Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. Maa polaarraadius on 6356,750 km. Maa keskmine raadius on 6372,795 km Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks.) Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Siseehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste
milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Mantli alumine osa ulatub 9002900 kilomeetri sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. Maa tuum Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete
See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Mantli alumine osa ulatub 9002900 kilomeetri sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. 4 Maa tuum Maa keskele jäävat osa nimetatakse tuumaks, mis jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga
paralleelne nivelliiri põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne asukoha määramine ehk 2 või enam), vastuvõtja asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised, liikuvad ehk kinemaatilised), mõõdetav suurus (koodi levikukiirus ja põhilainepikkuste vahe) Mõõtmine elektrontahhümeetriga: Vajame kindelpunkte (riiklik võrk, GPS-punktid, oma käigupunktid), orienteerimine (seisupunkt kindelpunktil +TV; vaba seisupunkt e vastulõige+TV), käigu mõõtmine (Tv ja EV statiivil; rakenda joonmõõtmise parandeid; tee kordusmõtmisi; Tasanda käik)
Maa tuum Maa tuum Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100
konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 4. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. 5. Mis on optiline teepikkus ja käiguvahe? Kui n2 > n1, siis nimetatakse teist keskkonda optiliselt tihedamaks ja esimest keskkonda optiliselt hõredamaks. Optiliselt tihedamas keskkonnas on valguse levikukiirus väiksem ja mingi teepikkuse x läbimiseks kulub seal rohkem aega. Korrutist nx nimetatakse optiliseks teepikkuseks. Optiline käiguvahe 6. Avaldage käiguvahe juhul, kui valgus ei lange risti difraktsioonivõrele. 7. Esitage intensiivsuse maksimumi ja miinimumi tingimused difraktsioonivõre korral. 8. Mis on nurkdispersioon? Millest ta sõltub? Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust lainepikkuse ühiku kohta. 9. Seletage kõrgemat järku spektrite kattumist.
litosfäär: maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga. Hõlmab Maa ülemise kihi 50300km sügavuseni. Alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. c. vahevöö: koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist, ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nim astenosfääriks(poolvedelas olekus, mõnesaja km paksune). See on basaltse magma tekkepiirkonnaks. d. välistuum: Plainete levikukiirus aeglustub järsult ning Slainetele on see kiht läbimatu. Vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud tekitavad Maa magnetvälja. Ulatub 29005100km sügavusele. e. sisetuum: 5200km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Koosneb peamiselt niklist ja rauast, umbes 51006378km sügaval. 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks
· Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni. · Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg. Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem. Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus
barokliinseteks. Pikad lained on mõjutatud Coriolis'e jõu poolt. Eristatakse kaht põhiklassi Kelvini ja Rossby lained. Kelvini laine kujutab endast veetaseme häirituse liikumist piki kallast (nõlva), kus Coriolis'e jõud on tasakaalus veetaseme kaldest tingitud rõhu gradiendiga. Barotroopsed Kelvini lained hääbuvad kaldast kaugusel, mida nimetatakse Rossby deformatsiooni raadiuseks (L = c/f; kus c on laine levikukiirus ja f on Coriolis'e parameeter). Ekvaatoril on Coriolis'e jõud null. Tänu sellele osutub võimalikuks ekvatoriaalse Kelvini laine olemasolu. Ekvatoriaalne Kelvini laine kujutab endast ida suunas liikuvat Kelvini lainete paari, millest üks asub lõuna poolkeral ja teine põhja poolkeral (laine levikukiirus on 200 m/s ja horisontaalne mõõde 2000 km). Rossby (ehk planetaarsed) lained liiguvad mööda
keskahelikul) 2) Mandrite sisealadel (Aafrikas) 3) Ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) SEISMILISTE LAINETE LIIGITAMINE: PIKILAINE - Levib tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Tekivad maavärina tagajärjel, õhus on helilained. Kehaosakesed liiguvad paralleelselt laine levikusuunaga(keha osakesed surutakse kokku ja hõrendatakse vaheldumisi). RISTLAINE - Kehaosade nihe risti laine levikusuunale. Toimub vaid tahkes keskkonnas. PINNALAINE - Eksisteerivad maapinnal ja merepõhjal. Levikukiirus sõltub laine sagedusest. Inimesed tunnevad neid maavärina ajal ning nad on silmaga nähtavad. Aineosakeste liikumine on selle laine puhul suurim, tekib suurim kahju. RICHERI SKAALA magnituudides, seismograafiga. (maavärinate tugevus) Seismoloogid on järeldusel, et üle 8.9 magnituudiga maavärinaid ei saa toimuda, kuna kivimid maakera sees ei pea suurematele pingetele vastu. 8.Toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju
registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. [3] 4.2 Maa ehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna - 11 - omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka
hälbed kahanevad merepõhja lähedal liiguvad veeosakesed paralleelselt põhjaga. Lainete transformeerumine ranna lähedal Lainete lähenedes rannale: (shoaling) • periood jääb samaks, • lainepikkus väheneb • kõrgus ja orbitaalkiirus kasvavad Lainete refraktsioon ranna lähedal Nurga all randa jõudvad lained “kõverduvad” - madalamas vees on levikukiirus väiksem Süvamere laineteooria Süvamere laineteooria hüpotees: meri on lõpmata sügav, laine kahemõõtmeline lainet tekitava jõu mõju lakkab pärast lainetuse väljaarenemist: siis liigub iga veeosake mööda ringjoont raadiusega r. Sügavuse b suurenedes (seda mõõdetakse häirimata merepinnast) väheneb veeosakese tiirlemistrajektoori raadius r eksponentsiaalselt, ning seda intensiivsemalt, mida lühem on laine.
Vastuvõtjad on ühe -ja kahesageduslikud L1(tavatelefon, matkaseaded jne) GPS mõõtmismeetod 1) Vastuvõtjate arvu järgi -absoluutne asukohamääramine- üks vastuvõtja diferentsiaalne asukohamääramine- kaks või enam vastuvõtjat Seade arvutab aega, kaua signaal liigub satelliidini ja seadmesse tagasi, selle aja põhjal arvutab kauguse 2) Vastuvõtja asukoha järgi Vastuvõtjad on paiksed-staatiline meetod Vastuvõtjad liiguvad- kinemaatiline meetod 3) Mõõdetav suurus Koodi levikukiirus- koodkohamäärang Põhilainepikkuste vahe-interferomeetriline mõõtmine Praktiliselt võime täpseks mõõtmiseks kasutada: 1) Staatilist mõõtmist(Järeltöötlusega) 2) Reaalaajas mõõtmine(kinemaatiline mõõtmine, saame reaalajas koordinaadid) Absoluutse asukohamääramise põhimõte 1st ega 2st satelliidist ei piisa, et enda asukohta määrata.4satelliidiga saab kuna satelliidid arvutavad
struktuure eraldavat pinda. Pinnalained jagunevad Love'i ja Rayleigh' laineteks. Pinnalaineid eristatakse keha sisemuses levivatest kehalainetest, mis jagunevad P-laineteks ja S-laineteks. 27. Maa kihiline ehitus. koor: 0-(60)80 km mantel: (60) 80-2900 km (vahevöö) tuum: 2900-6371 km Siseehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub
Kuni paarikümne kilomeetri pikkuseid vektoreid võib mõõta ühesageduslike vastuvõtjatega, pikemate puhul tuleks kasutada aga kahesageduselisi. Seega võib mõõtmismeetodid tinglikult jagada järgmiselt: 1) vastuvõtjate arvu järgi absoluutne asukohamääramine - üks vastuvõtja diferentsiaalne asukohamääramine - kaks või enam vastuvõtjat 2) vastuvõtja asukoha järgi vastuvõtjad on paiksed- staatiline meetod vastuvõtjad liikuvad - kinemaatiline meetod 3) Mõõdetav suurus koodi levikukiirus koodkohamäärang põhilainepikkuste vahe - interferomeetriline mõõtmine Absoluutne asukohamääramine GPS tööpõhimõtted on üsnagi lihtsad, olgugi et kasutatakse tänapäeva tehnoloogia viimaseid saavutusi. Absoluutne asukohamääramine 5 põhinebvastuvõtja ja satelliitide vahelise kauguse mõõtmisel. Oletame, et kaugus satelliidini ja satelliidi asukoht orbiidil on teada. Teades näiteks, et
Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Närvikiu põhiomadus on e r u t u v u s ja e r u t u s e j u h t i m i n e. Retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks ehk laineks (biovool), mida juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult ja mis ei levi naaberkiududele. Erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub ja ta läbib närvirakukeha polaarselt, s.o. ainult ühes suunas - dendriidilt neuriidile. Koostanud M. Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Aferentsete ehk tundenärvide kahjustumisel tekivad ebameeldivad aistingud (paresteesia) või tundetus (anesteesia). Kestva surve puhul vastavad kehaosad "surevad" ära
laineteks. o P-laine (inglise primary) ehk pikilaine on seismiline laine, mis levib nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises keskkonnas. Maa sisemuses levivad P-lained on seismilised lained ja võivad tekkida maavärinate tagajärjel. Õhus levivad pikilained on helilained. P-laine puhul liiguvad kehaosakesed paralleelselt laine levikusuunaga. Kui laine läbib keha, siis selle osakesed surutakse kokku ja hõrendatakse vaheldumisi. o P-laine levikukiirus varieerub oluliselt sõltuvalt keskkonna omadustest. Näiteks levib pikilaine õhus helilainena kiirusega 0,3 km/s, vees kiirusega 1,5 km/s. Maakoores on levikukiirus alates 6 km/s ja see suureneb sügavusega. Maksimaalse kiiruse 14 km/s saavutavad pikilained Maa vahevöö ja välistuuma piiril (D'' tase), sügavusel 3000 km o S-laine (inglise secondary) ehk ristilaine on seismiline laine, mille levikul toimub kehaosakeste nihe risti laine levikusuunale
liikumisenergia. 4.Liustikud liiguvad elastsus potensiaalse energia mõjul ehk elastsusenergia mõjul.See on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö-s.st keha kokkusurumist või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. 5.Säästev areng määratleb ühiskonna arendamise eesmärgid , ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud. 6. Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad 7.Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus.See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks- ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Mandriline maakoor
vähem kui korra 1000 aasta jooksul, 2% - 10 000 aasta jooksul. Maailmas on 300-500 aktiivset vulkaani, kõigi nende monitooringuks ei jätku ressursse. (2) Indikaatorid: (2.1) Seismiline aktiivsus (maavärinad): maapinnale tõusev magma põhjustab stresse, hüpotsentri sügavuse määramine annab informatsiooni, kui kõrgele magma on tõusnud. Mõnikord kutsub tugevam maavärin purske otseselt esile. (2.2) Vulkaanipinna kõikumised. (2.3) Seismiliste lainete levikukiirus. (2.4) Eralduvate gaaside koostis. (2.5) Maapinna temperatuur. (2.6) Loomade anomaalne käitumine. Probleemid: täpset momenti on praktiliselt võimatu pikemat aega ette ennustada, ja kui ongi teada purske aeg, on väga raske midagi öelda selle iseloomu kohta (kui tugev, mis on peamised ohud jne.). Need järeldused tehakse tavaliselt ajaloolisel baasil eeldades, et sama vulkaani puhul on pursete kordudes sarnased ohud. Tihedasti asustatud alal
S-vorm – kuuse vorm kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm – nulu vorm kahjustab nulgu (Eestis eriti olulist tähtsust ei oma) Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: o Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni o Kuusk – mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m ). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm/a Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta o Vältida okaspuudekultuuride rajamist juurepessuohtlikesse kohatadesse (endised põllumaad, paepealsed) o Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest o HR tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt.
Na+ kanali inaktivatsiooni värat. Kõik väratid reageerivad depolarisatsiooniga, aga inaktivatsiooni oma 0,5 ms hilinemisega. Kõik või mitte midagi seadus – iga signaal, mis on üle lävi (teatud potentsiaal, mille juures depolariseerumine vallandab aktsioonipotentsiaali), põhjustab sama kuju ja suurusega aktsioonipotentsiaali, iga signaal ,mis on alla lävi, ei põhjusta üldse aktsioonipotentsiaali. AP levimisel tema amplituud(u 100 mV) ei muutu. AP levikukiirus varieerub erinevates närvikiududes 0,5-100 m/s, esinevad elektrotooniline saltatoorne levik. Viimane on kiirem ning energeetiliselt ökonoomsem. AP-d iseloomustab Maali-Liina, jaanuar 2012 Refraktaarsuse põhjustab Na+ süsteemi inaktiverumine eelnenud aktsioonipotentsiaali ajal. Refraktaarsus tagab ühesuunalise impulsi leviku.
purskavad vähem kui korra 1000 aasta jooksul, 2% - 10 000 aasta jooksul. Maailmas on 300-500 aktiivset vulkaani, kõigi nende monitooringuks ei jätku ressursse. (2) Indikaatorid: (2.1) Seismiline aktiivsus (maavärinad): maapinnale tõusev magma põhjustab stresse, hüpotsentri sügavuse määramine annab informatsiooni, kui kõrgele magma on tõusnud. Mõnikord kutsub tugevam maavärin purske otseselt esile. (2.2) Vulkaanipinna kõikumised. (2.3) Seismiliste lainete levikukiirus. (2.4) Eralduvate gaaside koostis. (2.5) Maapinna temperatuur. (2.6) Loomade anomaalne käitumine. Probleemid: täpset momenti on praktiliselt võimatu pikemat aega ette ennustada, ja kui ongi teada purske aeg, on väga raske midagi öelda selle iseloomu kohta (kui tugev, mis on peamised ohud jne.). Need järeldused tehakse tavaliselt ajaloolisel baasil eeldades, et sama vulkaani puhul on pursete kordudes sarnased ohud.
1. valged närvikiud - müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises NS-s 2. hallid närvikiud - müeliintupeta närvid vegetatiivses NS-s Närvikiu põhiomadused: ● erutuvus ja erutuse juhtimine ● retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks e laineks - biovool - seda juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult - ei levi naaberkiududele ● erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub - erutus läbib neuroni keha polaarselt - alati dendriidilt aksonile (neuriidile)! - dendriidid toovad impulsi neuronisse! - aksoni kaudu juhitakse impuss neuronist välja! 2 Talitlusest jagunevad närvid: 1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid
vähivastaseid, tsütotoksilisi preparaate. Parima ravitulemuse saamiseks kombineeritakse omavahel erinevaid preparaate. Keemiaravi saab teha veeni- või arterisiseselt, suukaudselt või manustada kehaõõnde. Enamasti manustatakse ravimeid veeni. Ravi kestus on tavaliselt 3-6 kuud ja viiakse läbi ravikuuridena (tsüklitena). Ravi tulemusel väheneb vähirakkude hulk organismis või aeglustub nende kasv ja levikukiirus. (McPherson et al 2004: 233) Keemiaravi kasutatakse täiendava (adjuvantse) ravina kirurgilise ravi järgselt; enne kirurgilist ravi, neoadjuvantse ravina, kui kasvaja on avastatud kaugelearenenud staadiumis (raviga kasvaja mõõtmed vähenevad, tänu millele on võimalik teostada kirurgilist ravi, pärast operatsiooni jätkatakse keemiaraviga); kaugelearenenud rinnavähi korral, mis on levinud teistesse elunditesse. (Keemiaravi. 2011)
Läbivad paremini tõkkeid. Levivad suhteliselt kiiresti (kuigi valgusest aeglasemalt). Helisageduse ajalist mustrit on kerge väga kiiresti muuta, mis võimaldab suurt hulka erinevat infot kodeerituna edastada lühikese aja jooksul. Akustiline signaliseerimine on eelistatud juhtudel, mil väga suurt infokogust on vaja edastada väga kiiresti. 18. Keemiliste signaalide eelised ja puudused. Keemilised (lõhna-) signaalid Levivad aeglaselt, levikukiirus ja suund sõltuvad tuulest. Feromoonide püsivus keskkonnas on suhteliselt suur. Seepärast saab lühikesel ajavahemikul edastada vähe infot, sest enne järgmise sõnumi edastamist peab eelmine lõhnaaine haihtuma. Samas on keemiliste molekulide mitmekesisus piisavalt suur, võimaldades ühes molekulis kodeerida suure hulga infot. 19. Reklaamdispleid. Kõige ekstravagantsemad signaaltunnused loomadel on harilikult nn. reklaamdispleid (mitm.
t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab voolama v. roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Litosfääri laamad saavad ,,ujuda" astenosfääril. 22. Vahevöö, selle arvatav kivimiline koostis ja D kiht? Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. 23. Maa tuum, selle keemiline koostis ja jaotumine sise- ja välistuumaks. Maa tumma sügavus on 2900 km kuni Maa tsenter. 5200 km sügavusel eraldub selge seismiline sise ja välistuuma piir. Kuna S-lained tuumas ei levi ja Maa taha tekivad nii S ja P lainete varjatud tsoonid viitab see selgelt tuuma välimise vöö vedelale olekule. Põhiliselt meteoriitsetele, seismilistele ning Maa
Heterobasidion parviporum – kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Vanematel kuuskedel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Puudel esineb tüvedel vaigujooksu ning võra hõreneb. Mädaniku algfaasis muutub puit tumedaks, kohati pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüveosast, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ● juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael ● võrade hõrenemine ● vaigujooks tüvel ● viljakehad tormiheite puudel ● juurdekasvupuuriga proov Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni Diagnoosimine: ● võra hõrenemine
väheneb mullaviljakus, võivad suureks paisunud metsatulekahjud ohustada asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid, häirida liiklust. Lisaks sigivad tulest kahjustatud metsas ka putukkahjurid ning tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. Metsa põlemisel eristatakse pinnatuld (põlevad kulu, samblikud, samblad, risu ja muu orgaaniline pinnakate), ladvatuld (põlevad puude võrad) ja maatuld (põleb turvas või turvastunud toorhuumus). Tule levikukiirus sõltub põleva metsa iseloomust, kliimast (temperatuur, sademed, suhteline õhuniiskus) ja ilmast, eeskätt tuule tugevusest. Pinnatuli liigub pärituult mõnikümmend meetrit kuni 1 km/h. Ladvatuli liigub 425 km/h. Maatuli levib kümmekond meetrit ööpäevas. Pinnatule suits on helehall, ladvatulel tumehall. Metsatulekahjude kustutamise edukus sõltub suurel määral kiirusest, millega tulekahju avastatakse ja seda kustutama asutakse
rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik suurt tähtsust. omaduste selgitamine. Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu Kuusk mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves Kahjuritena on putukad ühed olulisemad. Metsa omadused olla tingitud suuremal või vähemal (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus kahjustavate putukate hulka kuuluvad määral soodsatest keskkonnatingimustest. tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüve on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, kuuski ja lehiseid
lõhnaained, sh feromoonid. Plussid: lõhnaallikas levitab keskkonnas lõhna suhteliselt kaua, isegi siis, kui signaali edastaja on ise sealt lahkunud levib hästi ka keskkonnas leiduvate tõkete taha keemiliste molekulide mitmekesisus piisavalt suur, võimaldades ühes molekulis kodeerida suure hulga infot lõhnaaineid suudavad emiteerida ka väikesed loomad, kes ei ole kaugele nähtavad ega suuda tekitada valje helisid. Miinused: levivad aeglaselt levikukiirus ja –suund sõltuvad tuule tugevusest ja suunast kauaaegne püsimine keskkonnas välistab erinevate signaalide kiire vaheldumise (sest eelmine lõhn peab enne haihtuma). Neist omadustest tulenevalt on keemilised signaalid eelistatud nt väikestel loomadel, kes ei ole kaugele nähtavad ega suuda tekitada valje helisid; juhul, kui on vaja signaali püsimist peale looma enda lahkumist (nt territooriumi piiri
Ka esineb juurekaelal vaigujooksu. Vanematel puudel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Mänd mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni, Kuusk mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seepärast juurepess kuusikutes rikub olulise osa kõige väärtuslikumast tüve osast- esimese palgi, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: 45 1