Ladude tüübid. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos
................................................................................... 5 Ladude liigid............................................................................................................................ 6 Laonduse komponendid.......................................................................................................... 7 Ladude tüübid......................................................................................................................... 8 Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi................................................... 8 Läbivooluterminalid.............................................................................................................. 9 Transiitlaod ......................................................................................................................... 9 Avalikud laod ehk nn.laohotellid ..................................................................................
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne
avalikus laos • avalikus ja lepingulises laos privaatlaos 2.) Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik/valdaja? avalikus laos • privaatlaos privaatlaos ja lepingulises laos 3.)Kauba väljastamine laos algab • komplekteerimistööga inventuuriga otsuste vastuvõtmisega 4.) Kes juhib laotööd ning selle õigeaegse teostamise eest? • Laojuhataja laotöötaja klient 5.) Mis laod on hulgilaod? jaotusterminal • imporijate ja hulgimüüjate laod vahelaod 6.) Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul jaekaubanduse ladude puhul • hulgikaubanduse ladude puhul 7.) Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted • ekspedeerijad,vedajad, raudtee ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted 8.) Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti
Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi?
Ladude tüübid ladude tüübid 1 Tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid: 1. Tootmisettevõtete laod Materjali- ja toorainelaod- neis hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud materjale. ladude tüübid 2 Pooltoodete laod- hoiustatakse tehase oma tootmises valmistatud tooteid, mis kuuluvad edasisele töötlemisele. Puhverlaod- tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine- ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. ladude tüübid 3 Hoolduslaod- tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu laod- hoiustatakse valmistoodangut
1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti.
Makedoonia Aleksander liikus oma vallutusretkedel peamiselt jõgede ja mere läheduses, vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega. Ajaloost on teada, et vanad Rooma, Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste
........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8 6.INVENTEERIMINE................................................................................................................9 7.HOIUSTAMINE, HOIUSTAMISSÜSTEEMID JA HOIUKOHTADE HOOLDAMINE ...10 8.LAOTÖÖ KORRALDUS......................................................................................................12 9.LAO PLANEERIMINE, LAOTEHNIKA JA -TEHNOLOOGIAD..................................... 14 10.PUHASTUSTÖÖD LAOS.................................................................................................. 18 11.KLIENDITEENINDUS.......................................................................................................19 12
Ladude planeerimine Kaubandus ja tootmisettevõtete laod • Ladude vajadus tööstuses on kitsalt orienteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. ladude planeerimine 2 • Kaubanduse poolel on ladude otstarve ja funktsioonid universaalsemad. • Laotoimingud kaubanduses on protsesside kaupa selged ja määratletud, kuna laod teenivad kaubanduses protsessi ost- ladustamine- müük. ladude planeerimine 3 • Kaubanduses moodustavad toimingud laos olulise osa tarneahelas või selle lõigus. • Seetõttu pöörataksegi kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. ladude planeerimine 4 Uue ehitamine või vana renoveerimine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele. 8. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini? On mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. 9. Kirjeldada kombitõstukit. Kombitõstuki näol on ühendatud kahe erineva tõstuki - pöördkahvliga tõstuki ja kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on
Kaubad liiguvad riiuli teise otsa gravitatsioonijõul 3,5-4% kallaku puhul või jäävad pidama ladustatud kaubaaluste taha. Rullikud on varustatud piduritega, mis takistavad kaldpinnal kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustumise. Tegu on ruumisäästliku lahendusega, mida kasutavad peamiselt tööstusettevõtted. http://wiki.eek.ee/index.php/L%C3%A4bivooluriiul 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul? Sügavriiul - Riiul, kus hoiustatakse kaupa analoogiliselt virnastamisega. Kui virnastamisel toetuvad ülemised kaubaalused alumistele, siis sügavriiulis toetuvad kaubaalused spetsiaalsetele riiulikonstruktsiooni siinidele. Tõstuk sõidab kaubaaluse paigutamiseks ja äratoomiseks riiulivahesse. Tegemist on ruumisäästliku laosüsteemiga, mida kasutavad peamiselt tööstusettevõtted. 2 http://wiki.eek.ee/index
Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt sellise laiusega (1,4- 1,6 m), et võimaldavad kahel käsikarul teineteisest mööduda. Peenkaubariiulid sobivad suhteliselt väikeste toodete hoiustamiseks. Riiulitele on tagatud alati vaba juurdepääs. Laiades riiulivahedes võib töötada üheaegselt palju komplekteerijaid üksteist segamata. Madala ruumi korral võib saavutada peenkaubariiulitega suhteliselt hea ruumikasutuse efektiivsuse. Suurtes ladudes kasutatakse peenkaubariiuleid ka läbi kahe ja kolme riiulikorruse. Tavaliselt toimub suuremate kaubakoguste üles-alla toimetamine sel juhul liftidega. 5. Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed.Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus, kuna mast liigub horisontaal asendis edasi-tagasi koos kaubaalusega, on tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt,tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata.
· Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid o siirderiiulid · Laosüsteemid o vertikaalkarussell o horisontaalkarussell o tower laod o riiuliliftid o mini-ja unit load · Automatiseeritud laondus Traditsiooniline tehnoloogia. Madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega. Riiulite kõrgus on enamasti 5,0-8,0 m. Standardkõrguste vahemik on tavaliselt 1,5-6,5m. Riiulitalad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 850-1200 kg aluse kohta. Riiulite vaheliste koridoride laiused on vahemikus 2,0-3,5 m. Riiuliõrre pikkused:
tööaegade aritmeetiline keskmine ületada 48h. Järjest võib olla rooli taga 6h, seejärel tuleb teha vähemalt 30 min vahe. Peale 9h sõitu tuleb teha vähemalt 45 min vahe. Puhkeaeg ööpäevas peab olema vähemalt 11 h ja nädalavahetusel vähemalt 24h Automaatne ladustamis- ja otsingusüsteem (Automated storage and retrieval system (AS/RS) ) Automatiseeritud ladustamise ja otsingu süsteem. Süsteemi kasutatakse ladudes, kus kauba käsitsemine on automatiseeritud Automatiseeritud ladu (Automated warehouse/order picking) Ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta. Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao
olla suur. Sügavriiulid on üldjuhul umbriiulid. Riiulipostide külge kinnitatakse poltidega siinid, millele toetuvad kaubaaluste alusklotsid. Riiulivahedesse sõitmiseks on sobiv kasutada kolmerattalist vastukaaltõstukit. Sageli kasutatakse ka kitsa kerega liikuvmastiga tõstukit. www.logiproff.com/popFile.php?id=67 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? Tavaline avatud riiul kõrgusega enamasti 2,0-2,3m ja sügavusega 0,3-0,6m. Peenkaubariiulid võivad olla ka kõrgemad ja ulatuda läbi kahe kuni kolme korruse. Kasutatakse enamasti juhtudel, kui ühe toote laoseisu maht ruumalaühikutes on vähem kui 0,5 kuupmeetrit. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Vastus : . Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasitagasi koos kaubaalusega,
See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991
1. Logistika ajaloost Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mit- meid aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine
necessary evil . Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas rutiinseid funktsioone, laonduse ja veonduse omahinnast lähtuvat juhtimist.Kaup teele alles siis, kui ühe suuna jaoks sai täiskoorem kaupa valmis toodetud Sisend- ja väljundlogistikat juhiti eraldiseisvatena. Aga: Aja jooksul konkurentsi kasvVajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine. Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100%. Lükkamise põhimõte (push). Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu. Eesmärk: nõudluse tekitamine. Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%
Vahel on see ainuvõimalik altematiiv äritegemiseks (näit. ravimid, ohtlikud kemikaalid jne). Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu kõige ökonoomsem alternatiiv. 3) Avalik ladu ehk hotell-ladu - Avaliku lao pidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). 4) Lepinguline ladu - Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on Iepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõImitud
ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine). · transport tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalide toodete ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud
Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid laos olev kaup, riiulid ja tõstukid Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos? 0,6 0,8 m 0,8 1,0 m 1,0 1,2 m 1,4 1,6 m Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite kasutamisel? 1,6 2,0 m 2,0 2,3 m 2,7 3,0 m 3,2 3,5 m Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride laius alusekauba kõrgetes ladudes kombitõstukite ja kõrgkomplekteerimistõstukite kasutamisel? 1,5 m 1,7 m 2,7 3,0 m 3,2 3,5 m Mida mõeldakse laotehnoloogia all? laoriiulite tüübid koos neile vastavate vahekoridoride ja tööaladega süsteem riiulitest, vahekoridoridest, laotehnikast ja töökorraldusest
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
õnnelikud saadud teenusega). Näide: Näiteks õhuveo puhul võib transpordi maksumus olla suurem kui maanteetranspordil, aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant. Kulude kompromiss- Olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurendamist. Kulude kompromissi lõpptulemus on kogukulude vähenemine. Näide: Suurendades ladude arvu ettevõttes on võimalik hoida kokku jaotusveo kuludelt, samas suurenevad selle tegevusega põhiveo kulud, säilituskulud, laokulud js süsteemikulud. Optimaalne lahendus on kuskil keskel. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Subotimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil
Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega · Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/hankimine, infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus, laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine, pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine. Logistika eesmärgid · Logistika traditsioonilised eesmärgid on: kuluefektiivsus (majanduslik tõhusus), klienditeeninduse kvaliteet, paindlikus. Logistika olulisus
............................... 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?.................................................................................. 34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD................................................... 34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?...................34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?................34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED.......................................................... 35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID................
mõõtmine pakendamise seisukohalt pole täpne. Kuna tarneketi madal läbilaskevõime võib olla tingitud ka halvast planeerimisest, tootmisele orienteeritud planeerimisest vms. , on pakendi osa nende näitajate järgi raske määrata. Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet. See võib ilmneda kõigis keti osades pärast tootjat ning sel on järgmised majanduslikud tagajärjed: · Kapitali seotus; · Laod täis kaupa, mida on raske müüa ( moekaubad jäid hooajal müümata). 3. Standardimine Pakendi standardimise eesmärk on tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine, st. pakendamine standardkujusse lisab logistilist tõhusust. On palju kergem liigutada standardseid kui eri suuruse ja kujuga saadetisi . Kui firma kasutab alati standardseid saadetisi, saab ta komplekteerida omale kaubakäsitsemisvarustuse, et töö oleks tõhus
a) Klientide vähesed nõudmised b) Tarbekaupade turgude paiguts c) Toodete kättesaadavuse probleemid d) Tootmisest juhitud (väärtus)ketid e) Jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt Pikkamööda hakkas aga kliendi käitumine mõjutama jaotust. Tootmise ja tootmistehnika ei olnud eriti arenenud ja sellepärast oli vähel nõudlust rohkem, kui toota jaksati. Müügi ja tellimustega seotud info hoiti nii geograafiliselt kui ka organisatoorselt valmistoodete ja tooraine veost ja ladustamisest eraldi. Veel 1950. ja 1960. aastatel valmistati toode ühe firma sees. Tegevus oli integreeritud ühte firmasse, et kindlustada võimalikult hea tase, kuna info liikus peaasjalikult suust suhu. Tooteid transporditi oma veokitega. Laadung pandi teele alles siis, kui saadi koorem täis. Jaotus oli kaua aega kohalik. Kauplemiseks piisas lähiümbrusest – põhilised ostukohad olid külakauplused.
integratsioon. Push „lükkamine/tõukamine“ : kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu. Eesmärk: nõudluse tekitamine Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri (nimekirja) laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks “kohustus” müüa. Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse.
eesmärgiks logistika iseenesest. Eesmärkideks on muud prioriteedid, kusjuures logistika täidab alati vahendi rolli nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti tuleb arvestada, et terminit "logistika" kasutatakse kahes tähenduses. Esmases ja sisult õiges tähenduses kasutatakse seda rääkides viisidest, meetoditest ja abinõudest, kuidas äritegevust paremini juhtida. Teisalt kasutatakse seda sõna ka logistikaga seotud tegevuste ja valdkondade äramärkimisel. Nii nimetatakse sageli ladusid logistikakeskusteks, transpordifirmat logistikaettevõtteks ja vedude organiseerimisega seotud töötajat logistikuks. Logistika on majanduses ja äritegevuses suhteliselt uus mõiste, kuid ühena ettevõtte põhitegevustest on selle meetodid suhteliselt tuntud. Kui termin "logistika" võeti äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele alles möödunud sajandi keskel, siis selle meetodeid on kasutatud