Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki:
välismaale õppima, kus on olemas vajalikud koolid ning süsteemid. Välismaal omandatud haridus viib aga selleni, et siis jäädakse sinna ka tööle ning pere looma ja järgmisena on juba Eestisse tagasipöördumine täiesti välistatud, sest nähakse võõraste maade luksust ning ollakse pimestatud teistest kultuuridest, haridussüsteemist, palganumbritest jne. Töökohtade arv väheneb. Et ülikool toimiks, on vaja palju erinevaid töötajaid ning töökohti: lektorid, õppejõud, infoesitajad, loengute pidajad, koristajad jm. Kui ülikoole poleks, ei oleks ka neid töökohti, see oleks juba häving, sest niigi on kuulda pidevast tööpuudusest. Ja pealegi ei saa vältida tõsiasja, et kõik lektorid ja õppejõud peavad oma hariduse ka siiski ülikoolis omandama. Eestlaste haridus. Lasteaed, põhikool, keskkool ning kutsekool annab meile küll mingisuguse põhja, kuid sellest jääb väheks. Et midagi elus saavutada, peab teadma enamat. Ülikool võib
Töövägivald puudutab nii töötajaid kui tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad. Töövägivald rikub tööõhkkonda, kahandab tootlikkust ja soodustab tööluuse. Töövägivald põhjustab selle ohvreile kõrget stressi Kiusamise ohver võib olla mis tahes organisatsioonis igaüks TAAB11 4 Statistika Töövägivallaga tegelevad: Ohvrid: 20% - õpetajad, lektorid ja 44% - kolleegid üldse kooliga seotud töölised 37% - 12% - tervisehoiu inimesed ülemused (õed, kiirabiarstid jne) 10% - 10% - sotsiaaltöölised ülemused ja 6-8% - heategevusega tegelevad inimesed, kolleegid koos mittetulundussektorist 9% - alluvad 5% - riigiametnikud TAAB11 5
3 Suurenes minu laiskus 10 8 18 4 Tihti halb tuju 9 8 17 5 Soov palju magada 7 4 11 6 Soov süüa palju maiustusi 6 3 9 7 Tülitsemine oma 9 9 18 noormehega tühja-tähja pärast 8 Lektorid räägivad vaikselt 9 6 15 või kiiresti. 9 Kergesti solvun 8 4 12 Minu esmatähtsad probleemid,millised ma hakkan lahendama esmajärjekorras on: 1.Vähe sõpru,üksindus 2.Tülitsemine oma noormehega tühja-tähja pärast 3.Suurenes minu laiskus
- 11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. Vaimulikkonna hierarhia paavst ; peapiiskopid ; piiskopid ; preestrid ; ülem- ja alamdiakonid ; akolüüdid (küünlakandjad) ; lektorid (prohvetite raamatute ettelugejad) ; eksortsistid (kurjade vaimude väljaajajad) Maal oli tähtsamaid makse kümnis, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist. Maaisandal oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Hiljemal ajal sai suurt tulu indulgentside müügist. Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega. Põhilised maksud siiski maavaldustest ja mitmesugustest maksudest (kümnis, pearaha).
Piisas ühest sümbolist, et näidata, kus tegevus on. Figuurid pinnaliselt nagu Egiptuses. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik. Keskaja ülikool võrreldes tänapäeva ülikooliga Väike erialavalik, väikesed koolid, õpetati ladina keeles, materjali vähesus (suur tähtsus loengul), õppisid vaid mehed. Sarnasused: teaduslikke kraade andvad asutused, lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja eksamineerisid üliõpilasi.
Pärsias oldi uuendustele aga visalt vastu. Keskaegne ühiskonnakord ja mõttemall pidurdas 16.-18. sajandil hariduse, teaduse, kirjanduse ja kunsti arengu. 19. sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud. Käivitati Tabrize trükipress ning ilmumist alustas esimene Teherani ajaleht, mis aga peagi suleti. Ajakirjanduse laiem levik sai alguse 19. sajandi II poolel. 1852. aastal avati Teheranis Teaduste Maja- polütehniline kool, kus Euroopast kutsutud lektorid jagasid peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi, vähem pöörati tähelepanu humanitaarteadustele. Pärsia keelde hakati tõlkima Euroopa kirjanike loomingut. Pärsia kirjavarasse hakkasid ka ilmuma uued teemad nagu rahvuslus, demokraatia ja sotsiaalne õiglus. 19. sajandi keskel puhkes Pärsias protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti nime all Bab ( Värav). Bab kuulutas, et
Kui pea on kalluatud ette, väljendab see inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad tavaliselt ka kriitilise hinnangu liigutused. Kuni ei õnnestu inimest sundida pead tõstma ja küljele kallutada, on teil selle inimsega suhtlemisel raskusi. Kui teil on tulnud sageli kuulajate ees esineda, küllap olete siis ka märganud, et isegi terve auditoorium võib istuda langetatud päi ja rinnale ristatud kätega. Kutselised lektorid ja õppejõud võtavad tavaliselt enne esinemist kuulajaskonna huvi tõstmiseks midagi ette. On vaja, et inimesed tõstaksid pea, siis muutuvad nad ka tähelepanelikumaks. Milliseid liigutusi kasutab oma vanematega vaidlev laps, võistluse algust ootav sportlane ja poksija matsi eel? Kõigil juhtudel seisab inimene, käed puusas. See on üks kõige iseloomulikumaid poose inimese sõjaka suhtumise väljendamiseks. Mõned uurijad peavad seda valmisoleku tähiseks
Praeguseks on koolil häid partnereid peaaegu kõigis Euroopa riikides. USA-s on akadeemial head suhted Virginia Militaarinstituudi ja Florida St Petersburgi kolledziga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) Aastatega on sidemed laienenud Saksamaa, Norra, Rootsi, Soome, Poola, Ungari, Suurbritannia, Hollandi, Läti, Leedu, Venemaa jt kõrgkoolidega. Sisekaitseakadeemia õppejõud on lugenud partnerkoolides loenguid ning välismaised lektorid on õpetanud Sisekaitseakadeemias. Akadeemia üliõpilased on käinud välismaal (Soomes ja Rootsis) ka praktikal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus Briti Nõukoguga, samuti kolleegidega Soomes, Lätis, Venemaal jt riikides. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) 2005. aastal sai Sisekaitseakadeemia Socratese Erasmuse harta liikmeks.
2 Ülikoolis õppis palju rootslasi, sakslasi ja soomlasi. Eestlaste kohta andmed kahjuks puuduvad ja tõenäoliselt ei olnudki sel ajal tudengite hulgas eestlasi. Kuigi Skytte kutsus avakõnes ka talupoegi ülikooli õppima, ei olnud see neil siiski võimalik ja enamus eestlasi olidki sellel aja talupojad. Aastatel 1632-1656 oli ülikooli immatrikuleeritud 1016 üliõpilast. Kõik üliõpilased, professorid ja lektorid oli kuninga kaitse all. Kokku kestis õpiaeg üheksa aastat. Sisemise struktuuri, ametiisikute õigused ja kohustused, üliõpilaste käitumisnormid ja kogu igapäevaelu määras kindlaks ülikooli põhiseadus ehk constitutiones. Õppetööks olid põhiliselt loengud ja dispuudid. Paljud üliõpilased õppisid samaaegselt mitmes eri ülikoolis, mida võimaldas Euroopas ühise õppekeelena kasutusel olnud ladina keel
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide
Sporditeadlased olid teravalt tõstatanud küsimuse rahvatervise halvast olukorrast ja naiste vähesest sportlikust aktiivsusest. Ametiühingute spordiühingute üleliidulise nõukogu tervisespordi osakond asus otsima uusi võimalusi naiste kaasamiseks sportimisse. Kuuldust ajendatuna korraldati 1970. aastal Tallinnas üleliiduline seminar naisvõimlemise rühmajuhtide koolitamiseks. Seminari õppekava koostati toetudes naisvõimlemise kogemustele Eestis ja Leningradis. Paljud lektorid olid Eestist. Iga üleliidulise seminariga, mis toimusid 1984. aastani kaasnesid ka trükitud metoodilised soovitused ja võistluste kohustuslike kavade kirjeldused. 1980. aastatel toimus naisvõimlemise kandepinna plahvatuslik laienemine. Selgepiiriliselt kujunesid välja erinevad tegutsemisvaldkonnad tervisevõimlemisena naisvõimlemist harrastavad rühmad ja valikrühmad, kelle eesmärgiks olid esinemine ja võistlemine. Kui 1970
BFM’is saavad õppida nii üliõpilased, kui ka lapsed. Igal lapsel on võimalus õppida BFMi Laste Filmikoolis. Selle kooli eesmärk on arendada laste visuaalset kirjaoskust, loovust ja meediateadlikkust. Lastel on suurepärane võimalus uurida tundides pilte, kaameraid, helitehnikat, kasutades mängulisi ja teisi väikseid ülesandeid. Õppejõududeks ja juhendajateks on oma ala professionaalid – rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid, professorid, rezisöörid, operaatorid, kunstnikud, ETV eetris kõlavate saadete juhid, dokumentaalfilmi produtsentid jm. Regulaarselt kutsutakse erinevatelt erialadelt õpetama ka külalislektoreid Eesti parimatest partnerülikoolidest ja muudest väliskõrgkoolidest, toimuvad rahvusvahelised konverentsid ja seminarid. BFM’is on olemas kõikvõimalikud ressurssid ja kaasaegsed võimalused kvaliteetsete õppingute
4. Kairi Prints, „Spetsialistid õpetavad: mida vajab käitumisraskustega laps ja kuidas aidata tal hästi hakkama saada?“ 02.05.2017 a. http://naistekas.delfi.ee/kodu/lapsed/spetsialistid-opetavad-mida-vajab-kaitumisraskustega- laps-ja-kuidas-aidata-tal-hasti-hakkama-saada?id=78081380 5. Lasteaed Pääsupesa „Erivajadusega laps“, 05.03.2018 a. http://www.paasupesa.edu.ee/lapsevanemale/oppetoo/erivajadusega-laps.html 6. Koostajad: Tallinna Pedagoogilise Seminari lektorid Lii Lilleoja ja Margit Konno „Emotsionaalsed ja käitumisraskused“, 30.11.2011 a. https://www.tlu.ee/opmat/tp/lapsed.pdf 8
Kehtestame rikastele kõrged maksud? Põhjamaad: Rootsi, Norra, Soome … http://www.mkm.ee/videod/ Eesti jaoks sobiv lahendus? 1. "Ettevõtluse roll Eestis" Lektorid: Juhan Parts, Andres Arrak Võimalus rikastuda, kaasneb kõrge maksutase … 2 18.11.2016 "Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks."
sümboleid ld k canes domini, võib olla ka ustavuse ja usutruuduse sümbol, kes ajab kirikusse uskmatuid. Väiksemal tagasihoidlikum profiil, kaheastmeline talum, millel on taimemotiivide vahele põimitud maskid. Kujutatud kuradilõust viinapuulehtede vahel. Baasidel kolmikleht, vasaku talumi all lindlohe kontuur ja liilia, paremal kolmikrosett ja palmett, mida on peetud Katariina atribuutideks. Haridus Kloostris oli kool vendadele ja teine ilmalikele. Õpetajateks lektorid: konvendis 79 aastat kursusi, magistri ja doktorikraad omandati Euroopa ülikoolides. Taani kuningas Erik Menved andis 1319 toomkoolile ainuõiguse anda linnalastele kooliõpetust. Alllinna kodanikel vaja üha rohkem kirjutamis ja arvutamisoskust ja õpetust ilmalikus keeles. Toomkoolis õpetus ladina keeles ja pigem suunatud teoloogiale ja vaimulike kasvatamisele. Toomkapiitel protestis alllinna koolide või õpetajate tegutsemise vastu, sh dominiiklaste ilmikute kooli vastu. Nn
ettevõtete töötajaid, kelle rahvus, keeleoskus ja eelnevad ohutusalased teadmised varieeruvad, pakub Soome Tööohutuskeskus MTÜ standard- tööohutuskoolitust, mis annab isikule selles vallas algteadmised. Tamrex Ohutuse OÜ viib läbi Soome tööohutuskoolitusi, milles osalenu saab Soome tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. Tamrex Ohutuse OÜ lektorid on atesteeritud Soome Tööohutuskeskuses ning omavad õigust antud koolituse läbiviimiseks. Koolitus koosneb: · Tööohutus: vastutus ja kohustused · Tööohutusriskide tähelepanek · Ohutegurid ja nende vältimine
Magister dixit). 4)Saranasus autoriteediga on tõesuse kkriteerium. Mõistet plagiaat (inimese röövimine) tänapäevases mõttes ei tuntud. 5)Igasugune uuendlslikkus oli märk upsakusest, täehndas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes.
Projekti meeskond Projekti meeskonna moodustavad inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projektijuht vastutab kogu projekti tähtajalise, eesmärgistatud ja ressursist lähtuva elluviimise eest. Meeskonnaliikmed on vastutavad konkreetse valdkonna või teatud ülesannete eest (näit. koolituste korraldamine, raamatupidamine jne). Sageli kaasatakse projekti ka väliseid eksperte: lektorid, tõlgid, disainerid. Oluline on kaasata sidusgruppide esindajad, kes tagavad projekti jätkusuutlikkuse. Projekti edu algab meeskonna õigest valikust, selleks määratletakse vajalikud rollid meeskonnas ja sõnastatakse nende ülesanded. Selle põhjal saab otsida sobiva kvalifikatsiooniga, kogemuste ja isikuomadustega inimesi, keda tuleb motiveerida ja kinnistada meeskonda. Projekti eelarve Pärast seda, kui kõik vajalikud tegevused ja ressursid on läbi mõeldud, saab hakata koostama
Ülikool * euroopastumine ei tähendanud üksnes lingvistilise ja religioosse kultuuri teatud elementide levikud või võimu uute artefaktide kasutuselevõttu ja edasikandumist, vaid ka kultuurivahetuse uute institutsioonide väljaarenemist, *ülikool oli üheks kõige võimsamaks kõrgkeskajal sündinud kultuurilise homogeniseerimise vahendiks. Need olid korporatiivsed, teaduslikke kraade andvad institutsioonid, mille lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja eksamineerisid üliõpilasi. _ 1300. aastaks oli Euroopa äratuntavalt kultuuriline tervik. Seda võib kirjeldada mitmel viisil, kuid tema mõnedeks ühisteks kultuurilisteks palgejoonteks on pühaku, nimed, mündid, ürikud ja hariduselu. Hiliskeskaja saabudes olid Euroopa nimed ja usukultus ühtsemad kui iial varem. Valitsejad vermisid üle terve Euroopa münte ja toetusid oma kantseleikirjutajate abile.
Tööleping käsundusleping töövõtuleping Töötaja allub tööandja Käsundiandja annab Kokkulepe tulemuse ja juhtimisele ja kontrollile juhised. Välja arvatud valmimise aja suhtes. käsunditäitmine eriala teadmiste põhjal : lektorid Tööandja annab vahendid Käsundiandja annab Töövõtja vahendid aga vahendid materjali osas kokkulepe. Tööandja maksab töötas Töötasu kokkuleppel. Kui töö tehtud ja 1x kuus kokkuleppel. Tööandja annab 28 ---------------- ---------------------- kalendripäeva puhkust
Suurim ja tunnustatuim töö sel alal on piiblitõlge, millega tegeles intensiivselt 17281736. 1. 18. saj II poole põhjaeesti kirjakeel 18. saj II poole kirjakeele traditsioon rajaneb piiblitõlkele. Hupel keelealane (põhjaeestikeelne) peateos 1780 "Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch", mis oli olulisim õppevahend muulastele eesti k õpetamisel sellest lähtusid TÜ esimesed eesti k lektorid. Väärtuslikem osa on sõnastik, mis esitab tol ajal kasutusel olnud leksika ülevaate. Sõnaraamat jäi kauaks suurimaks eesti k sõnavarakoguks. Grammatika eessõnas kurdab Hupel, et kunsti ja teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel kirjutas ka arstialaseid teoseid, nt "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi inimeste kui
Ebaõnnestumisel võivad olla erinevad põhjused. Sissejuhatus on * igav ja pikaleveninud, * liiga keeruline, * laialivalguv ning juhib kuulajate mõtted teemast kõrvale. Kõneleja hakkab vabandama, * et ta pole korralikult valmistunud; * et tegelikult pole ta mingi kõnemees, aga tal paluti esineda. Kõneleja ei saavuta kuulajatega head kontakti, kui ta teeb kuulajatele etteheiteid. See on ka põhjus, miks lektorid ei taha hilinejatele või segajatele kohe alguses märkusi teha. 3.3. Teemaarendus Öelda saab lühidalt, hoopis rohkem kulub sõnu varjamaks seda, et sul pole midagi öelda. Arvo Valton Kõneleja peamine eesmärk on olla mõistetav, seega peab kõne olema sisukas, aga samal ajal lihtne ja arusaadav, emotsionaalne ning piisavalt tihe. * Sisukas kõnes on palju olulist informatsiooni. Kõneleja on kompetentne valdkonnas, millest ta räägib.
(tõlgitud inglise ja prantsuse keelest) 12 suureformaadilist ja suure kirjaga pildiraamatut lasteaedadele 6 katsetatud töövihiku ja õpiku komplekti 1.3. kassile 300 töölehte lasteaedade jaoks 700 töölehte põhikooli 1.4. klassile 2250 töölehte põhikooli 6.9. klassile · 55 000-tunnises kogumahus koolitusest on osa saanud 900 inimest Koolitustel on osalenud õpetajad, lapsevanemad, kõrgkoolide lektorid, koolide juhtivtöötajad, ametnikud Koolitusmaterjalid on korrastatud, kättesaadavad · Kümbluskoolitajate arv on kasvanud 100% Keelekümbluskeskuse koolitustest korraldasid 2005. aastal Eesti koolitajad Kümblusprogrammi toetavaid koolitusi korraldatakse Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledzis Kümblusmetoodikat toetavad ja programmi materjale tutvustavad koolitustes KEA, Hea Alguse koolituskeskus ja Avatud Meele Instituut
millal? kuidas? · kellele millal aruandlus, mis osas, millises vormis? · plaani analüüs ja hinnang realiseerimisele, - alus uuele plaanile ÜLDPLANEERING Aeg: aasta, Sihtgrupp: Valdkond, sisu: Ajend, põhjus: Orientee-ruv poolaasta, kellele? mida? miks? maksumus kuu, nädal DETAILPLANEERING Aeg: kuup Teema Vorm, Läbiviija(d) Maksumus Koht meetodid Firma, lektorid Korraldav Projektimeeskond Laine Simson, Ph.D 32 Personalijuhtimine 2013 KOOLITUSPLAANI VÕIMALIKUD OSAD: EESMÄRK · Arengueesmärkidest lähtuvalt saavutada tulemused · sihtgrupp, subjekt · kes osalevad, positsioon, arv · milline hariduslik taust · millise teadmiste-oskuste tasemega, kogemustega
Sisekoolituse Kinnitab Kindlustab Korraldab, loob Osaleb Koordineerib korraldamine, vastavalt puuduva tingimused seadusand infovahetust, läbiviimine eelarvele töötaja toimumiseks luse kindlustab vahendid asendamise (programm, tutvustaja (paljundus, tehnika, koolituse lektorid, na ruumi korrasolek) ajal, materjalid, info) vahendab infot Väliskoolitusele Otsustab Esitab Määrab Konsultee Vormistab lähetamine ettepanekud, prioriteedid, rib dokumendid kindlustab edastab
Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid! Erki Savisaar ja Jaagup Kippar BCS Koolituse lektorid Õppematerjali kasutamise juhis Siinses materjalis on hulgem lehekülgi ja peatükke. Esimese hooga võib see tekst väljatrükituna kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus
Oluliseks probleemiks seoses täiendkoolituste süsteemi juurutamisega on see, et pole selge, kes hakkab täiendkoolitusi korraldama. Kaalutakse erinevaid alternatiive, millest tõenäolisim on täiendkoolituste korraldamise delegeerimine TAIle, kuigi tegevusplaani ei ole kokku lepitud. TAI on valmis seda rolli kandma, kui talle antakse piisavad ressursid ülesande täitmiseks. Ebaselge on, kas TAI koostab ise koolituskava ja palkab lektorid või antakse kõrgkoolidele jt potentsiaalsetele koolituste pakkujatele võimalus ise täiendkoolitusi pakkuda. Fookusgrupis osalenud näevad selles, kui koolitused toimuvad koolituskava alusel ning lastekaitsetöötajatel puudub võimalus ise koolitusi valida ning koolitusi korraldatakse tsentraliseeritult, mitmeid võimalikke probleeme. Esiteks kardetakse, et juhul, kui TAI korraldab koolitusi, ei arvestata koolitustel piisavalt sihtgrupi heterogeensusega
annaabi.ee 
