said olla rikkamad inimesed. Seisukoht lava ees maksis üks penn, istekoht rõdul üks silling. Üks silling oli võrdne 12 penniga. Vaesemal rahval polnud sellist raha võimalik meelelahutusele kulutada. Esinejad olid laval, millel toimus etenduse tegevus.
elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võiks ametisse määrata ka diktaatori. Rahvatribuunide ülesanne oli seista lihtrahva huvide eest. Senat koosnes magistraatidest, kes olid ametis eluaeg. Ta tegeles riigi tähtsamate asjadega. Kõik seaduseelnõud pidi olema senatis heaks kiidetud, enne kui see läks rahvakoosolekule edasi. Rahvakoosolekud võtsid vastu või lükkasid tagasi seadusi ja hääletasid valitavate magistraatide poolt või vastu. Lihtkodanikud ei tohtinud ise seaduseelnõusid algatada ega kandidaate esitada ja nende tahe võitis harva. Rooma riigikord oli põhijoontes aristokraatlik. Riigiametitesse oli võimalus kandideerida ainult rikastel, sest seal palka ei makstud. Vallutatud maades olid erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid Rooma vastu ülesastumist. Rooma jättis puudutamata teiste elukorraldust.
- Õigus teha igasuguseid otsuseid · Kloostrid - Algselt elati eraldi ja eemal kirikust ja erakud hakkasid kokku tulema. Nad pidid olema vaesed, elama puhast elu ja pidid olema kuulekad. - Kui hakkasid tekkima kloostrid, siis pidid olema kuulekad abtile (meessoost kloostrijuhataja, munk) ja abtissile (naissoost kloostrijuhataja, nunn) - Kloostriks tegeletakse palvetamise, jumalateenistusega, meditatsiooniga, - Kloostrite lähedale rajati koole, kuhu said lihtkodanikud õppima tulla. Algselt poisid. - Kloostrite juures olid ka haiged ja hoolitseti vaeste eest. Rändurid said ka öömaja. - Kloostrid tegelised ka iseenda majandamisega. - Kloostrid olid ka näidismajandid. - Nunnade ja munkade eesmärk saavutada igavene elu ja osadus jumalaga. · Patt ja arm: - Õpetuse alus on, et jumal lõi inimese ja määras inimese osaks igavese õnne - Arvamus, et inimene ei pääse patust omal jõul, sest ta hind on vaadatud kõrkusest ja ihu on nõrk
millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ning söjaväeosade kaupa. Rooma riigikord oli pm aristokraatlik. Rooma võim vallutatud maades Roomlased ei mõjutanud teiste riikide elukorraldust, sealset usku, keelt ning kombeid. Itaalias võeti võidetulit ära osa maast. Need maad jaotait plebeidele jne. Rajati rooma kodanike asulaid-kolooniaid. Enamik Itaalia rahvaid pidi andma oma söjaveä Rooma käsutusse.
o poliste vahelised tülid o Ateena hiilgeaja lõpp · makedoonlaste vallutused o Philippos II o Aleksander Suur jätkab suure impeeriumi loomist · Ateena Sparta Kesk - Kreeka Lõuna-Kreeka Võim kuulus aristokraatlikele ja Kaks päritava võimuga kuningat, neile riigiametnikele, nõukogule; hiljem ka allus sõjavägi; täitsid preestri kohustusi + lihtkodanikud 30 liikmeline vanemate nõukogu. Tugev laevastik Tugev maavägi (elukutselised) Kodanikkond: täiskasvanud meessoost Kodanikkond: spartiaadid põliselanikud Vahendamata demokraatia Range sisemine korraldatus Kõrgelt arenenud kultuur Vaimukultuur tühine · Perikles Ateena väejuht ja riigimees (poliitik); võitlus pärslaste vastu; ehitati Ateena akropol
feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest.
ÜL 5 Millised ülesanded olid Rooma Vabariigis järgmistel ametiisikutel või institutsioonidel: Magistraadid oli kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Senat valitsev riiginõukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraadidest. Senaatroid olid ametis eluaegselt. Vabariigi lõpupoole ligi 600 liiget. Juhtis välispoliitikat, sõjandust, rahandus. Rahvakoosolek kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikud ettepanekuid teha ei võinud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväe osade järgi, iga andis ühe hääle. Need olid korraldatud nii, et rikkamatel oli suurem mõju. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid
· Eskatoloogilised laulud (mis juhtub pärast surma jne) Keskaegne Draama Eriti intensiivselt hakkas arenema 13. sajandil kristlikust leturgiast (jutlus). Esialgu toimusid näidendid kirikutes, hiljem kirikuesisel platsil ning veel hiljem - lossisaalides (esmakordselt 15. sajandil Hispaanias). Teatri algne tase oli lihtne, hiljem see arenes keeruliseks vaatemänguks (osati järelematkida maavärinat või uputust). Alguses olid näitlejateks preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. Kostüümid olid kallid ja kaunilt kavandatud. Etendust saatis vokall- ja instrumentaalmuusika. Liturgilise draama kõrval hakkas arenema ilmalik draama. Müsteeriumides esinesid enamasti tavalised linnakodanikud. 15. sajandil muutusid müsteeriumide süzeed üha üha keerulistemaks ja ilmalikumateks. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, allikaks jumalaema ja pühakute imeteod, kasutati ka olustikusüzeed. Sisu hakkas varajalt ähmastuma ning muutuma realistlikumaks.
- Linnaõiguse lubas linnale maahärra - Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist - Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus) - Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud (tavalised kösitöölised), ülejäänud. - Kuulumine linna juhtgrupp eeldas varandust - Tsunftide kildide põhikirja kinnitas maahärra. - Vusserdaja tsunftijänes - Linnade probleem maa aadlikkud, kes linna elama asusid. Aadel kui maksuvaba kiht - Ka vaimulikud kui maksuvaba kiht - Majandusliku jõukusega kasvas poliitiline tähtsus - Et enda huvide eest paremini seista, moodustasid linnad liite ntx Lombardia liiga - Itaalia linnad olid saavutanud 12
Teised jala · Proletaarid Vaesemad maata kodanikud Väeteenistusest vabad Kasu nende lastest Piiratud õigused kuid siiski kodanikud · Patroon Võttis vaesema hoolekande alla Andis maad kasutada, millelt võttis protsendi Kaitses · Klient Saatis sõjaretkedel Hääletas ta poolt Protsent · Patriitsid Jõukamad suguvõsed, kes võisid tegeleda riigi- ja preestriametitega · Plebeid Lihtkodanikud Võisid osaleda vaid koosolekutel · Kommitsid ehk rahvakoosolekud Kõik võisid osaleda Ajalugu Page 19 Kõik võisid osaleda Kinnitati kuningas Kandidaadid patriitside seast · Rahvatribuunid · Kaheteistkümne tahvi seadused Ajalugu Page 20 Vabariigi aeg 19. oktoober 2009. a. 14:58 510-30 Kaks kohustust: rahvakoosoleks ja armee. Preetorid-õigusemõistmine
Maapiirkondades elavad venelased kuulusid kõige vaesemate hulka, ka kirjaoskus ja lugemisharjumus oli väiksem kui ülejäänud kohtades. Kultuurilise taseme tõstmiseks püüti ka neid seltsielusse kaasa tõmmata. · Sakslased 1,7-1,5% kogu rahvast. Palju mõjukam kui vene rahvus. Nende tegevus oli väga hästi organiseeritud ja koordineeritud. Sakslased elasid igal pool üle maa. Varem oli olnud ühiskonna kõrgkihiga, nüüd olid samasugused lihtkodanikud nagu teisedki. Paljud rändasid tagasi Saksamaale. Sisemine teisenemine seisustevahed muutusid palju väiksemateks. Päritolu polnud enam nii tähtis. Rahvuslik aspekt muutus palju olulisemaks, tähtis oli olla saks vähemusrahva hulka kuuluda. Maaseadus mõisad võõrandati riigile. 1920. seisuste kaotamise seadus. Kaotati seisustega kaasnevad privileegid, gildid. Sakslased taotlesid omale oma kultuuromavalitsuse. Kultuurinõukogu valiti 3 aastaks.
Tsensorid olid 5 aastat, valiti endiste konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukombeid. Senat valitsev riiginõukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest, ametis eluaegselt; välispoliitika, sõjandus, rahandus, seaduseelnõu pidi senatis heaks kiidetud olema, senati otsus oli tähtis. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikud ei võinud ettepanekuid teha; võis vastu võtta või tagasi lükata seaduseelnõusid, hääletada valitsevate magistraatide poolt või vastu, hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle, jaotused olid aga nii, et eelise said jõukamad Alistatud rahvastele kehtestati erinevad sõltuvustingimused, mis takistas ühist väljaastumist Rooma vastu ja andis võimaluse nende vahel pingeid õhutada
kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee,
tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille
annaabi.ee 
