Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lest, põhjakala, lapik, kalad, lestal, vastseLest Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel.
LEST Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel
LEST Lest on põhjakala. Lesta välimus on äravahetamatu. Tema keha on lapik ,mõlemad silmad asetsevad tumedamal küljel. Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapool on hele, tumedapõhjalistes tume. Nooremad, umbes kaselehesuurused kalakesed elutsevad madalas rannaääres vees. Nad toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad kalad siirduvad elama sügavamasse vette. Seal on nende põhitoiduks balti lamekarp ja merikilk. Lest koeb vaid Läänemere süvikutes, sest seal on vesi marjaterade
............................................ 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... 7 3.1. Kilud .............................................................................................................. 8 3.2.Räim............................................................................................................................................. 9 3.3.Tursk ............................................................................................................
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU...................
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on
LEST Liiginimi eesti keeles Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab
, (1986), Sulgostowska et al., (1987), Thulin et al., (1989B) jne. (Vismanis, Kondratovics, 1994). Ulatuslik uurimus "Diseases and Parasites of Flounder (Platichthys flesus) in the Baltic Sea" avaldati 1994. a Baltic Marine Biologist Publication´i poolt. Proseminaritöö I käsitles hallhülge (Halichoerus grypus) helmintofaunat Läänemere idaosas. Ajalist piirangut arvestades, puudus materjal ja vôimalus seda teemat hetkel edasi arendada. Sellest tingituna on uurimise alla vôetud lest, kes on hallhülge üks toiduobjektidest. Materjali kogumise piirkonnaks oli Hiiumaa pôhjaosa rannikumeri. Uurimisala lähedal asuvad hallhülge lesilad (Selgrahu, Lehtma sadamast Hiiumaal ca 11 km idas ja Hari Kurk Väinameres). Proseminaritöö II käsitles lesta sügist helmintofaunat Lääne-Eesti vetes. Käesolevas töös on lisatud Hiiumaa põhjaosa rannikumerest kogutud kevadine materjal. Töös on kasutatud autori kogutud materjali ning kirjanduse andmeid.
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere
Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri
kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on riimveega kõige paremnimi kohastunud ning elab kogu Läänemeres Taani väinadest kuni Põhjalahe põhjasoppideni. Majanduslikus mõttes on ta Läänemere tähtsaim püügikala. Toiduks tarvitab räim planktonit. Suurem osa Läänemere räimi koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes 1-15 meetri sügavuses vees
· Haruldased Räim · pikkus alla 20cm · Koeb 1-15 meetri sügavusel. · Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. · Elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas. Talvel ei söö räim peaaegu midagi. · Temast tehakse konserve ja teda süüakse ka praetult. · Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja tumepruun, teine külg aga valge. · Ta elutseb kuni 40 meetri sügavusel. · Lestad elavad üksikuna. · Lesta eluiga võib küündida kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline · Hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest
kutsutak s e Väinamereks, se st se al on palju saari ja väinu. 2) Saar e d Lääne m e r e s on üle 100 000 saar e . Saar e stikk e, kus on tuhand eid saari, nim etatak s e skäärid ek s. Eesti rannikum e r e s on aga üle 1000 saar e . Nii nagu Lääne m e r e rannik on liige stunud on se d a ka Lään e m e r e saarte rannik 2 ELUSTIK 1) Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Seal elab ka sellileid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad
Läänemere kalad Gretlin Isoborn Raud 2010 Kalad Läänemeres · Räim · Meriforell · Kilu · Lõhi · Lest · Angerjas · Emakala · Tursk Räim Kilu · Eesti rahvuskala · Enamasti 10-13 cm. · Umbes 15 cm. · Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus.
Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima.
viskanud ja kerima (jooksma) pannud. Siis jäänud kaigaste sadu järele. Mees ei ole tagasi vaadata julgenud, sellepärast ei ole ta ka teada saanud, mis talle õiete selga sadanud. Suure haugi kui hooldusaluse püüdmist tuli kalapüüdjal vältida ka selleks, et kalaõnn ei kaoks. Villikal oli LutsAnts, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me tölpsaba orikas tagasi!» Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest.
Toiduks plankton Koeb kevadel 1-15 m sügavuses Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk Tursasaak on kõikuv Elab merepõhja lähedal Kasvab kuni 110cm pikkuseks Toitub kaladest, selgroogsetest Lest Laia ja lapiku kehaga põhjakala Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees Sööb merikarpe ja väikesi kalu Siirdekalad Angerjas, meriforell, lõhe Osa oma elust saadavad mööda meres, osa siseveekogudes Angerjas Lõhe Meriforell Loomastik Läänemere imetajad Viigerhüljes Hallhüljes Pringel Viigerhüljes
..............................................6-7 · Gaasimullihaigus.............................................................7 · Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised..........8 · Karpkalade rõuged...........................................................8-9 Kalade koostis............................................................................9-10 Kalad sisaldavad ........................................................................10 Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma........................10 Kalad liigitakse sugukondadesse..............................................10-11 Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad............................11 Kulinaaria:..................................................................................11 Kalade Puhastamine.........................................................11 Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2)
1. Külmalembesed liigid, kes hoiduvad peamiselt sügavamatesse, ka suvel külmadesse veekihtidesse, ja on arvukamad mere põhjapoolsetes osades; 2. Avarasoojased liigid, kes taluvad tunduvais temperatuurimuutusi. Temperatuuritingimuste muutumisest aasta vältel on tingitud mitmesugused sesoonsed nähtused veeorganismide elus, näiteks hoidumine kõige sobivama temperatuuriga veekihtidesse, toitumise, rännete ja sigimise sesoonsus jne. Kalad ja mitmed teised veeorganismid on sigimisperioodil stenotermsemad, s.o. nõudlikumad temperatuuritingimuste suhtes. Sigimiseks vajalikud temperatuurid olenevad liigi päritolust, kusjuures avaldub vastavate temperatuurinõudluste suur püsikindlus. Seetõttu langeb mitmesuguste liikide sigimine erinevale aastajale: arktilise päritoluga liikidel peamiselt talvele ja kevadele, soojematelt aladelt pärinevatel liikidel suvekuudele. Sellega seletub ka erineva päritoluga liikide
3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäired, morfoloogilised kahjustused süvenevad ning kujunevad välja igale haigusele iseloomulikud sümptomid ja kliiniline pilt. Selles järgus võitleb organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. 2) Lesta haavandite sündroom Nahahaavandite sündroom lestal lestal tekivad nahahaavandid peamiselt keha alumisel küljel, nad võivad olla erineva suuruse ja kujuga, neid võib olla üks või mitu. Nahk on nekrotiseerunud ja paljanduvad selle all olevad põletikuliselt punased koed. Haavand võib ulatuda sügavale lihastesse. Akuutse haavandi serval on näha valkjat nekrotiseerunud nahka. Suure ja/või mitme haavandi korral on lest suuremal või vähemal määral kõhnunud. On tõenäoline, et selliste isendite hulgas on looduslik suremus suhteliselt kõrge
Haugi ja kogre võrdlus Referaat Tartu 2008 Haugi ja kogre võrdlus Ma valisin oma referaati haugi ja kogre, sest need kalad on väga huvitava välimusega ja eestis on nad levinud kalad. Olen neid kalu ise näinud ning tahaksin nende kohta rohkem teada. Haug on suur ja toekas röövkala, kellel on nooljas keha, mis on külgedelt lamenenud. (http://et.wikipedia.org/...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi tavaline suurus on 50100 cm, harvem
keha ulatuses. Ülemine pool on tal hallikaskollakas või tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on natuke kahvatum. Kammeljas on toekas pikaealine kala. Ta võib elada kuni 22 aastat vanaks. 2)Toitumine: Noored kammlejad toituvad väga palju koorikloomadest. Suured kammeljad on peamiselt röövtoidulised. Tuhti söövad nad räimi, kilu, luukaritsaid, kiiski ja lepamaime. Peale kalade söövad nad ka limuseid. 3)Eluviis: Kammeljad on suhteliselt laia levikuga kalad. Neid elutseb Atlandi ookeani rannikul alates Loode-Aafrikast. Kammlejad koevad Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Nad koevad mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Koetud mari areneb 7-9 päeva, vees hõljudes ja ise arenedes. Rünt 1)Välisehitus: Rünt on väike kala sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed on tal hõbedased kaetud tumedamate laikudega. Rüngil on suunurkades poised. Tumeda
peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja
tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Linnaeus 1758 Kirjeldus: Lutsulaadse üldkujuga, pea lai ja lame, tagakeha külgedelt lamenenud.Kõhuuimed ulatuvad pärakuuimeni.Silmad on väga väiksed, paiknevad suunurkadest veidi kõrgemal. Suu on väga suur
moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.
Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda. Lõpused on sel juhul turses, mustjaspunased, lõpusekaaned osaliselt avatud. Lõpuse kapilaarides on vereklombid, seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda
lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie avavetesse. Eluviisilt on hallhüljes läänemere hülglastest kõige ulgumerelisem. Elupaigaks on suurem osa aastast avameri ning rannikust kaugemal asuvad saared ja laiud. Talvel elutseb jää servaaladel ja pankadel. Toiduks on tursk, lest, räim, heeringas, angerjas, lõhe, emakala, harva vähid ja molluskid, talve lõpul sünnitab emaloom jääkampade ja lumehangede vahel ühe, harvem kaks poega. Vettepääsemiseks hoiavad hülged lahti 1-2 rindauku, mida võivad kasutada mitu looma. Hülgepojad ei oska ujuda, mistõttu varajane jäälagunemine põhjustab nende massilist hukkumist. Alles kuu vanuselt hakkavad nad vees käima. Hallhülge arvukus on viimastel aastatel tugevasti langenud. Vajab rahvusvahelist kaitset. [1]
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45
.............5 3.Võimalikud põhjused................................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad.................................................7 3.2.1 Üldiselt............................................................................................................7 3.2.2 Lest Varroa ja Iisraeli tugeva paralüüsi viirus................................................7 3.2.3 Nosema...........................................................................................................8 3.3 Putukamürgid......................................................................................................10 3.3.1 Üldiselt...........................................................................................................10 3.3.2 Fipronil..........
· Sigimine Paaritumine leiab aset mais madalates (kuni 35 cm) ja taimestikuvaestes ajutistes veekogudes ning merelahtedes. Viibivad vees vaid mõned päevad, seejärel lahkuvad veekogust. Kudu paikneb 1,5...1,8 m pikkuse ja 4,55 mm laiuse nöörina, milles on 3000...4000 muna. Kudunöör asetatakse veekogu põhjale. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. · Areng Inkubatsiooniperiood kestab 3...7 päeva, koorunud vastsed on 7...8,5 mm pikkused. Vastse areng vältab 45...55 päeva (1...1,5 kuud), vahetult enne moonet on kullesed 25...28 mm pikkused. Kulleste areng võib toimuda ka riimvees. Kõred saavutavad suguküpsuse 3...4 aasta vanuselt. · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks võivad olla rebased, mägrad, siilid ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. · Ohustatus ja kaitse Elupaikade hävimist põhjustab rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni kudemispaigad.
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike,
(Vladislav Korzets, www.opikook.ee) Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstnikult. 5 Lisad Allikas:Google 6 Allikas:Google Kasutatud kirjandus 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. köide, lk. 332; Kirjastus ,,Valgus" 1988 2. Saar, U. Loomade entsüklopeedia. Tallinn ,,Sinisukk" 2007 3. Mikelsaar, N. Eesti NSV kalad. - Tallinn ,,Valgus" 1984 4. Raid, T. Euroopa kalad. Tallinn ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 2006 5. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm 7
Leedu kalateadlased kinnitavad, et käesoleva sajandi suurim haug kaaluga 76 kg
lasti Leedu idaosas asuvas Drivetose järves 1904. a. püssiga maha. Tõsi küll, teatud
kahtlust toimunu tõepärasuses tekitab see, et vastav kirjalik teade ilmus kohalikus
kalandusajakirjas alles 10 aastat hiljem, 1914. a. Usaldusväärsemad tunduvad
hilisemad andmed (aastaist 1925-1925) suurte haugide kohta, kuigi need kaalusid
<
annaabi.ee 
