Referaat Ligikaudsed arvud Sisukord Sisukord................................................................................................................................ -2- Sissejuhatus.......................................................................................................................... -3- Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid.................................................................................... -3- Ligikaudse arvutuse eeskirjad............................................................................................... -4- Kokkuvõte.............................................................................................................................-4- Kasutatud kirjandus............................................................................................................. -5- Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutise...
Ligikaudsed arvud Igapäevaelus kohtame ligikaudseid arve igal pool. Näiteks mõõtmistulemused antakse alati ligikaudsete arvudega. Ligikaudsete arvude korral tuleb teada, millise veaga need on antud. Meie vaatame selliseid arve, mille korral järeldub arvu kirjutisest kohe ka arvu vea ülemmäär. See tähendab seda, et arv kirjutatakse õigete numbritega. Õigeks loetakse numbrit, mille kümnendkohale vastav ühik on suurem vea ülemmäärast. Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud kümnendmurru alguses olevad nullid ehk avanullid. Tüvenumbrid moodustavad arvu tüve. Niisiis, tüvenumbrid algavad alati nullist erineva numbriga. Viimasele tüvenumbrile vastav kümnendjärk määrab ligikaudse arvu vea ülemmäära. Arvu tüvenumbrid ei muutu siis, kui: **muuta koma asukohta arvus **korrutada arvu 10 mingi astmega **jaga...
Ligikaudsed arvud Ligikaudse arvu tüvenumbriteks nimetatakse selle arvu kirjutises olevaid õigeid numbreid, välja arvatud kümnendmurru alguses olevad nullid (avanullid). Tüvenumbrid moodustavad arvu tüve. Tüvenumbrid algavad alati nullist erineva numbriga ning viimasele tüvenumbrile vastav kümnendjärk määrab ligikaudse arvu vea ülemmäära. Praktilistes ülesannetes kasutame arve, mis on saadud mõõtmise teel. Need iseloomustavad antud suurust vaid ligikaudselt, erinedes täpsest suurusest teatava vea võrra. Täpse arvu A ja tema ligikaudse väärtuse ehk lähendi korral nimetatakse lähendi veaks suurust | A- |. Tavaliselt me täpset arvu A ei tea, seega pole teada ka lähendi viga. Saab aga hinnata, millist arvu lähendi viga ei ületa. Viimast nimetatakse lähendi vea ülemmääraks ehk absoluutseks veaks. Arvu x absoluutset viga märgitakse sümboliga x või ka x. Kui arvu A lähendi vea ülemmäär on , siis seda märg...
Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad loodjoonte suunad ebaregulaarselt ja seepärast on geoidil suhteliselt keerukas kuju, mistõttu
Praktikum nr. 7. Polügonomeetriavõrgu tasandamine programmiga GEO Ülesanne. Teostada Tartu linna 2. järgu geodeetilise põhivõrgu osa tasandamine programmiga „Geo“. Vastavalt lähteandmetele koostame horisontaalse geodeetilise võrgu taasandusfaili. Sinna paneme mõõdetud nurgad ja joonepikkused. Lisaks nende standardhälbed. Samuti tuleb faili panna ka lähtepunktide koordinaadid ning tundmatute punktide esialgsed ligikaudsed koordinaadid. Esmalt teostame vaba tasanduse (DataAdjustFree adjustment with translation and rotation) ning seejärel lisaks seotud tasanduse (DataAdjustStrict adjustment). Saadud tasandusaruannete abil teostame F-testi. Koostame hüpoteesid: S 21 =1 või S 21 = S 22 H0: S 22 S 21 ≠1 või S 21 ≠ S 22 HA: S2 2 suurem dispersioon F- statistiku leiame F= väiksem dispersioon kaudu. Kuna tasandusaruannetes olevad dispersioonid on vaba tasanduse pu...
4) (am)n = am × n Näiteks: (3²)5 = 3 2 × 5 = 310 = 59049 Astme astendamisel võime astendajad korrutada ning saadud tulemusega astendada antud alust. n 22 a an 1 1 1 5) = n Näiteks: = 2 = = 0, 25 b b 2 2 4 6) Murru astendamisel võime astendajad korrutada ning saadud tulemusega astendada antud alust. Ligikaudsed arvud Täpsed ja ligikaudsed arvud Kõik mõõtmisel saadud tulemused on ligikaudsed. Samuti ka ümardamisel saadud arvud. Arvu tüvenumbrid Ligikaudse arvu tüvenumbriteks loetakse kõiki õigeid numbreid, v.a. kümnendmurru alguses olevad nullid ning täisarvu lõpus olevad numbrid. Näiteks: · Arvu 26,4 tüvenumbrid on 2, 6 ja 4 · Arvu 0,0270 tüvenumbrid on 2, 7 ja 0 · Arvu 4800,320 tüvenumbrid on 4, 8, 0, 0, 3, 2 ja 0.
Ligikaudne arvutamine 1. Arvu standardkuju. Iga arvu saab esitada järguühikute kaudu, : 1999 = 1*1000 + 9*100 + 9*10 + 9*1 kui ka standardkujul ehk siis kui arv esitatakse 10 astmetel. Kirjutades arvu standardkujul, siis saame selle esitada nii : x = a * 10 ehk näiteks : 1888 = 1,888 * 10 Mitme tehtega ülesande puhul saab lahenduse leida nii : (4,2 * 10 ) * (3,5 * 10 ) = 4,2 * 3,5 * 10 = 14,7 * 10 2. Ligikaudsed arvud, ümardamine. Ronald Romu väljus kodust 7.42, et jõuda 7.53 väljuva bussiga tööle. Buss jäi aga ummikusse, seega Ronald jõudis tööle alles 8.15. Ta sai bossi käest kõvasti pahandada ning pidi lubama õhtul kauem töötada. Seetõttu jäi Ronald maha 17.20 väljuvast rongist, millega ta pidi koju minema. Ronald hakkas jalgsi poole kilomeetri kaugusel asuva kodu poole kõmpima, kuna tema buss enam ei käinud. Ta ostis tee peal 300 grammi pähkleid ja 2 pudelit vett.
Ligikaudne arvutamine Arvu standardkuju Arvu saab esitada järguühikute kaudu 1999= 1*1000+9*100+9+10+9*1 Kõik järguühikud on avaldatavad ka astmetena 1000= 103 100= 102 10=101 1=100 0,1=10-1 0,01=10-2 0,001=10-3 Standardkuju Standardkuju on arv mis on 2 teguri korrutis millest üks on 1-10 ja teine on 10. aste 1999=1,999*103 20000=2*104 345=3,45*102 Ligikaudsed arud. Arvude ümardamine Ligikaudsed tulemused saame mõõtmisel või arvutamisel. Täpsed arvud saame loendamisel või mõnikord ka arvutamisel. Loendamisel saame ligikaudse arvu kui objekte on palju või need muudavad loendamisel asukohta. Ligikaudsete arvudega arvutamisel need ümardatakse. Ülespoole ümardame kui esimene ärajääv number on 5,6,7,8,9. Allapoole ümardame kui see number on 0,1,2,3,4. Kümnelisteni 2345~2350 239~240 34802 ~34800 Sajalisteni 2345~2300 ...
Praktikum nr 6. Teodoliitkäigu tasandamine. Ülesanne 1. Tasandada teodoliitkäik Joonisel 1 ja Tabelis 1 toodud andmete põhjal. Joonis 1. Lahtine teodoliitkäik koos mõõtmisandmetega Tabel 1. Kindelpunktide koordinaadid X Y Mk1 302.15 203.5 A 287.97 230.48 1132.1 B 1281.362 2 C 1867.05 314.82 Mk2 1897.5 316.11 Kõigepealt peame leidma punkti B ligikaudsed koordinaadid. Selleks kasutame programmi Adjust ning kasutame sealt funktsiooni Distance Distance Intersection punkti B koordinaatide leidmiseks lähtepunktide A ja C koordinaatide ning nende kaugustest punktist B abil. Saadud koordinaadid on lisatud tabelisse 1. Järgnevalt leiame koordinaatide järgi samad joonepikkused ja nurgad, mis on näidatud joonisel 1. Tulemused on toodud tabelites 2 ja 3. Tabel 2. Joonepikkused teodoliitkäigus Joon Arvutatud Mõõdetud Mk1-A 30
Maa teke ja areng l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks?
Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid .Ligikaudse arvutuse eeskirjad Matemaatika referaat : Nimi : Klass : Õpetaja Tallinn 2011 Sisukord 2 Mis on ligikaudsed arvud?..........................................3 .1 Mis on tüvenumbrid?................................................3 .2 Ligikaudse arvutuse eeskirjad.......................................4 .3 Kasutatud kirjandus..................................................6 .4 ?Mis on ligikaudsed arvud .1 3 Ligikaudne arv (ka lähend või lähismurd) mingi arvuga A (ülesande lahendiga, mõõdetava
4. muusikud, kes seda pala esitavad ; 5. mänenzer, kes loob lauljale ja pillimeestele tööks sobivad tingimused ; 6. kirjastaja, kes trükib noodid ; 7. toote produtsent, kes hoolitseb reklaamimisest ja stuudiotöö sujuvast kulgemisest ; 8. vabrik, kes dirazeerib (kui palju toodab) toodet ; 9. kauplused, kus müüakse toodet. Järgneval diagrammil on näha, millest kujuneb toote hind ja kuidas jagunevad ligikaudsed tulud. 2% plaadifirma kasum 3% produtsent 6% muusikud 7% tootmiskulud 9% helilooja + luuletaja 10% helisalvestuskulud 17% muud kulud 18% käibemaks 28% kaupluse juurdehindlus
2. füüsilised 3. mittemateriaalsed 4. rahas hinnatavad 5. rahas mitte hinnatavad turvameetmed 1. füüsilised 2. tehnoloogilised 3. organisatsioonilised 4. ennetavad 5. avastavad 6. taastavad/leevendavad Riskianalüüs 1. mitteformaalsed 2. formaalsed 3. standarditest: ISO/IEC 1335, ISO/IEC 1799 detailine analüüs 1. väga põhjalik kvaliteetne 1. ligikaudsed tasemed 2. selgitatakse välja suuremad riskid kvantitatiivne 1. kõik taandatakse ühele skaalale, enamast raha 2. täpne kuid töömahukas eelanalüüs 1. pealiskaudne 2. ettevõtte ja süsteemi eesmärgid 3. süsteemi maksumus 4. süsteemi tähtsus eeskujul baseeruv analüüs(etalonturve) 1. detailse analüüsi valmismoodulid 2. sobitatakse antud keskkonda 3. täiendatakse kohati detailse analüüsiga 4. eestis ISKE
demonteerimise viisid puuduvad. Lammutusprojekt tuleb koostada tööprojekti detailsusega. Seal peavad sisalduma: lammutustööde ohutusnõuded, järjekord ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise moodused; demonteeritavate elementide sõlmlahendused ning sõlmede lahtiühendamise viisid ja järjekord; olemasolu korral väljavõtted lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmlahendustest; lammutatavate materjalide ligikaudsed kogused; lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohad; ohtlike jäätmete kogused liikide kaupa ja iga liigi edasine suunamine; lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõuded; tehnovõrkude lahtiühendamise tingimused ja kohad. Meie turul on mitmeid suhteliselt noori ehitajaid, kes ei pruugi teada ka tüüpprojektide järgi ehitatud hoonete tüüpseid sõlmlahendusi. Seetõttu on oluline näidata need lammutusprojektis.
punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus näitab, et mõõtmiseks kasutati liiga täpseid instrumente ja meetodeid, mis muudavad töö kalliks. Otsene mõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõtmise käigus. Näiteks joone mõõtmine lindiga. Kaudne mõõtmine tulemus saadakse arvutuste teel, maastikul mõõdetud teiste suuruste kaudu
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi arvutamine: lahustunud aine mass ( g )100 maine100 C= = lahuse mass (g) mlahus Lahuse tihedus: mlahus (g) g lahus= V lahus (cm 3 ) cm3 Lahustunud aine massi leidmiseks: V lahuslahusC mlahusC maine= = 100 100 Molaarse kontsentratsiooni leidmine: naine (mol ) C M= V lahus (dm 3) maine (g) naine = g M aine ( ) mol V 0 gaas (dm 3 ...
Näited. 1. Kui ringjoone raadius on 3 cm, siis arvutame esialgu ringjoone pikkuse ja ringi pindala täpsed väärtused: ܲringjoon ൌ 2ߨ ݎൌ 2 · ߨ · 3 ൌ 6ߨ ሺcmሻ, ܵring ൌ ߨ ݎଶ ൌ ߨ · 3ଶ ൌ 9ߨ ሺcmଶ ሻ. Et saada paremat ettekujutust, kui suured on tegelikult leitud suurused, siis arvutame ligikaudsed väärtused: ܲringjoon ൌ 6ߨ ൎ 6 · 3,14 ൌ 18,84 ሺcmሻ, ܵring ൌ 9ߨ ൎ 9 · 3,14 ൌ 28,26 ሺcmଶ ሻ. 2. Kui ringjoone pikkus on 8ߨ dm, siis leiame vastava ringi pindala. Kõigepealt avaldame ringjoone raadiuse valemi ܲringjoon ൌ 2ߨݎ: ܲringjoon 8ߨ 8 ݎൌ ൌ ൌ ൌ 4 ሺdmሻ. 2ߨ 2ߨ 2
Fourier’ rea mõiste, funktsiooni arendamine Fourier’ reaks. 19. Mitme muutuja funktsiooni mõiste, geomeetriline tõlgendus, määramispiirkond. 20. .Kahe muutuja funktsiooni piirväärtuse ja pidevuse mõiste. Piirväärtuse omadused ja arvutamine 21. Esimest järku osatuletiste mõisted, nende geomeetriline tõlgendus, osatuletiste arvutamine. 22. Liitfunktsiooni osatuletised. 23. Kahe muutuja funktsiooni täisdiferentsiaali mõiste, valem 24. Ligikaudsed arvutused täisdiferentsiaali abil. Kõrgemat järku osatuletised. 25. Kahe muutuja funktsiooni lokaalsete ja globaalsete ekstreemumite mõisted, nende leidmine. Ekstreemumi leidumise tarvilikud ja piisavad tingimused. 26. Tinglikud kriitilised punktid. Lagrange’i kordajate meetod tinglike ekstreemumite leidmiseks 27. Gradient, tuletis antud antud suunas. 28. Kahekordse integraali mõiste ja geomeetriline tõlgendus - kõversilindri ruumala, tasandilise kujundi
Samuti tehakse ka mitme arvu algebralise summa korral [2] Näide 34,6 + 45,2 = 79,8 Liidetavate madalaim ühine järk on kümnendike järk 170 81,81 = 88.19 Väiksem liidetavate ühine järk on ühelised [3] Ligikaudne arv Iga päev puutuvad kokku kõik inimesed ligikaudsete arvudega. Kõige tavalisemalt mõõtmistulemustega. Ning alati on kõik mõõtmistulemsed ligikaudsed. Ligikaudsete arvude korral peab teadma mis veaga on need antud. Peab teadma niisuguste ligikaudsete arvude kirjutusviisiga, mille korral arvu kirjutisest järeldub kohe ka selle arvu vea ülemmäär. Nimelt kirjutatakse arv ainult õigete numbritega. Õigeks loetakse sellist numbrit, mille kümnendkohale vastav ühik on suurem vea ülemmäärast. [2] Kasutatud kirjandus 1.Allar Veelma. Matemaatika 8, I osa, Tallinn ''Mathema'' 2000 2
asjaolu. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, mis takistas tema loomingu laiemat levikut. Vermeeril ei olnud kunagi õpilasi ega mingit kunstikooli. Tema kohustused perekonna ja paljude laste ees nõudsid nähtavasti palju aega. Ta tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. Tema täiuseihalus oma töös vähendas samuti töökiirust. Enamus Vermeeri maalidest on dateerimata, seega on nende kohta vaid ligikaudsed andmed. Enamik Vermeeri maalidest on portreemaalid interjööri taustal. Vermeer töötas aeglaselt ja suure hoolega. Ta kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Ta on eriti tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest oma töödes. Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks.
Kodutöö nr.1. Maa kui süsteem l) Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arengu perioodide tähistamiseks geoloogilist aega, mis on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ja geokronomeetrilisteks üksusteks. Geokronoloogilised üksused alatest pikimast on: eoon, aegkond, ajastu, ajastik. Need üksused jagunevad ka omakorda mitmeteks lühemateks üksusteks. 2) Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks?
biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Ökoloogia on bioloogia üks tähtsamaid distsipliine. Ta uurimisvaldkond kattub paljude teiste biol. distsipliinidega nagu geneetika. Uurib neid tegureid, mis org levikuid ja arvukust enim mõjutavad, nagu sünd, surm, migratsioon. Teaduses on tähendab ennustamine pseudoteadust. Ökoloogilised selgitused ei ole täpsed, vaid ligikaudsed tõele ja lõplikud. ( ehk Kukk tahtis vist seda öelda, et mida ökoloogid on välja selgitanud, see on see parim selgitus, tõeseim ja ei ole mõtet hakata eksperimenteerima, et nt mis juhtub, kui pingviin aafrikasse elama viia.
Veel saab grupeerida, nagu biokeemia praktikumiraamatus oli: alifaatsed punasega, väävlit sisaldav: oranz , aromaatsed: sinised. Ebaharilikud on: kollageenis on hüdroksülüsiin ja hürdoksüpoliin, karboksüglutamaat verehüübimisvalgud, püroglutamaat bakteriorodopsiin, fosforüleeritud aminohapped, signaaliülekanne nagu fosfoseriin ja fosfotürosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 mõiste, LIGIKAUDSED VÄÄRTUSED. Mis on pI ja kuidas ta avaldub? Slaid 12. pKa1 alfa-positsioonis oleva COOH dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~2; pKa2 - alfa- positsioonis oleva NH2 dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~9; pKa3 Isoelektriline punkt on pH väärtus, mille juures aminohape ei esine lahuses ei katioonina ega anioonina vaid omapärase sisesoolana, neutraalse dipolaarse vormina (dipolaarse ioonia ehk hübriidioonina, saksa. zwitterion)
ELEKTROTEHNIKA I - KODUNE TÖÖ NR 1 v1.0 Elektrotehnika AME3140 2008 Õppejõud: Evald Külm Teie ees on universaal-lahendaja elektrotehnika kodusele tööle nr. 1. Antud lahenduskäigud peaksid korrektse andmete sisestamise korral töötama mis tahes parameetritega. Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. Elektromotoorjõu märgid pane vastavalt ülesandes antud voolusuunale harus (punase otsaga nool): Kui ühtib voolusuunaga (+ on samas suunas kui noole ots), siis positiivne, kui on vastupidi, siis negatiivne. Pinge U/12 ja U/24 on voltmeetri pinge vastavalt sellele, kas ta on asetatud punktide 1 ja 2 või 2 ja 4 alla.
Minu andmed: C = 0,1675 V1 = 200 ml L=1 V2 = 1 ml G = 0,1033 W = 17,5% = 0,175 (keskmine väärtus) 3. Tulemused Glükoosisisaldus tuli antud katsega 39,3%. Enamuse suhkrusisaldusest mees jaguneb fruktoosi ja glükoosi vahel, millest fruktoos on enamasti ülekaalus 34-41%. Glükoosisisaldus on umbes 28-35%. (www.propolis.ee) Minu tulemus ületab veidi seda umbkaudset glükoosisisaldust, mille leidsin antud veebilehelt, kuid kuna need väärtused on ligikaudsed, siis võib katse lugeda õnnestunuks. 4. Kasutatud allikad Niiskuse ja glükoosisisaldus: · http://www.propolis.ee/?page_id=18 · Toitumisõpetuse praktikumi materjalid
korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekteerida elamu tuulekojaga ja sissepääsu kohal oleva elamuga sobiva varikatusega. Projekti koostamisel arvestada, et korterites on tsentraalne vesivarustus, küte, kanalisatsioon ja sundventilatsioon. Plaanidel näidata võimalikud vertikaalsete sahtide asukohad, kus paiknevad eelpool loetletud torustikud-kanalid. Korteri ruumide koosseisu ja korterite suuruse pakub välja üliõpilane. Korterite ligikaudsed soovituslikud üldpinnad sõltuvalt tubade arvust: Korteri tüüp Üldpind m² -tes Märkus 1t + kn 35 ainult eritüüpi elamutes 1t + k 40 2t + kn 45 1 le inimesele 2t + kn 50 2 le inimesele 2t + k 65
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Soolade hüdrolüüs töö nr. 8 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655 Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 24.10.10 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VIII Soolade hüdrolüüs Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia neli katset. Katses 1 tuli teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks tuli võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3...
ELEKTROTEHNIKA I - KODUNE TÖÖ NR 2 v1.0 Elektrotehnika AME3140 2008 Õppejõud: Evald Külm Teie ees on universaal-lahendaja elektrotehnika kodusele tööle nr. 2. Antud lahenduskäigud peaksid korrektse andmete sisestamise korral töötama mis tahes parameetritega. Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! Kolmandal töölehel on abimaterjal ja valemid. Vahetulemused on näha ülesande lehel ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. M12 ja M23 on vastastikune induktiivsus. Esineb korraga ainult üks - kui puudub, tuleb panna väärtuseks 0. Vastused arvutatakse kollastesse lahtritesse. Esimene on efektiivväärtus, teine on faas ( nurk kraadides ).
Kordamisteemad: 1. Katastroofid ja suurõnnetused maailmas - Suurõnnetuse mõistel on laiem ja kitsam tähendus: Disaster – hõlmab praktiliselt kõiki hädaolukorra kujunemist võimaldavaid suuremaid õnnetusjuhtumeid; selles kontekstis; Major (chemical) accident – hõlmab tõsisemaid õnnetusjuhtumeid kemikaalikäitluses 2. Risk ja oht, mõistete omavaheline seos - • Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus... • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu...
selgusele jõudmine Aasia ja Ameerika maailmajagude ühendatuses. Wrangelli juhtida oli Kolõmale lähetatud uurimisrühm. Enne ekspeditsioonile asumist oli Wrangell täiendanud oma teadmisi Tartu ülikooli teadlaste Otto Moritz Ludwig von Engelhardti, Georg Friedrich Parroti ning Friedrich Georg Wilhelm Struve juures. Ekspeditsiooni tulemusena jõudis Wrangell veendumusele, et KirdeSiberi ranniku lähedal PõhjaJäämeres asub suur maa ning määras ära selle ligikaudsed koordinaadid. Tsuktsimaa põhjarannikul 1867. aastal Thomas Longi poolt avastatud saar nimetatigi hiljem Wrangeli saareks. Peale saare on Wrangelli järgi saanud nime ka Alaska kagurannikul asuv laht, Alaska mäemassiiv ja neem. Wrangell hankis andmeid ka PõhjaJäämere jääreziimi kohta ning tegi ekspeditsiooni vaatlustulemustele toetudes kindlaks ulatusliku aastaaegadest sõltumatu lahvanduse olemasolu. 1824. aastal ülendati Wrangell kaptenleitnandiks ning ta sai Vladimiri IV
Alu Keevitus . Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. [muuda]Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksi...
. . 4.Elektritarbimise ööpäevased ja aastased graafikud. , 8 , 16-17. 3 , . : tmax = Eaastane / Nmax; tmax . 6. SEJ tehnoloogiline skeem. 1. , 1 + 1 ; 2. 2 + 1 ; 3. 4. 7. Kondensatsioonelektrijaama kasutegur. Millistest osalistest kasuteguritest ta koosneb? , , , . : QKEJ = 3600 Ni + Qk; Qk ; QKTJ = 3600 Ni + Qk,kt; Qk,kt . 8. Osalisi kasutegureid mõjutavad tegurid. Osaliste kasutegurite ligikaudsed väärtused. 9. Koostootmisjaamade ökonoomsus võrreldes elektrienergia ja soojuse eraldi tootmisega. 10. Auru algparameetrid soojuselektrijaamas . Algparameetrite arvulised väärtused. . ... ... . ... . (): p <22,1 MPa; p <24,132 MPa, t=593°C; p> 24,132÷27,58 MPa, t > 593÷621°C 11. Algparameetrite mõju üksikute seadmete kasuteguritele ja seadmete maksumusele. ( ), ..., ... . . , , , ( ),
Sekundaarmähise vooluallikas 4)kondensaator taaskord tühjeneb, indutseerib pooli kordub magnetväli vastassuunalise ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2. Kui trafos poleks voolu(esialgse ja kõik kordub). energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas. Reaalsestrafos on need võrdused ligikaudsed, sest valemiga. esinevad a) vaseskaod (mähised kuumenevad), b)terases kaod(soojushulk, mis tekib pöörisvoolude järel). Mida suurem trafo seda suurem kadu. Resonants vahelduvoolu ahelates Impulsstrafo tekitab madalpingelise alalisvooluallika abil kõrgepinget. Auto Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi kasvu,mis tekib välismõju muutumissageduse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Nimi perenimi HARILIK ITERATSIOONIMEETOD REFERAAT Juhendaja: nimi Tallinn 2016 Sisukord Mis on iteratsioonimeetod?..............................................................................................................3 Harilik iteratsioonimeetod...............................................................................................................4 Meetodi realisatsioon.......................................................................................................................8 Näide 1)........................................................................................................................................8 Näide 2)........................................................................................................................................9 Allikad................................................
kehalt teisele ja nende potentsiaalid võrdsustuvad. Kindlasti on paljud tundnud staatilise elektri lahendust pärast sõitu autost välja astudes või pärast kunstmaterjalist vaibal käimist metalleset (veekraan, ukselink vms) puudutades. See protsess toimub väga kiiresti, kõrgete laengute korral sädelahendusena. Inimene tunneb staatilist elektrilahendust ebameeldiva kipitusena nahal, kuuleb praksatusi või näeb sinakaid sädemeid. Elektrilaengute tundmise, kuulmise ja nägemise läve ligikaudsed väärtused on vastavalt 3000, 4000 ja 5000 V. Inimene oma igapäevaste tegemistega ongi üheks staatiliste elektrilaengute genereerijaks. Näiteks sünteetilisel vaibal käimisest on registreeritud kuni 35 000 V suurusi elektrilaenguid. Laengute energia ei ole suur ja seepärast staatiline elektrilahendus inimese tervist otseselt ei kahjusta, tegemist on rohkem ehmatusega. Sädelahendus kujutab aga tõsist ohtu plahvatusohtlikes keskkondades
1.ptk Üksliikmed 8.klass Õpitulemused Näited 1.Üksliige - korrutis, mis koosneb muutujatest ja on normaalkujulised; ja arvudest ei ole normaalkujulised 2.Üksliikme kordaja - esimesel kohal olev kordaja on 10 arvuline tegur normaalkujulises üksliikmes 3.Sarnased üksliikmed - üksliikmed, mis ja on sarnased, sest täheline osa on erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse samasugune 4.Üksliikme teisendamine normaalkujule - kirjutame arvuliste tegurite korrutise esimesele kohale ning asendame samade muutujate korrutised astmetega astmealuste tähestikulises järjekorras 5.Üksliikmete koondamine - tuleb teha vastav Õ ül.161 tehe vaid üksliikmete kordajatega, täh...
Tervisest teavad hiinlased nii mõndagi. Hiinakeelseid sõnu ja väljendeid nihao (nihao) tere xiexie (sjeesje) aitäh meiyou (meijou) ei ole, ei saa buyao (pujao) ei taha wo bu dong (uopuutong) ei saa aru (Teistel andmetel tuleb öelda "ting bu dong" (thingpudung). Hiinas saadi aru mõlemast.) cha (t haa) tee (see, mida juuakse) fan (fan) riis Aishaniya (ai anija) Eesti Ouzhou (out ou) Euroopa (Muidugi on siin toodud hääldused väga ligikaudsed. Pealegi hääldatakse eri piirkondades üpris erinevalt.) Riigilipp: Vana Hiina raha: Kasutatud kirjandus: http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/hiina.htm http://my.tele2.ee/329/hiina/h03infot.html Raamat ,,Sellised nad on...HIINLASED'' http://www.reisijutud.com/node.php?id=603 http://www.estonian-air.ee/index.php?id=2124&artikkel_id=3678&tpl=1011
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodust...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, saada seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning leida gaasiliste ainete molaarmass. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete maht normaaltingimustel: Temperatuur: 273,15 K (0 °C) Rõhk: 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Gaasiliste ainete maht standardtingimustel: Temperatuur: 237,15 K (0 °C) Rõhk: 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. ...
2 mol Leian katse suhtelise vea ¿−0,79∨ ¿ ∙ 100 =1,8 44,0 ¿ M CO −44,0∨∙ 100 ES = 2 =¿ 44,0 Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Arvutatud süsihappegaasi molaarmassi suhteline viga oli 1,8% ning süstemaatiline viga -0,9 g/mol. Vea võis tingida ebatäpne mõõtmine ning ligikaudsed arvutused. Lisaülesanded Leian süsinikdioksiidi molaarmassi moolide arvu kaudu V0CO2 = 0,305 V0 Leian süsinikdioksiidi moolide arvu valemi n= kaudu Vm 0 V CO 0,305 l nCO = = =0,0136 ( mol ) 2 2 22,4 l 22,4 l Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades valemit
Ensüümkineetika Michaelis-Menteni võrrand Minimaalne ehk lihtsaim ensüümkatalüüsitava reaktsiooni skeem on kaheastmeline reaktsiooniskeem: 1. Seostumine ensüümi E ja substraadi S vahelise kompleksi ehk ensüüm substraat kompleksi ES moodustumine (pöörduv) 2. Keemiline etapp produkti P moodustumine ensüüm substraat kompleksist (pöördumatu) ja ensüümi vabanemine Produkti moodustumise kiirus V on antud seosega: V = d[P]/dt = k2[ES] Küsimus kuidas sõltub produkti moodustumise kiirus substraadi kontsentratsioonist [S] antud ensüümi kontsentratsioonil [E]t ? Michaelis-Menteni võrrandi tuletamine kiire tasakaalu eeldusel, I NB! Otsime ES kompleksi kontsentratsiooni [ES] sõltuvust substraadi kontsentratsioonist [S] Kiire tasakaalu eeldus: ES kompleksi lagunemine vabaks ensüümiks ja substraadiks on palju kiirem kui lagunemine vabaks ensüümiks ja produktiks (k-1 >> k2) Sellisel juhul on reaktsiooni esimene aste tasak...
xi+1 Pi-1 pindala asendatakse vastava paraboolse trapetsi pindalaga Si. Nii jõuame ligikaudsete valemiteni h h f ( x)dx 3 ( y h i 4 y i y i 1 ) (i=1, 3, 5, ...., 2n-1). Liites need ligikaudsed valemid, võime määratud integraali aditiivsuse omaduse põhjal kirjutada: b h a f ( x)dx 3 ( y0 4 y1 y 2 ) ( y 2 4 y3 y 4 ) ... ( y 2n2 4 y 2n1 y 2n ) ehk b b 1 1 1 f ( x)dx a 3n 2
(Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha. Must auk on raske, kuid kui raske see ikkagi on? Siiani on hinnatud nende sõna otseses mõttes ligitõmbavate kosmiliste objektide massi kaudselt. Selle järgi, kui palju säherdune nähtamatu moodustis tähe võbisema paneb. Kuid need hinnangud on üsna ligikaudsed. Nüüd on NASA teadlased mõõtnud ühe musta augu massi teisel meetodil. Nimelt selle järgi, kui palju ainet musta augu lähedasest tähest musta augu poole tõmmatakse. Musta auku kukkuv aine koondub väikesesse ruumalasse kokku ja seega siis ostsilleerub, tekitades röntgenkiirte impulsse. Nende kiirus
vabastamisest atmosfääri kas termogeensel (läbi vulkanismi) või biogeensel (gaashüdraatidest) teel (Dickens et al., 1995). Hiljutised uuringud toetavad hüpoteesi, et metaan ilmnes pärast gaashüdraatide destabiliseerumist ookeani põhjas. Svensen et al. väidab, et Atlandi ookeani seismiliste meetodite abil on leitud PETM- i vanuselised tektoonilised rikked: Utgardi alumine ja ülemine sill. Uuritava ala puurimine andis tsirkooni teri, mida dateeriti U-Pb meetodiga. Sillide ligikaudsed vanused (55.3-55.9 Ma) on sarnased PETM-i sündmuse algusega (Joonis 5). Joonis 5. Seismiline profiil Voring basseinist ja Utgard sillide vanused (Svensen et al., 2010). 5 4. Hiljutised uuringud PETM-i sündmuse jälgi on leitud üle maailma. Üks hilisematest uuringust lisab teavet jäljefossiilide kohta PETM-is. Rodriguez-Tovar et al. (2011) uurisid Zumaia läbilõiget Põhja- Hispaanias
................................................................ 10 Ratsionaalarvulise astendajaga aste........................................................................................11 Tehted astmete ja juurtega......................................................................................................11 Irratsionaalavaldise teisendamine...........................................................................................11 Ligikaudsed arvud.................................................................................................................. 11 Täpsed ja ligikaudsed arvud............................................................................................... 12 Absoluutne viga..................................................................................................................12 Relatiivne viga (suhteline viga)....................................................................
eelarvest oluliselt. Iga vajalik täpsustus tuleb teha enne töömahtude loendi koostamist, mitte aga hiljem. Seetõttu tuleb iga joonist kontrollida: see on rutiin, kuid siiski väga vajalik tegevus. Paraku on tööjooniste vastuvõtmine ja nende täpne kontroll pingeline tegevus ja puudub võimalus teha samaaegselt ka maksumuskontrolli. Siiski peab sellist kontrolli tegema kogenud isik. Kui maksumusplaani aluseks on ligikaudsed mahud, mis on aga omakorda seotud küllaltki täpsete töökirjeldustega, ja projekt on nende alusel koostatud, siis ajakulu maksumuskontrollile on minimaalne. Kui aga projekti on siiski mingil põhjusel oluliselt muudetud, on õigem alustada maksumusplaani koostamist pigem uuesti kui üritada kontrollida varasema erineva projektlahendi jaoks koostatud maksumusplaanialusel uue lahendi täpseid jooniseid. Maksumuskontroll on ajamahukas, kuid ta tagab vigade avastamise
Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta saastate arv. Äravoolunormi võib avaldada kas või mõõtmisandmed hoopis puuduvad, võib põhjavesi) või piiravate veepidemete vahele vooluhulgana või äravoolumahuna, äravoolu- kasutada kartogramme. Tuleb aga silmas pidada, surutud survepõhjavesi. Kui survepõhjavee kihti kihina või äravoolumoodulina. Maxvooluhulgad et niiviisi saadud tulemused on üsna ligikaudsed ning täpsema vastuse saamiseks selle kohta, kui palju vett tuleb jõkke (ojja) jätta, tuleb pöörduda EMHI poole.
890 37.0833333 890 111.25 Kõrgema geodeesia I iseseisev töö Andmed: x y RPV240 67347.75 14185.23 RPV241 67247.00 14360.00 E= 7 I= 7 α 240−241 = 119.9622 º P= 5 Lahendus: 1. Punktide ligikaudsed koordinaadid Punkt Dir.nurk α vasak.nurk x y s PP1 77.0º 137º15' 67292.0922 14554.85043 200 PP2 62.0º 165º00' 67386.079 14731.39076 200 PP3 88.5º 206º30' 67391.4191 14931.31946 200 PP4 130.5º 222º00' 67261.6091 15083.46864 200
120;130] 0% 80 90 100 110 120 130 1. Mitu % töötajatest saab nädalas palka kuni 100 eurot ? Kuni 100 eurot nädalas saab palka 59% ettevõtte töötajatest. 2.Mitu % töötajatest saab nädalas palka üle 90 euro ? Üle 90 euro palka saab 60% ettevõtte töötajatest Töötasude 95 ja 115 eurot vastavad ligikaudsed protsentiilid Töötasu 95 eurot on ligikaudu 50.protsentiil, töötasu 115 eurot on ligikaudu 80.protsen 0.14 125 125 Ettevõte X m f m*f m^2 70-80 75 24 1800 5625 80-90 85 37 3145 7225 90-100 95 30 2850 9025 100-110 105 18 1890 11025
Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest. Sellepärast on väga tähtis, et veel enne seda, kui tellija seob ennast liiga suurte kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
