2. Suurendame töötuskindlustushüvitist ja pikendame selle maksmise perioodi. 3. Taastame õhtusel ajal ja puhkepäevadel töötamise arvestamise ja tasustamise 4. Pakume töötutele tunduvalt suuremas mahus koolitust, ümber- ja täiendõpet neil erialadel, mida ettevõtted vajavad, rahastades seda riigieelarvest, mitte töötajate ja tööandjate ja tööandjate arvel. III Tugev tervis kõigile Eestlastele Eesti Liberaalse partei eesmärk on 1. Kavatada inimeste teadlikkust erinervatest haigustest, nende tekkeprotsessist ja leviku tüüpidest. 2. Tagada kõigile eurooplastele tasuta ravi meie haiglates. 3. Suurendada meie väärtuslikke arstide palku. 4. Arendada sportimimst. IV Kasvatada laste heaolu ja kindlustada nende turvalisus. Leiame, et mõeldes Eesti rahva suurendamisele, tuleks arvestada ka sellega, et tagada kõigile lastele lasteiakoht enda kodukoha järgselt
demokraatia vilju maitsta, rääkimata vähemustest. Räägime esmalt ikka enamuse huvidest, siis vähemuse, loogiline. Ehk iseloomustab olukorda Jaan Tätte laulusalm luuletusest Närvid: Ei ma taha, aga aastas korra ikka lähen närvi kui ma metsatukas kaskesid näen vahetamas värvi oh pardid ärge trügige te parvedesse veel just jõudsid minna soojaks südamed ja mereveed Milliseid värve on lisanud Eesti liberaalse demokraatia ajalukku? Vaadates sündmusi suuremas pildis, võime öelda, et Eesti panus liberaalse demokraatia edenemisesse on samas koloriidis kogu Euroopa arengutega. Kõikidel meie saatusekaaslastel Ida- Euroopas on kogu rahva heaolu ja kindlustunde saavutamisel pikem tee käia, siis on mõistetav tähelepanu nappus vähemuste huvide osas. Mitmeid nn. liberaalse maailmavaate postulaate juurutatakse Eesti inforuumis, püüdes mõjutada sellega rahva arvamust
Heaolureziimid Konservatiivne heaolumudel · Heaolutaseme määrab inimese tööpanus, hüvesid jagatakse kindlustuse põhimõttel. Kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral kõrgemat kompensatsiooni. · Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad sotsiaalkindlustuse haldamist. · Naised on kodused, seetõttu pole lasteaiad kuigi levinud. · Vanureid hooldav perekond või on nad tasulises hooldekodus. Liberaalne heaolumudel · Haridus,tervishoid ja eluase on kaubad-võimaluse neid teenuseid saada määrab rahakoti paksus. · Maksud on madalad. · Inimeste vastutus oma heaolu eest on suur, inimene otsustab ise millele ta oma raha kulutab. · Riik pakub heaoluteenuseid vaid vaestele ning pensionäridele. · Selline heaolumudel pakub võimalusi edukatele ja seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud. So...
konkurent liberalismile ning ohustada sellega paralleelselt ka F.Fukuyama liberalismi ennustust. Üha aktiviseeruva ja suureneva efektiivsuse tõttu islamistlike rühmituste näol võib olla suuresti tegemist olukorraga, mis enim liberaalset maailma raputada suudab. Kuna terrorirühmituse võrgustik on viimaste aastatega muutnud oma strateegiat kui mitte taktikat hoopis laiaulatuslikumaks nii, et on pannud globaalse demokraatliku ja liberaalse jõu kahvatuma. Ehk tegemist on olukorraga, kus terrorostidele vastu astuda ja nende ideoloogia leviku voolu pole enam varasemast nii lihtne peatada. Küll aga ei tähenda see seda, et terroristid oleksid maailma n-ö. Ülevõtmas, vaid pigem on tegemist esimese olukorraga peale II Maailmasõda ja teatud diktaktuuride langemist, mil on jälle põhjust hirmu tunda ja vajadus sõjaliselt sekkuda. Jällegi esitas kindlameelset Fukuyama oma artiklis, et säärast läbielamist,
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus)
1956 suurendas mõnevõrra ka vabadust Ida-Euroopas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine, mille tagajärjel vabanesid Kesk- ja Ida-Euroopa. Kolmandale lainele pole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. 8) Liberaalse demokraatia tunnused (poolt ja vastu argumendid) nende esinemine Eesti Põhiseaduses. Täielikus liberaalses demokraatias peab lisaks vabadele valimistele esinema järgmised tunnused: + kodanikuvabaduste tunnustamine + õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees + võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (PS § 4) + poliitiline sõltumatus + vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks (PS § 45) + vähemuste õigustega arvestamine
(4) · Võrdsus inimeste vahel · Kõigil õigus saada tasuta arstiabi, haridust · Kõigil väärikas elatustase · Suurema tulu saaja maksab kõrgemaid makse · Valitsus sekkub majandusse maksusüsteemi alusel 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat. (4) · Ühiskond tugineb traditsioonidel · Madalad maksud · Kollektiiv on tähtsam kui üksik isik · Pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilimist · Riik ei sekku 12. Leia 4 erinevust liberaalse ja konservatiivse ideoloogia vahel. LIBERALISM KONSERVATISM Väärtustatakse vabadust Väärtustatakse traditsioone Pooldatakse inimeste võrdsust Pooldatakse sots. erisuste säilimist Riik ei tegele inimeste toetamisega Riik maksab abirahasid Pooldatakse vabaturumajandust Riik ei sukku majandusse
rohkem, mis tõi kaasa uue ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Tänapäeval on paljud demokraatlikud riigid ka heaoluriigid, kuid sugugi mitte kõik nendes ei kasuta selleks üht kindlat mudelit. Eesti heaolumudel omab mitmeid erinevaid jooni. Paljude toetuste maksmine toimub sotsiaaldemokraatliku mudeli järgi. Laste- ja sünnitoetused on tagatud igale lapsele sõltumata perekonna sissetulekust. Samuti on värsketele emadele tagatud emapalk ja -puhkus samas kui liberaalse korraldusega USAs puuduvad tasustatud lapsehoolduspuhkus ja sünnitoetused ja toetusi makstakse ainult lastega peredele kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja on teinud vaesustesti. Samas Eesti maksusüsteem ei sarnane eriti sotsiaaldemokraatliku korralduse omaga. Sotsiaaldemokraatliku riigi maksukoormus on kõrge, kuid riigi kodanikud saavad tänu sellele mimeid hüvesid nagu tasuta haridus ja kõrgekvaliteediline arsti abi. Eesti
Liberalism ja rahvuslik vabadusliikumine. 1) Saksa üliõpilased nõudsid Saksamaal valitseva tagurluse kadumist, vabadust ja Saksamaa ühendamist. 2) Saksamaa liberaalse liikumise probleemid: 1. Küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. 3) Kreeka kuulus Osmanite impeeriumi koosseisu ehk oli Türgi võimu all. Euroopa riigid toetasid Kreekat, sest nad tahtsid Türgi mõju Balkanil nõrgendada. 4) Kodanlus polnud rahul valitseva korraga, sest kodanlus tahtis poliitilist võimu aadliga jagada. Võim oli aadli käes. 5) Euroopas oli tekkinud mitu rahvusriiki, Saksamaa ja Itaalia olid endiselt killustatud.
välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast". Ta väidab, et ,,esimese inimese" võitlus tunnustuse ja prestiizi pärast oma elu ohtu seades on demokraatlikus ühiskonnas tarbetuks muutunud. Et kunagine isanda ja orja suhe osutub pikemas perspektiivis ennasthävitavaks ja ei rahulda inimese tunnustuseiha. Liberaalse demokraatia ülemuslikkust parem-autoritaarsete ja vasak-totalitaarsete
ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja lõpetades riigiga. (Kiris, 2012, lk 8.) Riigiteooriad 1990-ndate aastate alguseks välja kujunenud riigiteooriate põhiseisukohtadest annab hea ülevaate Eesti Haldusjuhtimise Instituudi poolt kirjastuses Külim 1995. aastal välja antud eesti keelde tõlgitud Patryk Dunleavy ja Brendan O`Leary teos „Riigiteooriad. Liberaalse demokraatia poliitika“. Selles teoses esitatud ülevaadet peetakse oluliseks, sest vaja on mõista kuidas meie poliitiline süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik. Teoses esitatud seisukohad saab kokku võtta alljärgmiselt. Paljudel hinnangutel on riik nüüdisaegsetes keerulistes ühiskondades vältimatu ja hädavajalik nähtus. Riigi mõiste ise on kindlasti teatud abstraktsioon. Määratledes riiki
6.oktoober 2008 Koduse kontrolltöö küsimused ja vastused Keskkonnapoliitilised ideed maailmas 1. Millised põhilised ideed iseloomustavad autoritaarset ja radikaalset ökoloogilist mõtlemisviisi? Autoritaarset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed: *keskkonnaaktivistidest inimesed(rohelised), kes pole rahul liberaalse ökoloogia n.ö tagasihoidliku tegutsemisega ja sooviksid enese kätte riigi keskvõimu, et viia läbi muudatusi ühiskonnakorralduses, kultuuris, hariduses, majanduses ja teistes valdkondades keskkonna kaitsmise eesmärgil. *ökofasism, mis pooldab maalähedast elu, kus loodust imetletakse ja austatakse ning seda ei kasutata kurjasti ära inimeste inda elu mugavamaks muutmise eesmärgil. *inimesed ja nende tegevused ohustavad planeet Maad, seega oleks vaja inimeste hulka Maal piirata
situatsioonid, tegid prantslased ettepaneku korraldada ülemaailmne majandus konverentsi, et kavandada abinõud riikidevahelise majanduskoostöö tugevdamiseks Osales 50 riiki, kaasaarvatud Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit, kes ei olnud liikmesriigid. Konverentsi päevakorda olid lülitatud tööstuse, põllumajanduse ja kaubandusega seotud küsimused. Aruteludes domineerisid kaubanduse probleemid, millega paistsid silma Kesk- ja Ida Euroopa riigid. Oldi veendunud, et tagasipöördumine liberaalse rahvusvahelise kaubanduse juurde on maailma majanduse õitsengu saavutamise peamine tingimus. Konverents kutsus valitsusi üles tühistama ekspordi- ja impordikeeldu ja piiranguid kaubanduses, alandama kaubanduse arengut takistavaid tolle, sõlmida kahepoolseid lepinguid madalate tollikuludega. 1928 aasta algul aga hakkas maailmaturul järsult kerkima esimese kaubaartiklite toornahkade, loomsete saaduste ja nahakaupade hind. Hinnatõus kestis aasta.
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress
Andrus Ansip on öelnud, et: ,,Eestil aitasid heaolu saavutada reformid, millega viidi sisse liberaalne majandusmudel. Rohkem liberalismi ning vähem protektsionismi on minu sõnum riikidele, kes kavatsevad aktiivselt tegelda vaesuse ületamisega." Kõrge tööhõive tagamiseks on oluline ka kvaliteetse hariduse pakkumine, mis soosib haritlaste teket. Haritlaste rohkus loob konkurentsi majanduses, mis aitakski just vaesust ületada ja pürgida jõukama elu poole. Liberaalse süsteemi suurimaks miinuseks on see, et võimalus haridust saada määrab ära rahakoti paksus. Kõrge tööhõive tagamine on suur probleem, kui vaesemad elanikud ei võimalda endale isegi haridust saada. Samuti arstiabi ees peab maksma suuri summasid, mis on kalleim USA-s. Minu arvates ei saa liberaalne süsteem pakkuda kõikidele elanikele heaolu, eriti madalapalgalistele ning töötutele, sest vaid ainult edukatel on võimalus kindlustada enda elatustase.
valgustada inimlikku seisundit ja luua uue vaate poliitilise elu olemusele. Isegi kui paljud Arendti tööd kuuluvad klassikaliste lääne poliitfilosoofiate hulka, on teda raske täpselt klassifitseerida. Tema poliitfilosoofiat ei saa kategoriseerida traditsiooniliste suundade nagu konservatism, liberalism ja sotsialismi põhjal. Samuti ei saa tema mõtlemist võrrelda kommunistliku poliitilise mõtte hiljutise revolutsiooniga. Tema nime on esile tõstnud mitmed liberaalse traditsiooni kriitikud, kuna ta tutvustas visiooni poliitikast, mis seisis opositsioonis mõnede oluliste liberaalsete põhimõtetega. On palju argumente, mis võiksid sellist väidet põhjendada, eriti tema esindusliku demokraatia kriitika, tema rõhuasetust kodanikuaktiivsusele ja poliitilisele arutamisele, moraali lahutamist poliitikast ja tema revolutsioonilise traditsiooni kiitust. Samas on väär vaadata Arendti kui anti-liberaalset mõtlejat. Hannah Arendt oli tegelikult
Poliitiline korrektsus Koostas: Daniel Vasetski 12d Mida tähendab poliitiline korrektsus? Poliitiline korrektsus on mõiste, mis tähistab mõtteviisi, keelepruuki ja poliitikaid, mis püüavad vältida vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid. Poliitilise korrektsuse teke 20. sajandi teine pool USAs Feministlik ja rassivastane liikumine Liberaalse vasakideoloogia mõjul Poliitiline korrektsus Konservatiivide vastasseis poliitilisele korrektsusele Ingliskeelse ja Skandinaavia kultuuriruumi mõjul jõudis ka Eestisse Näiteid poliitilise korrektsuse kohta Puuetega inimesed erivajadustega inimesed Neeger mustanahaline Gei homoseksuaal Veel näiteid ...
Tambet Eelmere, Daniel Pälling 9c Ø Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja Ø Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia Ø Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Ø Teine Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees. Peaminister Andrus Ansip Justiitsminister Rein Lang Kultuuriminister Laine Jänes Rahandusminister - Jürgen Ligi Sotsiaalminister Hanno Pevkur Välisminister - Urmas Paet Siim Kallas: Ø 13. novembril 1994. aastal asutas Siim Kallas koos mõttekaaslastega Eesti Reformierakonna ning juhtis seda kuni auesimeheks saamiseni erakonna kümnendal sünnipäeval 2004. aastal. Andrus Ansip: Andrus Ansip on Reformierakonna esimees alates 2004. aasta novembrist ja Eesti ...
Kärolin & Joseph Liberaalse maailmavaate eestvedaja Eesti eduloo kandja Vaba ja võimalusterohke keskkond Üksikisiku vabadus, inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pooldavad parempoolset poliitikat Kõige suurem valitsusvastutuse kandja Koostööd tehakse mitmete erinevate parteidega Juhtivaim erakond riigikogus Liikmeid 13180 Liikmeid Rae Vallas 40 Liikmeid riigikogus 33 Võimuasetus valitsuses Ansip on valitsust juhtinud alates aastast 2005 7/13 ministri kohtadest kuulub Reformierakonnale A. Ansip, H. Pevkur, R. Lang, J. Ligi, T. Rõivas, U. Paet, K. Pentus- Rosimannus Reformierakond rae vallas Rae volikogust kuulub Reformierakonnale 7 kohta 21-st ehk enamik Juhtiv pool vallavalitsuses koo...
Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute-, ühingute- ja südametunnistusevabadust. Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid rõhutas ka sõna trüki ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks. Väljapaistvad prantsuse ajaloolased Francois Guizot, Augustin Thierry. Klassideks nimetasid nad suuri vastandlike huvidega inimrühmi, põhiklassideks pidasid aga feodaale ja talupoegi. C) Muutused majanduses Majanduslik liberalism- vaba turg ja vaba kaubandus Küsimus- kuidas võiks rikkaks saada? Sotimaa majanduseadlane ja filosoof Adam Smith
rikkuse võrdset jaotamist) Uusvasakpoolsus ehk kolmas teene: · Heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ehk heaolu tuleb tagada koostöö ja 3. sektoriga. Uusparempoolsus: · Seisukohal, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus ja seab riigile kohustusi (nt looma töökohti, kontrollima palgapoliitikat) Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi? Peamised heaolureziimid: sotsiaaldemokraatia, konservatism ja liberalism. Nende peamised erinevused: · Sotsiaaldemokraatia (solidaarsus; kõigile värdselt olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest; nt Skandinaaviamaad) · Konservatism (ajalooliselt vanim; orienteeritud inimestele,kelle palk ja
muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus) Kõrghariduse nõukogustamine kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust Kõige olulisem kõrgkool Tartus (Tartu Riiklik Ülikool-TRÜ) Vaimne vastupanu venestamisele Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid liberaalse ajajärgu NSV Liidus Pessimism ja minnalaskmis meeleolu Päevakorrale tõusid ideoloogilise võitluse loosungid, Karl Vaino Vastupanukultuuri tekke aeg
Kuidas valitseti EV 1918-1940 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pür...
aastal. 1894 ühines ta Anita Augspurgi ja Marie Strittiga, et taastada Saksa Föderatsiooni Naiste Ühendus. Ta töötas feministide ajalehes ,,Die Frauenbewegung" (Naiste Liikumine) 1895 kuni 1919 aastatel. 1896. aastal oli ta Rahvisvahelise Naiste Töö Kongressi ja Naiste Ettevõtmiste president Berliinis. 1908. aastal pettununa Eelarvamisteta Inimeste Partei vähesest huvist naiste hääleõigustest, Cauer lõi ta sõjakama grupi Prussia Liit Naiste Hääleõigus. Ta ühines vasak- liberaalse Demokraatia liiduga. 1912. aastal astus ta hääleõiguse liidust välja ning ühines uue Saksa Naiste hääleõiguse ühinguga 1914. aastal. Esimese maailmasõja ajal ühines ta patsifistide tegemistega. Minna Cauer
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1
Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Meri oli ka mitmete riikide ordenite kavaler ning 1998. aastal valiti ta aasta eurooplaseks.. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Ta sai tuntuks paljude asjadega, talle talletati raamat ,,Meie lennart" .
samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. Vähese raha eest saab ebakvaliteetset kaupa. · Pooldab madalaid makse inimestele jääb suurem osa palgast igaüks otsustab ise, kuidas end kindlustada. Olulised karjäär ja läbilöögivõime. Suurem osa kindlustuslepinguid sõlmitakse töökohtade kaudu. · Riik pakub abi vaid vaestele ja pensionieas inimestele. Ei maksta lastetoetust ega tasustata sünnitus- ja lapsepuhkust. · Kõige rohkem vaeseid liberaalse süsteemi puhul USA-s 15-18%. Skandinaavias vaid 2-3%. Eestis 23% (2002). Ülesanne: · Õ lk 57-59 (uus); lk 188 (vana) · Mis on sotsiaalne tõrjutus? · Millised on sotsiaalse tõrjutuse põhjused? · Kuidas sotsiaalse tõrjutuse probleeme lahendada? Paljudel võib tekkida sotsiaalne tõrjutus. Selle põhjused: · Vaesus e elatusvahendite puudumine · Töötus · Erivajadus, puue · Kuulumine vähemusrühma (nt sekretäriks ei saa 55 aastane mees)
Viini kongress I Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted TV 83. Miks oli vaja kokku kutsuda Viini kongress? · Määrata kindlaks sõdade järgsed riikide piirid · Tasandada Euroopa riikide vahelisi vastuolusid, et vältida tulevikus sõdu. · Taastada Prantsuse revolutsiooni eelne kord, nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas restauratsioon Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa nö. korrastamisel? Selgita. 1) restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks: 1) Venemaa sai suurema osa Poolast, Soome ...
Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994
Presidendid -Ronald Reagan(1981-1989)-Oli tuntud oma kommunismi vastasuse poolest.Vaadete poolest oli ta parempoolne.Presidendiks saades asus ta innukalt majandust reformima.Tema reformimist nimetati reagooniks.Tänu tema reformidele paranes U.S.A majandus tunduvalt.Välispoliitikas otsustas ta, et U.S.A-l tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning uuesti sundida NSV Liitu võistlema U.S.A relvastumises. -J.Carter(1977-1981)-Ta on võitnud Nobeli auhinna.Ta püüdis maailma konflikte maandada.Kõige raskem oli tal võidelda liberaalse poole pealt demokraatide vastu.Ta võitles plaaniga lasta vabaks lennuväed.Ta keelustas sõjaväes palgatõusud.Carter oli kokkuhoidva keskkonna poolt ning ta isegi tahtis panna Valgele Majale päikese paneele. -G.Ford(1974-1977)-Ta oli skandaalne president. -R.Nixon(1969-1974)-Kasutas ebaseaduslike võtteid, mille eest ta ka kallist hinda maksi...
Evelin Kaasik 11a Aleksandr Blok sündis Peterburis 16. novembril 1880. aastal. Oli vene luuletaja Tema isa, tsaar Aleksei Mihhailovits oli silmapaistev jurist, Varssavi ülikooli riigiõiguse professor. Ema oli aga kirjanik, tuntud botaaniku ja liberaalse ühiskonnategelase Andrei Beketovi tütar. Tulevane poeet kasvas üles vanaisa perekonnas 1903. aastal abiellus Aleksandr Ljuboviga, kes oli keemiku Mendelejevi tütar. Mehe anne avaldus juba varakult Tema peamisteks mõjutajateks olid poeedid Zukovski, Fet, Polonski, Apuhtin, ja Vladimir Solovjov. Ema oli olnud talle kogu elu suurimaks autoriteediks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Blok 1898. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kuid
väärtusvaakum Kas okiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on 1972. aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20. Demokraatia tunnusjooned: Demokraatia on valitsemiskord, kus on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste õiguste arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi, on
Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Tema teoste keskne teema on õiguseta talupoja saatus. Tema helikeel on piltlik, ta kasutab palju kõneintonatsioone, harmoonia on uudne ja julge. Oopreri "Boriss Godinov" aluseks on Puskini ajalooline draama. Esimene versioon lükati tagasi primadonna puudumise tõttu, peale täiendusi sai see aga Vene liberaalse intelligentsi lipulaevaks. See ooper analüüsib selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Teise suure musikaalse draama "Hovan stsina" lõpetas Rimski-Karsakov. "Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper. Orkestriteostest on tuntud "Öö lagedal mäel", klaveritsükkel "Pildid näituselt". Mussorgski laululooming on sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga, neist tuntud on "Päikeseta" "Surma laulud ja tantsud" ja "Laste nurk" Rimski-Korsakov
ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. Robert Owen - sisu , väärtused, tuntumad esindajad. Eraldi Marxism. idee oli ühiskonna ümber korraldamiseks kasutada jõudu.Karl Marx ja F. Engels 1848, 49. aasta revolutsiooni põhjused, tulemus ja tagajärjed, levik Euroopa majanduslikult tugevnev kodanlus nõudis põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulemused: kehtestati või töötati välja põhiseadus, valitsusesse kaasati liberaalse kodanluse esindajaid, rahva esinduskogu, sätestati kodanike demokraatlikud õigused. tagajärjed: toimisusid poliitilised ümberkorraldused üle euroopa, põllumaj.kaotati feodaaligandid. tekkisid poliitilised klubid ja ühingud, mille baasil kujunesid hiljem parteid. Itaalia ja Saksamaa ühendamine, kes aitasid kaasa, kes töötasid vastu , millal ühendati- sarnasused, erinevused. pooldas Sardiinia kuningas ja algul prantsusmaa sõlmides itaaliaga
Parempoolsed see-eest leiavad, et üksikisik vastutab ise oma heaolu eest, mistõttu kogub riik vähem makse ja pakub inimestele väiksemat sotsiaalturvat. Rõhuasetus on eelkõige üksikisiku vabadusel valida, kuidas ta oma sotsiaalturvat tagab. Praegu on Riigikogus 4 erakonda: Reformierakond, Keskkerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Parempoolsed erakonnad on IRL ja Refeormierakond, vasakpoolsed SDE ja Keskerakond. Reformierakond on liberaalse vaatega ja pooldab proportsionaalset maksusüsteemi ja tulumaksu % vähendamist (hetkel on 21%), sest kaudsed maksud on Eestis tõusnud. Tähtsad on vaba turu majandustja avatud turg ning vajaduspõhised toetused. Riigi ülesanne on motiveerida inimesi rohkem töötama, et nad tagaksid iseenda heaolu. Riik pakub sotsiaalturvat ainult vaestele ja pensioni eas olevatele inimestele. Seda vaadet on kritiseeritud,
eest osteti Ameerikast tööstusesemeid jms. 1970.aastate algul tagasi USA-d majanduskriis, mille põhjusteks olid suured sõjalised kulutused. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa Külma sõja puhkemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi ning selle liikumine vaibus 1950. aastate algul. Riigis esines ka rassilist diskrimineerimist. 1950.-1960. aastatel oli selle eesotsas pastor Martin Luther King, kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.
õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism sündis mõnevõrra varem, juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalse maailmavaate toetajaid oli kõige enam üha mõjukamaks muutuva kodanluse hulgas. Seda jagasid ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa riigiametnikkegi. Kõige teravamalt protestisid liberaalid kaasasündinud eesõiguste ja alusetult jagatud privileegide vastu. Nad nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile. Inimene peaks olema võimalikult vaba, et iseseisvalt kellestki teisest sõltumata tegutseda
Pensionideja lastetoetustepuhul on selleleheaolumudeliletunnuslik igaüheletagatudbaasosakuolemasolu.Nii saabiga lapslastetoetust, ükskõik millineon perekonnamajanduslik seis. Iga pensioniikkajõudnu omabõigustrahvapensionileisegi siis, kui ta poleomaelu jooksul palgatöölkäinudegasotsiaalkindlustusesissemakseidteinud.Sellist solidaarsuspõhimõtetei pooldakonservatiivneegaka liberaalne heaolumudel. Arvan et Eestile sobiks sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli kombinatsioon. Kuhu on koondatud liberealismi põhitõed, vaba mõtlemine, kursis olek oma riigi asjadega. Olemasei ole ühetegiideaalsetheaolumudelit,parimon kombineerida neidomavahel. Heaolusaavutaminesõltubinimeseja riigi ühistegevusest. Kui 1980.aastail suurenesmitmetesheaoluriikidestöötusja sellest tulenevaltka vaesteosakaal,hakkaskostumaväiteid,et heaoluriik on ise needhädadpõhjustanud.Ühiskondlik hoolitsusja abirahademaksmine
,,Unenäod", ,,Kelm don Pablose elukäik" 4.Luuleuuendused Saksamaal Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega. Paul Fleming-võttis ette reisi diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse ja armus ühte Eesti neidu. John Milton-proosatraktaadid, milles ta näitas end konseratiivse kiriku ning kuningavõimu vastasena ning liberaalse ühiskonnakorra eest võitlejana. Ta ründas ühes oma teoses trüki-ja sõnavabaduse puudumist ja selle mõju ühiskonnale. Tema suurteos-,,Kaotatud paradiis" 5.La Fontaine kui suur valmimeister Sädelev iroonia ja vaimukus. Pooldas kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, hindab sõprust, tagasihoidlikkust, küpset elukogemust. Valmid: · ,,Rebane ja viinamarjad" · ,,Rohutirts ja sipelgas" · ,,Hunt ja lambatall"
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a
saada teistest kultuuridest ning leida sarnasusi enda kultuuriga. Proovitakse võõramaiseid sööke, Eestis on palju Aasia restorane, kus pakutakse eksootilisi roogi, juba ongi levinud sushi, merekarbid, teod, Prantsusmaal väga populaarne valgehallitusjuust ning Kreekast pärit oliivid. Suureks kultuuri mõjutajaks on ka turism. Turism on tänapäeva inimeste seal plahvatuslikult levima hakanud ning kõik see viib meie riiki mitmekesisuse jätkuvale kasvule. Peale liberaalse demokraatliku kultuurimudeli edukat laienemist on paraku selgunud, et võõrad kultuurid (näiteks islam) on tunginud meie endi ühiskonda. Me kas läheme ise turistidena teise kultuuri või tulevad teised kultuurid immigrantidena meile koju kätte. Igal juhul ei pääse me tänapäeva maailmas teistest kultuuridest. Kuid Eestile ei ole vähem oluline, kuidas mõjutab globaliseerumine teisi maailma riike, nii lähemal kui kaugemal. Ainult siis, kui rahvad globaliseeruvas maailmas
juuli 1921, Serowes Botswanas - 13. juuli 1980, Gaborones Botswanas). Iseseisvuse viiel esimesel aastal oli Botswana küll poliitiliselt iseseisev, aga majanduslikult sõltuv Suurbritanniast, sest see oli ainukene võimalus katta kõik kulud ja sellel ajal veel edasi areneda. 1967-71 aastal suudeti Britanniast täielikult eralduda, pärast seda kui Orapast avastati teemande. Alates 1969 aastast Botswana hakkas mängima olulist rolli rahvusvahelises poliitikas, olles mitterassistliku, liberaalse demokraatiaga eespool näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigist, mille suur probleem oli apartheid. Praegu on Botswana pealinn Gaborone üks Aafrika kiiremini kasvavaid linnu. Botswana rahvuslik kogutoodang inimese kohta on umbes 11 000 dollarit aastas, millega ollakse auväärsel 60. kohal. Võrdluseks: Eesti on 43., Läti 53. kohal; Botswanast jäävad aga maha sellised riigid nagu Venemaa, Mehhiko, Bulgaaria ja Rumeenia.
Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. Tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks
Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esindajad • Kutsuti kokku rahva esinduskogu • Sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused • Lühendati tööpäeva pikkust Saksamaa ühendamine õ. lk. 130 • Killustatud piirkond, keskajal 300 väikeriiki, keiser valiti • Preisimaa juhtimisel tekib ühtne Saksamaa • Kantsler (peaminister) O.v.Bismarck, kuningas Wilhelm I (1861-1888) • „raua ja verega“ • Sõjad 1860. aastatel Taani ja Austriaga, Preisimaa võidab
vältides. e) Pooldati rohkem kodumaist majandust kaitsvat poliitikat. 2) Tekkisid liberaalid opositsioonina konservatiividele. Neid iseloomustab: a) Muutuste pooldamine,kodumaist majandust kaitsva poliitika ja tollipiirangute kaotamine. b) Vabaturumajanduse toetamine. Kuna konservatiivid võtsid üle suure hulga nende mõtteid, jäid liberaalid kriisi ning 1974. aastal astusid nad Liberaalse Internatsionaali ja kuuluvad Euroopa Parlamendis Demokraatide ja liberaalide fraktsiooni. 3) Kolmandaks parteiks on Sotsiaaldemokraadid. (vasakpoolsed) Neid iseloomustab: a) Sotsialismi peab ehitama demokraatlike põhimõtteid järgides. b) Propageerib sotsiaalset õigust ja riigi aktiivset sekkumist majandusse. c) Suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär ( protsent ). d) Riik peaks tunnustma eraomandit ja korraldama sotsiaalpoliitikat
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
sajandi algupoole Eestis domineerinud vasakpoolsed ja üliliberaalsed ideed, mis määrasid 1920. aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Põhiseaduskriisi olemust näitasid ilmekalt valitsuskriisid, ,,vapside" ja Riigikogu vastandumine ning rahvahääletuste tulemused. Peamiseks tagajärjeks osutus liberaalse riigikorra ja vasakpoolsete jõudude asendumine autoritaarse võimu ning parempoolse reziimiga. Vaikiv ajastu 12märts- 21. juunini 1940: kaitseseisukord,lükati valimised edasi, keelati poliitilised kogunemised. 1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust) I PÕHISEADUS II PÕHISEADUS III PÕHISEADUS Vastuvõtmise aeg 1920 1933 1938
KUIDAS TOIMUS REVOLUTSIOON? Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla. Võetakse vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Isikuvabadused Eraomandiõigus "Vabadus, võrdlus, vendlus!" 1789 sügis - kuninga perekond tuuakse Versaille´st Pariisi. 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Jakobiinid äärmuslik Zirondiinid liberaalse poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad. soovib Soovivad leida revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline tegevus lõpetada. Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese. 80 70 60 50 III seisus 40 Aadel 30 Vaimulikkond 20 10 0 1794 - 1799 9. Dermidoor riigipööre, mis
Lennart Meri Elulugu: Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas tema perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Pärast lühikest teen...
Johann Köler Sissejuhatus Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile. Mängis väga olulist rolli Eesti rahvusliikumise edendajana. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige. Elukäik Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
