ALUSED R 79-80 Tööleht 1. ALUSED on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone 2. Tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest 3. ALUSTE LIIGITAMINE 1) Vees lahustuvad hüdroksiidid 2) Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid 3) Teised alused 4. ALUSTE SAAMINE 1) Leeliseid saadakse: metall + vesi 2) Leeliseid saadakse: aluseline oksiid + vesi 3) Lahustumatuid hüdroksiide saadakse: sool + leelis 5. ALUSTE KEEMILISED OMADUSED Aluste sarnased omadused on tingitud hüdroksiidioonidest 1) Alus + happeline oksiid 2) Alus + hape 1 3) Alus + sool 4) Aluste lagunemine kuumutamisel 5) Amfoteerne hüdroksiid + hape 6) Amfoteerne hüdroksiid + alus 2
2)vees mittelahustuvad hüdroksiidid(nõrgad alused)- enamuse metallide hüdroksiidid. Hüdroksiidid ehk alused on ained, mis reageerivad hapetega, andes soola ja vee. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -1). Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid. Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim
HNO2, f. FeS. 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega, moodustades aluseid. b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid on seotud happekatioonidega. d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid. f. Leeliseid saadakse vastava aluse reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse reageerimisel leelisega. i. Hapnikhappeid võib saada hapniku reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide hapetega. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide kui ka sooladega. 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a
naatriumaluminaat Annavad soola Annavad soola Hapetega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Al2O3 + 6 HCl = 2 AlCl3 + 3 H2O Ei reageeri Ei reageeri Ia ja IIa rühma oksiidid (va, BeO) annavad Annavad happe veega veega leeliseid H2O + SO2 = H2SO3 CaO + H2O = Ca(OH)2 Ei reageeri Ei reageeri Ülejäänud metallioksiidid veega ei Ei reageeri SiO2 reageeri
Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega(Vee asemel -Happega), moodustades aluseid(Aluste asemel -Soola ja Vee). b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. Õige. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid(Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega(katiooni asemel-Happejääkaniooniga). d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. Õige. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.—Õige. f. Leeliseid saadakse vastava aluse(Lihtaine) reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava(I ja II A rühma metalli, alates Ca-st) metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse (mittelahustuva elemendi) reageerimisel leelisega(Veega). i. Hapnikhappeid võib saada hapniku(happelise oksiidi) reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide(siis) hapetega, kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. k
Metallid Metallide üldiseloomustus Hästi töödeldavad, plastilised (va Sb ja Bi) Metalse läikega Suure albeedoga (poleeritult) Head soojusjuhid Head elektrijuhid Pulbrina tuhmhallid või mustad (va Mg, Al, Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine
KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine · Leeliseid saab: Vee reageerimisel metalli või metalli oksiidiga. · 1) Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 · 2) CaO + H2O = Ca(OH)2 · Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saab leelise reageerimisel soola vesilahusega. Nimetused Püsiva oksüdatsiooniastmega: - KOH - kaaliumhüdroksiid - Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastnega: - Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid - CuOH - vask(I)hüdroksiid Rahvapäraseid nimetusi · NaOH seebikivi · KOH sööbekaalium
LEELILISTE laguneb. lina leotoniseerida. tugevust. Keemiliselt on TALUVUS L: hea vastupidavusega, Talub happeid ja siid vähem vastupidav kui eriti lahjadele lahustele leeliseid halvasti. lambavill, eriti leeliste ja/või madalal toimele. temperatuuril. 9. PÄIKESEKIIRTE Kiud kolletub ja selle Peab vastu valgusele. Ei talu eriti päikest. Ei talu päikesevalgust. MÕJU tugevus väheneb
C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett. Tuleoht on seotud nii lahtise tule kui ka kergsüttivate ainetega. Kodus on suurim süttimisoht köögis ja garaazis. Kõiki tuntumaid aineid tuleb käsitseda väga ettevaatlikult. Pärast ainete käsitsemist
b) aineid, mis koosnevad kahe või enama elemendi aatomitest c) keemilisi ühendeid 4) Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest a) molekul on aine väikseim osake b) aine koostis on püsiv c) aine koosneb molekulidest või aatomitest 5) Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse a) destilleerimiseks b) filtreerimiseks c) setitamiseks 6) Indikaatorite abil ei saa kindlaks määrata a) lahjendatud happeid b) leeliseid c) lahustumatuid aluseid 7) Happelise keskkonna kindlakstegemiseks kasutatakse a) maitsmist b) fenoolftaleiini c) lakmust 8) Aineid, mis liidavad endaga hapnikku, nimetatakse a) katalüsaatoriks b) redutseerijaks c) indikaatoriks 9) Happelises keskkonnas on pH väärtused a) väiksemad kui 7 b) võrdsed 7-ga c) suuremad kui 7 10) Tugeva happe ja nõrga aluse sool annab vesilahuses a) happelise keskkonna b) neutraalse keskkonna
Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Liigitamine Leelised on vees lahustuvad hüdroksiidid (I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). Kõik ülejäänud on vees lahustumatud hüdroksiidid. Saamine Leeliseid võib saada vee reageerimisel metallide või nende oksiididega Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 või CaO + H2O = Ca(OH)2 Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saadakse leelise reageerimisel soola vesilahusega. Na+OH- + Fe2+SO42- = Na+SO42- + Fe2+(OH)- NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 2 NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 Vastavad metallid ja nende oksiidid veega ei reageeri.
Füüsikalised omadused(4) Termiline püsivus: Polüamiidid sulavad enne lagunemist. Polüamiidid pehmenevad sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril. Põlemisel erituv lõhn meenutab selleri või põlenud luu lõhna. Keemilised omadused Aine Toime polüamiididele Vesi Ei põhjusta keemilisi või füüsikali muutusi Leelised Polüamiidid taluvad leeliseid hästi Happed Taluvad lahjasid happeid, kanged happed võivad molekuliahela katkestada ja kiu lagundada Värvained Suhteliselt hõlbus värvida Pleegitusvahendid Üldiselt ei kahjusta pleegitusvahendid polüamiide Orgaanilised lahustid Enamik orgaanilisi lahusteid polüamiide ei kahjusta Füsioloogilised omadused
esmalt kõrvalises kohas). Hõõruge küürimis-vahendiga. Loputage veega hiljemalt 2 min. möödudes pihustamisest. Vältige aine sattumist nahale. Silma sattumisel loputage kohe rohke veega (15 min) ja pöörduge arsti poole. Nahale sattumisel peske kohe rohke vee ja seebiga. Hoidke lastele kättesaamatult. pH: 8 ± 0,2 Hooldavad puhastusvahendid: Sametan B Jalatsijoonte eemaldaja Kasutuskohad: Sobib kasutamiseks kõigil veekindlatel ning lahusteid ja leeliseid taluvatel põrandatel töökodades ja tsehhides ning ettevõtetes, kus tekib õlist rasvast ja suurt mustust. Kasutatav igasugustes puhastusmasinates, ka kõrgsurvepesurites. Omadused: Lahustab kergesti ja kiirelt ka tugeva mustuse.Sobib eriti kummihõõrete,rasvase ja õlise mustuse eemaldamiseks.Ka pikemaaegsel kasutamisel ei teki ebameeldivat lõhna.Pind ei jää libedaks.Sobib väga hästi ka taastootmise masinatele.Pinnasõbralik.Kuna ei sisalda
1. LEELISMULMETALLIDE LDISED OMADUSED ( VRRANDID, REAG.HAPNIKUGA, HALOGEENIDEGAM VEEGA, LAHJENDATUD HAPETEGA). Ca, Sr, Ba ja Ra- leelismuldmetallid, nimetus tuleneb sellest,et nende metallide oksiidid mood. vees leeliseid, nii nagu leelsimetallid. Keemilise aktiivsuse tttu leiduvad rhma elemendidlooduses ainult henditena. Metallid on hbevalge vi hallikasvalge vrvusega. Vrreldes leelismetallidega on neil suurem tihedus, kvadus ja krgem sulamis- ja keemistemp., mille heks phjuseks on asjaolu, et nende aatomite vliselektronkihil on kaks korda rohkem valentselektrone kui vastavatel leelismetallidel. Lihtainena on IIA rhma metallid keem.aktiivsed, kuid vhemakt. kui leelismetallid. - Reag
H SO väävelhape,üks tugevamaid happeid,tugev oksüdeerija,õlitaoline vedelik,seob tugevalt õhuniiskust H CO süsihape,suure rõhu all lahustub vees hästi,väga nõrk hape,annab karastusjookidele hapu maitse,ebapüsiv,laguneb kiiresti ALUSED: Igas aluses on (OH-) Na+ + OH- NaOH naatriumhüdroksiid CaO + H O Ca(OH) Ca(OH-) kalitsiumhüdroksiid Fe(OH) raud(II) hüdroksiid Cu(OH) vask(I) hüsroksiid NaOH-üks tugevamaid leeliseid,valge tahek aine,mis lahustub hästi vees,lahustudes erladub palju soojust,seebivesi Ca(OH) kalitsiumhüdroksiid,kustutatud lubi,seda saadakse ,kui kaltsium oskiidile vähe haaval vett lisada. CaO-kustutatud lubi SOOLAD: Cl- -kloriid So2- -sulfaat NO- -nitraat PO2- -fosfaat CO2- -karbonaat NaCl-naatriumkloriid ehk keedusool CaCl-kaltsiumkarbonaat ehk marmor K PO kaltsiumfosfaat 4. oksiidi teke( lihtaine+hapnik) lihtaine reageerib hapnikuga
Alumiinium Alumiinium on suhteliselt noor metall, seda avati 1825. aastal, kui olid saadud esimesed alumiiniumi tükikesed. Tööstuses seda hakati kasutama ainult 19. sajandi lõppus, kui leiti võimalust seda puhtaks metalliks töödelda. Alumiinium on hõbevalge plastiline metall. Õhkkonnas see kattub oksiidkihiga, mis kaitseb korrosiooni eest. Alumiinium on keemiliselt kindel vastu lämmastik- ja orgaanilisi happeid, leeliseid, kuid laguneb puudutes soolhappe või väävelhappega. Kõige olulisem omadus alumiiniumil - madala tihedusega, see on kolm korda kergem rauast. Kõrge plastilisus (saavutatud lõõmutamisel temperatuuridel 350-410 ° C) võimaldab teha sellest väga õhuked lehed, näiteks fooliumi paksus võib olla kuni 0.005mm. Tugevuse tõstmiseks lisatakse alumiiniumisse ränit, mangaani, vaset ja muid metalle. Alumiinium ja tema sulamid on
A rühma metallide alused. vastava happe sool. Toimub alati. happeline oksiid (ainult hapnikhapped). Saamine 1 Alati toimuvad reaktsioonid: 1) Lihtaine põlemisel: 2H2 + O2 2H2O 1) Hapnikhappeid saadakse vastavate 1) Leeliseid saadakse: a) alus + hape. b) aluseline oksiid + hape. c) happeline oksiid + 2) Liitainete põlemisel ühinevad tavaliselt kõik oksiidide reageerimisel veega: H2S + SO3 a) metalli reageerimisel veega: H2 + alus. d) a. oksiid + h. oksiid liitaine koostisse kuuluvad elemendid haphikuga. H2SO4. Veega ei reageeri SiO2. Cl2 2HCl 2 Teatud tingimustel toimuvad r.-d:
· liitium · naatrium · kaalium · rubiidium · tseesium · frantsium Nimetus leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja - naatriumi ja kaaliumi - hüdroksiidid on iidsest ajast tuntud leeliste nime all. Leelismuldmetallid- Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide sulamistemperatuuriga kõrge. Leelismuldmetallide hulka arvati kaltsium, strontsium, baarium ning hiljem ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja. Kõik leelismuldmetallid kuuluvad perioodilisussüsteemi teise rühma pea-alarühma. Peale nimetatute kuuluvad sinna ka magneesium ja berüllium, mis on elektronkatte ehituselt
happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. Pesusooda 2.Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. Söögisooda. 2. Soolade omadused 2.1. Soolade keemilised omadused 1. Metall+ sool sool + vähem aktiivne metall (nõrgem metall) Reageerivad ainult lahustuvad soolad. Teist metalli ei tõrju välja K Na Ca Ba, kuna reageerivad veega moodustades leeliseid. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Sool+ hape nõrgem hape + sool (vesiniksool) Toimub ka lahustumatu soola korral. Ca3(PO4)2 + 3 H2SO4 3 CaSO4 + 2 H3PO4 NaCl + H2SO4 NaHSO4 + HCl 3. Leelised+sool sool + hüdroksiid Reageerivad ainult lahustuvad soolad ning üks saadustest peab olema lahustumatu. 3 NaOH + FeCl3 3 NaCl + Fe(OH)3 4. Sool+ sool sool + sool Lähteühendid peavad olema vees lahustuvad ning vähemalt üks saadustest peab olema lahustumatu ( reaktsioon toimub vesilahustes).
Ning peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist muutus vedelik pruuniks ning tekkis küllaldaselt pruuni sadet. Sadet tekkis väga palju Siidi puhul oli algselt lahus läbipaistev ja väga selge. Peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist tekkis aga vähesel määral valget sadet. Keemilised omadused villal ja siidil. Kuna vill ja siid on looduslikud loomsed kiud on nad proteiin kiud. Proteiinkiud on: hügroskoopsed; halvasti leeliseid, kuid hästi happeid taluvad; Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus üsna halvasti päikesevalgust taluvad; rasksüttivad, halvasti põlevad, söestuvad; sulamatud; kergvärvitavad; ettevaatlikku puhastamist vajavad. Järeldus Proteiini kiud ehk meie siid ja vill ei talu leeliselist keskonda. Kuid happelises keskkonnas on vastupidavad. Kuumutades leeliselises lahuses lahustuvad. Katses võis
lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH) 3 Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H 2O + SO3 H2SO4 *Mittehapnikhappeid saadakse: a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega: H 2 + Cl2 2HCl, b) vastavate soolade reageerimisel tugeva happega: FeS + H 2SO4 FeSO4 + H2S Hüdroksiidide saamine Leeliseid saadakse: a) metalli reageerimisel veega: 2Na + 2H 2O 2NaOH + H2, b) aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na 2O + H2O 2NaOH Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega: CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2+ 2NaCl Soolade saamine Hape + metall sool + H2 Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape
II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus
valmistamiseks. Looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevad, kuid viskoos on märjalt nõrk, mis tõttu rebeneb kergest. Seetõttu peab viskooskiust esemete pesemisel olema ettevaatlik, eriti veel tsentrifuugimisega. See eest talub see aga hästi keemilist puhastamist, ent pestes saab paremini puhtaks, kuivpuhastus on aga kõiges soovitatavam puhastus meetod. Samuti ei kannata viskoos ka keetmist ja pikaajalist päikesevalgust. Viskoos talub hästi leeliseid, kuid happed lagundavad kiudu. Kuna viskoos on väga hügieeniline ei tekita see allegiat, sobides hästi just suverõivasteks ja voodrikangaks, eriti veel talverõivastele, kuna see ei elektriseeru nagu sünteetilised kiud. Viskooskangas on hea langevusega, jahe, pehme, kuid ei hoia vormi, kortsudes kiiresti. Tänu siledale pealispinnale, saavutatakse väga head tulemused kangaste värvimisel ja mustrite trükkimisel
reageerida Naatriumhüdroksiidi ja vasksulfaadi vahelist reaktsiooni vesilahuses! kirjeldab järgmine võrrand 2Na + 2H2O + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 Siin pole enam tegemist asendusreaktsiooniga Metall + leelis. Leeliste vesilahustega reageerivad amfoteersed metallid ( Al, Zn, ...). Tekib hüdroksokompleks, milles on tavaliselt neli hüdroksiidiooni. 2KOH + 2Al + 6H2O = 2K[Al(OH)4] + 3H2 Leelismetallid 1.A rühma elemendid, nime saanud sellest ,et annavad veega reageerides leeliseid Sulamist0 Keemist0 Tihedus Kõvadus Elektrijuhtivus leek (g/cm3) Teemant=10 Hg = 1 haruldane: akud mürgine, Li 180 1350 0,53 0,6 11 Punane
mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jne). 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt! Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav toime. Happe või leelise sattumisel nahale loputa eriti hoolikalt ja kaua, happeid ca 2 tundi ning leeliseid kuni 12 tundi, st võimaluse korral ka lapse transportimise ajal haiglasse. Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi. Ütle arstile, milline kemikaal last söövitas, et arst oskaks efektiivsemalt ravida! · Esimese , teise ja kolmanda klassi põletusastmed. 4. Plahvatused Plahvatus on mingi aine ülikiire põlemine (oksüdeerimine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja helibarjääri ületamine (pauk)
läbi minna. Sünteeskiududes kondenseerub nahalt erituv niiskus kiu pinnale ning nahk tundub märjana. *KIU KEEMILINE PÜSIVUS See tähendab kiu vastupidavust kiu omaduste säilimistmuutumatutena reageerides hapete,leeliste vm keemiliste ainete toimele nt pesemisel, plekkide eemaldamisel, värvimisel, viimistlemisel. Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad. Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad. Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele. *VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE Päikesevalgus kahjustab kiu tugevust, värvus pleekub, kolletub. Päikesevalgusele on vastupidavad polüester, polüakrüülnitriilkiud, mõõdukalt vastupidavad on lina, puuvill ja polüamiid, halvasti peavad vastu proteiinkiud, viskoos. *ELEKTRISEERUVUS kiu elektriseeruvus oleneb kiu niiskussisaldusest. Sünteeskiudude niiskussisaldus on
Samamoodi saab hakkama ka teiste värskete vedelate plekkidega. Aga plekkide eemaldajat valides ei tohi muidugi unustada,et erinevad kangad nõuavad erinevaid puhastamisviise. On vaja arvestada kiu keemilisi püsivusomadusi, selle vastupidavust happele, leelistele või muude keemiliste ainete toimele. Jäta meelde, et: Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad. Atsetaat muutub happes sültjaks. Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad. Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele.
15.Leeliseline - Kasutatakse kui igapäevased puhastusained ei anna tulemusi Tugevalt paakunud rasvase, sissesööbinud ja valgulise mustuse, tahma eemaldamiseks. Minimaalne toimeaeg 5 minutit. Vesi alates 40-60 kraadi. Leeliseline puhastusainega ei puhatata: klaasi, alumiiniumi, emaili, värvitud, lakitud, vahatatud pindu ja linoleumi. 16.Linoleum ei talu vett, toime peab olema lühike, ei talu leeliseid, mille pH on üle 9 ja kuumust. 17.PVC ei tohi kasutada kuiva puhastusmeetodit. Kahjustavad lahustid, happed, kuumad pesulahused, vesi ja esemed, abrasiivained ja hõõrukid. 18.Karukeeled: käivad hooldusmasinate alla st kettad ja ka käsitsi kasutamiseks neljakandilised. Jaotatakse värvide järgi: mida heledam, seda pehmem ja tundlikematele pindadele. Mida tumedam, seda karedam
tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid kuivab aeglaselt. Hea veeimavuse tõttu on kiud hõlpsasti värvitav. Märjana viskoos tursub märgatavalt, selle pikkus väheneb ning ei taastu enam pärast kuivamist. Leelised - talub leeliseid suhteliselt hästi. Tugevad lahused muudavad kiu nõrgemaks. Tavaviskoos nõrgeneb merseriseerimisel. Happed - puuvillast väiksema happetaluvusega, reageerimismehhanism on sama: happed lagundavad tselluloosimolekuli. Pleegitusvahendid - sõltub viskoosi valmistusviisist. Üldiselt talub suhteliselt hästi. Orgaanilised lahustid - talub hästi kemopuhastuse ja plekieemaldusvahendite lahuseid, paremini saab puhtaks pestes.
*Nimetuste andmine.1)Püsiva oa puhul on metalli nimetus->hüdroksiid . 2)Muutuva oa puhul metall+metalli oa+hüdroksiid *Saadakse, kui hape ja alus omavahel reageerivad. *Omadused. 1)leelised on valged ja tahked ained 2)leelised on söövitava toimega 3)vees lahustamatud hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel vastavaks aluseliseks oksiidiks ja veeks. Tegu on lagunemisreaktsiooniga. Kõik hüdroksiidid reageerivad hapetega, leelised lahustuvad vees. *Leeliseid saadakse vastava oksiidi reageerimisel veega. *Aluseid tehakse kindlaks lakmusega, muutub siniseks. Siniseks muutub ka universaalindikaator. Fenoolfitaleriin muutub punaseks (alus). 23.Ühinemisreaktsioon-kahest või enamast lähteainest saadakse üks saadus. Asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille käigus liht- ja liitainetest tekivad uus liht- ja liitaine. Neutraliseerimisreaktsioon-happe ja hüdroksiidi vaheline reaktsioon, mille saadusteks on sool ja vesi. Nt. 24
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele,
Ornpesuaine pH on alla 9, mis laheneb neutraalsele. Tundlikele inimestele ettenahtud pesemisained Allergilistele inimestele ja beebidele on ette nahtud pesemisained, mis ei sisalda ensuume, saraaineid, lohnaineid voi varvaineid, kuna need aineosad tekitavad allergilist reaktsiooni. Selliseid pesuained voivad olla nii vedelikena kui ka pulbrina. Kirjupesuvahendid Selles pesuvahendis on vahem leeliseid kui valgepesuvahendis: pH on 910. Kirjupesuvahendis ei ole valgendusaineid, nii on varvilise pesu pesemine turvalisem.' Pesu kuivatamine Sisekuivatus kuivatusalusel voi nooril. Vabal porandal seisvaid kuivatusaluseid on voimalik ringi paigutada soovitavasse kohta. Kuivatuskohaks voib kasutada vannituba, pesukooki voi sobivat ruumi, arvestades sellega, et kuivav pesu toob tavaliselt ruumi lisaniiskust, samuti lisab toaohku tolmu.
modifitseeritud tärkliseks ja dekstriinideks. • Enamikul juhtudel piirdutakse tärklise modifitseerimisel tema füüsikaliste omaduste muutmisega. Tärklise modifitseerimise tulemusena muutub venivus, plastilisus, geeli tugevus, lahustuvus, veesiduvus jt. omadused. • Modifitseeritud tärklise saamiseks rakendatakse erinevaid töötlemisviise ja keemilisi ühendeid (hap- peid, leeliseid, hapendajad). Erinevalt modifitseeritud tärklisest talub looduslik tärklis halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist tööt-lemist. Happega töödeldud tärklis – E 1401 – orgaaniliste hapete näit. HCl abil lõhustatakse tärklise molekul, vähendatakse viskoossust. • Naatriumhüpokloritiga oksüd. tärklis-E 1401- lõhub viskoossust • Ditärklisfosfaat –E 1412- muudetakse tekstuuri
· Aluste dissotsiatsioon Aluste vesilahuste ühised keemilised omadused (reageerimine hapete ja happeliste oksiididega, toime indikaatoritesse jne.) on tingitud hüdroksiidioonidest OH-. Aluste e. hüdroksiidide dissotsiatsioonil vees moodustuvad OH--ioonid. Dissotsiatsioonivõrrandid: NaOH = Na+ + OH- Ca(OH)2 = Ca2++ 2OH- NH3·H2O = NH4+ + OH- (NH4+ nim. ammooniumiooniks) Tugevateks alusteks (elekrtolüüdiks) peetakse leeliseid (I- ja II-A r. metallide hüdroksiidid), nõrgad alused on näiteks ammoniaakhüdraat, tuntud nuuskpiiritusena (NH3·H2O) ning vees praktiliselt mittelahustuvad alused. · Soolade dissotsiatsioon Soolad koosnevad üldjuhul metalliioonist ja happejääkioonist. Kõik soolad on tugevad elektrolüüdid ning esinevad lahuses ainult ioonidena ning ühes astmes: NaCl= Na+ + Cl- K2SO4 = 2K+ + SO42- AlCl3 = Al3+ + 3Cl-
mesi, vaseliin jt). (8) 4.2 Keemiline põletus Keemiline põletus tekib siis, kui kehapind puutub kokku happega või alusega. - Eemalda kiiresti kemikaal nahalt. - Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav reaktsioon. - Happe või leelise sattumisel nahale tuleb loputada eriti hoolikalt ja pikalt, happeid 2 tundi ja leeliseid 12 tundi. Võimalusel ka transportimise ajal haiglasse. - Söövitust ei tohi hakata neutraliseerima. - Tuleb välja selgitada kindel kemikaal, mis nahka kahjustas. - Teavitama peab arsti. (8) 10 5. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid.
Nõrga aluse sooladena on tema vesilahused happelised. Ammooniumsoolad on ebapüsivad ja lagunevad kuumutamisel kergesti. NH4Cl (t) NH3 (g) + HCl (g) // (NH4)2Cr2O7 (t) N2 (g) + Cr2O3 (t) + 4H2O (g) Oranzi värvusega ammooniumdikromaadi lagunemisel tekib mahukas rohekas kroom(III)oksiid Ammoniaagi laboratoorseks saamiseks ja ammooniumioonide kindlakstegemiseks lahuses lisatakse ammooniumsooladele leeliseid. // NH4Cl + NaOH NH3*H2O + NaCl Ammoniaaki tuvastatakse lõhna järgi. Selleks tuleb saadud lahust soojendada, mistõttu reaktsooni tulemusena tekkinud ammooniaakhüdraat laguneb teravalõhnaliseks ammoniaagiks. NH4Cl (l) + NaOH (l) NH3 (g) + H2O (v) + NaCl (l) Veel võib ammoniaaki tuvastada märja lakmuspaberi abil, mis asetatakse ammoniaagi aurude kohale. Ammoniaagi aurudes muutub lakmuspaber siniseks. Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega
a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine · Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H2O + SO3 H2SO4 · *Mittehapnikhappeid saadakse: a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega: H2 + Cl2 2HCl, b) vastavate soolade reageerimisel tugeva happega: FeS + H2SO4 FeSO4 + H2 S Hüdroksiidide saamine · Leeliseid saadakse: a) metalli reageerimisel veega: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2, b) aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na2O + H2O 2NaOH · Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega: CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl Soolade saamine · Hape + metall sool + H2 · Hape + aluseline oksiid sool + H2 O
a IA rühma metallide hüdroksiidid): Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O, soolade lagunemisel: CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine · Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H2O + SO3 H2SO4 · *Mittehapnikhappeid saadakse: a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega: H2 + Cl2 2HCl, b) vastavate soolade reageerimisel tugeva happega: FeS + H2SO4 FeSO4 + H2 S Hüdroksiidide saamine · Leeliseid saadakse: a) metalli reageerimisel veega: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2, b) aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na2O + H2O 2NaOH · Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega: CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl Soolade saamine · Hape + metall sool + H2 · Hape + aluseline oksiid sool + H2 O
Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e. LEELISED Vees lahustumatud alused Amfoteersed alused NaOH, KOH, Ba(OH)2 enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit) Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Keemilised omadused: Saamine: I leelis + HAPE = sool + vesi I Leeliseid saadakse: leelis + HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi a) aktiivne metall+ vesi= leelis + vesinik leelis + SOOL = uss sool + uus alus ( üks neist sade) b) aktiivse metalli oksiid + vesi = leelis II lahustumatu alus + HAPE = sool + vesi II Lahustumatuid aluseid saadakse : lahustumatu alus+ HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi Vastava
lagunemisel: CaCO3 ® CaO + CO2 Hapete saamine · Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H2O + SO3 ® H2SO4 · *Mittehapnikhappeid saadakse: a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega: H2 + Cl2 ® 2HCl, b) vastavate soolade reageerimisel tugeva happega: FeS + H2SO4 ® FeSO4 + H2S Hüdroksiidide saamine · Leeliseid saadakse: a) metalli reageerimisel veega: 2Na + 2H2O ® 2NaOH + H2-, b) aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na2O + H2O ® 2NaOH · Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega: CuCl2 + 2NaOH ® Cu(OH)2¯ + 2NaCl Soolade saamine · Hape + metall ® sool + H2 · Hape + aluseline oksiid ® sool + H2O
v millised puhastusaineid ja koristusvahendeid käruga transportima hakatakse v kas on piisavalt ruumi käruga liikumiseks. Hõõrumispesurid Pestava koha materjal ja mustuse liik määravad hõõrumispesuri materjali. Erineva tugevusega hõõrumispesurid on erinevat värvi: v PEHME valge ja kollane v KESKMISE KAREDUSEGA roheline, punane ja sinine v KARE pruun ja must Ämbrid Hea ämbri omadused: v Kuuma vett kasutades ei pehmene v Talub happeid ja leeliseid v On kerge v Ei kolise, ega kahjusta pindu v Sang on hästi kinnitatud ja vastupidav v On varustatud mõõtmeastmestikuga v Piisavalt suur, kud sobib kärusse v Hea kallamise serv Koristusvahendite hoiuruumid Hea ruum on: v Piisavalt suur v Varrega vahendid saab riputada seintele v Piisavalt soe ja hea ventilatsiooniga v Erinevad kemikaalid tuleks rühmitada vastavalt nende pH-tasemetele 16
pesuained (väikses mahus). 6. Tahkete jäätmete ladustuskohad, prügilad. Nõrgvees on orgaanilised happed, fenoolid (Kohtla - Järve tuhamäed). 7. Keemiline metallurgia ja metallide pindamine. Reovees on Ni, Cu, Zn, Cr- nitraadid jt soolad, NH4+, mineraalhapped (galvaanika, Sillamäe). 8. Vedelkütuste transport, jaotamine, ladustamine - pilsiveed sisaldavad naftasaaduste jääke. 9. Tselluloosi ja puidumassi tootmine - S-ühendeid (merkaptaan), leeliseid, pleegitusaineid, kiudu. Süvaoksüdatsiooniprotsessid Oksüdatsiooniprotsess, mis toimub ümbritseval temperatuuril ja rõhul ning genereerib piisaval hulgal hüdroksüülradikaale, et mõjutada veetöötlust. Vaba radikaal on paardumata elektronidega aatom või molekul,on äärmiselt reaktsioonivõimelised ning väga lühikese elueaga. Kõige tähtsam vaba radikaal hüdroksüülradikaal võib tekkida vee fotolüüsi tagajärjel: H2O + hv= HO* + H ning osooni fotolüüsil:
masinmeetodid. Rasv ja värviline mustus võivad jätta plekke. 2.1.7 Keraamilised plaadid Valmistatakse glasuuriga ja glasuurita. Koostisained on plastilisest savi, kvartsliiv, silikaatmineraal ning värvaine. Joonis 8. Keraamiline plaat. Foto L. Padu Kasutuselevõtupesu: Peale paigaldust lasta kuivada 1-2 nädalat. Pesta neutraalse ainega. Glasuurita plaate võib kaitsta kiviküllastusainega. Plaadid taluvad hästi happeid ja leeliseid (kuid mitte vuugid). Kasutatakse märgades ruumides ja seetõttu ei vahatata. 2.1.8 Mosaiikbetoonplaadid Joonis 9. Mosaiikbetoon põrandaplaadid. Foto L. Padu Valmistatakse tsemendist kivitükkidest ja veest. On kulumiskindel, esinduslik, hapete ja aluste suhtes tundlik, kõva, külm. Mosaiikbetoon on poorne ja tuleb kaitsta uuena. Selleks sobib kaitsevaha, metallseeritud vesivaha ja kiviküllastusaine. Igapäevane hoolduspuhastus sõltub põranda kasutatavusest. Meeldiva tulemuse saab
solar-world.com/SolarPanels.htm ) 1.6 Leelismetallide tuntumad ühendid Leelismetallide ühendid on peamiselt ioonilise sidemega ühendid, mis lahustuvad hästi vees või reageerivad aktiivselt veega. 1.6.1 Leelismetallide oksiidid, peroksiidid ja hüperoksiidid Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained. Nendel on tugevad aluselised omadused, sest veega reageerides moodustavad nad leeliseid. Na2O + H2O 2NaOH Argielus on aga rohkem praktilist väärtust mõnede leelismetallide peroksiididel ja hüperoksiididel. Need on leelismetallide oksiididest veelgi tugevamate aluseliste omadustega. Samal ajal on nad ka tugevad oksüdeerijad. 1) Na2O2 naatriumperoksiid Naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses. Naatriumperoksiid reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille
a)Reflektoorselt – mõruained : parandavad söögiisu, maitseretseptorite tundlikkustäiendavad impulsid n. vaguse kaudu, mis on suust maitseretseptoreilt tuleva ärrituse vastus b)Koffeiin, etanool, mineraalveed jm. gaseeritud joogid, puljongid. d)RAVIMID, mis on mõeldud asendusraviksmaonõre koostisosad koos või eraldi võetuna. Eestis ei ole neid registreeritud. MAOSEKRETSIOONI PIDURDAVAD AINED: Mao ülehappesuse korral kasutatakse liigse HCl neutraliseerimiseks nõrku leeliseid, mao limaskesta kaitsvaid limaaineid, mao haavandite - HCl produktsiooni pärssivaid ravimeid. Ülihappesuse ravimeid - tühja kõhuga reeglina manustatavad 2..3 tundi peale sööki või vaevuste ilmnemisel.. a)Antatsiidse toimega ained aluselised neutraliseerivad, adsorbeerivad maonõret(neutral. ka pepsiini aktiivsust) a) süsteemse toimega – suuremad kogused imenduvad, alkaloosi teke võimalik; - reaktsioonil tekib, võetakse vajadusel
eesmärgiks on puhta ja ühtlase molekulide massi saamine. Ksantogeneerimine, viskoosse massi saamine Lahustamine. Järelvalmimine. Filtreerimine ja õhust vabastamine. Kiuketrus ja järeltöötlemine- pesemine ja pleegitamine. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemise ja tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist, kuid paremini saab puhtaks pestes. Leeliseid talub hästi, kuid happed lagundavad kiudu samuti nagu puuvillalgi. Päikesevalgusele ei ole viskoos nii vastupidav kui puuvill. Modaal (MD;CMD;CV)- Kiu tootmisprotsess on sarnane viskoosile. Modaalkiu polümeristsiooni aste on kaks korda kõrgem kui viskoosil ja moodustud mikrofibrillstruktuur mida viskoosis ei esine. Kristallilisus on suurem kui viskoosil mis suurendab kiu märgtugevust, vähendab venivust ning niiskusimamisvõimet.
2Al(OH)3 = Al2O3 + 3H2O Karbonaatide lagunemine CaCO3 = CaO + CO2 5.9 Hapete saamine. Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega ühinemisreaktsioon. H2O + SO3 = H2SO4 Hapnikku mittesisaldavad happed on vastavate gaasiliste ainete vesilahused. Neid saadakse vesiniku reageerimisel vastava lihtainega ühinemisreaktsioon. H2 + Cl2 = 2HCl 5.10 Aluste (hüdroksiidide) saamine. Leeliseid saadakse Metalli reageerimisel veega asendusreaktsioon. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Aluselise oksiidi reageerimisel veega ühinemisreaktsioon. Na2O + H2O = 2NaOH Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega vahetusreaktsioon. CuCl2 + 2NaOH = Cu(OH)2¯ + 2NaCl 5.11 Soolade saamine. Alltoodud soolade saamise võimaluste juures tuleb alati arvestada reaktsiooni toimumise tingimustega.
Polüamiidkiud on väga kerge ja vastupidav ning seda saab toota erinevate mõõtmete ja välimusega. Polüamiidkiude segatakse elastaani, polüestri, puuvilla, villa, viskoosi või modaliga erinevate toodete valmistamiseks. Omadused: · kuivab kiiresti, · on kergesti hooldatav, · ei kortsu, ei vaja triikimist, · on kuumuse suhtes tundlik, · ei talu päikesevalgust, · talub hästi happeid ja leeliseid, · väikese niiskusesisalduse tõttu elektriseeruvad polüamiidkangad kergesti · ei tõmba pesus kokku. Hooldus: · pesta käsitsi või õrna pesu programmiga temperatuuril 40° C, õrna väänamistsükliga, · vajadusel triikida miinimum temperatuuril, · vajadusel kasutada antistaatikut. Elastaan .. on elastne kunstkiud mida kasutatakse trikookangastes, sukkpükste, ujumisriiete, retuuside,
happeline või aluseline), säilitamisel (õhusaaste jm). Reageerimisel keemiliste ainetega kiud võib kahjustuda või hävida (tugevuse nõrgenemine, värvuse muutus, augud jm). Väiksemad kahjustused ilmnevad sageli värvuse muutusena ja tugevuse nõrgenemisena. Reageerimisvõime oleneb kiu keemilisest ehitusest ehk sellest, kas kius on ainega reageerimisvõimelisi aatomeid ja kas need osad puutuvad ainega kokku. Näiteks tsellulooskiud on vastupidavad leeliste mõjudele, valkkiud ei talu leeliseid (nt seetõttu soovitatakse villaste toodete pesemisel kasutada neutraalseid pesuvahendeid või pehmetoimelisi seepe). Mõnede keemiliste ühendite toime suureneb või reaktsioon kiireneb kõrgemal temperatuuril, seetõttu on ka pesemisel ja viimistlemisel oluline kinni pidada õigest kuumtöötlemise reziimist, et mitte kangast kahjustada. Ainega kokkupuutumise võimalused sõltuvad ka kiu hügroskoopsusest. Märguvad kiud on reageerimisvõimelisemad kui märgumatud kiud
Kõik materjalid, mis annavad negatiivset mõju tuleb eemaldada. Kõige kergem puhastamismeetod on veega pesemine. Mittevajalike materjalide eemaldamisel õli muutub heledamas. Teine puhastusmeetod on õli jahutamine kas siis vee või lumega Kõige tähtsam meetod on nõrgalt happelise vedeliku nagu veiniäädika või siis väävelhappe lisamine. See hävitab fosfaatiidid ja suur hulk värvaineid. Puhastusprotsessis kasutatakse ka leeliseid nagu naatriumhüdrosiidi, mis samuti eemaldavad enamus lisandeid. Samuti kasutatakse ka õli pleegitamist. On olemas erinevaid tüüpe linaseemeõlisid nagu näiteks puhutud linaseemneõli (inglise keeles: blown linseed oil), keedetud linaseemneõli (inglise keeles: boiled linseed oil) ja püsiv õli (inglise keeles: stand oil). Puhutud linaseemneõli (blown linseed oil) on valmistatud nii, et õhk on puhutud läbi õli. Põhiline tunnusjoon on see, et ei lisata kuivatusaineid. Puhumine
annaabi.ee 
