• Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda Pilt 2. Teo ehitus Karbid • Enamik karpe on paikse eluviisiga ja elavad nii soolastes kui magedates veekogudes • Ohu korral tõmbab karp kojapoolmed lihastega kokku • Karpidel puudub pea ja kõik sellega seotud elundid. • Koda filtreerib toidu veest • Keskmiselt on karbi pikkus 4cm Pilt 3. Auster Karpide ehitus • Karpide keha koosneb kahest poolmest ja neid hoiavad koos tugevad lihased • Karpidel puudub pea • Kompimiseks kasutavad karbid jalga • Neil puuduvad tundlad ja enamikul ka silmad Pilt 4. Karbi ehitus Kasutatud allikad/kirjandus
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi.
rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treeningul vajalik. See on võime taluda väsimust ning teha ka lihastega tööd. Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis esialgu tuleks suurendada oma aktiivsust igapäevases elus (töötada rohkem aias, lifti asemel treppe kasutada, minna metsa matkama). Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit.
Tugevate lihastega Üldpikkus 43 cm Voolujooneline sulestik Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000 25000 paari. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALPER.ht m http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.ph p?page=liigitutvustused_liik&id=39
Barokk 1)Barokk 17-18saj. 2)Barokko-tulnud Portugalist, tähendab ebareeglipärane 3)Barokk stiil tekkis Itaalias 4)Barokk hakkas ülistama kangelikku liikumishoogu. Inimese kujutamisel loobuti harmoonilise ilu ülistamisest. 5)Barokk kunsti inimene on rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul lihastega. 6)Barokk-kunst püüdis esmajoones olla meelepärane oma peamistele tellijatele ja nendele olid kõrged õukonnad,kes ootasid kunstis kõrgkihi ülistamist. 7)zanrid:ooper lemmikum, instrumentaalmuusika,viiul,klavessiinide koolkonnad. 8)Loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. 9)Fuuga-polüfooniline muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe v mitme teema imiteerimisele eri häältes 10)Prelüüd-muusikateose eelmäng;lühikese sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos
väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Luustik e. skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimesel on siseskelett, s. t. luustik paikneb keha sees. Luustik teostab keha, annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. Luudele kinnituvad lihased. Koos lihastega osalevad luud liigutuste sooritamises. Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog ja rindkere luud. Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt, painduvalt või jäigalt. Liikuvad luud on ühendatud liigestega.
*SÜDAMELIHASKOE RAKUD meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke. *NÄRVIKUDE koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. *Mitut eri tüüpi kude moodustavad elundid. Igal elundil on inimkehas kindlad ülesanded. *ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid . *Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. *Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. *HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. *SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. *ERITUSELUNDKONDA kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained.
Vastus: Luustiku ebaküpsus ja kasvuspurdi ajal esinevad n-ö anatoomilised ebakõlad muudavad lapsi sporditraumade suhtes vastuvõtlikuks. Luude pikkuskasvu tippkiirus ennetab 6 kuud luude mineraliseerumise tippkiirust. Sel luude suhtelise rabeduse perioodil kasvuspurdi ajal on luumurrud kõige kergemad tekkima tüdrukutel 9,514,5 ja poistel 1216- aastaselt. Samuti jääb lihaste pikkuskasv mõnevõrra maha luude pikkuskasvust. Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Viimase muudavad haavatavaks kõhrelised alad (sh kasvuplaadid). Seetõttu tekib lastel täiskasvanutega analoogse trauma puhul pigem luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend. Samas on laste luud elastsemad ja painduvamad kui täiskasvanutel ja luumurde kokkuvõttes vähem. Ka paranevad murrud parema verevarustuse tõttu kiiremini
esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja. Pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed. Hingamis ja seedee. koos varustavad energiaga keha. Erituselundk. elundid eemaldavad kehast gaasilised, Vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundk. varustab rakke, organeid ja kudesid Ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse. Sigimiselundk
Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk. Olulisemateks teguriteks , et teha pikk vise, on õige nurga saavutamine (maapinnast kuni 45 kraadi) ja palli kiirus peab olema võimalikult suur. Treenimises on igapäevane lihastega töötamine väga oluline. Pikem paus võib maksimaalset võimekust vähendada. Meeste vasar kaalub natukene üle 7 kilogrammi. Selle pikkuseks koos kõigi osadega on 121,5 cm. Naiste vasar kaalub 4 kilogrammi ja pikkuseks on 119,5 cm. Eestis praegu on selle alaga tegelevaid naisi rohkem kui mehi. See tingib ka olukorra, kus naiste tulemused on paremad. Kuid meestevasaraheide on olümpiamängudel alates 1900. aastast, naiste oma oli esimest korda alles 2000 aasta OM-del Sydney's.
Kes on üldse mees?Maailmas on ilmunud juba sadu raamatuid, mis uurivad mehe elukäiku. Järjest põhjalikumalt on asutud käsitlema mehe tervise probleeme. Kõik selle on tinginud asjaolu, et viimase saja aasta jooksul on sotsiaalne, psühholoogiline ja meditsiiniline olukord teinud läbi niivõrd peadpööritavad muutused, et oleme sattunud segadusse. Tänapäeval on ideaali aluseks kindlasti pikk kasv, pronksikarva nahavärv ja täiuslikult arenenud lihastega. Minu arust peaks arenema mehelikkuse ideaal nii kaugele ,et peaks teab, kes ta on ja ei pea kogu aeg üritama mängida machot või ei ürita kogu aeg ära panna kõigile. Mehelik mees on viisakas, abivalmis, hoolitseb oma keha ja vaimu eest. Mehi on väga erinevaid. Siin päikese all leidub nii kaabakaid, südamlikke romantikuid ja muidugi ka on olemas lähedust hindav, hoolitsev, naist väärtustav ja toetav Mees. Selline mees näib maamunalt jäädavalt lahkunud olevat
· Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud
tärklist.Tärklise lõhustamine aga lõppeb maos.Sülg hävitab ka suus olevad bakterid ja hoiab suud niiskena.Ja niisutab ka toidupala.Niisket toidupala on lihtsam neelata.Neelus ristuvad hingamis-jasöögi teed.Neelates surub keel toidu taha,kus neel vähendab ninaõõne,sissepääs sulgub ja ka kõrisissepääs sulgub kõhrest klapiga.Neelamine on viimane tahtele alluv tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.Toit jääb makku,mis on nagu lihastega kaetud kott.mao seinu katab lima,mis kaitseb üherakulist ensüümi.Need näärmed toodavad soolhapet ja lim.Mao soolhape on nii tugev,et võib söövitada paberit ja riiet.magu ennast kaitseb soolhappe eest lima,Kuid soolhape võib ka kahjustada magu kui toodetakse liiga vähe lima või on limakiht kahjustada saanud.Soolhape teeb toidu kõrditaoliseks.Maos on pepsiin mis lõhustab valke.Mao lihaselised seinad on koguaeg liikumises ja tänu sellel segunevadki
Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liigub veri eest taha, selgmises veresoones vastupidi. Selja-, kõhu- ja ringsoontest saavad alguse peenemad veresooned ehk kapillaarid. Vihmaussi veri on punast värvi. Hingamiselundkond pole vihmaussil hästi arenenud. Hapniku omastamine toimub naha kaudu. Nahapinnale ulatuvad kapillaarid, millesse tungib hapnik. Veri on hapniku laialikandja organismis.
Vastupidavuse ploki teooriaküsimused · Mis on vastupidavus? võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel nendes spordialades, kus töö kestus on üle ühe minuti, · Kuidas jaotatakse vastupidavust? Tavaline (üldine) ja spetsiaalne (erialane) · Mis on üldine vastupidavus? keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. · Kui vanalt on võimalik hakata parandama aeroobset vastupidavust? Kui kaua seda arendada saab? 11-12 aastaselt, võimalik arendada 20 aastat · Kirjelda, mis toimub organismis tervisetreeningu puhul paraneb ainevahetus ja lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs
väljavenituse faas liiga lühikeseks või tekib hoopis sabaosa kompressioon. See langetab üldist jõugeneratsiooni, sest üksiku ristisillakese poolt arendatav 9 jõud sõltub müosiini molekuli sabaosa venitatuse astmest (Jones et al., 2005; McComas, 1996). Mõlemal rühmal oli hüpoteesini jõudmine ja üleüldine libisevate niitide teooria pisut erinev. Huxley-Niedergarke hüpotees on lihtsamalt sõnastatud ning on teada, et see rühm tegi oma eksperimente konna lihastega. Huxley- Hansoni hüpotees on keerukam ja üksikasjalikum ning nemad uurisid jänese lihaseid. Libisevate niitide kontraktsiooniteooria lõpetuseks on sobilik lisada, et hüpoteese lihaskontraktsiooni mehhanismi kohta on aegade jooksul esitatud palju. A. Studitsky (1979) on esitanud lihaskontraktsiooni membraaniteooria. Selle kohaselt on elussüsteemide liigutuslikuks aluseks membraansed moodustised alates kontraktiilsetest põiekestest, mis kindlustavad lihtsamaid
Täiskasvanud isend. Tirtslased ja ritsikad Tirtslasi ja ritsikaid on lihtne eristada tundlate poolest tirtslaste tundlad on võimsad, kuid alati kehast lühemad. Tirtslaste ja ritsikate võrdlus Prussakaliste iseloomulikud omadused Kaks paari tiibu. Keha lame ja ovaalne. Pea osaliselt või täielikult kaetud suure kilbitaolise eesseinaga. Tundlad suunatud allapoole, lülilised ja harjasjad. Tagakeha pehme, nõrgalt arenenud lihastega ja selles paikneb enamik siseelundeid. Jaanimardikas Jaanimardikad, keda jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Jaanimardikas ck to edit Master text styles Click to edit Master text styles
keskel Neil saab eristada keha ees- ja Nt. meritähed ja merisiilikud tagaosa ning paljud kehaosad on paaris Nt. enamik selgrootuid Selgrootute toesed Kehavedelik koos Keha sees on kõvast ainest ümbritsevate lihastega osakesed Selgrootute toesed Kõva välistoes Alamatel selgrootutel on vaid rakud või lihtsad koed Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi NÄRVISÜSTEEM kogub keskkonnast saadud infot ja juhib selle põhjal looma elutegevust. Lihtsaim on närvivõrgustik arengu käigus tekivad närvirakkude kogumikud algeline "aju" Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi Mida enam arenenud närvisüsteem, seda enam arenenud
Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad Kolju luud: os temporale, os occipitalis, os parietale Müosiini peal on ATPaasne aktiivsus Vereloomega seotud terminid: punane luuüdi, hematopoees, käsnollus Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku).
lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 9. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest
külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile kinnitunud lihastega toestab ja kaitseb inimese keha. 2) Hingamiselundkond. See kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest, inimkeha varustamine energiaga. 3) Seedeelundkond. Seal toimub toidu löhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine, inimkeha varustamine energiaga. 4) Erituselundkond. Sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised, vedelad
Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ja on lihastele kinntuskohaks. Samuti moodustavad luud ruume mis on siseelundite kui ka närvisüsteemi kaitsemiseks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luud on omavahel ühendatud. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahale jääb liigeseõõs. Keraliigesed on suure likumisulatusega , plokkliisesed liiguvad vaid ühes taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju ,
valgeainega nimetatakse mantliks hallaine valgeaine Basaaltumad ja suurajakoor Basaaltumad hallaine kogumikud Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandlekeha Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 15 mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganitega ja lihastega; ontogeneetiliselt arenevad nad välja teiste aladega võrreldes varakult, morfoloogilises plaanis eristuvad nad muudest aladest suurte rakkude poolest; neis paiknevad meeleelundite kõrgeimad keskused assotsiatsioonialad (sekundaarsed alad) on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete väljade kaudu, nende peamiseks funktsiooniks on ajukoorde saabuva informatsiooni üldistamine ja töötlemine tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige
saanud inimeste seas tavaliseks nähtuseks. Rasvumine omakorda põhjustab muid raskeid haiguseid (nt suhkruhaigus). Sport tagab inimesele hea ainevahetuse, mis selle probleemi kõrvaldab. Sport tagab inimestele tugevad luud ja hambad. Soovitatakse küll tarvitada teatud piimatooteid, kuid öeldakse ka, et ainult sellest ei aita. Spordiga tuleb tegeleda mitu korda nädalas. Luukude peab saama omastada D-vitamiini ja mineraale, mis on kasulikud luudele ja hammastele, selleks tuleb aga lihastega tööd teha. Kõige rohkem vajab regulaarset sportimist inimese süda. On teada, et inimese süda vajab 40 min päevas füüsilist koormust, et olla terve. Kui palju on siis kasulik inimesele teha füüsilist koormust nädalas, et sportimine saavutaks oma eesmärgi? Kindlasti oleneb see inimese vanusest. Liiga harvad ja lühikesed treeningud ei anna tulemust. Usun, et inimene peab ise tundma kui palju ta on valmis korraga sporti tegema.
lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9
aitab ära hoida veenihaigusi, sapikivide jm teket; parandab sotsiaalset seisundit. Tugevat vastupidavust vajavad peaaegu kõik spordialad. Kiirussportides jõutakse varem tippu kui vastupidavussportides, kuna kiiruse arendamist on võimalik efektiivselt varem arendada. Olulised on ka muidugi geneetilised alused. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treeningul vajalik. See on võime taluda väsimust ning teha ka lihastega tööd. Vastupidavusel on ka oma reeglid. Aeroobse vastupidavuse aluseks oleks aeroobse ja anaeroobse läve vastupidavus. Aeroobset vastupidavust on võimalik hakata parandama umbes 2 11 või 12 aastaselt
elundkond. 1) Rakk-Elusorganismide väikseim osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. 2) Kude-Sarnastest rakkudest koosnev organi osa. Kude=Rakk+rakuvaheaine 3) Organ e. Elund-Inimese osa, mis täidab kindlat ülesannet. Tugi ja liikumiselundkond 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel. · Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda
koos hakatakse raketiteadust tegema. Klient ei tunnista endalegi oma sisemisi heitlusi ning treeneri kiitused mõjuvad joovastavalt. Mis siis, et treenitakse ja toitutakse võib-olla „universaalse“ kava järgi, mille on saanud veel mitukümmend inimest. Kuid iga inimese füsioloogia on erinev ning vajab individuaalset lähenemist. Välised saavutused ei lahenda emotsionaalseid probleeme. Kui olen paari tüdruku käest küsinud, miks ta arvab, et tugevalt väljajoonistunud lihastega kehas on tema elu õnnelikum, saan vastuseks äreva ignoreerimise. See on päris sügav probleem, mida ei tohiks kindlasti alavääristada. Emotsionaalselt algab see teekond ammu enne trenni- ja toitumiskavade juurde jõudmist. Seda raskem on nendest „abimeestest“ hiljem loobuda, kui omal vastavad teadmised puuduvad ja nn eelmise elu juurde ka naasta ei taha. Lõpuks pole soovitud tulemust üldse või saavutatakse see ajutiselt ja ebainimlike võtetega. Kaal tuleb tagasi, võib-
Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihas Lihtlihas
luuümbris kus moodustuvad uued luurakud, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks (täiskasvanutel seda ei toimu). Pikad luud on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks. Enamiku luude keskosas on luuüdi, Punane luuõdi on vereloomeelund, kollane luuõdi sisaldab tagavararasvu. Noortel on punast rohkem. Pealt katab luud luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Milles seisneb luustiku tähtsus? Toestab pehmeid kudesid, aitab keha püsti hoida Koos lihastega võimaldab luustik liikuda, lihased kinnituvad luudele Luud kaitsevad siseleundeid, närvisüsteemi nt kolju peaaju Luudes toimub vereloome Oluline mineraalainete säilituskoht Luustikus talletatakse rasvasid 3. Tunda tuleb luustiku põhiosasid! KOLJU, SELGROOG, RINDKERE, ÕLAVÖÖTME LUUD: ÜLAJÄSEMELUUD, VAAGNALUUD: ALAJÄSEMELUUD Tunda tuleb osasid ka jooniselt. 4. Loomse raku ehitus.
nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbicularis oris ümber suu, algus vastavate avamist ja ja lõpp pole ülalõualuude sulgemist ning määratavad külge osaleb koos teiste lihastega nt puhumise, imemise ja vilistamise tekitamises. Suur sarnalihas Põse sarnaluu Suunurk Kokkutõmbumine m.zygomaticus tõstab suunurka,
Luud katab pealt luuümbris, pindmise osa moodustab aga tugev plinkaine, mille all paikneb hõredam ja pehmem käsnaine. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Toes on luustik e skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustiku ülesanded : 1. toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid 2. on lihaste kinnituskoht 3. võimaldab koos lihastega liikuda 4. on oluliseks mineraalainete säilituskohaks 5. toimub vereloome, neis talletatakse rasvasid 6. kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt või liikumatult. Liikuvad luud on ühendatud liigestega. Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges
koormust. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab seda asendis. LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimestel on siseskelett, see tähendab, et luustik paikneb keha sees. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Samuti moodustavad luud ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Vastsündinud on luid rohkem kui täiskasvanul, sest lapse arened kasvab osa luid omavahel kokku. Täiskasvanu kehas on üle 200 luu. Skeleti kaal moodustab 1/5 inimese kaalust. Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldav neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesvedelikuga täidetud liigeseõõs.
13. Ülesanded Punane luuüdi- paikneb luude käsnaines, on vereloomeelund Kollane luuüdi- on rasvade varupaik, paikneb toruluude õõnsuses Luuümbris- läbi selle kulgevad närvid ja veresoones luukoesse, selle all paikneb plinkaine, tagab luude jämedamaks kasvamise, tagab murdunud luu kokkukasvamise, on elastne, tugev ja katab luud, ühendab luud ümbritsevate kudedega 14. Luustiku ülesanded *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda *Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht *Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine
klass Otepää,2008 MUDATIGU ehk MUDAKUKK Liivasel veekogu põhjal lebab sageli tühje teo ja karbikodasid. Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga koda(koja kõrgus kuni 6cm). Peas asuvad tal kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Mudatigu armastab taimestikurikkaid veekogusid. Ta roomab lihaselise talla abil taimedel. Mudakukk elutseb Kesk,Lääne ja LõunaEuroopas, EdelaAafrikas ja VäikeAasias, kust tema
See lihaskude esineb vaid südames. Rakkude kokkutõmbed ning lõtvumised toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ja nad ei väsi kiiresti. Nende rakkude kokkutõmme ei allu inimese tahtele. Tugi-liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. Vereringeelundkond kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajaliku ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. Hingamiselundkond kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja itab vabaneda gaasilistest jääkainetest.
tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse
püstjas kuni püstine. Abaluu piirkond on hästi lihastunud. Selg on lühike, tugev, hästi lihastunud, kusjuures arenenud laudja lihastikuga hobustel tekib nõgusa selja mulje, mis on aga näilik. Lanne(nimme) on lühike, lai, hästi lihastunud ning tugevasti seotud laudjaga. Tühimik on lühike. Laudjas on pikk ja suhteliselt lai. Väga hästi lihastunud hobustel on rennlaudjas, kusjuures renn ulatub ka seljale. Laudja kallak on libajas. Reis ja säär on kaetud reljeefsete võimsate lihastega. Õla- ja küünarvarre-ala paistab silma oma reljeefsete lihasgruppide poolest, mis on üheks vana-tori hobuse eriomadusteks. Liigesed on laiad, tugevad ja reljeefselt piiritletud. Jäsemed on kuivad, tugeva luustikuga, selgesti nähtavate kõõlustega. Kabjad on kompaksed, keskmise suurusega, tugeva sarvega. Samm on tori hobusel pikk ja hoogne. Haruldane ei ole nähtus, kus hobuse sammu käies mitte ainult ei kata tagajalgadega eesjala jälje vaid astub sellest 20-30 cm kaugemale ette
jne). Omakorda jagatakse autonoomne NS sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS suurendab organismi jõudlust ning aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse ajal („põgene või võitle“). Parasümpaatiline NS toimib puhkeolekus („puhka ja seedi“). Närvirakud ehk neuronid ise koosnevad dendriididest, rakukehast, aksonist (+müeliintupp) ja närvilõpmetest. Eristatakse sensoorseid e tundenärve (ühenduses meeleelunditega) ja motoorseid e liigutajanärve (ühenduses lihastega). Refleksid on samuti seotud närvidega. Refleksikaar toimib järgmiselt: Kõigepealt võtab keskkond vastu ärrituse, saadab selle retseptorilt mööda sensoorset närvi kesknärvisüsteemi, kus töödeldakse informatsioon ning peale seda kannab motoorne närv kesknärvisüsteemist tulnud käskluse organisse ning organ reageerib vastavalt. Nagu ka palju muuga, jaotatakse ka reflekse mitmeks. Tingitud refleksid on kogemuste põhjal kujunenud (nt käimine, ujumine).
arenevad ujulestadega sõrmed ja varbad. Kaduma hakkab ka saba. Arengus ei ole mitte ainult jäsemed, edusamme teeb ka kõht. Soolestiku arenemisel liigub kesksool nabanööri, kuna sellele ei ole kõhuõõnes piisavalt ruumi. Juba selles varases etapis hakkavad tööle sooled, mis eemaldavad jäägid organismist. Kuu aja pärast, kui lootel kõhus tekib rohkem ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba nüüd ühenduses lihastega. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Kaheksandast nädalast alates hakatakse nimetama embrüod looteks. Hakkavad arenema välised suguelundid. Poisslapse gonaadidest eritub aineid, mis kutsuvad esile maskuliinse fenotüübi. Nendeks aineteks on interstitsiaalrakkude eristatav testosteroon ja Sertoli rakkudest erituv Mülleri juha atrofeeruv peptiid ehk MIS. Mõlemad mõjutavad ka munadite alla laskumist. Lootel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt
Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanud inimesel on kõhrelise kasvuvööndi asemel luukude ja luud enam ei kasva.
tagamine peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele. Kindla asendi Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille säilitamise külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel tagamine määral on skeletis ka kõhrkude. Luustik koos lihastega moodustab ~50% keha kogumassist. Seedeelundkond Toidu Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja lagundamine sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. Kanal molekulideks, algab suuõõnega, kus toit peenestatakse ja mida keha saab segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. omastada. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku, kus toit
Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liikumises. Magu on toidu seedimise üks olulisemaid organeid. Magu on mahuti, kus toit püsib nii et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde. Toit püsib maos 3-4 tundi. Soolhappe
Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine Pirogov Waldeyeri rõngas ehk.. ja mis see sisaldab? lümfoidne neelurõngas, koosneb: 2 kurgu, 2 neelu, 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7 Mis on tonsillid ja nimeta nende funktsioon? mandlid, kaitsefunktsioon Söögitoru seina ehitus: limaskest, lihaskest(jaguneb kaheks; alguses on vöötlihaskest – allub tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab piimhape lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku. Mao osad eesti ja ladina keeles: lävis(CARDIA); keha(CORPUS); lukuti(PYLORUS) Kuidas jaguneb peensool? Kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Papilla vateri on: kaksteistsõrmiksoole suur näsa Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Suurim keha nääre eesti ja ladina k: Maks(HEPAR) 1.5 kg
endale eesmärgiks välja aretada tark, tugev, vastupidav ning truu koeratõug. Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese. Kirjeldus Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inim(lapse)sõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Ta ei tee vahet, kas tema karja kuuluvad teised koerad, inimesed või muud olevused. Kui tema on selle karja omaks võtnud ja selles karjas positsiooni kätte võitnud, siis on see
on üks suurimaid elundeid, · Inimese skelett koosneb moodustades 15-25% peamiselt luukoest, mille külge kehakaalust. kinnituvad kõõluste abil · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- vöötlihased. ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond · Tagab gaasivahetuse, mis on edasikandmises mõne organismi
treeningukoormus ilmselt liiga väike. Väga suur valulikkus viitab aga liiga suurele koormusele ja annab teada, et treeningut peaks muutma kergemaks. Kõige suuremad vead, mida jõusaalis sageli tehakse on : · Harjutuste tegemine liiga kiires tempos · Harjutuste tegemine puuduliku amplituudiga · Treening liiga väikeste raskustega · Kasutatakse vale tehnikat · Keskendumisraskused · Harjutusi tehakse valede lihastega Toitumine ja vedelik ei ole küll otseselt jõusaalitreeningutega seotud, kuid regulaarse jõusaalitreeningu korral ja oma tervise hoidmise nimel on kasulik jälgida neid kahte elementi. Toitumine Õigel toitumisel on väga suur tähtsus. Harjutuste toimel tekib suurem vajadus toitainete eriti süsivesikute ja valkude järele. Jõuharjutused ,, lammutavad ,, lihaskoes nii suurel hulgal valke, et nende pidev asendamine on lihaste võimekuse taastamise ainus võimalus.
· Palli lennukiiruse järgi · Palli kauguse järgi võrgust 4 Altsööt Kasutatakse: ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Faasidena on tegevus selline: 1. Ettevalmistav faas- liikumine pallile alla nii, et pall oleks otse keha ees 2. Tööfaas- palli tabamine ja liikumishoo amortiseerimine käsivartega. 3. Lõpetav faas- söödu lõpetamine koostöös kogu keha lihastega, üleminek uuele tegevusele. Tehnika: · Altsööt aeglase lennuga pallide vastuvõtmisel- küünarliigesest pingutatud, sirged ja välja pööratud, vaade on pallil · Altsööt kiirete ja tugevate pallide vastuvõtmisel- palli liikumishoo peatamine, jalad töötavad nagu vedrud, käed aitavad palli hoogu pidurdada, randmete suunamine alla. Söödud laskumisega Laskumisel mängitakse palli nii ülelat- kui altsööduga. Kiireid ning tugevaid sööte
annaabi.ee 
