Lapse õiguste konventsioon Vastu võetud 26.09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada
novembril 1959. a. võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis. Käesolevas konventsioonis mõistetakse lapse all iga 18 aastast inimolendit, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või eras sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse sünnipärast õigust elule. 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Laps registreeritakse kohe pärast sündi ning sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Osalisriigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud
Laste õiguste konventsioonis artiklis nr. 18 on välja toodud kaks olulist punkti, mida tuleb teada ka noorsootöötajatel, Eestis kui ka välismaal, (inim)õiguste kaitsmisel ja edendamisel; 1. Käesolevas konventsioonis esile toodud õiguste tagamiseks ja edendamiseks osutavad osalisriigid vanematele ja seaduslikele hooldajatele kasvatuskohustuste täitmisel asjakohast abi ja kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tagada töötavate vanemate laste õigus lasteasutuste, lastekaitseteenistuste jm. hüvedele. (Lapse õiguste konventsioon, RT 1991, 35, 428) Laiemas perspektiivis teevad noorsootööd ka lastekaitsetöötajad, kes seisavad laste/noorte õiguste eest. Seega toon töös välja, millisel tasandil ja kuidas saab lastekaitse töötaja alla 18 aastase noore õiguste eest seista; 7
3. Usu ja veendumuste tunnistamise vabadus allub ainult seaduse poolt kehtestatud ja ühiskondliku julgeoleku, korra, terviseja moraali, samuti teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmiseks vajalikele piiramistele. 4. Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad austama vanemate ja vastavatel juhtudel seaduslike hooldajate vabadust tagada oma laste usuline ja kõlbeline kasvatus vastavalt oma veendumustele. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 14 sätestab: 1. Osalisriigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadust. 2. Osalisriigid austavad vanemate ning vajadusel seaduslike hooldajate õigusi ja kohustusi suunata last talle kuuluvate õiguste rakendamisel lapse arenevate võimete kohaselt. 3. Vabadust väljendada oma usku või tõekspidamisi võib allutada vaid sellistele piirangutele, mis on ette nähtud seaduses ja vajalikud riikliku julgeoleku, korra, tervise ja kõlbluse või teiste inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
Hanna-Antheia Stern, Reiko Mägi, Hannes Soomer, Robert Kürsa Süürias kasutatakse lapsi inimkilpidena Sõdurid kasutavad lapsi inimkilpidena. Lapsed on sunnitud sõitma tankidel, et tankide vastu tuld ei avataks. Paljud lapsed on sandistunud ning nende kehal võib näha piinamisjälgi. Viimastes veresaunades on tapetud alla 10-aastaseid lapsi. Suur osa laste värbamises sõtta on Vaba Süüria Armeel. Lapse õiguste konventsioon Artikkel 6 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Artikkel 35 Osalisriigid rakendavad kõiki riiklikke, kahe- ja mitmepoolseid abinõusid, et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kaubitsemist mis tahes eesmärgil või vormis. Artikkel 36 Osalisriigid kaitsevad last kõigi muude lapse heaolu kahjustavate ekspluateerimisvormide eest. Artikkel 38 2
Pikka aega vaikiti laste seksuaalsest väärkohtlemisest, seda püüti selle taunitavuse tõttu varjata. Kuid kui Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning samal aastal hakkas konventsioon ka Eesti suhtes kehtima, muutusid inimesed teadlikumaks ning üha enam hakkasid laste vastu toime pandud seksuaalse sisuga teod avalikkuse ette jõudma. Kuigi ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 34 sätestab, et osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest, registreeriti 2012. aastal Eestis 400 seksuaalkuritegu, millest valdav osa (76%) kuritegudest oli toime pandud alaealiste, s.o nooremate kui 18-aastaste suhtes. Seega on laste seksuaalne väärkohtlemine teema, mis vajab kogu ühiskonna jätkuvat tähelepanu, sest lastena seksuaalselt väärkoheldute toimetulek ning areng täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeiks võib olla nendega juhtunu tõttu
Tervisedenduseks on loodud hea projekt, millega saavad kõik soovijad lasteasutused liituda ning mis annab suunavaid põhimõtteid, kuidas tagada tervist edendav keskkond. Lisaks on välja toodud mõned punktid erinevatest seadustest, mis annavad lastele õiguse heale tervisele ning rahulolule. 3 1. LAPSE ÕIGUS TERVISELE JA HEAOLULE Üheks peamiseks lapse õigusi reguleerivaks õigusaktiks on 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Selles konventsoonis on mainitud ka lapse õigus tervisele ning heaolule. Artikkel 3 ütleb, et osalisriikidel on eesmärk tagada lapsele tema heaoluks vajalik hooldus ja kaitse ning artikli 24 järgi tunnustavad osalisriigid lapse õigust võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele, tagades ka selle, et ükski laps ei jääks ilma õigusest tervishoiuteenustele. Eesti siseselt on aga loodud lastekaitse seadus, mis uuenes 1
kriminaalasjade üleandmine kohtuprotsessideks. Koostöö kriminaalasjades - Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu üheks prioriteediks vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala ülesehitamise. Muu hulgas tähendab see liikmesriikide tihedat koostööd kriminaalõiguse valdkonnas. Rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades reguleerib ka hulk Euroopa Nõukogu kriminaalõiguse konventsioone. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon ja selle lisaprotokoll - konventsiooni peamine eesmärk on kergendada vangide sotsiaalset rehabiliteerimist, andes süüdimõistetud välismaalastele võimaluse kanda karistust oma riigis. See tuleneb inimlikest kaalutlustest, kuna keelebarjäärist põhjustatud suhtlemisvaegusel ja sugulastega kokkupuute puudumisel võib olla kahjulik mõju. Üleandmist võib taotleda riik, kus otsus määrati või riik, kelle kodanik süüdimõistetu on (elukohariik).
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt
41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades; · diskrimineerimine ei ole lubatud; · igal lapsel on õigus elule ja arengule; · igal lapsel on õigus osalemisele.
Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: (1)riigipeal, (2)valitsusjuhil, (3)välisministril, (4) diplomaatilise esinduse juhil rahvusvahelies lepingu osas, mis sõlmitakse tema asukohariigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud; (5) rahvusvahelisesle konverentsile, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi juurde akrediteeritud isikul rahvusvahelise lepingu osas, mille tekti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või organ. Eestis korraldab või kontrollib välislepingu teksti ettevalmistamist ja allakirjutamist või vastuvõtmist Välisministeerium. Enne allakirjutamist või vastuvõtmist peab lepingu eelnõu heaks kiitma Vabariigi Valitsus. Rahvusvahelise lepingu jõustamisviis lepitakse kokku lepingus endas või lepingu ettevalmistamise käigus. Rahvusvahelised tavad. Rahvusvaheline tava moodustub kahest elemendist: objektiivne
sentimeetrit vigasest juhtmest eemal. Küsisin. millal tuleb ema ja suurem teatas, et neile tuleb tädi Malle vist täna... 10 Need on kõigest mõned näited, aga kui elad lahtiste silmade ja kõrvade, aga eelkõige vast hoopis lahtise südamega, näed ja kuuled selliseid asju väga palju. Samal ajal kui tahaks hirmsasti öelda, et ka üks selline juhtum on liiast. Ütleb ju ka Lapse õiguste konventsiooni artikli 3 punkt 2, et osalisriigid seavad eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi ning võtavad selleks kõiki vastavaid seadusandlikke ja administratiivmeetmeid (Lapse õiguste konventsioon). Siiani oleme aga rääkinud tegelikult ju laste hooletusse jätmisest või isegi nende ilma jätmisest inimväärsest elust. Kui sellele liita
väljendas vajadust määratleda teatud kindlad õigused, mis kuuluksid igale lapsele. Samal aastal võeti nimetatud organisatsiooni poolt assotsiatsiooni asutamiskoosolekul vastu lapse õiguste deklaratsioon ning aasta hiljem kiitis selle tollane Rahvaste Liit Genfis heaks. Genfi deklaratsioon sedastas lapse õiguse lihtsas keeles viie punktina . Selline on lühidalt ja üldjoontes laste õiguste areng. 1.1 Laste õiguste kontseptsiooni areng 1945 aastal asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi ÜRO). ÜRO asutamisega algas aktiivne tegevus inimõiguste väljatöötamisel. Ühtlasi sätestasid need dokumendid ka üldisel tasemel laste õigused. Kuid need õigused ei taganud laste piisavat üleskasvamist ja arengut. Peeti silmas küll last kui võrdõiguslikku ühiskondlikku õigussubjekti ent ei peetud silmas last kui erivajadustega sotsiaalset indiviidi. 1954 aastal võeti vastu ÜRO peaassambleel laste õiguste deklaratsioon. See dokument on tähtis
2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed õigused. Kõik lapsed o
Inimõigused Urmas Kukk 06.12.2009 Laste õigused Laste õiguste konventsioon ÜRO, jõustus 02.09.1990 EV ühines 20.09.1991 2 Laste õigused Laps – iga alla 18 aastane inimolend. Art. 1 3 Laste õigused Kehtivad olenemata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust. Art. 2 4 Laste õigused Kehtivad vaatamata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja poliitilistele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. Art. 2 5 Laste õigused
Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Kasutatud lühendid 7 1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul väärat sõnumit (sarnaneb sõnaga „laks“, mis seostub vägivallaga) ning seetõttu on käesolevas analüüsis
perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes. Pangem siinjuures tähele, et lapsele peab jääma piisavalt aega mängimiseks ja puhkamiseks. Eestis reguleerivad laste ja vanemate suhteid põhiseadus (PS) ja perekonnaseadus (PKS), mis kehtib alates 1995.a. Lisaks peavad omavahelises suhtluses lapsed ja vanemad lähtuma lapse õiguste konventsioonist (LÕK) ja lastekaitseseadusest. Lapse õiguste konventsioon sisaldab rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigusi. Konventsiooni kehtestamisega sooviti rõhutada, et laps on inimene ja tal on samasugused õigused, kohustused, huvid ja vajadused nagu täiskasvanul. Eesöeldut kipuvad täiskasvanud pahatihti unustama. Konventsioon mõistab last õigussubjektina, mis teisisõnu tähendab, et laps on õiguste omaja. Kokkuvõtvalt, laps on indiviid, lapsele kehtivad inimõigused ning lapse üle ei ole kellelgi omanikuõigusi, ka vanemal mitte.
kuuluv kohtulahend. Samuti sätestab seadus, et hädaohus olev laps, kes on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist või kui laps ise oma käitumise või tegevusega ohustab oma tervist ja arengut, tuleb paigutada sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. kohus võib rakendada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Kohtul on võimalik rakendada erinevaid abinõusid. Muu hulgas võib kohus lapse heaolu ohustamise korral lapse perekonnast eraldada, teha vanema asemel lapse kohta
Akadeemilist vabadust austatakse. Artikkel 14 Õigus haridusele 1. Igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet. 2. See õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust. 3. Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austa takse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Artikkel 15 Kutsevabadus ja õigus teha tööd 1. Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal. 2. Igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides. 3
6 teraapiate rahastamisel. See fond pidi pakkuma rahastust selliste teraapiate jaoks, mida haigekassa ega riikliku rehabilitatsiooni nimekirjades ei ole. Lastefondi juht Küllike Saar tõi välja ka teraapiad, kuhu on juba enda panus antud, hobuteraapia, muusikateraapia ja ka terapeudide, nagu tegevusterapeudi ja füsioterapeudi teenuse jaoks on toetust saadud. (Kangro, 2018) Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll: 1.Osalisriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel. 2. Kõigis puuetega lastega seotud tegevustes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. 3. Osalisriigid tagavad, et puuetega lastel on õigus vabalt väljendada oma seisukohti kõigis neid puudutavates küsimustes ja nende seisukohtadele omistatakse vajalikul määral kaalu,
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2
osa identiteedist ning selle numbrikombinatsiooni töötlemine on teatud juhtudel privaatsusõiguse kaitstav. Etniline kuuluvus 3 4 Rassiline, etniline ja rahvuslik kuuluvust moodustab osa isiku identiteedist ning on sellest tulenvalt privaatsusõigusega kaitstav. Kaasuses Ciubotaru vs. Moldova leidis EIÕK, et Molodva poolt seadusliku baasi, mis võimaldas isikul oma etnilist kuuluvust muuta, loomata jätmine on riigi positiivse kohustuse rikkumine ning rikub isiku õigust privaatsusele. Füüsilised omadused on isikut identifitseerivateks tunnusteks ning moodustavad seetõttu ka kindlasti osa identiteedist. Füüsiliste omaduste esitlemise viisiks on mh isiku pildi kasutamine ilma isiku vastava nõusoleku või muu tahteavalduseta. EIÕK on kaasuses Hannover vs.
alusel loodud õigussubjektid- õiguslikud fiktsioonid füüsilised isikud on inimesed TEOVÕIMELISED Täisealised 18.a. Kelle teovõime ei ole piiratud Teatud juhtudel võib ka alla 18.a. olla teovõime siis, kui teovõime on laiendatud. Võimalik alates 15.eluaastast kohtu poole, kui see on - alaealise huvides, - tema arengutase seda võimaldab. Üldreeglina vanema/ seadusliku esindaja nõusolekul. PIIRATUD TEOVÕIMEGA Alla 18.a. Nõdrameelsuse või vaimuhaiguse tõttu või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähtsusest. Nad on oma seisundist tulenevalt piiratud teovõimega. Piiratud teovõime omab tähendust tehingute – nii ühe-kui mitmepoolsete – tegemisel. Alates 15-aastaseks saamisest on isikul võimalik oma teovõimet laiendada.
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Vanematele kehtivad samuti õigused ja kohustused, mida nad peavad täitma. Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel on õigus omale arva
Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega
oma suhtes vv ja vaid pooled neist Läänemaailmas humanistlik hoiak- inimväärtuste tingimusteta aktsepteerimine. Peam ül leid puutuvad kokku ainult vaimse vv-gaga paarisuhtes. Paarisuhtevv on ühtmoodi levinud nii linnas kui ka vähemusrühmi, mis vajavad kaitset tugeva enamuse ees. maal. Nii koos kui eraldielavad. Lastega ja ilma, pigem on lastega leibkondades partnerite seas enam Eu Nõukogu naistevastase vv ja perevv ennetamise ja tõkestamise konventsioon 2011 neid, kes on kokku puutunud paarisuhtevv-ga. 1 Konventsiooni eesmärkideks on: Müüt: vägivaldsed on n/m võrdselt, naised lihtsalt räägivad sellest. Kui vv paarisuhtes aset leiab, siis - kaitsta naisi vv kõigi vormide eest, ennetada, karistada ja kaotada naistevastast vv-da ja perevv-da;
Lapse õigused ja kohustused Leiu Tõnissaar IV klass TMKK Meie maal on lastel palju õigusi ja kohustusi. Õigused · Lastele ei tohi peale suruda reklaami ega usku. · Lastel on õigus mitte vastata võõraste inimeste küsimustele ja pakkumistele. · Lapsel on õigus eakohasele teabele, mis puudutab last isiklikult või lapsi üdiselt. · Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. · Kõik lapsed kogu maailmas on üheväärsed. · Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. · Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. · Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. · Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused n
UNICEF UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema hooldusõiguse teostamine Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse. Otsustusõiguse andmine ühele vanemale Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Lapse esindamine Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja
Rühmatöö Inimeseõpetus Millisel abielul on õiguslik alus? · Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. · 15-17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt Millised dok
artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
