sotspoliitika riikide vordlus (0)

Virge Nurk EESTI JA SOOME PEREPOLIITIKA VÕRDLUS Õppeaines: Sotsiaalpoliitika Sotsiaaltöö Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: lektor Airi Mitendorf Tallinn 2020


SISSEJUHATUS Järgnevas töös on võrreldud perepoliitikat Eestis ja Soomes. On toodud välja erinevused ja sarnasused. Sai valitud võrdluseks Soome, kuna see on eestlaste jaoks üks populaarseimad riike, kuhu minnakse elama  või tööle. Tekkis isiklik  huvi eesmärgiga välja  selgitada  kas Soome perepoliitika, võrreldes Eesti perepoliitikaga, on väga erinev.  Töös on kirjeldatud mõlema riigi perepoliitika eesmärke. Antud on väike ülevaade toetustest ja enda mõtetest.


Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. Eesti Sotsiaalministeerium kavandab laste- ja perepoliitikat ning korraldab selle elluviimist. Laste- ja perepoliitika eesmärgiks on peresõbraliku riigi loomine, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada. Riik toetab laste kasvatamist ja vanemaks olemist läbi kombineeritud toetuste ja teenuste süsteemi ning luues meestele ja naistele võrdsed võimalused töö- ja pereelu ühitamisel. Lastega tegelemisel on väga oluline, et iga lapse õigused ja heaolu oleksid tagatud, mistõttu töötame selle nimel, et Eestis oleks hästi toimiv valdkondade ülene lastekaitsesüsteem (Lapsed ja pered, 2017).  Eestis reguleerivad perepoliitikat:  Lastekaitseseadus  Perehüvitiste seadus  Sotsiaalhoolekande seadus  Perekonnaseadus Eesti laste- ja perepoliitika aluseks on Vabariigi Valitsuses 2011. aasta lõpul kinnitatud "Laste ja perede arengukava 2012-2020". Laste ja perede arengukava üldeesmärk on laste ja perede heaolu tagamine ning seeläbi rahvastiku kasvu soodustamine. See, mil määral panustatakse laste   ja   perede   heaolusse,   kajastub   varem   või   hiljem   rahvastiku   tervises,   hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses (Laste ja perede arengukava 2012-2020). Arengukava üldeesmärgid: Laste ja perede heaolu tagamine ning seeläbi rahvastiku kasvu soodustamine.  Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, toetades ühiskonna  jätkusuutlikkust.  Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste  kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja  tulevikuväljavaateid.


 Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada  ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda.  Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud  toetuste ja teenuste süsteem, mis pakub perele püsivat kindlustunnet.  Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks,  soodustamaks kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu (Laste ja perede arengukava 2012-2020). Laste ja perede arengukava läbivad põhimõtted  Iga laps on väärtus.  Inimeste vaheline hoolimine, võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus on  kaasaegse ühiskonna alustalad.  Probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine.  Koostöö sidusvaldkondade, spetsialistide ja praktikutega on ideede elluviimisel  esmatähtis.  Elukaarepõhine lähenemine võimaldab terviklikult lahendada perepoliitika  väljakutseid.  Teadmiste põhine lähenemine ja järjepidevus aitavad arendada parimat laste- ja  perepoliitikat (Laste ja perede arengukava 2012-2020). Eesti perepoliitikat on rahvusvaheliselt kirjeldatud, kui sünnile suunatud perepoliitikat. See tähendab,   et   perepoliitilised   meetmed   on   suunatud   valdavalt   lapse   sünnihetkele   ja väikelapseeale. Kuna aga pereelu ei alga ega lõpe lapse sünniga, vaid kestab kogu inimese eluea, on senisest enam tähelepanu vaja pöörata ka hilisematele kasvuaastatele. Lapse sünd ja esimesed elukuud või -aastad võivad küll olla kindlustatud, kuid kui lapse kasvades ja/või täiskasvanuks saades puuduvad  tal võimalused  hariduse omandamiseks  ja  huvihariduseks, tervishoiuteenuste   kasutamiseks,   vanematel   tööturul   osalemiseks   ja   pere   majandusliku toimetuleku   tagamiseks,   siis   puudub   riigipoolsel   perede   elukvaliteeti   ja   rahvastiku jätkusuutlikkust   toetaval   poliitikal   pikaajaline   perspektiiv   ja   positiivne   mõju.   Pere-   ja rahvastikupoliitika peamiste eesmärkide seisukohast pole oluline seega mitte ainult igal aastal sündinud laste arv, vaid lõppkokkuvõttes ka see, milline on nende laste tervis, arengu- ja kasvukeskkond, haridus ja sotsiaalsed oskused, missugused on neid ümbritsevad peresuhted, võimalused   huvihariduseks   ja   enesearenguks,   ettevalmistus   tööturule   sisenemiseks,


valmisolek kooselu alustamiseks ning oma pere loomiseks jne (Laste ja perede arengukava 2012-2020). Sünnile suunatuse kõrval on teiseks Eesti perepoliitikat iseloomustavaks näitajaks rahaliste toetuste ja hüvitiste domineerimine. Pered vajavad kindlasti nii otsest rahalist kui kaudset teenuste abil antavat tuge. Viimati nimetatusse on lähitulevikus vaja enam panustada ning pakkuda elanikkonnale teenuseid, mis on komplekssed, vastavad inimeste vajadusele ja on kättesaadavad.   Teenusepakkumise   positiivseks   omaduseks   on   asjaolu,   et   meede   jõuab suurema tõenäosusega oma eesmärgini ehk see kasutatakse sihtotstarbeliselt, st enamasti laste hüvanguks (Laste ja perede arengukava 2012-2020).  Soome perepoliitika eesmärgiks on luua turvaline keskkond lastele üleskasvamiseks ja tagada vanematele   materiaalne   ja   psühholoogiline   tugi   laste   saamiseks   ja   –   kasvatamiseks [ CITATION Chi13 \l 1061 ].  Viimastel aastatel on rõhk olnud tasustatud töö- ja pereelu ühitamisel, isade ja laste suhete lähendamine   ja   perede   jaoks   piisava   sissetuleku   tagamine.   Soomes,   pere   toetus   koosneb kolmest   elemendist:   rahaline   toetus,   teenused   ja   perepuhkus.  Perehüvitiste   eesmärk   on tasakaalustada pere osa kuludest, mis tulenevad seoses lastega. Perekondade toetamise kõige olulisemad vormid on lastetoetused ja päevahoiuteenused. Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium vastutab Soome perepoliitika väljatöötamise ning laste, noorte ja perede heaolu säilitamise ja arendamise eest. Ministeerium vastutab sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste arendamise eest. Tagab piisava sissetuleku peredele [ CITATION Chi13 \l 1061 ]. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi perepoliitika üks tähtsamaid elemente on tasulise töö- ja pereelu ühitamine. Eesmärk on parandada vanemate võimalusi veeta aega koos oma lastega, teha kergemaks lapsevanemate tööelu ning julgustada rohkem isasid kasutama perepuhkuse süsteemi.   Pereteenused   toetavad   vanemaid   või   teisi   eestkostjaid   laste   heaolu   tagamisel   ja nende kasvatamisel. Samuti mõjutavad eluasemepoliitika, keskkonnapoliitika, hariduspoliitika ja tööhõivepoliitika perekondade igapäevaelu [ CITATION Chi13 \l 1061 ].  Kuigi   Soome   on   loonud   lapse   saamis   sõbraliku   süsteemi,   ei   näi   inimesed   sellega   kaasa minevat   ning   lükkavad   pereloomist   aina   edasi.   Soome   on   kaua   aega   olnud   kuulus   selle poolest,   et   tulevastele   lapsevanematele   saadetakse   koju   nii-öelda   beebi   stardipakett:   karp, kuhu   sisse   pandud   lapseriided   ja   erinevad   hooldusvidinad.   Seesugust   süsteemi   tutvustati


põhjanaabrite juures õigupoolest juba 1937. aastal ning algselt oli selle eesmärk vähendada väikelaste suremust, mis oli probleemiks just madala sissetulekuga peredes. Selgus, et beebi stardipakett osutus populaarseks ning hiljem said kingituse juba kõik naised, kes last ootasid. Lisaks on Soomet kiidetud selle eest, et seal on maailma üks paremaid haridussüsteeme, aga ka helded lapsetoetused. Kõik see pole aga beebibuumi kaasa toonud [ CITATION Iva17 \l 1061 ]. Soomes saab ühe lapsega pere toetust 94,88.-, teine  laps saab 104,84.-, kolmas  133.79.-, neljas 153,24.-, viies ja sealt edasi 172,69.- [ CITATION Kel18 \l 1061 ].  Eestis saavad esimene ja teine laps 60-, kolmas ja sealt edasi 100.-. Minu jaoks tundub see üsna hea. Soomes on elu ka kallim. Eestis saavad näiteks kolme lapsega pered lastetoetust kokku 500.-, mis on väga suureks abiks. Minu tutvusringkonna suurpered on enamus hakanud käima ka erinevatel pereüritustel. Suvel käivad lõbustusparkides ja teatrites, kuhu minemiseks varasemalt raha ei jätkunud. Kela (Soome haigekassa) toetused lastega peredele on järgmised: • rasedus- ja sünnitustoetus • vanematoetus  • lapsetoetus • lapsehoiutoetus • haige ja puudega lapse toetused • elatistoetus. Vanematoetus on ühine nimetus toetustele, milleks on: • emapalk  • spetsiaalne emapalk • isapalk • vanemapalk [CITATION Kod17 \p 2 \l 1061 ] Perehüvitiste liigid Eestis:  Sünnitoetus  Lapsetoetus  Lapsehooldustasu


 Vanemahüvitis   Mitmike toetus  Üksikvanema lapse toetus  Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus  Lasterikka pere toetus  Eestkostetava lapse toetus  Lapsendamistoetus [CITATION Persa \l 1061 ] Soomes saab emapalka 3 kuud, 3-9 kuud saab vanematoetust, 9 kuud – 3 aastat koduhoiu toetust/paindlikku lapsehoiu toetust. Isapalka on võimalik saada kuni 54 tööpäeva, kasutada kuni   lapse   2   aastaseks   saamiseni.   Emapalk,   isapalk   ja   vanematoetus   arvutatakse   vanema palgatulu  alusel.  Toetus on väiksem kui palk, reeglina  umbes 70% sissetulekust. Toetuse suurust mõjutab ka see, kas ollakse õppur, haige või töötu. Minimaalne toetus on umbes 690 eurot kuus [CITATION Kod17 \p 2-4 \l 1061 ].  Eestis saab vanemahüvitist, mis on töötava vanema palga alusel arvutatud, 435 päeva. Ehk siis lapse 1,5 aastaseks saamiseni. Töötanud lapsevanema jaoks on see väga suur abi. Kui vanem ei ole teeninud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu enne sünnitust, siis saab ta ikkagi toetust igakuiselt, aasta kuupalga alammääraga sama summa. Kui vanem sünnitusele eelneval aastal   töötas,   kuid   tema   keskmine   sissetulek   jäi   alla   palga   alammäära,   siis   makstakse vanemahüvitist  kuupalga   alammääras.   Vanemal   on   olemas   kindlustunne,   et   saab   oma lapsele osta beebieale sobivaid toiduaineid, mähkmeid, riideid. Soome koduhoiu toetus Koduhoiu toetust võib taotleda siis, kui alla 3-aastase lapse hoid on korraldatud näiteks kodus. Lapse hoidja võib olla lapse vanem või keegi teine, näiteks vanavanem või palgaline hoidja. Koduhoiu toetus koosneb lastehoiu toetustest ja lastehoiu lisatoetusest.  Lastehoiu toetus on: • 338,34 eurot kuus ühe alla 3-aastase lapse kohta  • 101,29 eurot kuus iga teise alla 3-aastase lapse kohta •   65,09   eurot   kuus   üle   3-aastaste,   kuid   siiski   nooremate   kui   kooliealiste   laste   kohta [CITATION Kod17 \p 7 \l 1061 ]. 


Soomes saab isa tasulist isapuhkust võtta 18 päeva, Eestis alates 01.07.2020 30 päeva. Isa saab   abistada   ema   lapse   hooldamises,   anda   puhkust   ja   võimalust   taastuda   korralikult sünnitusest. See lähendab ka isa ja last. Eestis   on   väga   hea   see,   et   siin   makstakse   lapse   sünni   puhul   320.-   sünnitoetust.   Lisaks maksavad omavalitsused ka omalt poolt toetust, näiteks Põlvas saab samuti 320.-. Soomes pakutakse   140.-   või   selle   asemel   beebipakk,   kus   on   beebi   jaoks   olemas   palju   vajalikku esimesteks elukuudeks. Anna Moring ja Anna Kokko (Rahvastikuliidu spetsialist) kirjutasid 2017 aasta mais Soome ajalehes   „Helsingin   Sanomate“   emadepäeva   puhul   loo.   Järgnevalt   kasutan   ühte   lõiku. Perekonda ja pereks saamist puudutavas Soome seadusandluses määratletakse perekond kui jäik kooslus ning pereks saamine eeldab karmi taustakontrolli. Kriteeriumiteks on muuhulgas elamistingimused, rahvus ja sugu. Eriilmelisusele ei ole ametlikult eriti üldse ruumi jäetud, olgugi,   et   elu   on   tegelikkuses   ju   ääretult   kirju.   Soomest   on   aeg   vormida   peresõbralik ühiskond, kus pereteemalised arutelud julgustavad inimeste lapsesoove. Vajame ühiskonda, kus valitseb teadmine, et lapsed on rõõmuallikas ning kõik pereks saamise võimalused on samavõrd väärtustatud ja väärt [ CITATION Mor17 \l 1061 ].  Eestis pigem toetatakse inimesi, kui nad soovivad lapsi. On palju üksikvanemaid, vaeseid peresid, lapsi saavad ka vanemas eas inimesed. Eestis on ka palju peresid, kes elavad väga viletsates elamistingimustes. Kuid õnneks on meil ka väga head spetsialistid, kes hakkavad perega tegelema, neid aitama materiaalselt ja psühholoogiliselt. Tavaliselt peale lapse sündi külastab perekonda perearst või pereõde, et selgitada välja vanema võimekus vastsündinu eest hoolitseda ning jälgida beebi arengut. 


KOKKUVÕTE Kuigi Soome ja Eesti asuvad üksteisele lähedal, on neil siiski üsna palju erinevusi. Kuid minu   arvates   leidub   perepoliitikas   ka   palju   sarnasusi.   Mõlemad   riigid   soovivad,   et lapsevanemad   saaksid   olla   lastega   rohkem   koos.   On   võimaldatud,   et   nii   isa   kui   ema saavad olla lapsega kodus. Mõlemates riikides on toetused, mis võimaldavad vanemal olla töölt eemal, et last kasvatada. Soomes on küll need toetused suuremad, kuid muu elu on seal samuti kallim. Minu üllatuseks pole Soomes sellist sünnitoetust, kui Eestis, emad saavad seal ainult beebipaki või siis rahalise toetuse. Eestis annab riik raha lapse sünni puhul ja seda teeb ka elukoha omavalitsus. Eestis toimub pidevalt muudatusi perede elu paremaks muutmisel. Hiljuti pikendati isapuhkust, 10 päeva asemel saab isa nüüd perega olla koos 30 päeva. See aeg on piisav näiteks selleks, et pere jõuaks uue ilmakodanikuga kohaneda. Mõlemas riigis on hoolitsetud selle eest, et perekonnal oleks olemas sissetulek, et osta põhilisemaid asju. Peale töölt eemale jäämist ei pea väga muretsema, kuidas rahaliselt toime tulla. Leian, et nii Soomes kui Eestis on olemas head võimalused pere loomiseks ja laste kasvatamiseks.

Document Outline

• Lapsed ja lastega pered vajavad riigilt ning kogu ühiskonnalt erilist tuge ja kaitset. See, mil määral panustatakse laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses, kuritegevuses, tööhõives ja majanduses.
• Eesti Sotsiaalministeerium kavandab laste- ja perepoliitikat ning korraldab selle elluviimist. Laste- ja perepoliitika eesmärgiks on peresõbraliku riigi loomine, kus inimesed tahavad lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada. Riik toetab laste kasvatamist ja vanemaks olemist läbi kombineeritud toetuste ja teenuste süsteemi ning luues meestele ja naistele võrdsed võimalused töö- ja pereelu ühitamisel. Lastega tegelemisel on väga oluline, et iga lapse õigused ja heaolu oleksid tagatud, mistõttu töötame selle nimel, et Eestis oleks hästi toimiv valdkondade ülene lastekaitsesüsteem (Lapsed ja pered, 2017). 
• Eestis reguleerivad perepoliitikat:
• Arengukava üldeesmärgid:
• Laste ja perede heaolu tagamine ning seeläbi rahvastiku kasvu soodustamine.
• Laste ja perede arengukava läbivad põhimõtted
• Perehüvitiste liigid Eestis: