Eelkõige keskendun muusikale, helidele, valguse ning värvide mänglemisele, kehakeelele ja zestidele ning püüan avada ka nende tähendusi. Uksed pannakse kinni ning tuled kustuvad; algab etendus. Lava on pime, justkui valitseks seal öö ent samas on seal piisavalt valgust nägemaks, et lavapõrandal on kuivanud puulehed, veidi punakalt kumamas. Värvilised puulehed võivad teatud kontekstis tekitada õdusa ning sügisese tunde, kuid antud lavastuses mõjuvad need kui millegi negatiivsena, nagu peatselt saabuva lõpuna. Pimeduses astub lavale pikk ja sihvakas naine valges riietuses. Ta sammub rahutult ringi ning viskab järsku suure hulga lilli jõuga vastu seina, mille järel on kuulda halvaendelist klaverimängu. Vaatajaile jääb arusaamatuks, kas klaverimäng tuleb plaadilt või mängib keegi seda reaalses elus. Kurjakuulutav klaverimäng annab publikule koheselt aimu, et tegemist ei ole lõbusa komöödiaga
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot ...
Ballett ,,Onegin" Ballett Onegin toimus 13.novembril 2008 Tartus teater Vanemuine. Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsija. Alates 2008 aastast on ta Vanemuise teatri
(Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind · Piret Laurimaa Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock'n'roll». (Endla). Meeskõrvalosa auhind · Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind · Liisi Eelmaa lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk
aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". 1999. aastal alustanud lend oli järjekorras 20. ning kursust juhendas Elmo Nüganen. Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit.Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Viljandisse suundusid ka kursusekaaslased Ott Aardam ja Karol Kuntsel, Kadri Lepp, Maria Soomets ning Carita Vaikjärv. Priit Võigemast on kuulunud ansamblisse Püffel. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Teatrialane tegevus
aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia) Helgi Sallo, Katrin Karisma, Hans Miilbergi ja Voldemar Kuslapiga peaosades. Ka antud õhtul esinesid suurepärased tegijad! Lavastaja Andrus Vaarik kui
Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga hästi mängiti stseeni, kus Vestmann on algul vihastunud, et Piibeleht tuli tema enda rahaga Laurale kosja, aga siis avastas, kui nutikas Piibeleht tegelikult on. Teose koomika oli suurepäraselt edasi antud ja seda veel kõvasti täiustatud. Üldiselt olid lavastuses tegelased edastatud nii nagu raamatus. Piibeleht oli kajastatud väga positiivselt, sest ta oli nutikas ja kaval aga iseloomu poolest siiski sõbralik ja heatahtlik ning suutis kavalusega oma tahtmise saada. Sander oli lavastuses laisk ja ei tundnud häbi kui elas teiste kulul. Ta valetas palju ning käitus teistega alandlikult aga kui oma tahtmise oli saanud siis muutus üleolevaks. Nagu Piibeleht, oli ka Laura heatahtlik inimene. Ta oli väga sõbralik ja soovis kõigile head
töötas ta 1957. aastani, olles ühtlasi perioodil 1952– 1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja. Aastatel 1954–1976 oli Melanie Kaarma Leningradis ilmunud moeajakirjade Moda ja Modeli Sezona kunstnik ning kujundaja. Ta oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949. aasta lavastustes "Põikpead" ja "Nahkhiir", Estonia 1950. aasta lavastuses "Traviata" ja 1963. aasta lavastuses "Minu veetlev leedi". Tema rahvarõiva motiivides kostüümides on laulupidudel esinenud mitmed koorid ja koorijuhid. Kaarma oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija, kelle teeneid kasutasid nii Eesti, Soome kui ka Venemaa etnograafiamuuseumi d. Paljud tema restaureeritud rahvarõivad ja loodud kostüümid on tänapäeval hoiul Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ning Eesti Teatri-
Topeltelu Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 7. mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Etendus rääkis 43. aastasest taksojuhist John Smithist, kellel oli kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last
Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd
,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult kujundatud kahetasandilist ruumi, mille esimese korruse tagumises seinas on kulunud muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur paber. Lava
Arvustus «Hõimud» Armastus kui elumõte Lavastuses «Hõimud» on juttu kurdi noore inimese Billy elust, keda kehastas andekas eesti näitleja Pääru Oja. Billy sündis kurdina kuuljate perel. Lavastuses «Hõimud» räägitakse arusaamatusest, mis on pereliikmete vahel, omapärasest armastusest ja kurdi inimese maailmavaadest. Kõige meeldejäädavam stseen oli see, kui Billy ei viitsinud enam kannatada ja rääkis kõik oma tunnetest välja perele. Ta kasutas viipekeelt, ja esimest korda teda tõesti kuulati. Siin sees on, minu meelest, selline filosoofiline idee, mis paneb mõtlema. Kas on tõesti vaja karjuda, et
Tallinna 21. Kool Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Retsensioon Tallinn 2014 Jõuluvahejal käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites.
,,Musta pori näkku" Lavastaja Andres Noormets ütles pärast esietendust, et ta ei püüelnud reaalsuse kajastamise poole. ,,Seal on absurdseid olukordi, näiteks pole võimalik, et ühe inimese mälestused lähevad teise pähe," ütles Noormets. ,,Olin truu pigem sellele, mis toimus, mitte sellele, kuidas see toimus. Mulle meeldis väga, kuidas publik kaasa tuli. Tundub, et lavastuses on juttu eestlaste ühismälus olevatest asjadest, popkultuuris märgilistest tegelastest, seega tekibki kaasahingamine." Kirjanik Rein Raud ütles, et tema mälestused sellest ajast on veidi teistsugused, kuid on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi. ,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski
Casanova Vivian Ruumet Heliloojad Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, traditsioonilist araabia muusikat jm. Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja, kes komponseeris oma esimesed palad juba 5-aastaselt. Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja ja viiuldaja, kes küll 15-aastaselt pandi õppima preestriks, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast tunnustatud muusik. Araabia muusika on väga elav ning iseseisev Lavastaja ja koreograaf David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija
a talvel seltsi liikme R.Sachkeri koostatud lauluduetiga ,,Teomees ja karjapoiss'' .Seda dialoogi-laululugu esitati kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse
nagu hetkel siia tullakse: iseseisvalt paadiga, autokastis või hoopis jalgsi. Suures plaanis oli küll probleemiks immigrandid ja emigrandid, kuid selle kõrvalt jäi silma ka kodu otsimine.Egle (Inga Salurand) ei luba emal ta pisikest korterit välja üürida, et saaks ärgates mõelda, et ärkab kodus, see teadmine hoiab ta elus. Kodutunne võib kiirelt kaduda, sekundiga, kuid selle tagasi saamine ei ole kerge. Võime teha nägu nagu oleme uues kohas kergelt enda koha leidnud, aga nagu ka lavastuses välja toodi, ei ole lihtne elu uuelt lehelt alustada, ikka jääb sisse see koduigatsus, aga samas kartus, et kui tagasi pöördud pole sa mitte millegagi hakkama saanud. Ei ole kerge jätta oma kodumaad, kus eluaegsed sõbrad ja pere. Muidugi on see mõnele kergem kui teisele. Nõustun Margus Mikomäe kujundliku pildiga etendusest, mis ka mulle endale pähe kippus: lavastus on seotud ronimisega, mida kõrgemale sa ronid, seda rohkem sa näed, aga seda valusam on alla kukkudes.
ju alguse ka meie elule. Me puutume päevast päeva kokku teiste inimestega. Kontakt ümbritseb meid kõikjal ja omab seepärast olulist tähtsust. Kontakti kaudu inimene kasvab, areneb, kujundab oma identiteeti ja tajub iseend, tänu sellele nähakse, kes ollakse ja kus lõppeb piir enda ja teiste vahel. Inimene eksisteerib läbi selle, et eristab end ja on ühenduses teistega. Seega on kõige tähtsam enese aktsepteerimine, usaldamine, eneseteadlikkus ja võime olla kontaktis. Lavastuses olid mõned tegelased nii öelda katki ega suutnud end leida. Nad olid sattunud probleemidesse ja süüdistasid iseend, leidmata sellest väljapääsu, sellepärast, et nad olid endaga ühenduse kaotanud. Anne oli tupikus, ta ei teadnud enam, kes ta on ja mida ta elult tahab. Tal oli raskusi enda sisse vaatamisel. Johanit mõjutasid minevikus toimunud sündmused ning ta ei osanud eluga edasi minna. Anton ei suutnud leida enesega lepitust, teda piinas oma naise surm
lubatud saali siseneda ka koos joogiga. Peale Telliskivi loomelinnaku ruumi seostub ,,rhizomedia. risomeediaga" veel üks ruumi puutuv mõiste sein. See on reaalse füüsilise kehata objekt, mis mõjutab seda, kuidas näitleja ja vaataja teineteist tajuvad ja märkavad. Lavastus ehitab ja lõhub seinu uues tähenduses. Füüsilise objektina on ehitatud saali ühte otsa greenroom, mille ees on klaas ja kus toimub suurem osa stseenidest. Publiku ja näitlejate suhe on lavastuses tundmatuseni transformeeritud. Pole väga ühtegi lavastust, kus näitlejad oleksid õnnelikud, kui publik telefoniga mängima hakkab. Selles etenduses antakse juba varakult teada, et mõni nutiseade oleks tarvis kaasa võtta, sest selle kasutamine teeb võimalikuks tervikliku kogemuse. rhizomedia241013. ,,rhizomedia. risomeedia" ei ole lavastus, mida ühe etenduse põhjal arvustada. Kõige esimesel etendusel juhatati publik kohtadele; tuppa, kuhu istuda, oli igaüks juba varem välja valinud
Herman.2012. aasta alguses suri nende poeg Albert vähki. Märt on saanud ka tunnustusi-2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses "Pidusöök", Rakvere teater).2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater).2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants (meespeaosa preemia, Asafi rolli eest lavastuses "Because ehk Mängud tagahoovis") 2013 Oskar Lutsu huumoripreemia.Ta on näidelnud ka paljudes Eesti filmides-´´Malev´´,´´Punane elavhõbe´´,´´Mina olin siin´´, ´´Tulnukas´´.Teda kohtab tihti Eesti seriaalides-´´Tuulepealne maa ´´,´´Kättemaksukontor´´,´´Tujurikkuja´´ jne.
.............................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Robootika kolm põhiseadust.........................................................................................4 Sõna robootika tuleb sõnast Josef Čapeki loodud sõnast ´´robot´´, selle tõi inimkonna ette tšehhi Kirjanik Karel Čapek oma lavastuses´´R.U.R´´.Sõna ´´robootika kasutas esimestkorda Isaac Asimov. Asimovilt pärinevad ka robootika kolm põhiseadust...........4 2. Robotite liigid................................................................................................................5 3. Mootorid kui lihased......................................................................................................6 4. Tähtsamad robotite klassid..............................................................................
-Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming -Luulekogud "Vainulilled" "Emajõe ööbik" -Näidendid "Saaremaa onupoeg" "Säärane mulk e. ..." "Kosjakased" "Kosjaviinad" Vanemuine · Eesti Postimees · Eesti teatri algus 1870 -Vanemuine "Saaremaa onupoeg" L. Koidula lavastuses · Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga. Kroonlinn (1873-1886) · Abielu sõjaväearst Eduard Michelsoniga -Lapsed: Hans, Hedwig, Anna · Hällilaulud · Raske haigus ja surm 1886. a. · Soov puhata Eestimaa mullas Ema kombel kinni kata Lapse tuksuv rind siis sa: Eesti muld ja Eesti süda- Kes neid jõuaks lahuta! Tallinn · L
Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm Säinas 1947 "Elu tsitadellis " Mängufilm Eva Miilias,
Sellele oli allutatud ka Stansilavski süsteem ( seda tõlgiti sotsist lähtudes). 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olustikurealism tõuseb esile sula ajal. Nagu sots realismiski on teater allutatud kirjandusele. Kuid erinevalt sots-realismist taotles olmerealism näitlejamängus lihtsust ja loomulikkust, läbielamist eelistati ekspressionismile. Näitleja olek sots realistkikus lavastuses oli aktiivne, võitlev. Kui sots-realismis oli oluliseks ideelisus, sümboolika, siis olmerealismis elutarkus ja mõõdukus. Kui olmerealistlikud lavastused olid staatilised, olustikult täpsed, suur osatähtsus oli pisiasjadel, siis sots-realistlikud lavastused olid hoopis lavategevuselt ja kõnelt hoogsad ja kirglikud. Samas mõlemais realismis oli tähtis ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Taotleti
palad. Alguspärasemates jutustustes, mis ei ulatu aga luule kunstilise tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a. esietendus "Vanemuises" Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onnapoeg". Kasutatud kirjandus: · "Eesti Ajalugu Elulugudes". · Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker "Eesti kirjanduslugu". · Ajaloo õpik "Uusaeg" 8. klassile.
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja
kuritegelikule teele sattunud vanem vend Sammy, tänu kellele ka Mickey tihti pahandustesse satub. Edward Rikkas peres kasvanud haritud ja abivalmis paipoiss. Linda Lihtne aguliplika, Mickey lapsepõlvesõber ja armastatu. Linda armastab Mickey´t väga ja püüab teda pahandustest eemale hoida ja normaalse pere luau. Lava kujundus oli kogu aeg ühesugune, aeg ajalt lisati mõni üksik rekvisiit. Kuid näitlejate hoogne mäng, tantsud ja laulud korvasid lavakujunduse puudujäägid. Lavastuses oli 2 vaatust ja palju pilte. Verevennad on menukas muusikal lapsena lahutatud kaksikutest, kellest üks kasvab üles lasterikkas aguliperes, teine jõuka pere ainsa võsuna.Taas kohtudes saavad nad sõpradeks, armuvad samasse tüdrukusse ja surevad üheskoos. Mulle meeldis lavastus "Verevennad" väga , läheks etendust veelkord vaatama.
Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei ole .Tihtipeale teevad inimesed ennast lolliks sellega ,et nad näitavad oma lollusi kogu rahvale . Selliseid narre ,nagu Tatikas ja Salomon leidub ka tänapäeval .Näiteks inimesed kes lähevad superstaari saatesse laulma aga nad ei oska tegelikult laulda .On ka juhuseid kus sõbrad julgustavad tagant ,Et ta on osav jne. Tegelikult ei ole nad õiged sõbrad või ei taha nad sulle
„Armastus ei hüüa tulles“ Käisin 23.novembril vaatamas näidendit „Armastus ei hüüa tulles“, mis toimus teatris Vaba Lava. Lavastuses mängivad kaks näitlejad Priit Pius ja Linda Vaher, etenduse lavastas Roman Baskin. Näidend rääkis noorte probleemidest läbi huumori prisma. Käsitleti peamiselt teemasid nagu vaba kooselu, seks, suhtlus vanematega ja nendest räägiti väga otsekoheselt ja vabalt. Priit Pius on noor eesti näitleja, kes alustas oma karjääri aastal 2012 ja lõpetas samal aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Priit Piusel on ka kaksikvend Märt Pius,
Aastal 2002 asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 2006 aastal asus ta tööle teatrisse NO99 Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri
Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja hiljem nad sõbrunesid. Kui nende vanemad teada saavad, et lapsed huvituvad muusikast, siis ühed vanemad innustavad oma lapsi, teised aga tahavad lapsi muusikast eemale tõrjuda ja
aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja. Teise vaatuse tegevuskohaks on varieteeteater Nahkhiir, kus kõik peategelased kohtuvad ja kus Vanemuise lavastuses pakutakse värvikaid tantse. Kolmandas vaatuses on laval vangla, kuhu on sattunud Alfred, kes esineb Eisensteini nime all. ,,Nahkhiirt" peetakse kõige edukamaks Straussi operetiks. Selle pikk avamäng juhatab sisse opereti meeleoludesse. Lisaks rõhutas meeleolu ka vaade Viini tolleaegsele tänavapildile. Osatäitjatest jättis mulle kõige sügavama mulje Angeelika Mikk, kelle helisev koloratuur tuli eriti kaunilt esile kuulsas Adele naeruaarias
Muusikal ,,Chess" Minu esimene 2008. aasta muusikaline elamus oli 11. jaanuaril, kui käisin Vanemuise suures majas vaatamas maailmakuulsat muusikali ,,Chessi". Etenduse lavastas Georg Malvius, muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ning ilmekate dekoratisoonide autor kunstnik Ellen Cairns Suurbritanniast. ,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse kahest erinevast rahvusest pärit meest ja nende saatkonda. Algab male maailmameistrivõistluste tiitlimats Meranos, kus vastamisi on venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Süzee on mäng inimeste vahel, mäng rahvaste vahel, aga ennekõike on see armastuse ja vihkamise mäng. "Chess" ühendab kõik tõelise muusikali juurde kuuluvad jõud: tantsu, muusika ja näitekunsti. Lavaline kujundus oli lihtne, kasutati pöörlevat lava, kus üleminek ühest
Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike ja lihtsa süzeega, aga pani mõistma patsientide südamevalu ja tundeid. Näitlejad oskasid jäljendada sügavalt nende patsientide hingeelu ja katseid saada lahti kleepuvast ja hinge tühjaks imevast sõltuvusest. Kunstniku töö ahvide kujutamises oli
Seetõttu tundusid tegeased reaalsed ja inimsuuruses. Osalesid ka inimtegelased, kes kogemata olid sattunud valel ajal valesse kohta. Varieteele kohaselt oli põhiline tegevus laval laulmine tantsuliste liigutuste saatel. Väga üllatav oli, et vokaalne osa esitati koha peal ja näitlejad kõik ise laulsid. Kohati tekkis küsimus, kuidas on võimalik samal ajal laulda, tantsida ja nukku juhtida? Näitlejad olid väga professionaalsed ja suutsid seda kõike. Instrumentaalne osa lavastuses tuli aga eelnevalt salvestatud muusikast. Väga huvitav oli see, et vampiiridele kohaselt oli saalis tekitatud väga jahe keskkond ja oli tunda tuult, sellpärast pakuti külastajatele ka pleede. Autorid :VAHUR KELLER ja ANDRES ROOSILEHT Lavastaja: ANDRES ROOSILEHT Kunstnik: BRITT URBLA KELLER Koreograafid: TATJANA JÄRVI, ALEKSANDER PIHOJA, KRISTIN PUKKA Mängis: NUKU NÄITETRUPP Nukkvampiiride lõbusate sketside, närvekõditavate illusioonitrikkide, akrobaatiliste
Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma.
hõngu ja tahaplaanile paigutatud nö koor, kes kohasel hetkel naerma pursates haaras kaasa ka publikumi. Nii oli kogu näitlejaskond terve etenduse ajal nähtaval ja meeleolu kõrgendatud. Kõrvu hakkas vihjeid tänapäeva poliitilise komejandi kohta, näiteks viie jõukama talu hulka püüdlemine. Ka noorele vaatajale ei ole keeruline seostada Märdi protsentidega jändamist praeguste laenupakkujatega. Kõige drastilisem muutus lavastuses oli lõpuosa poleemika ära jätmine. Peale traagilist õnnetust oli Märdi mõistus küll kadunud, kuid ahnus alles. Tugev karakter asendus haleda kujukesega. Lõpukummardus tuli siiski küllaltki ootamatult, kuid samas oli lavastus täpselt õige pikkusega, tähelepanu jagus viimaste minutiteni. Kahtlemata on ,,Kauka jumal" lavastus, mida tasub soovitada teistelegi.
Talle tekitas see kiire elutempo stressi ning lõpuks ta enam ei jaksanud seda taluda. Etenduses tulid välja ka tema elu kurvemad hetked. Mina polnud enne sellist sorti teatritükki näinud. Käisin ka esimest korda Nukuteatris. Etendus mulle kohati meeldis ja kohati tundus see segane ning paljudest asjadest ei saanud aru, kuid lõpuks sain mõttest aru. Lavakujundus oli lihtne ja samas geniaalne. Laval rippusid kõigest kardinad, aga neid kardinaid osati lavastuses efektiivselt ära kasutada, illustreerides erinevaid ruume, kohti ja aegasid. Helle Laas näitles enda vanuse kohta suurepäraselt ning kõikide erinevate häälte ja häälitsuste tegemine tuli välja hästi, mis tegid tema etteaste kohati koomiliseks. Kuid kindlasti oli Hellel raske ja valulik uuesti läbi elada stseene omaenda elust, eriti kui tegu on lähedaste kaotusega: isa mõrv ning ema surm. Ta oli laval üksi kuid see-eest vahetu ning jõuline
2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused 2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses"Pidusöök", Rakvere teater) 2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater) 2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants (meespeaosa preemia, Asalfi rolli eest lavastuses "Because ehk Mängud tagahoovis") Eraelu Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007. aastal Rapla kirikus Tõnis Mägi ja Laine mägi tütre Liis-Katrin Mägiga. Neil on kaks poega- Albert, kes pulmade ajal oli aasta ja kolm kuud vana, ja Herman. Videod Märt Avandi
M. Maketimeister- maketi kavandaja. Metraaz;- pikkus (näit. kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O. Objekt- ese, asi. Operaator- kinofilmija, filmiülesvõtete tegija. P. Projekt- kavand, plaan. Pürotehnika - keem., tehn. põlevate ning plahvatavate ainetega tegelev tehnika. R. Rakurss- võttenurk. Rekvisiit- lavastuses kasutatav tarbeese. Rezii- lavateose või filmi kunstiline juhtimine. Rezissöör- näitejuht; näidendi või filmi lavastamist juhtiv isik. Reziistsenaarium- filmi üksikasjaline kavand. Roll- osa. S. Stseen- lavateose väikseim ühtne osa, etteaste. Stsenaarium- filmi, ka mõne muu etenduse, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand. Stsenarist- stsenaariumi autor. Sünkroonne- samaaegne. T. Tehnika- kogumõistes: masinad, mehhanismid, seadeldised, tööriistad jne.
Arutlus Ma käisin vaatamas lavastust ,,Musta pori näkku" 7. veebruaril koos oma klassiga. See lavastus oli väga super ja ma kiidaks väga näitlejaid kes kõik mängisid oma rollid puhtalt läbi. Andres Mähar Mihkel Raua rollis oli küll häälelt sarnane aga mitte välimuselt. Ta mängis Mihkel Rauda meisterlikult ja tõi tema valu välja ilma, et oleks kordagi langenud sarzi või paroodiasse. Lavastuses ise oli ülesehitatud väga hästi, kuigi neil kes pole raamatut lugenud või neljapäeva õhtul teleka taga istunud võis olla küll see natukene raskesti arusaadav. Kuna lavastus oli ülesehitatud saate ,,MPN" versioonina kus Mihkel Rauda mänginud Andres Mähar kutsus külalisi saatesse kes olid Mihkel Raua vanad sõbrad, jutustas see läbi Mihkli eluloo. Etendus tundus algul igav ja ülemängitud aga kui hakkasid tulema vahele lood siis läks kõik palju paremaks.
Komöödia hakkab tavaliselt äärmiselt tõsisest olukorrast. Olukorrast, mis oleks tavaelus liigagi karm. Aga kui inimene näeb sellist olukorda enda ees teatrilaval, kus see on turvaliselt siiski ainult väljamõeldis. Kujundlik, sotsiaalne, irooniline, sarkastiline, igavikuline, tabav, julge. Ta on kõike korraga. Lisaks sellele veel teravmeelselt kiire dialoog ja ootamatute pööretega süzee, mis lõppeb hoopis mujal kui seal, kus algas. Etendus oli suurepäraselt tehtud lavastuses osalejate poolt ning see koostöö kajastus ka etenduses. Etendus paneb mõtlema, mida inimesed tahavad, aga ei tea, miks ja milleks on nad võimelised selle saamiseks. Ükskõik, mis hinna eest, peaasi, et oma tahtmised ja soovid jääksid peale. Tegeleste arusaam maailmast, väljaarvatud peategelane, on pinnapealne kohati, soovides asju, mis ainult neile rõõmu tooks ja nende meelest ka teistele. Minu arvates oli etendus suurepärane! Tõsise teema segunemine huumoriga oli hästi
muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975. Inglise keeles nimetatakse muusikali jukebox- muusikaliks. See on termin muusikali kohta, mille loomiseks on kasutatud varem kirjutatud ja esitatud popmuusikat. Säravast ja tempokast muusikast tulvil lavastuses kõlasid 22 kustumatut hitti, nagu näiteks ,,Super Trouper", ,,Lay All Your Love on Me", ,,Dancing Queen", ,,Knowing Me, Knowing You", ,,Take a Chance on Me", ,,Thank You for the Music", ,,Money, Money, Money", ,,The Winner Takes It All", ,,Voulez-Vouz" jt. Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda oma isa käsivarrele, ent paraku polnud tal aimugi, kes oli ta isa ja kust teda leida. Avastanud ema päevikust kolme mehe nimed,
2004: 116). Kuna tahan leida, kes on näidendis liitlased ka kes oponendid, siis on see ilmselt kõige asjalikum meetod. Oleks võimalik teha siinkohal ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid leian, et selle kaudu saaks statistikat teha, mitte aga sügavuti minna ja lahata, miks on mõned karakterid üksteisega samas grupis, miks on mõned aga selges opositsioonis. Niisiis on minu peamised uurimisküsimused järgnevad: Kes on Isabella ja Flavio? Kes on selles lavastuses liitlased? Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum III vahetöö Tartu, 2016 Kes on selles lavastuses oponendid? Miks on Mari ja Indrek ühtaegu nii liitlased kui ka oponendid?
Sinine on sinu taevas (Mustvalge Kirjastus, 2010) MIHKEL RAUD . Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. jaanuaris Tallinnas kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua peres teise lapsena . Vanem vend on tuntud jaapani filoloog . Juba lapsepõlves oli tema lemmikuteks E.L.& P. , Pink Floyd , Yes ja teised 70-te suurused . Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga . Seega on midagi pärinud poeg isalt . Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis , kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala" . Mihkel mängis etenduses plokkflööti . Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel mitmes lavastuses ja saavutas Mikk Mikiverilt loa käia kõigil proovidel ja etendustel . Nüüd tekkisid esimesed ebakõlad õpetajatega , kes ei näinud sugugi heameelega , et ta vabad hetked teatris veedab . . Kitarri juurde juhatas Mihkel Raua perekonna vana tuttav Tarmo Urb . Koos läksid nad Narva mnt. muusikariistade poodi , kus pill välja valiti
seltsidaamid ja ümmardajad, õukondlased, sõdalased, orjad jt). Akustiliselt aitas kaasa hästi reguleeritud helitehnika -- aga ennekõike orkestri, koori ja solistide tähelepanelikkus. Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses orkestrit ning lava suveräänselt. ,,Aidat" lavale tuues kerkib küsimus kui palju näidata eksootilist Egiptust -- või seda hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat. Mörcki lavastuses oli nii vaatemängulisust kui ka psühholoogilisi aktsente. Lavakujunduses (Göran Arfs) oli kasutatud motiive Egiptuse ajaloost, arhitektuurist ja kunstist -- võimsad sambad ja obeliskid, Ramses II hiigelnägu, samuti osaliste egiptusepäraseks stiliseeritud parukad ja kostüümid (kunstnik Ann-Mari Anttila). Suur koor ("Estonia" koor ja RAM pluss abijõud) oli oskuslikult jaotatud erineva suurusega gruppideks, koorirezii oli loogiline ja läbi mõeldud
näidendi teksti ette lugeda (või loeb selle ise ette). Prooviperioodil saavad näitlejad ise arvamust avaldada, valida lavastusse muusikat, pakkuda välja omapoolseid ideid jne. Kui näitlejatele jääb midagi arusaamatuks, tekib ummik vm, saavad nad lavastajaga koos arutada probleemi üle ning analüüsida tegelasi, lugu tervikuna. Noormets loodab väga trupi peale, et koos teha ja rääkida, arutada, hakata koos kirjutama ja koos seda siis lõpuks mängida. Lavastuses "Üks mees: Roheline" oli see samamoodi loeti erinevaid muinasjutte, istuti muuseumis, suitsuruumis ja vaadati D-kategooria action-filme, räägiti arvutimängudest. See protsess oli põnev, aga... (Vridolin, Tarvo 2006: 208). Enne proovi räägib Noormets näitlejatega, et häälestada näitlejaid prooviks. Samuti laseb ta palju näitlejatel endal leida õige viis mingi koha mängimiseks. Lavastajal on üldjoontes peas tegelaskujude olemus, kuid ta jätab näitlejatele üsna palju
Vanemuises: Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest", Martin Crimp ,,Linn". Lavastused mujal: ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud" Tartu Uus Teater. Praeguseid rolle Vanemuises: Esimene statist, Sõdur (Mati Unt ,,Viimnepäev"), DJ Zlava (Uku Uusberg ,,Karjäär") Juss Haasma Sündinud 23. august 1985 Tallinnas. Lõpetas 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu. 2008-2009 oli Ugala teatri näitleja. Pälvis Ugala publikupreemia rolli eest lavastuses ,, Arturi laulud ja aastad". Tema rolle: Erik( ,,Sinul on meretäis hirmu", Eesti Draamateater), Essu (Kauksi Ülle ,,Peko", Vanemuine), Gunnar Graps (Põllu/Annus ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud", Tartu Uus Teater). Lavastused: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Morten lollide laeval". 8 Lavastaja Muusikali lavastajaks on Saksamaalt pärit ROMAN HOVENBITZER. Ta on õppinud 1992-1996 muusikateatri reziid Hamburgi Muusika- ja
Telelavastus E. Vilde "Vigased pruudid" lavastaja Toomas Kirss retsensioon VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde
tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud erinevaid preemiaid. : * vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. * Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. * Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Tema loomingut on tõlgitud kokku viieteistkümnesse keelde. Doris Kareva luulet on võrreldud templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum, sõna ja vaikus, Eros ja Thanatos. "Mandragora" (2002) põhjal valmis Linnateatris Jaanus Rohumaa lavastuses samanimeline etendus. Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud
annaabi.ee 
