Seitsmes Lugu (Tagasisõit.Varjude laul.Vendade reisilood.Isa haual) Päike paistis läbi puude latvade,hommik oli juba tulemas .Varjud hakkasid kaduma üle muru rahulikus metsas.Kuuse otsas laulis üksik laululind lõpetades öö enda lauluga. Kangelane Kalevipoeg hakkas ärkama linnu laulu peale ning hakkas meelde tuletama kus ta käinud ja mis teinud.Imetledes sügist udu tuletas ta meelde eilsed sündmused ehk kuidas oli Soomes ehk Saares pikki lustisid pidanud,kus tal Turgis tulnud tüli ning taplust Tuura rajal.Ei kahetsenud seda Kalevipoeg sugugi.
Haab http://miksike.ee/docs/referaadid2006/haab_keithlemendik3.jpg HAAB 1)Eesti kõrgeim haab on (40,8 m ja diameeter 53 cm) kasvab Järvseljal . 2)Noortele lehetele on iseloomulikud kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised ja sügisel sageli punased lehed. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/22/Goldground.jpg/220px 1)Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed. http://y.delfi.ee/norm/46609/1951659_adinkK.jpe 2)Eelkõige on haab põhitoiduks kobrastele. http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/32czxiKXEh8/file61301368_3982fc4b.jpg 1)Väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik Eesti suurematest haabadest.
Paljud narkootilised ained on valmistatud kanepist. Kanep on laualt levinud põõsjas taim, mis kasvab parasvöötmes ja troopilises vööndis metsikus looduses, kuid seda kasvatatakse ka kultuurtaimena. ,,Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel." (Leisalu, 3) Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mille peenestatuse tase võib varieeruda. Mõnikord esineb marihuaana ka pressitult, erineva kuju ja suurusega tükkidena või plaadikestena. Marihuaana värvus võib olla kollakasrohelisest pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest ning võib olla sarnane näiteks heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga. Marihuaanat suitsetatakse sigarettides või piibus (ka vesipiibus), nii puhtal kui ka tubakaga segatuna
kopralõksudesse. Lõksud: eluspüügipuur, jalasilmused. Keelatud viisid: lasersihik, öönägemissihik Ulukikahjustused · Metsakahjustustest 20-30% on normaalne (põdra puhul). Põder kärbib lehtpuude võrseid, kuid sellest lugu pole. Suurem mure siis, kui põder hakkab noori mände murdma. Kuusekahjustused teevad tiined emapõdrad. Kui kuuse koor kahjustatud, kipub sisse minema juurepess. · Metsseakahjustus 20-25% · Metskits kuuse latvade kärpimine. Saare või tammevõrsed meeldivad metskitsele väga ja seega võib tõsist ohtu kujutada saare ja tamme istandustele. Haigused · Trihhinelloos levinud kõikide kiskjate juures. Ligikaudu pooled isendid on nakatunud. Tavaliselt on loom nirum, eriti sõraliste puhul. Kõige pealt tleb võtta lihaproov. Selleks 2 meetodid: kompressoorium (liha 2 klaasi vahele ja vastu valgust vaadata) ja seedemeetod (liha seeditakse ära kunstliku maomahlaga, luha seeditakse
Õitseb enne lahtiminemist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valminvad juuni lõpul, juuni algul. Haab on väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik Eesti suurematest haabadest. Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed, eelkõige on ta aga põhitoiduks kobrastele. Pehme puuna sobib hästi rähnidele pesaõõnsuse rajamiseks. Haab iseenesest on külmakindel ning valgusnõudlik, kuigi juurestik on pinnalähedane. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Soostunud muldadel ei kasva. Annab rikkalikult juurevõsu, eriti peale raiet. Eluiga kuni 150 aastat.
Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Loodusluule Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Tundide kaupa võis ta üksi mängida oja ääres, luusida heinamaal ning metsas ja kuulata lindude laulu. Ta suurimaks unistuseks oli aga Peipsi, mis paistis puude latvade tagant. Unustades kogu ümbruse vaatles Liiv mäeseljandikult Peipsil valendavaid purjeid. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat.Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt
vihmavarju, olgugi et ei sadanud, ja tõstis selle pea kohale.Metsiku huilgega tormas tuul vihmavarju alla ja surus seda ülespoole, nagu tahaks varju käest ära rebida. Kuid Mary Poppins hoidis kõvasti kinni ja ilmselt just seda tuul sooviski, sest kohe tõstis ta vihmavarju veel kõrgemale õhku ja Mary Poppinsi maast lahti. Tuul kandis teda kergelt edasi, nii et tema kinganinad parasjagu aiateed riivasdid. Siis tõstis tuul ta üle värava ja kandis tuhinal kõrgemale, kirsipuude latvade poole. „Ta läheb ära, Jane, ta läheb ära!“ puhkes Michaelnutma. „Ruttu!“ hüüdis Jane. „ Toome kaksikud. Nad peavad teda veel viimast korda nägema.“ Nüüd polnud enam ei Jane’il ega Michaelil enam mingit kahtlust, et Mary poppins lahkub päriselt, sest tuul oli suunda muutnud. Kumbki haaras ühe kaksikutest ja tormas tagasi akna juurde.Mary Poppins oli juba kõrgel õhus ning kadus üle kirsipuude ja majakatuste kaugusele, vihmavari kõvasti ühes ja kandekott teises käes
vihmavarju, olgugi et ei sadanud, ja tõstis selle pea kohale.Metsiku huilgega tormas tuul vihmavarju alla ja surus seda ülespoole, nagu tahaks varju käest ära rebida. Kuid Mary Poppins hoidis kõvasti kinni ja ilmselt just seda tuul sooviski, sest kohe tõstis ta vihmavarju veel kõrgemale õhku ja Mary Poppinsi maast lahti. Tuul kandis teda kergelt edasi, nii et tema kinganinad parasjagu aiateed riivasdid. Siis tõstis tuul ta üle värava ja kandis tuhinal kõrgemale, kirsipuude latvade poole. ,,Ta läheb ära, Jane, ta läheb ära!" puhkes Michaelnutma. ,,Ruttu!" hüüdis Jane. ,, Toome kaksikud. Nad peavad teda veel viimast korda nägema." Nüüd polnud enam ei Jane'il ega Michaelil enam mingit kahtlust, et Mary poppins lahkub päriselt, sest tuul oli suunda muutnud. Kumbki haaras ühe kaksikutest ja tormas tagasi akna juurde.Mary Poppins oli juba kõrgel õhus ning kadus üle kirsipuude ja majakatuste kaugusele, vihmavari kõvasti ühes ja kandekott teises käes
Seente toime sarnaneb mahedamale LSD-le, kuid mitte täielikult. Tekib eufooria, pupillid laienevad, pulsisagedus suureneb ja vererõhk tõuseb. Tavaliselt tekivad värvilised nägemused, kuid võib esineda ka kuulmishallutsinatsioone, objektid muudavad kuju ja värve ning helisid väga laias dispasoonis. Maagilise seene kasutajal on tavaliselt iiveldus ja valud kõhus, ta oksendab. Kanepi preparaadid Marihuaana - kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna. Peenestatuse aste võib olla erinev, võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena. Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: travka, anasha, smail. Eestis kasutatavatest narkootilistest ainetest on marihuaana üks enamlevinumaid. Olenevalt aju
Ma olen ju prints me saame hakkama. Ja sinust saab minu printsess." ,,Utoopia vere eest ei põgene." ,,Sinu omad võivad ju arvata, et sa oled maha jahitud ja tapetud, minu omad aga..." ,,Et mina sain sinu kätte." ,,Just! Nii teemegi!" Kostus hingepõhja kriipav heli, midagi vilina ja karje vahepealset, pannes põgenejad võpatama. ,,Mis see on?" ,,Avati Pidupäeva väravad, mis aga tähendab, et..." Jerome vaatas õudusega kirsipuude taha, ja kuigi ta latvade vahelt midagi ei näinud, täitusid ta suured sinised silmad hirmuga. ,,Isa on siin." ,,Väga hea." Ta vaatas Elisat, kes kavalalt naeratas. ,,Aeg tegutseda. Kuigi see hetk saabus kiiremini, kui ma lootnud olin, saame hakkama. Ma loodan." ,,Palvetan muusadele, et nende taevalik häll meile kaitset pakuks." ,,Ma ei tee sulle tegelikult haiget, sa pead ainult mängima võitlust saad aru?" ,,Jah."
a.) tekkis Glehnil mõte püstitada parki Kalevipoja kuju. Materjaliks laskis ta purustada raudkive, mille kildudest asus tsemendi abil kuju ehitama. Sellest pidi saama hiiglane, mis oleks olnud 8 m. kõrge. Pool tööd oli juba tehtud, kui kuju tasakaalu kaotas ja ümber kukkus. Tuli uuesti otsast alata. Et õnnetus ei korduks sai Kalevipoeg sedapuhku kätte sambataolise kepi, mis teda toetas. Ehitustöö kestis aastaid. Lõpuks oli kuju valmis ning vaatas künka otsast üle noorte mändide latvade. Germaani kangelasi eeskujuks võttes oli Glehn kujule selga pannud härjanaha, mille sarved jäid kandja pea kohale püsti. Nende sarvede pärast hakkas rahvas kuju "Glehni kuradiks" kutsuma. Nördinud Glehn pani kuju juurde kivi kirjaga:" Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" 7 Lohe Kalevipojast pisut eemale, teise künka otsa laskis Glehn samasugutest raudkivikildudest teha lohe, mida rahvas krokodilliks nimetab
Ilus heinailm oli õues. Tuli kuum päike kõrvetas pea kohal ja mõnigi silma vaatas arglikult taeva poole. Mõisas oli suur loog maas ja kõik valla teovaimud väljas teda koristamas. Talu heinamaal aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha. Ka Ennosaare rahvas oli heinamaal. Väike Ain oli loa saanud loomi, kes palavuse käes ei söönud koju ajada ja siis pidi ta kapsaste vahelt umbrohtu kitkuma. Sama ajal kui Ain, kes kodutalus teiselpool jõge kapsaste latvade vahel põlvitas ja umbrohtu kitkus kuulis vee sulpsatust ja tõusis imestunult püsti, veel enam pani ta imeks rumba kummuli vees ujuvat. Üks mõisa heinalistest oli härra ise kupja asemele tööliste juurde jäänud ja ometi oli ta mahti leidnud palavast tööst pisut puhata ja kupjate järele vaadata. Ta oli näinud teda rumpa astuvat ja siis teda äkitselt kaduvat. Kohkunult silmitses ta teravamalt seda kohta ja kuulutas ta oma nägemist ka teistele, kes ligemal töötasid
Vanu, looduslikke loometsi leidub tänapäeva Saaremaal vaid üksikute tukkadena. Kadakas ja äri. Viimastel aastatel on korduvalt juttu olnud stiihilisest kadakaärist. Räägitakse isegi kadakavargustest. Häda tõuseb sellest, et kaubandusliku väärtusega kadakatüvesid pole kadastikus just rohkesti ja neid varudes kipub järele jääma ebaharilikult palju "laaste". Kaubaks lähevad tüved, mille ladvapoolne läbimõõt on neli-viis sentimeetrit. Mahajäetud okste ja latvade tõttu on kadakaraiesmik aastaid tuleohtlik, sest tihke ja sitke kadakapuu oksad mädanevad-kõdunevad aeglaselt . Kadakapuidust huvitatud ärimehed ning liigirikkusest lummatud pärandkoosluste kaitsjad võiksid püüelda mõlemat rahuldava koostöö poole. Ihaldatud kadakatüvesid leidub ka sellises kadastikus, kus liigirikka taimkattega looniidulagendikud täiesti hävinud pole: seal oleks ehk harvendusraiest kasu ka niidule. Tiheda ja eaka kadakatihniku hõrendamine ei anna erilist
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kau...
THC-d leidub ka tüves ja vartes. Juured ja seemned nimetatud ainet ei sisalda. ÜRO 1960 aasta konventsiooni järgi on kanepit lubatud 5 kasvatada ainult väga range kontrolli all (Narkootikumid 2004). 2.2.1 Marihuaana Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest (Narkomaania 2004). Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna (Koldits 2001). Tänapäeval on uimasti valmistamiseks võimalik kasutada kõiki taime maapealseid osi. Millised taime osad aga tegelikult ära kasutatakse, sõltub tooraine kättesaadavusest ning kvaliteedinõuetest. Üldiselt peetakse õisikute ja peenemate okste kvaliteeti paremaks kui varreosa ja jämedamate okste oma (Narkootikumid 2004).
vedel hasis. Mõnikord kasutatakse kanepiproduktide puhul ka üldisemat terminit kannabis, täpsustamata kas jutt on marihuaanast või hasisist. See nimetus tuleneb taimeperekonna ladinakeelsest nimetusest - Cannabis. Kannabise all mõeldakse kanepi perekonda kuuluvat ükskõik millist liiki kanepi taime või selle osa, mis sisaldab vähemalt üht rahvusvahelise või rahvusliku kontrolli alla kuuluvat kannabinoidi (näiteks THK). Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mille peenestatuse aste võib olla erinev. See võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Mõnikord esineb marihuaana ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena või plaatidena. Marihuaana värvus varieerub kollakasrohelisest kuni pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest ning võib olla sarnane näiteks meeldiva heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga.
ojalained voolavad veel ruttu
minu valust räägivad nad juttu
ja su valest kadund armuke.
Eesti Raamat, Lydia Koidula ,,MU ISAMAA ON MINU ARM", lk 52
13
Jutt
<
õnn on läinud, pisarad on jäänud!
Pärn veel haljas; lilled, õitsete;
ojalained voolavad veel ruttu
minu valust räägivad nad juttu
ja su valest kadund armuke.
17
Jutt
<
Vanadusperioodil oli Magda Mart Saarele hoolitsevaks abikaasaks. Kuigi kooselust sündis tütar Tuuli, pidas helilooja kirjavahetust ka Heliga. 20.veebruaril 1944.a. abielluski Mart Saar teist korda. Abikaasa oli Magda Takk. Mart Saar meenutab: "Jalutasin oma tulevase abikaasaga metsas. Olime noored ja tahtsime teineteise vastu äärmiselt viisakad olla. See oli Hüpassaares, minu kodukohas, kus on väga palju metsa. Oli väga ilus ilm, mets vaikne, päike paistis läbi männi latvade nii heledalt. Jalutasime, vestlesime ja tundsime rõõmu ühest ilusast päevast. Korraga oli ees porilomp. Tahtsin näidata oma osavust ja mehelikku julgust ja ütlesin:"Mina siit küll üle saan, aga katsu, kuidas sina saad". Neid sõnu üteldes oli mu välejalgne tütarlaps üle lombi jõudnud, mina aga kukkusin mudasse. Selle peale naersime mõlemad. Aga siiski jäi mulje, et ma teda oma skeptilisusega olen solvanud. Kohe tuli mulle meelde regivärss:"Ärge naerge
levib kapslites või lahusena. Manustatakse koos tubaka või marihuaana suitsetamisega. Tarbitakse ka süstides, nuusutades. Joove kestab 4-6 tundi. Võib tekkida amneesia, ületarbimine võib olla surmav. LA toime- segadusseisund ja meelepetted, tajuhäired, keskendumisraskused, väheneb valutundlikkus, tekib üksindustunne, eufooria, unisus apaatia. PA toime- kahjustub tarvitaja isiksus, tekib flashback`i sündroom. 3. Marihuaana- kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. See võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus võib varieeruda kollakasrohelisest pruunikani. Seda suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtana kui ka tubakaga segatult. Võib tekitada psüühilise sõltuvuse. Sisaldab 2-8% THK-d4. Hasis - kanepiõie vaigutaolisest eritisest saadud kuivatatud mass. Sisaldab 10-20% 11
neist kutsutakse kannabinoidideks. Kannabinoide on taime kõikides osades, kuid eriti rohkesti on neid kleepuvas kollases vaigus, mida eritavad emastaimede õitsevad tipmised osad. Kanepitarbimisest tingitud psüühika muutused põhjustab tetrahüdrokannabinool (THK). Kanepitooted jaotatakse laias laastus kaheks: marihuaanaks ja hasisiks. MARIHUAANA (slängis: rohi, puru, mari, kama, muru, gras) Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. Marihuaana sisaldab 2-8% THK-d. Marihuaana võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus varieerub kollakasrohelisest pruunikani. Marihuaanat suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtalt kui tubakaga segatult. Seda manustatakse vahel ka suu kaudu, küpsetatuna kookide või küpsiste sisse. HASIS (slängis: plastiliin, hass) Hasisi valmistatakse kanepitaime õite vaigutaolisest eritisest. See kuivatatakse ning saadud
kutsutakse kannabinoidideks. Kannabinoide on taime kõikides osades, kuid eriti rohkesti on neid kleepuvas kollases vaigus, mida eritavad emastaimede õitsevad tipmised osad. Kanepitarbimisest tingitud psüühika muutused põhjustab tetrahüdrokannabinool (THK). Kanepitooted jaotatakse laias laastus kaheks: marihuaanaks ja hasisiks. MARIHUAANA (slängis: rohi, puru, mari, kama, muru, gras) Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretükkide, latvade ja õisikuosade segu. Marihuaana sisaldab 2-8% THK-d. Marihuaana võib esineda ka pressitult, erineva suuruse ja kujuga tükkidena. Värvus varieerub kollakasrohelisest pruunikani. Marihuaanat suitsetatakse, harilikult sigarettides või piibus, nii puhtalt kui tubakaga segatult. Seda manustatakse vahel ka suu kaudu, küpsetatuna kookide või küpsiste sisse. HASIS (slängis: plastiliin, hass) Hasisi valmistatakse kanepitaime õite vaigutaolisest eritisest
transportimiseks ja 1962. aastast hakati tootma kõige täiuslikumat vintsi TL-6. Nagu näha joonistelt on vintskokkuvedu suurte kolimis-paigaldamiskuludega ja erineva läbimõõduga trosside kogus on ka väga suur (tabel 6.5.1), seepärast loobuti vintskokkuveost vastavalt kokkuveotraktorite hankimise võimaluste avardumisele. 16. Raielangi raiejärgne koristamine. Raielankide koristamise all tuleb mõelda okste, latvade ja mittelikviidse materjali kogumist virnadesse või vaaludesse kas käsitsi või mehhaniseeritult. Käsitsi okste kogumise viis kujunes vastavalt tehnoloogiale. Kui langetamine ja järkamine toimus käsisaagidega ja laasimine kirvestega, siis okste tassimist korraldati näiteks peale 5...10 puu töötlemist. Oksad kanti raielangil vallidesse või hunnikutesse, mis jäeti kas kõdunema või mittetuleohtlikul perioodil põletati ära, ka talunikud vedasid neid küttematerjaliks
Noortel pihlakatel lõigata ära vaid võistlevad ladvad ja kärpida siit-sealt võrasse kasvavaid oksi. Igal puul eemaldada ainult paar-kolm oksa ja nii, et puudele ei jää suuri lõikehaavu. Pihlakatel tuleb eemaldada ladvaga konkureerivad tugevad oksad. Kui lõigatav oks on juba jäme, tuleb seda kärpida veidi kõrgemalt mitte tüve juurest, vaid okste harunemiskohast, kus jääb väiksem lõikejälg. Paljude võistlevate latvade kasvamise võib põhjustada liigne istutussügavus (Aedla, 2012). Taxus baccota Jugapuu Hooldus Kõik jugapuud taluvad ülimalt hästi tugevat kärpimist ja kuni vana puiduni tagasilõikamist. Jugapuud on ühed vähestest okaspuudest, mis on võimelised andma uusi võrseid isegi pärast puu kännuni mahalõikamist. Pärast kärpimist muutub ta tihedaks ning seetõttu sobib väga hästi hekitaimeks või vormipuuks. (Jugapuud meil ja mujal) Üldiselt ei soovitata jugapuid lagedale istutada
(lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). 16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset
Eriti ohtlik on, kui tihedat ja varem hooldamata puistut on tugevalt harvendatud. Tihedas liituses kasvanud puud vajavad uute kasvutingimustega kohanemiseks aega ja seni on nad kergesti mõjutatavad nii lume-, kui tormi poolt. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suuremad siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). Metsa mõju sademetele Metsas jõuab maapinnale oluliselt vähem sademeid, kui lagedal alal. Osa sademetest peetakse kinni puistu võrastikus. Sademete kinnipidamisvõime on metsadel väga erinev, sõltudes puuliigist, puistu tihedusest, metsa vanusest, aastaajast, rindelisusest jne. Puuliigi puhul on oluline võra tihedus, reeglina on valgusnõudlikel puuliikidel hõredam võra kui
murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset
küljel, kuusk vastupidi, moodustab tugevamad juured tuulealusel küljel. Eriti selgelt avaldub see loomuldadel, kus puud ei saa moodustada sügavale ulatuvat tugevat juurestikku.Mitmete uurimuste järgi tugev tuul vähendab puistu juurdekasvu. Tuule kiirus 5 m/s ja enam vähendab tunduvalt puistute tootlikkust. Tugev tuul suurendab üleliia transpiratsiooni, põhjustab lehtede ning võrsete niiskusepuudust, närbumist ja latvade kuivamist, kannab metsast ära mulla mikroorganismide tegevuse tagajärjel süsihappegaasist rikastunud õhu ning vigastab puid mehaaniliselt, rebides lehti, murdes oksi ja vigastades neid vastastikuse hõõrdumise tõttu. Tuntud "piitsutaja" liik on oma peente ja painduvate okstega arukask. Kui arukask kasvab männikutes, on tema naabruses olevatel mändidel okasteta ja vigastatud võrseid ning sageli on mändide võrad kaskedepoolsest küljest täiesti rikutud ja ühepoolsed. Tugev tuul
annaabi.ee 
