4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.] Käesolevaga taganeb [avalduse tegija] Lepingust alates [kuupäev] seoses [avalduse saaja] olulise lepingurikkumisega. Lugupidamisega [nimi, ametikoht, allakiri]
4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.] Käesolevaga ütleb [avalduse tegija] Lepingu alates [kuupäev] üles seoses [avalduse saaja] olulise lepingurikkumisega. Lugupidamisega [nimi, ametikoht, allkiri]
müünud. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? Kas O saaks lepingust taganeda? V: Kuna Jaan ei sõlmitud kokkulepet Indrekiga auto müümisel, ei ole Indrekil õigust auto müüa. Järelikult on indreki ja O vahepealne ostuleping kehtetu. O ei saa nõuda Indrekult lepingu täitmist. O võib lõpetada lepingu Indrekiga kohtus. Indrek on kohustatud tagastama raha ja hüvitama moraalse kahju. § 116. Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina (2) Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
rentnikule. Aktiga ei looda pooltele uusi kohustusi, vaid fikseeritakse rendiobjekti seisund ja mõõteseadmete näidud. Aktis peab olema märgitud üleantud objektide seisukord võimalikult adekvaatselt, et välistada võimalikke vaidlusi. Lepingu ülesütlemise avaldus • Lepingu ülesütlemise avalduse näidis on mõeldud selleks, et taganeda äriühingute vahel sõlmitud kestuslepingust (nt üürileping, laenuleping jne) seoses teise lepingupoole olulise lepingurikkumisega. Üldiselt on soovitatav enne lepingu ülesütlemist anda kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg, et rikkumise tagajärge parandada. Lepingu taganemise avaldus • Lepingust taganemise avalduse näidis on mõeldud selleks, et taganeda äriühingute vahel sõlmitud lepingust seoses teise lepingupoole olulise lepingurikkumisega. Üldiselt on soovitatav anda kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg rikkumise tagajärje parandamiseks.
VÕS §105 ütleb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. VÕS § 116 lõige 1 aga ütleb, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lõige 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (tulu autopesuärist), välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. V: Seega võib öelda, et O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist, kuna asi ei olnud üle antud 2) VÕS § 116 (1,2) - Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole
võib ostja lepingust taganeda. Kontrollin nüüd lepingust taganemise eeldusi. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). § 116 lg 2 (tegemist ei ole ammendava nimekirjaga ehk seda § saab kasutada ka teistel juhtudel, mis ei ole seal nimekirjas) kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui (ühest punktist piisab): p. 1. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (+)
kuid alles pärast seda kui on selgunud, et puudusi ei kõrvaldata või pole see võimalik. Lepingust võib taganeda, kui ostja on mõistliku aja jooksul puudustest teavitanud, kuid pole asja parandamine/asendamine võimalik või ebaõnnestub või müüja keeldub asja parandamisest/asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast lepingutingimustele mittevastavusest teatamist=sellisel juhul on tegemist müüjapoolse olulise lepingurikkumisega. Lepingust taganemine toimub vastava avalduse tegemisega mõistliku aja jooksul. Oluline on, et müüja näitaks initsatiivi lepingutingimustele mittevastavus ostjale heastada. Selguse huvides peaks müügilepingus alati ära märkima kõik asjal olevad puudused, sest vaidluses on määrav kas ostja teadis puudustest või mitte ning millistes tingimustes on kinnisasja müügis kokku leppinud. Selguse huvides võiks lisada ka dokumentatsiooni lepingu
ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. (2) Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib
võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. (2) Muu müügilepingu kui tarbijalemüügi lepingu puhul võib ostja asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda asja asendamist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui asja lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. (4) Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul,
põhjendatud väide oleks, et kahju ei peaks vaatama kindlustuse vaid kindlustus kahju järele § 140 lg 1 lõpus). Siiski on tegemist suhteliselt suure erandiga üldisest kahju hüvitamise põhimõttest. 3. Taganemine (VÕS §-d 116-117, 188-194) Lepingulise võlasuhte puhul võib üks lepingupool ühepoolselt lepingulisest suhtest taganeda, kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on tegemist kui ( VÕS § 116 lg 2) 1) teine pool jääb oluliselt ilma sellest, mida ta lepinguga taotles 2) kohustuse täpse täitmise vastu oli õigustatud poolel eriline huvi 3) teine pool rikkus kohustust tahtlikult või raskelt hooletult 4) rikkumine annab alust eeldada rikkumisi ka edaspidi 5) teine pool ei täida kohustust täiendava tähtaja jooksul VÕS § 116 lg3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline
asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. (2) Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise
ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. (2) Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib
põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
4.1.1. Kahju olemasolu – VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks aga peab olema tekkinud kahju. K-l on tekkinud reaalne otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 alusel. Tekkinud oli positiivne kahju ehk lepingurikkumisega tekitatud kahju. Kahju suuruseks on 150€, mida K nüüd rohkem pidi maksma, kuna ei saanud A korterit üürida 300€ eest. 4.1.2. Põhjuslik seos – VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kuna A rikkus oma
Tellija saab kasutada kõiki VÕS §-s 100 nimetatud õiguskaitsevahendeid järgmiste erisustega: • täitmise, st töö parandamise või uue töö tegemise nõue (§ 646).See nõue on tellijal juhul, sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Muu kui tarbijatöövõtu puhul saab uue töö tegemist nõuda ainult juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega. Sealjuures loetakse oluliseks lepingurikkumiseks (lisaks §-s 116 loetletud asjaoludele) ka parandamise või uue töö tegemise ebaõnnestumisest või sellest alusetult keeldumist (§ 647). Oluline on, et kõik töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulutused, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud kannab töövõtja. • tellija ülesütle misõigus (§ 116 lg 6, § 647 ja 655) Tellija võib töövõtulepingu põhimõtteliselt igal ajal üles öelda (§ 655)
tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. (3) Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise § 116. Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina (1) Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). (2) Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi
(3) Kahjustatud lepingupool võib heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni või selle ebaõnnestumiseni oma kohustuse täitmisest keelduda. Muid õiguskaitsevahendeid võib ta heastamise ajal kasutada üksnes juhul, kui need ei ole heastamisega vastuolus. § 116. Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina (1) Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). (2) Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
asja pakkumisega, mis tarbijale müüdi. Asendamine ei ole reeglina võimalik, kui müüdud asja spetsifikatsioonile vastavate asjade tootmine on lõppenud või on tegemist individuaalsete tunnustega asjadega. Samuti võib ilmneda asendamise võimatus, kui asi valmistati spetsiaalselt tarbija tellimisel tarbija poolt antud materjalist. Asendamise ja parandamise võimatuse korral on tegemist müüjapoolse olulise lepingurikkumisega (VÕS § 223 lg 1). Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda tarbijalt puudusega asja tagastamist. Sellisel juhul kohaldatakse VÕS §-des 189-191 sätestatut. Asja tagastamise võimatuse korral peab tarbija hüvitama kauplejale asja väärtuse. Asja väärtuse vähenemine tuleb hüvitada ainult juhul, kui väärtuse langemise põhjuseks ei olnud asja korrapärane kasutamine. *Valikuõigus lepingu täitmise nõude korral
muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. (2) Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise
LEPINGU TÄITMINE Pacta sunt servanda - lepingut peab täitma/austama. ei ole piiranguid selles milles kokkuleppida. Koht aeg viis kogus kvaliteet hind - lepingu täitmisel olulised Lepingurikkumine Täiendav tähtaeg Oluline lepingurikkumine § 116. Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina (1) Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). (2) Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise
See vastab hea usu põhimõttele, mille kohaselt ei ole võlgnik õigustatud nõudma täitmise vastuvõtmist väljaspool tööaega ja võlausaldajal ei ole õigust keelduda tööajal pakutud täitmise vastuvõtmisest (vrdl VÕS § 119 lg 1). VÕS eristab täitmise tähtaega, mille täpne järgimine on teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Nimetatud nn absoluutse tähtaja rikkumisel on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annab õiguse lepingust taganeda vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 2. Kui võlgnik rikub kohustust, mille täitmine pakub võlausaldajale huvi ainult kindla aja jooksul, on tegemist eelduslikult olulise lepingurikkumisega, mis annab võlausaldajale õiguse leping ilma täiendava tähtaja andmiseta lõpetada (taganemise või ülesütlemisega). Ositi täitmise (VÕS § 83) õigus on küsimus täitmise viisist. Iga kohustuse täitmisel sõltub täitmise viis
See vastab hea usu põhimõttele, mille kohaselt ei ole võlgnik õigustatud nõudma täitmise vastuvõtmist väljaspool tööaega ja võlausaldajal ei ole õigust keelduda tööajal pakutud täitmise vastuvõtmisest (vrdl VÕS § 119 lg 1). VÕS eristab täitmise tähtaega, mille täpne järgimine on teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Nimetatud nn absoluutse tähtaja rikkumisel on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annab õiguse lepingust taganeda vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 2. Kui võlgnik rikub kohustust, mille täitmine pakub võlausaldajale huvi ainult kindla aja jooksul, on tegemist eelduslikult olulise lepingurikkumisega, mis annab võlausaldajale õiguse leping ilma täiendava tähtaja andmiseta lõpetada (taganemise või ülesütlemisega). Ositi täitmise (VÕS § 83) õigus on küsimus täitmise viisist. Iga kohustuse täitmisel sõltub täitmise viis
06.03.2006.a. teatas kostja hagejale, et ta tühistab kõik tellimused. Sõltuvalt sellest, milline on pooltevaheline õigussuhe, on asjas tähtsad järgmised sätted. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, samas sätestatakse oluliste lepingurikkumiste loetelu. VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Viidatud sätetele tugines kostja ka apellatsioonkaebuses, leides, et lepingust taganemine oli õigustatud. Samuti leidis kostja, et hageja tasunõuet ei saa
hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. 5 Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo, töö, reisi ja materjalikulud. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
osutamine pikema aja jooksul, mille järel peab teine pool tasuma osutatud teenuste eest). Kui täidetakse lepingut, mis on sõlmitud seoses majandus- või kutsetegevusega, võib võlgnik täita ja võlausaldaja peab täitmise vastu võtma tavalisel tööajal, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui võlgnik rikub kohustust, mille täitmine pakub võlausaldajale huvi ainult kindla aja jooksul, on tegemist eelduslikult olulise lepingurikkumisega, mis annab võlausaldajale õiguse leping ilma täiendava tähtaja andmiseta lõpetada (taganemise või ülesütlemisega). Ositi täitmise (VÕS § 83) õigus on küsimus täitmise viisist. Kui lepingu järgi tuleb kohustus täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmise vastuvõtmisest keelduda. Võlausaldaja õigus keelduda peab olema õigustatud ning ei tohi olla vastuolus hea usu põhimõttega. Osade kaupa täitmise vastuvõtmisele ei saa vastu vaielda siis, kui kohustuse
põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. (2) Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. (3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja
8. Millised on süü vormid? Too näiteid, millal kohustust rikkunud poole süü vorm omab tähtsust õiguskaitsevahendi kohaldamise seisukohalt. VÕS § 104 lg 2 sätestab süü vormidena: Tahtluse Hooletuse Hooletuse erivormina – raske hooletus. 2) §116lg1 Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). §116lg2p3 Olulise lepingurikkumisega on tegemist, kui: kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 9. Kas lepingupooled võivad seaduses ettenähtud vastutust kokkuleppega muuta? Too näiteid. 1) §106lg1 Võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. 2) Jah, kuid §42 Tüüptingimuse tühisus lg3 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustavaks eelkõige
aktsiaseltsi C aktsiate müügilepingu. Müüja A esitab Eesti kohtusse hagi B vastu, väites, et ta on müügilepingust taganenud ja nõuab tasutud 4 500 000 krooni tagastamist olulise lepingurikkumise tõttu. Kohtutoimikus oleva müügilepingu järgi kohaldatakse lepingule Briti Neitsisaarte õigust, kuid kumbki pool sellele eraldi ei tugine ja esitab oma seisukohad Eesti õiguse alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata, põhjendusega, et võlaõigusseaduse järgi ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annaks A-le õiguse lepingust taganemiseks. Kas kohus tegi õigesti? Kas ja kuidas A-l on võimalik oma õigusi edasi kaitsta? Kas ja kuidas tõendada välismaa õigust? Ära on jäetud §444 põhjendatus Välisriigi õiguse sisu tõendatakse uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud meetoditega (eksperdiarvamus, poolte esinemine kohtus, tõendite taotlemine kolmandalt isikult jne). Tavapäraselt oli välisriigi õiguse sisu selgitamine ja eelkõige tõendamine, et
Muu varaline kahju Teatud õigushüvede kahjustamisest tulenevad tüüpilised kahjuliigid loetlevad ka §§ 131, 133. Tegemist on illustreerivate sätetega: kahju arvutamine toimub diferentsihüpoteesi kohaselt. Taganemine (VÕS §d 116117, 188194) Lepingulise võlasuhte puhul võib üks lepingupool ühepoolselt lepingulisest suhtest taganeda, kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on tegemist kui ( VÕS § 116 lg 2) 1) teine pool jääb oluliselt ilma sellest, mida ta lepinguga taotles 2) kohustuse täpse täitmise vastu oli õigustatud poolel eriline huvi 3) teine pool rikkus kohustust tahtlikult või raskelt hooletult 4) rikkumine annab alust eeldada rikkumisi ka edaspidi 5) teine pool ei täida kohustust täiendava tähtaja jooksul
6.3, näidetes 2.2.17 ja 2.6.7. Nüüd käsitleme laenude võrdlemise probleemi põhjalikumalt. Lisaks nominaalsele intressimäärale on väga oluliseks näitajaks erinevate laenude võrdlemisel on krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr (annual percentage rate) on laenatud rahale aastas langev kõigi kulude (kaasa arvatud lepingutasu, kindlustus) koormus protsentides, eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. Lepingurikkumisega seonduvad kulud (sh sissenõude kulud jms) ei lähe krediidi kulukuse määra arvutamisel ja avaldamisel arvesse. Esitame krediidi kulukuse määra arvutamise valemi erijuhul, kui A on laenu nimiväärtus, R võrdse suurusega laenu osamaksete väärtus, tk k-nda osamakse toimumise aeg aastates peale laenu saamist, l krediidi kulukuse määr. Siis krediidi kulukuse määr l arvutatakse valemist
need ületavad tuntavalt tellija poolt parandamisest või uue töö tegemisest saadava kasu. Lisaks tuleb arvestada ka VÕS § 646 lg 4 toodud tingimusega, nimelt kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. VÕS § 646 lg 2 tulenevalt võib uue töö tegemist nõuda üksnes juhul, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Antud põhimõte ei kohaldu tarbijatöövõtulepingute rikkumisele. Olulise kohustuse rikkumise mõistet täpsustab VÕS § 647. Tulenevalt VÕS § 647 lg 1 loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku
aega (TLS § 98 lõige 1). Tööandja ei saa töölepingut korraliselt üles öelda, st tööandjal peab alati olema põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Erakorraliselt võivad tähtajatu või tähtajalise töölepingu üles öelda nii töötaja kui töö- andja, kuid seda üksnes seaduses toodud mõjuva põhjuse olemasolul. Kui töötaja algatusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks sobib põhjus, mis on piisavalt mõjuv ja on seotud kas tööandja olulise lepingurikkumisega või töötaja enda isikuga, siis tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel esinev mõjuv põhjus peab kindlasti olema seotud töötajaga, tema isiku või käitumisega, või majanduslike asjaoludega. Mõjuv põhjus, mille esinemisel on töö- andjal õigus leping üles öelda, on rangelt seotud töötaja või tööandja ettevõttega. Seega ei ole tööandjal õigus töölepingut üles öelda muudel põhjustel. Mõjuvate põhjuste näidisloe-
annaabi.ee 
