Järva-Jaani Gümnaasium POPKUNST uurimstöö Kristina Kasemägi Maris vanna Järva-Jaani 2014 POPKUNST AJALUGU Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955.
Ameerika popkunst ja kuulsamad kunstnikud Kunstiajaloo uurimustöö Juhendaja: Aimar Rolf Autor: Kadri Ilves 12.klass Avinurme Gümnaasium 2010 Sisukord: lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert Rauschenberg lk.19-22Larry Rivers lk.23Kuulsad USA popkunstnikud lk.24-26Roy Lichtenstein lk.27-30Andy Warhol lk.31-34James Rosenquist Mis on popkunst? ,,Pop" sõnas ,,popkunst" tähendab ,,populaarset", kuid ka säravaid ja eredaid värve.
1. Faktiline materjal: Autor Roy Lichtenstein Valmimisaasta 1961 Valitud teose pealkiri Look Mickey / Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin Tehnika, materjal lõuend, õlivärvid, Ben-Day dots Suurus 121.9 x 175,3 cm Asukoht National Gallery of Art, Washington DC Vool popkunst (pop-art) Kunstiliik graafika-maal (ben-day dots) Žanr portree 2. Sisuline analüüs: Teose sisu –Tegelasteks on Bov Granti ja Bob Totteni koomiksitest tuntud Mickey Mouse ja Donald Duck. Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast. Tegevus toimub sillal, vee peal
Inglise kunst. Popkunsti tekkimine Matti Luik 12A Popkunst Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Briti ja Ameerika kunstitoodang aastatel 1955-1970. Stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri-
20. saj II poole kunstivoolud VAIKO VAHER Minimalism Kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua. Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi tunnused Iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud
Popkunst USA-s Marii Raba 12b Kuidas tekkis? Popkunst on nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst). 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Popkunst sündiski just sel ajavahemkikul Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just sel ajal sellessamas ühiskonnas elavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Tunnused
POPKUNST Üheks uuemaks suurtest kaasaja kunsti vooludest on popkunst 1950. aa. lõpul üheaegselt nii Inglismaal kui Ameerikas tekkinud kunstivool, mille keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu, aga ka «keskmise inimese» iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksates värvides nende tavapärasest keskkonnast eraldatuna ja esiletõstetuna. Juhtides vaataja tähelepanu talle tüütuseni tuttavatele kaasaegset tsivilisatsiooni
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani ja Malevitši geomeetrilise abstraktsionismi stiilist. Ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Vaimustus joonemustritest. Seeriad arlekiinidest, tiigritest, sebradest jt. 1943 hakkas tegema õlimaale .Nii figuraalseid kui abstraktseid töid . 1944 esimene Pariisi näitus .Avangardistliku liikumise tunnustatud liider. 1947 leidis oma koha abstraktses kunstis. Oli veendunud, et värv ja vorm on lahutamatud. 1950. aastatel kirjutas manifestatsioone optiliste efektide kasutamisest kunstilistel eesmärkidel . Bridget Riley (s.1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid
kunstnikke. Õppis Budapestis. 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. Ta arendas välja täiesti oma pildikeele, mis oli otseselt inspireeritud Mondriani ja Malevitši geomeetrilise abstraktsionismi stiilist. Ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Vaimustus joonemustritest. Seeriad arlekiinidest, tiigritest, sebradest jt. 1943 hakkas tegema õlimaale .Nii figuraalseid kui abstraktseid töid . 1944 esimene Pariisi näitus .Avangardistliku liikumise tunnustatud liider. 1947 leidis oma koha abstraktses kunstis. Oli veendunud, et värv ja vorm on lahutamatud. 1950. aastatel kirjutas manifestatsioone optiliste efektide kasutamisest kunstilistel eesmärkidel . Bridget Riley (s.1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid
maalikunstnik kollazi kunstnik. Richard Hamilton on 20 sajandi üks mõjukamaid briti kunstnike.Ta suri 89 aasta vanuselt ning oma pika ja produktiivse elu ajal lõi ta ühed olusisemad teosed briti kaasaegses kunstis. Francis Bacon,Lucian Freudi ega ka Damien Hirst ei ole kujundanud kaasaegset kunsti nii nagu Hamilton seda tegi. Tema kollaazid olid visionäärlikud ja iroonilised. Sõjajärgses rangetest meetmetest kammitsetud Inglismaal oli pop kunst utoopiline ideaal,kud hammilton suutis hoolimata sellest popkunsti kehtestada.Tema kunst on mõtlik, murelik, isegi kui see tähistab tarbimiskultuuri võimu.Ta uuris ka kuidas tänavamood,elustiil ja tarbimine muudab inimese kujutlusvõimet.Selline mõttemaailm kajastub ka tema iroonilises kollaazis ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks" (1965a) millele kuhjatud esemete hulgas on valdavalt just sell ajal massikaubaks muutunud kaubad
hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905-- 1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke(sild), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter(sinine ratsanik) ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. kuulsaimad ekspressionistid · Otto Dix · Max Beckmann · Lucian Freud
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
Kunstiajaloo Arvestustöö 1. Abstraktne kunst Kunstivool, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910. aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11
Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed.
1. impressionism ja moodne maailma Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
.............................................. 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism............................................................................................................................................ 13 10.Abstraktsionismi teke ja levik.............................
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova
Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. (Jean Baptiste Simeon Chardin, William Hogarth). Impressionism 19.saj IV - Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860
1) milline näitus andis tõuke moodsa kunsti levikule usas? näitus Armory show, mis tutvustas eutoopa ja usa uuenduslikku kunsti. 2)missugused olid usa kunstis 2 ,,oma tee" otsimise suunda? totsiaalne realism, regionalistide looming 3)kuidas mõjutas mehhikko kunst usa kunsti? mehhiko kunst oli eeskujuks usa monomentalistidele. 4)mis sündmustega seoses kuulutati avangardistlik kunst totalitaarsetes riikides keelatuks? mässude tõttu kuna inimesed said kunsti teel edastada mässumeelseid ideid. võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle.mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist
6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4. Postimpressionistid I 1.Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Postimpressionistid olid kunstnikud, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2.Kust oli pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Hollandist. Parimad tööd maalis ta Lõuna-Prantsusmaal Arles’i linnas. 3.Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Ta väljendas värvidega oma tundeid ja ideid. 4.Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh?
prantsuse kunstis.Puhtad värvid, tugevad pintslilöögid, värvilaigud harjumatu, said nimeks foovid (pr.k.fauve-kiskja). 2. Van Gogh 3. H.Matisse, M.de Vlaminck, A.Derain, K.van Dongen. 4. Eredad, puhtad värvid, lõuendile paisatud laigud, ei olnud vastavust looduses esinevatele värvidele. 5. H.Matisse. 6. Raoul Dufy kontserdipildid ja merevaated. 7. K.van Dongen oma ajastu nõutavaim portretist. 8. Karl Pärsimägi (,,Autoportree kübaraga"). 9. Kindlasti on, kunstnikud armastavad alati värvidega mängida, osadel maalidel ju ongi ainult värvid. 10. Ekspressioon väljendus, ilme, ekspressiivne ilmekas, väljendusrikas. 11. Foovid püüdsid maailma rõõmustada, ekspressionistid väljendasid oma teostes maailmavalu, ei taotlenud välist ilu, olid ühiskonnakriitilised. 12. E.L.Kirchner, F.Marc, O.Dix 13. E.Viiralt, K.Mägi, N.Triik 14. Minu arvates on tänapäeval kõik stiilid elujõulised ja ekspressionismi maailmavalu mäletan K
ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Tema avaldused "tahan olla nagu masin", "tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi", "arvan, et igaüks võiks olla masin" aitasid kaasa tema imago loomisele. Alates aastast 1964 ei lahkunud Warhol kodust ilma diktofonita ja teenis endale Hollywoodi ja New Yorgi kõrgseltskonna pihiisa tiitli. Ta oskas väga hästi ajakirjandusega ümber käia. Andy võttis omaks kõik, mis tema kohta räägiti, oli nõus sellega, et tema kunst oli mittemidagiütlev ja ei jää kestma. Pealtnäha oli ta naiivne ja rumal, kuid tegelikult teadis vägagi täpselt, mida teha. Ameerika näitleja Andrea Wips Feldman (1948-1972) tutvustas end korduvalt proua Warholina, ometi olid tema ja Andy kõigest sõbrad. Andy Warhol ei abiellunud kunagi ja tal ei olnud lapsi. KARJÄÄR 1945 lõpetas Andy Schenley keskkooli Pittsburghis ja õppis edasi maali ja disaini Carnegie Tehnoloogiainstituudis
TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas Maurice de Vlaminick (18761958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku
Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
litograafiale. Teda huvitas monumentaalkunst. Chagall tegeles mosaiigi, keraamika, skulptuuri, vitraazi ja gobelääniga. 1963.a. valmis Pariisi Ooperiteatri laemaal, mille kallal Chagall töötas üle aasta. Ta oli sel ajal 76 aastane. 1966.a.valmis pannoo Metropolitan Opera jaoks New Yorgis. 1973.a. külastas Chagall abikaasaga Moskvat ja Peterburi, kus neid väga soojalt vastu võeti. Kunstniku 90.sünnipäeva auks korraldati Louvreis tema loomingu unikaalne näitus ja teda autasustati Auleegioni Suure Ristiga. Marc Chagall suri 28.märtsi õhtul 1985.a. Giorgo de Chirico Pärit Põhja- Kreekast. Maalidel kujutas päikesesse uppuvaid linna tänavaid või väljakuid, mida piiravad maha jäätult mõjuvad hooned ja siin seal on valged antiik skulptuurid. Kasutas kollakas pruune toone ja valgus varju efekti. Hiljem hakkas ta ka kasutama imelike robort nukke. 1930.ndatel loobus moodsa kuntsti suunast ja hakkas viljelema klassikalist maali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
