õigussubjekt, tsiviilõiguste ja – kohustuste kandja Selgitab lepingulistes suhetes rakendatavaid põhimõtteid Leping on tehing kahe või enama poole vahel, millega kohustutakse midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu täitmine on pooltele kohustuslik. Lepingute täitmist on võimalik tagada pandiga – hüpoteek või vallaspant, kinnipidamisõigusega, käendusega, garantiiga, käsirahaga, leppetrahviga või viivisega. Lepinguid võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult
01.2014. Lepingus on kokku lepitud, et tööde lõpptähtaja muutused tuleb poolte vahel kokku leppida 5 päeva jooksul kirjalikult alates töö lõpptähtaja muutmiseks oleva asjaolu ilmnemisest, hiljem ei saa töövõtja tähtaja muutmist nõuda. Lepingus on kirjas, et A nimel saab lepingut muuta üksnes juhatuse liige. Tööde lõpetamisega viivitamise puhuks on A ja B vahelises lepingus kokku lepitud leppetrahv 1000 eurot iga B poolt töö lõpetamisega viivitatud päeva eest. Muid leppetrahviga seotud kokkuleppeid A ja B vaheline leping ei sisalda. Kuna üldehitustööde alltöövõtja C ei suuda üldehitustöödega graafikus püsida, saab B alustada sisetööde teostamisega 01.12.2013. B töödejuhatja küsib A töödejuhatajalt 15.11.2013 ja 21.11.2013, millal saab B töödega alustada ja väljendab töödega alguse venimise üle pahameelt. A töödejuhataja lubab teha endast parima, et B saaks esimesel võimalusel töödega alustada ning palub B-l mitte muretseda,
ees mitmeid eeliseid. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vajalik tõendada reaalselt tekkinud kahju, vaid piisab üksnes teise poole lepingu rikkumise fakti tõendamisest ja selle rikkumise eest ettenähtavast leppetrahvist. Seega saab leppetrahvi nõuda vastavalt lepingus kokkulepitud ulatusele oluliselt väiksema tõendamiskoormusega, kui kahju hüvitamise nõude puhul. Leppetrahvi nõudmine ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist, kui leppetrahviga saadud summa ei kata kõiki kahjusid. Seega tasub leppetrahvi suuruse määramisel arvestada, et sellega saaks ka tegelikkuses tekkivad kahjud korvatud. Leppetrahvi vähendamiseks peab maksmiseks kohustatud pool seda kohtus nõudma. Kohus omal algatusel leppetrahvi ei vähenda. Leppetrahv on võimalik kokku leppida selliselt, et trahvi nõudmisel ei pea arvestama kohustuse rikkumise vabandatavusega. Näiteks võib leppetrahvi nõuda ka siis, kui hilinemise tingisid mingid
Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saanud lepingupool nõuab talle lepingu täitmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvituse katteks. (A. Kiris jt 2007, lk 156). Käsirahaks saab olla vaid ja ainult rahasumma. VÕS ei kehtesta käsiraha summale ülem- ega alampiiri, käsiraha summa suurus on pooltevahelise kokkuleppe küsimus. Kuigi käsiraha sarnaneb leppetrahviga, on see võlausaldajale soodsam põhilepingu täitmise tagatis, kuna käsiraha on võlausaldaja käsutuses juba enne võimalikku põhilepingu rikkumist. Käsiraha on justkui ette makstud leppetrahv. 9 6. GARANTII Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155 lg 1).
eeldatavaid võimalusi kahju vältimiseks või kindlustamiseks. Sissenõudmisele kuulluva kahju suurus võib olla ükskõik kui suur, kuid selle arvutamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel ja omavolilisel lahkumisel. Kui töötaja ei asu tööle olulise põhjuseta, või lahkub töölt etteteatamata on tegemist töötajapoolse töökohustuste rikkumisega. Sel juhul on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Sisuliselt on tegu leppetrahviga töötaja ühe kuu keskmise töötasu suuruses summas. Tööandja ei pea tõendama, et töötaja töölt lahkumine või tööle mitte asumine tekitas kahju rohkem kui töötaja ühe kuu keskmine töötasu. Suurema kahju nõue tuleb aga tööandjal tõendada. Töötajal on võimalus taotleda hüvitamisele mineva kahju vähendamist, kui ta suudab tõendada, et tekitatud kahju pole nii suur. Kui nõue lõpeb tasaarveldusega peab tööandja esitama nõude tööandjale 20
Mõlemad pooled on lepingut sõlmides sellega nõustunud. Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest? Meil puudub rohkem infot töövõtjast ja tema probleemidest OÜ Laarum'iga. Leping lubab nõuda trahvi viivitatud päevade eest seega töövõtja võib nõuda leppetrahvi 45 päeva eest. Arvestades, et tellijal olid neist otseselt mitte sõltuvad probleemid ja koostööga tuleb ilmselt jätkata soovitaksin töövõtjal arvestada leevendavaid asjaolusid ja nõustuda 4-päevase hilinemise leppetrahviga. Lisaks näib see 45 päevase trahvi väljanõudmine mitte mõistlik, sest reaalselt polnud neid materjale veel tarvis. Võib nõuda 45 päeva eest, soovitaks 4 päeva eest. V-9 OÜ Bronto pidi OÜ Pomerantiga sõlmitud lepingu alusel ehitama temale laohoone. Lepingus oli ehitamise lõpptähtajaks märgitud 30. juuni 2010. a. Tegelikult anti laohoone üle tellijale 31. juulil 2010. a. Seetõttu esitas tellija töövõtjale nõude maksta lepinguga ettenähtud
kohustus kehtib töötaja jaoks nii töösuhte ajal kui ka pärast töölepingu lõppemist ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvi kaitseks. Kuna töötaja selline kohustus tuleneb seadusest ega eelda poolte kokkulepet, siis tööandja ei pea töötajale saladuse hoidmise kohustuse täitmise eest maksma täiendavat tasu ei töölepingu ajal ega ka pärast töölepingu lõppemist. Töölepingus saladuse hoidmise kohustuse sisu määramisel tuleks see kohustus siduda ka leppetrahviga, seda lubab TLS § 22 lg 2. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt 6 lisaks leppetrahvile saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata , seda võimaldab TLS § 22 lg 3. 7 Konkurentsipiirang TLS § 23 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda
Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab sissenõudmisele kuuluv summa võib olla ükskõik kui suur, kuid peab eelnevaid asjaolusid arvestama. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel või omavolilisele lahkumisel on tööandjal töölepingu ülesütlemisel kahju hüvitamist, kui tööandja ei asu põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab ühe kuu keskmisele töötasule. Sisuliselt on seadusega ettenähtud leppetrahviga töötaja ühe kuulise palga suuruses. Aegumistähtaeg 3 aastat ja nõude sissenõutavaks muutumisega algab. TLS 74(4) sätestab erisuse tööandja jaoks tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekitatud kahju aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikut, kuid mitte hiljem kui kolm aastat peale kahju tekkimist. Varalise vastutuse kokkulepe
päeva kohustus täita) Võlgnik võib kohustuse täita ennetähtaegselt, kui seadusest, lepingust või kohustuse iseloomust ei tulene teisiti. *kohustus tuleb täita selles kohas, mis on määratud seadusega, lepinguga või tellimusega. Kui koht pole kindlaks määratud, siis ehitus ehituse asukohas, rahaline kohustus kreeditori (s.o. nt. võla andja) elu- või asukohas, teised kohustused võlgniku elu- või asukohas. *Kohustuse täitmist võidakse tagada kas leppetrahviga, pandiga, käendusega, tagatise e. garantiiga vms. 89. Mida tähendab kohustise rikkumine (Võlaõigusseaduses): kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 90. Kes on ettevõtja? - Ettevõtja on* füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks
lepingutele, muu hulgas töölepingule. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kuna TLS ning muud tööseadused on erinormid, VÕS-i üldosa kehtestab aga üldnorme, siis reeglina tuleb töösuhetele kohaldata erinorme ehk tööseadustes ettenähtut. VÕS-i saab töösuhetele rakendada juhul, kui tööseadused mõnda VÕS-is sätestatud küsimust ei reguleeri (nt töötaja konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral makstava leppetrahviga seonduv) või ei reguleeri seda piisavalt detailselt (nt viivise vähendamise põhimõtted). 7 Töötaja Töötajaks võib olla 18-aastaseks saanud teovõimeline või piiratult teovõimeline füüsiline isik. Seadusega võib mõne kategooria töötajate jaoks kehtestada kõrgendatud vanusemäära. 1. Üldreeglina peab töötaja tööle asumisel olema vähemalt 18-aastane. Tsiviilseadustiku
töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Leppetrahvi kohaldamisel peab silmas pidama järgmist: ·tegemist peab olema töötaja süülise rikkumisega ·töölt lahkumise eesmärk peab olema töösuhte lõpetamine (töölt põhjuseta puudumise korral ei saa leppetrahvi kohaldada). Töölepingu seaduse §-s 77 sätestatu puhul on tegemist täiendava leppetrahviga, mis annab võimaluse lisaks töölepingu seaduse §-s 74 lg 3 ettenähtud ühekuulisele leppetrahvile kokku leppida ka suuremas leppetrahvis. ·Täiendavas leppetrahvis kokkuleppimise võimalus on oluline eelkõige selliste tööandjate jaoks, kellele töö iseloomust tulenevatel põhjustel töötaja etteteatamata töölt lahkumine võib põhjustada olulise kahju (uue töötaja väljakoolitamise kulud). Samuti on see vajalik juhul, kui tööandja enne
tõttu 15. Töötaja vastutus tööle mitteasumisel. Tööandja vastutus töötaja tööle mittelubamisel (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused) Kui tööandja ei luba töötajat tööle, võib töötaja nõuda keskmist töötasu. Kui töötaja ei asu tööle, võib tööandja lepingu üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist (eelduslikult 1 kuu töötasu ulatuses). Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja 1 kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust ka töötaja süü vorm. Samas on 1 kuu hüvitis sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda töötaja olulise põhjuseta tööle mitteasumise või omavolilise töölt lahkumise tõttu tekkinud suurema kahju korral ka suuremat hüvitist. Suurema kui 1-
Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab sissenõudmisele kuuluv summa võib olla ükskõik kui suur, kuid peab eelnevaid asjaolusid arvestama. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel või omavolilisele lahkumisel on tööandjal töölepingu ülesütlemisel kahju hüvitamist, kui tööandja ei asu põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab ühe kuu keskmisele töötasule. Sisuliselt on seadusega ettenähtud leppetrahviga töötaja ühe kuulise palga suuruses. Aegumistähtaeg 3 aastat ja nõude sissenõutavaks muutumisega algab. TLS 74(4) sätestab erisuse tööandja jaoks tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekitatud kahju aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikut, kuid mitte hiljem kui kolm aastat peale kahju tekkimist. Varalise vastutuse kokkulepe
mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Paragrahv 74 reguleerib ka töötaja vastutuse ulatust olulise põhjuseta tööle mitteasumisel või omavolilisel ehk ette teatamata töölt lahkumisel, kui selle tagajärjel ütleb tööandja töötaja töölepingu üles. Sarnaselt kuni 01.07.2009 kehtinud õigusele on tööandjal võimalik nõuda hüvitist, mille suuruseks on eelduse kohaselt töötaja 1 kuu keskmine töötasu. Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja 1 kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust ka töötaja süü vorm. Samas on 1 kuu hüvitis sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda töötaja olulise põhjuseta tööle mitteasumise või omavolilise töölt lahkumise tõttu tekkinud suurema kahju korral ka suuremat hüvitist. Suurema
1. Ehituse üleandmisel ehituse asukohas. 2. Rahalise kohustuse järgi krediitori elukohas või asukohas, mis tal oli kohustuse tekkimise momendil. Kui krediitori vahepeal vahetas asukohta, siis tema uues asukohas, kusjuures krediitor peab hüvitama võlgnikule selle asukoha muutmisega seonduva kahju. 3. Kõigi teiste kohustuste järgi võlgniku elukohas või asukohas. Kohustuste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga, pandiga, käendusega, käsirahaga või tagatise ehk garantiiga. Leppetrahv. Leppetrahviks loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma krediitorile lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti aga viivitamise eest. Krediitoril ei ole õigust nõuda viivise tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustuse mittetäitmise või nõuetekohase täitmise eest (s.t. kui võlgnik ei ole selles süüdi)
Paragrahv 74 reguleerib ka töötaja vastutuse ulatust olulise põhjuseta tööle mitteasumisel või omavolilisel ehk ette teatamata töölt lahkumisel, kui selle tagajärjel ütleb tööandja töötaja töölepingu üles. Sarnaselt kuni 01.07.2009 kehtinud õigusele on tööandjal võimalik nõuda hüvitist, mille suuruseks on eelduse kohaselt töötaja 1 kuu keskmine töötasu. Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja 1 kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust ka töötaja süü vorm. Samas on 1 kuu hüvitis sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda töötaja olulise põhjuseta tööle 16
suur, kuid selle arvutamisel peab võtma arvesse eelpool loetletud asjaolusid. Kahju hüvitamine tööle mitteasumisel või omavolilisel lahkumisel. Vastavalt TLS § 74 lg 3 on tööandjal töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist, kui töötaja ei asu põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Sisuliselt on tegemist seadusega ettenähtud leppetrahviga töötaja ühe kuu keskmise töötasu suuruses summas. Kahjunõude esitamise tähtaeg TLS §74 lg 4 sätestab, et tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist. Varalise vastutuse kokkulepe.
RKRKo 3-2-1-76-16 p 17 – leppetrahvi tasenduslik olemus Asjaolud: Osaühingu Altranet (pankrotis) hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu võlgnevuse 6 681 615 krooni (427 033 euro 3 sendi) ja viivise saamiseks Õiguslik probleem: RK: „VÕS §161 lg 2 näol tegemist on nn tasendusliku leppetrahvi arvestamise põhimõttega, mis tuleneb leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist, ning kahju saab nõuda osas, mida leppetrahv ei kata. Samas enne kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemist kontrollida, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju.“ VÕS § 161 lg 2 järgi, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud – leppetrahvi tasenduslik olemus. RKRKo 3-2-1-67-08– leppetrahvi mõiste Asjaolud: FACIO EHITUSE AS hagi SA Rakvere Teatrimaja vastu 500 425 krooni 70 sendi saamiseks. Õiguslik probleem:
Erandina on viivise nõude esitamise õigus majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute suhtes sätestatud VÕS §-s 105, mille kohaselt ei sõltu viivise maksmise nõude esitamise õigus majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute täitmisega viivitamise korral sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kuna viivise nõude esitamise õigus ei sõltu tegelikult tekkinud kahjust, võib selle õiguskaitsevahendi olemuses näha ka karistuslikku eesmärki sarnaselt leppetrahviga. Samasugune tagajärg nagu on saavutatav viivise nõude esitamisega on saavutatav ka läbi kahjuhüvitusnõude, kuid viivisenõudel on olulised eelised kahjuhüvitusnõude ees. Esiteks ei sõltu viivise nõude esitamise õigus, erinevalt kahju hüvitamise nõudest, rikkumise vabandatavusest (VÕS § 103), välja arvatud siis, kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad väljaspool majandus- või kutsetegevust. Teiseks tuleneb viivise suurus lepingust või seadusest, mistõttu ei teki kannatanud
Erandina on viivise nõude esitamise õigus majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute suhtes sätestatud VÕS §-s 105, mille kohaselt ei sõltu viivise maksmise nõude esitamise õigus majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute täitmisega viivitamise korral sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kuna viivise nõude esitamise õigus ei sõltu tegelikult tekkinud kahjust, võib selle õiguskaitsevahendi olemuses näha ka karistuslikku eesmärki sarnaselt leppetrahviga. Samasugune tagajärg nagu on saavutatav viivise nõude esitamisega on saavutatav ka läbi kahjuhüvitusnõude, kuid viivisenõudel on olulised eelised kahjuhüvitusnõude ees. Esiteks ei sõltu viivise nõude esitamise õigus, erinevalt kahju hüvitamise nõudest, rikkumise vabandatavusest (VÕS § 103), välja arvatud siis, kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad väljaspool majandus- või kutsetegevust. Teiseks tuleneb viivise suurus lepingust või seadusest, mistõttu ei teki kannatanud
heastamise kavatsusest, peakutavast heastamise viisisist ja ajast (VÕS § 107 lg 2) - Heastamine on lubatud ainult nii kaua, kui kahjustatud pool ei ole kasutanud rikkunud poole suhtes lepingust taganemise või ülesütlemise õigust või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist (VÕS § 107 lg 1) - Heastamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju hüvitamist, viivise või leppetrahviga maksmist. Kui kahjustatud isik nõustub heastamisega, võib ta eelkõige nõuda, et hüvitataks kahju, mis tekkis enne heastamist ja mida heastamine ei kõrvaldanud, heastamisega tekitatud kahju ja kahju, mis tekkis pärast heastamist, kui heastamine ei olnud piisav, et kõiki rikkumise tagajärgi kõrvaldada. 1. Millal loetakse, et võlgnik on kohustust rikkunud? §100 Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse
Nimetatud keeld tähendab, et pooled ei saa kokku leppida lepingus suuremat viivise määra, kui seda on VÕS § 113 lg 1 tulenev viivise määr. Kui lepingus on siiski ette nähtud suurem viivise määr, kui seda on VÕS § 113 lg 1 sätestatud, on vastav kokkulepe VÕS § 421 kohaselt tühine. Lisaks ei saa lepingu pooled VÕS § 415 lg 1 sõnastuse kohaselt kokkuleppeliselt asendada viivise nõuet mõne muu vastutuse alusega, näiteks leppetrahviga. Kui makstava viivise suurus aga ei hüvita kõiki kulutusi, mida krediidiandja on teinud seoses tarbija poolse kohustuse rikkumisega, võib nõuda VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt ka kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei katnud. Tekkinud kahju suurust peab krediidiandja tõendama. Kui üks lepingu pooltest rikub kohustusi võib teine lepingu pool keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, kuni
VÕS-e kohaselt on nendeks: 1. käendamisest ja garantiinist tulenevad kohustused; 2. käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3. leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Lepingu täitmise tagamiseks võib seada mitte ainult võlaõiguslikke, vaid ka asjaõiguslikke tagatisi, eelkõige panti. Võlaõiguslikes tagatistes tagatakse täitmine isiklikul vastutusel, kas käenduse või garantiiga või täitamata kohustuse kompenseerimisel rahasummaga käsiraha või leppetrahviga. Tagada võib nii tekkinud kui ka tekkida võivaid nõudeid. 52 Õiguse alused 1. Käendus. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nim käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, va tarbijakäendusleping (kirjalik vorm).
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kolleegiumi hinnangul kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 161 lg-t 2. Ringkonnakohus leidis VÕS § 161 lg-le 2 viidates õigesti, et tegemist on nn tasendusliku leppetrahvi arvestamise põhimõttega, mis tuleneb leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist, ning kahju saab nõuda osas, mida leppetrahv ei kata. Samas tuleb kolleegiumi hinnangul enne kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemist kontrollida, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas lepingu p- st 14.7 tuleneva leppetrahvi ja kostja puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste (kahju) hüvitamise nõude eesmärk oli sama. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda
tamiseks pikema aja. 7. Paragrahvi 74 lõige 3 näeb ette tööandja õiguse nõuda kahju hüvitamist olukorras, kus töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt omavoliliselt (ette teatamata) ning tööandja ütleb selle tagajärjel töölepingu üles. Viidatud juhul on tööandjal võimalik nõuda hüvitist, mille suuruseks on eelduse kohaselt töötaja ühe kuu keskmine töötasu. Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja ühe kuu töötasu ulatuses kahju kand- nud. Eeltoodust tulenevalt ei oma siinkohal kahjuhüvitise määramisel tähendust töötaja süü vorm. Lisaks ühekuulisele hüvitisele võivad töötaja ja tööandja leppida kokku suuremas leppetrahvis (vt TLS § 77 selgitusi). Ühe kuu hüvitis on sätestatud eeldusena. See tähendab, et tööandjal on võimalik nõuda
annaabi.ee 
