Lepalt on toidulisagi saadud Lepp, eriti hall lepp, on meil küll väga levinud puu, ent metsloomad ei pea temast kui toidutaimest lugu: põder ei puutu naljalt leppa, kui muud võtta on, ning kobraski kasutab teda eeskätt ehitusmaterjalina. Küllap peitub põhjus rohketes parkainetes, mis suuõõnt ärritavad. Inimene on kaugetel aegadel leppa siiski toidulisana kasutanud ning veel nüüdki kulub ta ära toidu valmistamisel. Lepasuits. Nii halli leppa kui ka sangleppa on ammustest aegadest kasutatud liha ja kala suitsutamiseks. Põhjus on selles, et nende suits annab toidule meeldiva värvuse ja hea suitsumaitse. Suitsutamine tähendab toiduaine immutamist suitsutusainetega, mis tekivad puidu mittetäielikul põlemisel. Puidusuits sisaldab alati mitmesuguseid vedelaid ja tahkeid aineosakesi. Tegelikult on toiduainete suitsutus kombineeritud säilitusviis, milles ühendatakse soolamise, kuivatamise, kuumutamise ja suitsu antisep...
teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel. Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid
kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel. Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid
kella viit hommikul oldi minekuvalmis. · Kui heinamaa oli lähedal, tõi keegi kodustest hommikusöögi järele. Selleks oli kartul silguga. Heinateo käik · Metsahein pidi saama vähemalt kolm kastet, enne kui teda võis üles võtma hakata. · Hommikul niideti ja keskhommikul võeti kasutusele rehad. Nii töötati kuni lõunani. · Peale heina kokkulükkamist hakati saadu tegema. · Et saade küüni vedada, pandi alla hagu, igale neli, kas pajust või lepast. · Hein pandi kuhja, või veeti küüni. Sõnastik · Lüsi Vikati vars · Saad Koonusjas sisetoestuseta heinakuhi · Lähker Jooginõu Kasutatud kirjandus · "Eesti Maarahva Elust XIX sajandil" Aleksei Peterson · http://et.wikipedia.org/wiki/Vikat
valmistatakse põhiliselt vineeri, kuid seda kasutatakse ka painutatud-liimitud detailide valmistamiseks. Üha rohkem hakkab levima spoonliimpuidu (kertopuu) kasutamine. Erinevad võimalused spooni kasutamiseks http://www.baltispoon.ee/et/referentsid/ 7 II. Spoonitootjad/müüjad Eestis Balti Spoon OÜ (Kuusalu vald) Toodab treispooni peamiselt kasest ja kuusest ning höövelspooni kasest, tammest, pöögist, saarest, männist, vahtrast, lepast, lehisest ja haavast ning muudest puuliikidest. Ettevõte pakub ka selliseid naturaalspoone nagu Ameerika pähkel, Ameerika kirss, Ameerika valge tamm, Ameerika punane tamm, Ameerika valge saar jpm. Tarmeko Spoon AS (Tartu) Toodab peamiselt kase treispooni. Lisaks valmistab spooni lepast, haavast ja kuusest. Tänu värskelt rekonstrueeritud treiliinile on aastane tootmismaht ligikaudu 17 000 m3. Väärispuu ja Spoon OÜ (Saku vald)
lepalehed tähendavad raha, mis midagi ei maksa, lepikuliisu on võsas salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel. Kodus on lepast valmistatud saun ja küttepuud Kasutatud materjal: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hlepp.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tamm.htm
hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne.Ristvineer ehk vineer. See muudab endast kihilist materjali, mis on kokku liimitud 3 või enamasti üksteisega serviti asetatud spoonilehest.Vineerilehe kaardumise vältimiseks on tavaliselt kihtideära paaritu väljaarvatud juhtudel kui kokku on liimitud kaks paaritud nt 3 kihti.Valmistamine kasest, lepast, saarest, tamest, pöögist, nulust, haab, vaher, lehis.Vineerisisekihid võivad olla eri kihtidest.Vineerile anna nimetuse selle puidu liigi või liikide kasutamine milline on vineeri väliskihil.Vineeri kihid võivad olla erinevatest puiduliikdest kuid, siis peavad vineerikihid olema parriti ühest puiduliigist ja ühesuguse paksusega.kihtvineeride tootmine toimub järgmiste operatsioonidega.1. Nottide aurutamine 50-80 kraadises kuumas vees, baasides.2.Spooni koorimine koormis masinal.3
Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill. (kuulasime). Härja- või pullisarvest klarnetiline aerofon (kuulasime). Sokusarvest trompetiline aerofon (kuulasime). Karjapasun trompetiline aerofon, signaalpill (kuulasime).
pahtel, värv* ** 5 mm _______ 110 (130**) * Niisked ja märjad ruumid: veetõke keraamiline plaat paigaldussegul 5 mm ** Saun: fooliumiga poolkõva kivivillplaat 20 mm hall-lepast saunalauad 5 mm 3.2.4 Katuslagi Katus on 1/10 kaldega lamekatus. Hoone katust katab roostevabast terasest sileplekk 0,5 mm. Katte all asetseb 30 mm paksune difusioonisoontega mineraalvillast plaat. Peamist soojusisolatsiooni pakub selle all olev 300 mm paksune mineraalvillast soojustus. Lisaks on 1 mm paksune õhu- ja aurutõkkekile ning 15 mm paksune vineeralus, mis kõik toetuvad profiilplekile PP-125-0,5
ole rahuldavas seisukorras. Vanas mõisapargiosas on väga omanäoline kunagine tiikide ja saarte süsteem koos seal kasvavate põliste puudega, kuid tiigid on juba hulk aega kuivad olnud, sest sinna on juba kasvanud noored puud. Põõsaid on vanas pargiosas väga vähe. Kogu parki läbivast suhteliselt laiast jalutusteest lõuna pool asub loodusliku uuenemise tulemusena tekkinud pargiosa, mis koosneb liigiliselt valdavalt hallist lepast, niiskemates kohtades sanglepast, ka harilikust saarest, vahtrast, jalakast ja toomingast. Sellel alal tehakse pidevalt hoolduslõikust, eemaldades ebasobivaid väheelujõulisi puid ja kännuvõsusid. Antud pargiosas on kohati tihedama liitusega puistuosades vedelamas prügi, ehitusjäätmeid ning vana kodutehnikat. Põhjas piirneb Jõhvi linnapark Pargi tänavaga, mille ääres asuvad erinevad kinnistud, mis on olnud kunagi hoonestatud, antud alal kasvavad nii põlispuud kui
(paksus 1,7 cm), PVA liimi, puupunne ehk puidust tappe ja porolooni. Tööriistad, mida kasutasin (Foto 6) : höövlimasin Makita KP0800j frees Makita RP0900J kreissaag Makita HS300D puidupuur Makita DF330D liivapaber Mirka 1500 mõõdulint Top Tools Kasti valmistamisel oli mulle abiks isa. Algul oli plaan teha kast vineerist ja kaas tavalisest klaasist, kuid jõudsin otsusele, et teen kasti hallist lepast ja kaane pleksiklaasist. Kasutasin halli leppa sellepärast, et see on vastupidavam kui vineer ja pleksiklaasi kasutasin isa soovitusel sellepärast, et ta on tugevam ja vastupidavam kui tavaline klaas. Putuka kastide mõõtudeks on kirjanduses soovitatud pikkuseks 50 cm, laiuseks 40 cm ja kõrguseks 7 cm (Maavara 1956: 92). Kasti tegingi soovitatud mõõtude 9
Karjased kadunud, Lambad allatuule, Karjasepõli; Mängulaulud: Mardi tantsulaul, Sirbi viskamine, MÄNGUASJAD Lastel olid ka oma mänguasjad. Vanasti olid mänguasjadeks nukud, mis olid ise tehtud lappidest, käe ja pea olid puust, kiikhobused, klotsid, pulgaloomad, puuloomad ja virr. Puulooma põhimõte oli väga lihtne. Tehti ainult üks tunnus, mis üht looma teisest eristas. Kõik muu olid ebaoluline ja jäeti tegemata nägu, jalad ja enamasti ka saba. Loomad lõigati lepast, sarapuust, pajust ja kasest. Paras otsajupp vesteti alt siledaks. Sellest sai tulevase puulooma kõhualune. Edasi olenes kõik sellest, mis looma taheti. Lehma jaoks vooliti üks pulgaots siledamaks ja tehti sinna kiilukujulise lõikega sarved, mis võisid olla sirged või kaarduda sisse- või väljapool. Mõnikord jäeti sarved ka okste harudest. Pulli sarved olid lühemad ja jämedamad kui lehmal, pull ise lehmast suurem ja toekam. Vahel
puupalk, millega sai heli peatada käis ka pilli juurde · Membrandofonid · Trumm koeranahast kilega · Põsepill · Kammipill kammi ümber pandi paber ja siis mängiti sealt läbi puhudes · Aerofonid · Nööri külge seotud laud, keerutatakse pea kohal, tekib vihin · Lehepill e. rohupill oluline sõrmede ja huulte tegevus · Putkest tehtud pillid · Pajupill (vilepill) lepast, toomingast, pihlakast või männist; 3-8 sõrmeava · Reasviled, paaniviled mitu eripikkust vilet kokku köidetud · Pajuviled erineva pikkusega; pidi kindlasti vees leotama · Roopill kokkusurutud õhk annab heli · Torupill arenes roopillist; kodunes 14. saj; jõura ja möllupill; ristiusu toetajatele patupill; kindla helireaga; 16. saj väga levinud; mängiti läbi aasta;
Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime. Kõige levinumaks saunavihaks on kaseviht ning seda oma meeldiva aroomi tõttu. Vihtasid tehakse ka tammest, lepast, kadakast, nõgesest, mustasõstrast ja eukalüptist. Vihad erinevad üksteisest ka oma mõju poolest. Näiteks kaseviht avab poorid ja valmistab ette higistamiseks, tammeviht aga suleb poorid ning kadakaviht ergutab vereringet. Meie toidupoodides on müügil ka külmutatud kase- ja eukalüptivihad. Enne kasutamist tuleb neid umbes pool tundi leiges vees leotada ning ongi olemas igaks saunaskäiguks värske viht. Eestis leiutatud kunstvihtasid on kolme erineva
levinud ka ravimtaimena. Must ehk sanglepp (Alnus gutinosa) Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas hõlmates 3% puistute pindalast. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava
LISA 1 Puhvetkapp 19. sajandi teisest poolest (www.restaureerimine.ee) 17 LISA 2 18. novembril 1930. aastal Võru Kirstu-ja Tisleritööstuses meister Hermann Hendriksoni poolt valmistatud riidekapp. Kombineeritud männist, kasest ja lepast. (www.restaureerimine.ee) 18 LISA 3 Luterma toolid. Valmistatud Lutheri Mööblivabrikus 1930. aastal Tallinnas. (www.restaureerimine.ee) 19
Mõlemad lepad muudavad mulda viljakamaks (lepalehed ei koltu sügisel kui langevad, rohelisena viivad mulda rohkem toitaineid, juured lisavad maapinda rohkesti lämmastikväetisi, lepajuure kõljes on oranzikad hernetera suurused mügarad, mis on bakterite kogumikud- aitavad lepal koguda lämmastikku) Must lepp on olnud hinnatud nõude ja mööbli tegemisel. Hinnatakse puidu kena tekstuuri ja kergelt punakat tooni. Must lepp ei lähe niiskes paigas või vees mädanema. (Mustast lepast on suur osa vaiadest, millel seisab Veneetsia vanalinn). Hall lepp on rabe ja kergesti mädanev. Bioloogiliselt no kõige õigem aeg võsa raiuda suve esimesel poolel(eelmise aasta varuained on ära kasutatud) Musta lepa juured aitavad reovetel kiiresti haihtuda. Lepp on parim puu kala ja liha suitsutamisel. Halli lepa käbi tee- korjata oktoobris käbisid(vanad emasurvad) kuivatada 50-60C soojuses (2-3cm paksuse kihina) Ravitoime säilib 4-5 aastat. Tõmmis aitab kõhulahtisuse
spoonilindi,edasi toimub 2 tehnoloogiat · lõigatakse giljotiinkääridega lehtedeks · pidev spoonilint kuivatatakse ja seejärel lõigatakse lehtedeks,edasi toimub korkimine ja korgi määramine. · Sorteeritud lehed pakitakse tavaliselt kuni 50 kg pakkidesse ehk parkettidesse. · Töötlusjäätmeteks on koorekiht ja järele jaanud pakk mille läbimõõt on kuni 100 mm. · Kooritud spooni valmistatakse kasest,lepast,tammest,saarest,pärnast,lehisest seedrist, haavast ,kuusest, männist,paksuse 0,55, 0,75, 0,95, 1,15, 1,55.Jalapeal kuivanud kuusest n:3,25 mm. · Töötlemise iseloomu ja kavaliteedi järgi jaguneb spoon 8-se sorti.A, AB, B ,BB, BB, C 1,2,3,. · Spooni niiskus sisaldus on 8%-2%.Spooni arvutamine toimub nii pinna kui ka mahuühikutes see tähendab nii ruut,kuupmeetrites.
..........................................................................................44 LISA 9 Pilt lumikellukesest.....................................................................................................45 LISA 10 Pilt kasest..................................................................................................................46 LISA 11 Pilt kasemahla võtmisest...........................................................................................47 LISA 12 Pilt lepast...................................................................................................................48 LISA 13 Pilt pajust...................................................................................................................49 LISA 14 Pilt toomingast...........................................................................................................50 LISA 15 Pilt kuldnokast.........................................................................................
0,02 koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised : Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata 1,3 meetrit 1,15 1,21 1,6 meetrit 1,20 1,26 1,9 meetrit 1,25 1,31 Lepast ja männist spoonipakud pikkusega 1,3 meetrit 1,10 1,15 1,6 meetrit 1,15 1,20 1,9 meetrit 1,20 1,25 t 5 - supordi tagasitõmbamise aeg, sek t 6 - surve spindli tagasitõmbamise aeg, sek t 7 - noa ja survelati vahe puhastamise aeg, sek
0,02 koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata 1,3 meetrit 1,15 1,21 1,6 meetrit 1,20 1,26 1,9 meetrit 1,25 1,31 Lepast ja männist spoonipakud pikkusega 1,3 meetrit 1,10 1,15 1,6 meetrit 1,15 1,20 1,9 meetrit 1,20 1,25 t5 - supordi tagasitõmbamise aeg, sek t6 - surve spindli tagasitõmbamise aeg, sek t7 - noa ja survelati vahe puhastamise aeg, sek
nööriotsad jäetakse lahti. Tegija väestab verega krati. Tassib vilja ja raha. Puuk võid ja piima. Erilise lõhnaga. 6) Ebajalg – seostatakse nõia hingega. Otsiti ebajalaks käija laip ja keerati teistpidi või visati ebajalga ennast noaga. 7) Võlu – jätab inimestele külma higi, piinamislust. Kõik nad kardavad äikest (v.a. libaloom), hunti, libahunti, neljasilmalist koera, valgust (v.a. libaloom, ebajalg), näidatakse risti. KUJUNÕIDUS - kahjustamiseks – lepast, tehti harva, kuju ise tehti jube; hoidja – sagedasem; petteks – tormiga meremehed viskasid oma kujud petteks merre; armumaagiaks – objekti mingi asi peab kujus olema (küüs, juuksed); väekujud – vahendaja väe ja inimese vahel. Kristluse tulek Eestisse 11.saj. oli ristiusk jõudnud eestlaste asuala piirideni nii idas kui läänes, seda kinnitavad hauapanuste vähenemine, ristik motiividega ehete leidmine ja keeleteadus. Eesti keeles
0,02 – koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised : Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata 1,3 meetrit 1,15 1,21 1,6 meetrit 1,20 1,26 1,9 meetrit 1,25 1,31 Lepast ja männist spoonipakud pikkusega 1,3 meetrit 1,10 1,15 1,6 meetrit 1,15 1,20 1,9 meetrit 1,20 1,25 t 5 - supordi tagasitõmbamise aeg, sek t 6 - surve spindli tagasitõmbamise aeg, sek t 7 - noa ja survelati vahe puhastamise aeg, sek
teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel. Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid
Soojalt nabalt toodi tuletukid valguseks. Ööl ja pimedusel sündis poeg Dag(päev), kellel on 2 last: Manil (kuu) ja Sol (päike). Järsku tulevad hundid ja ajavad kuud/päikest taga, kuni nad alla neelavad (Fenrir neelab päikese). Saabus pimedus ja Kaali päev! Maailma loomine 2.= Hea ja kurja vaheline võitlus. Algul on ees 3 paha. Seal on hiiglased, kääbused ja haldjad (hoidjad). Haldjad teevad tammest tugevad inimesed ja lepast nõrgad inimesed. Asgard(tammeots jõuab taevasse e. jumalate paik), Mitgard(meie maa), Niflheimis on lohe (põrgu). Völuspaa-nägijatari kuulutus" on veel üks versioon muistse maailmapildist. Maailmalõpu-visioonides on leitud usuvahetusaja meeleolusid. Tulevase aja ennustuses on otsitud ristiusu mõju. Range kompositsioon, sisemine dramatism ja lakooniline sõnastus annavad laulule erakordse väljendusrikkuse. See lõppeb maailmalõpuga. 5
Sindern paks paku küljest tõmmatud laast nii 1cm paksune umbes. Laast on parem sest siis jäävadmängima tihedamad ja pehmemad puu osad, aga siski sinna koguneb ka rohkem niiskust.. ladukatuse puhu kask ja lepp on välistatud. Punnid millega palke kinni topiti on kuuse oksad. Siseviimistlus Põrandalauad kuusk ja mänd. Oksakohad võivad jääda muhklikuks. odav põranda materjal. Hea põrand on tamm ja saar ( tugevad lehtpuud). Laeauad n eelistatud kuused, head sirged. Lepast saab laheda punaka lae. Lakke ie saa palsampapplit sest jääb ,,karvane" ja mitte erit ilus. Põrandal võib kask minna kergelt hallitama, kardab hullult niiskust. Heleda põranda saab vahtrast. Mööbel: kõige kätte saadavam on kask. Kuusk või mänd läheb kergelt ,,mölki". Väärtmööbel on tammest, raske ja vastupidav. Eestison 2 väärismööbipuitu: must tamm: tamme pika ajalisel seismisel turbas või mulla sees( puidu sees olevate parkainete reageerimine rauaga.
flowing into and out of them, on leached and saturated gley and peaty soils as well as on fluvisols. Sõnajala (Dryopteris) kasvukohatüüp esineb läbivooluga lammi- ja muldorgudes, leostunud ja küllastunud glei- ja turvastunud muldadel nagu ka lammimuldadel. The major part of trees in the stands consists of grey alder, birch and black alder; the spruce forests can be found in the less swampy or drained part of the site. Suurem osa puudest neis puistutes koosneb hall-lepast, kasest ja sanglepast; kuusemetsi (kuusikuid) võib leida vähem soises või kuivendatudosas selles kasvukohtas. 9 Ash, lime, elm, maple are the associate species. Saar, pärn, jalakas, vaher on seguliigid. The stands belong to the quality classes Ia...II; the birch forests being somewhat more productive than the grey alder forests. Puistud kuuluvad boniteediklassi Ia...II;
laudu. Kergelt kõdunev (eriti ümarpuiduna). Tamm on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Ta on lülipuiduline puu. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Pikaajalisel seismisel vees värvub ta parkainete mõjul tumedaks. Saar on lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi. Sanglepp (must lepp) on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav puit. Lepast tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu. Haab on Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 2.2 Puidu omadused Värvus on enamikel puiduliikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aja jooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus (sinakas, hallikas, rohekas) või laigulisus on enamasti puidu
jaanivõrsed. osakaal tõuseb aasta-aastalt). osatähtsus). Kehvema kvaliteediga Selliselt tekkinud võrsete teist pikkuskasvu 2001. aastal alustas Eestis Saugal tegevust uus saematerjali kasutatakse pakendite, nimetatakse metsanduses teiskasvuks saetööstus, mis hakkas tootma hallist lepast kaubaaluste jms valmistamiseks, parema (mitte segi ajada teiskasvuga biol. mõistes saematerjali, kuid 2002. aasta lõpus kvaliteediga puitu aga siseviimistluseks e. jämeduskasvuga). spetsialiseerus ümber teistele puuliikidele, (voodrilauad) ja lavalaudade Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga kuna majanduslik tasuvus oli ebarahuldav
Ehkki Eestis kasvav halli lepa puiduressurss on suur (31,5 milj m3 2016. aastal), on selle kasutamine suhteliselt tagasihoidlik. Valdavalt kasutatakse puitu kütteks ja sel alal võib tema majanduslik tähtsus tulevikus suureneda (puidukütte osakaal suureneb). 2001. aastal alustas Eestis Saugal tegevust uus saetööstus, mis hakkas tootma hallist lepast saematerjali, kuid 2002. aasta lõpus spetsialiseerus ümber teistele puuliikidele, kuna majanduslik tasuvus oli ebarahuldav. Siiski sobib ka halli lepa puit saetööstuse tooraineks, puitu kasutatakse siseviimistluseks, taaraks, kaubaalusteks jne. Palju kasutatakse halli leppa ka söetööstuses, liha ja kala suitsutamiseks. Mõnel pool Euroopas (Rootsis) kasutatakse
kultuuripärandi oskuslik ja emotsionaalne tutvustamine võimaldab suunata tänapäeva inimese käitumis- ja tarbimisharjumusi. Alustatud on traditsiooniliste puidu ja metsakõrvalkasutust tutvustava filmiseeriaga. Eestis on levinud puusuveniiride ja tarbeesemete tootmine. Traditsioonilised puit-, laast-, vitsnõude valmistamise oskused on pärandatud põlvest põlve ja tootmine käib ka tänapäeval. On huvitavaid lahendeid ja tehakse kunstipäraseid esemeid. Näiteks võib tuua hall- lepast mitmesuguste nõude jm. esemete tootmise, millega väärtustatakse küttehinnaga toore kümneid kordi ning suudetakse leida ekspordi võimalusigi. Kohati on kaasnenud ohte suveniiride ja nõude valmistamise tarbeks väärtuslike puuliikide nagu kadakas, maarjakask toorme hankimisega liialdamises. Selleks, et tuua metsa tagasi hobune, et osaliseltki taastuksid kunagises külapildis tavalised puitehitised, tarad, karjaaiad, et kooliprogrammides tutvustataks