Piima peetus tekib siis kui loomale mõjub mingi stressor, mis vallandab adrenaliini ja osa piima jääb udarasse. *Lehma päevatoodang keskmiselt 40-50 kg. Kuivainet piimas 12%. Ternespiimas kuivainet kuni 26%. Poegimisvahemik-periood ühest poegimisest teise poegimiseni. 365 päeva lehmal. Laktatsioon-piima eristamise periood poegimisest kinnijäämiseni. Pärast poegimist suureneb piimatoodang ja 2-3 laktatsioonikuul maksimaalne, tiinestumisel piimatoodang hakkab vähenema. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Mastiit-udarapõletik. SUUR SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS VIITAB UDARAPÕLETIKULE. PIIMAJÕUDLUST MÕJUTAVAD: 1) Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang. 2) Piimajõudlust mõjutab ka lüpsirežiim, tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel. LEHMADEL TEKIVAD REFLEKSID. 3) Kolmekordse lüpsi korral piimatoodang 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral.
Vitamiinid ja mineraalid lähevad muutumatult verest piima. Piimasekretsiooni reguleerib neurohormaalne süsteem, milles on juhtiv osa närvisüsteemil Piima väljutamist udarast reguleerivad oksütotsiin ja adrenaliin. PIIM koosneb vedelast faasist ehk veest ja selles leiduvatest aineoskakestest ehk hajuvilfaasist ehk kuivainest. Piima koostisele avaldab suurimat mõju laktatsioonijärk. Laktatsiooniperioodi esimesel nädalal on ternespiima ehk kolostrumi koostis sootuks teistsugune kui pärast laktatsiooniperioodi esimest vädalat saadaval piimal. Eriti palju sisaldab ternespiim ehk kolostrum albumiine ja globuliine. Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal. Ternespiima rasvasisaldus on kolme ööpäeva pärast samasugune kui normaalpiimal. Piimasuhkrut on ternespiimas 1,5-2 korda vähem kui normaalpiimas; mineraalained aga rohkem
Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus?
Heade emiste päevatoodangud võivad ulatuda 10 kg-ni ja rohkem. 1 Kolmandal ja neljandal poegimisel on emised kõige viljakamad, sel ajal saavutavad nad ka maksimaalse piimatoodangu. Emise piimatoodangut mõjutavad tegurid: Põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. 4) Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat.
tervisele ja tootlikkusele kogu laktatsiooni kestel. · Poegimisjärgne piima koostis normaliseerub suures osas juba esimese ööpäeva möödudes pärast lüpsiletulekut. · Kui ternespiimaperiood välja arvata, on nii rasva- kui ka valgusisaldus laktatsiooni alguses madalam kui selle lõpus · Seejuures on valgusisalduse muutused mõnevõrra väiksemad. · Laktoosisisaldus laktatsiooni kestel väheneb ühtlaselt, kuid mitte oluliselt. · Laktatsiooniperioodi algul ja lõpus on keskmisest suuremad piima mineraalainete ja somaatiliste rakkude sisaldus. · Laktatsiooni iseloomustatakse viie põhinäitajaga: laktatsiooni kestvus, päevane piimatoodang, päevase piimatoodangu maksimum, laktatsiooni kogutoodang ja laktatsiooni püsivus. · Laktatsiooni kestvust mõõdetakse päevades, kuid sageli kasutatakse mõõtühikuna ka nädalat või kuud. · Laktatsiooni kestvus ja päevane piimatoodang määravad laktatsiooni kogutoodangu.
Mineraalid ning vitamiinid lähevad muutumatult verest piima. Piima eritumist reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles juhiks on närvisüsteem, mis reguleerib oksütotsiini ja adrenaliini abil piima väljutamist udarast (Kiiman, 2011). 1.3 Piimajõudlus Lehmade piimajõudlust ei hinnata ainult saadud piima koguse järgi, lisaks määratakse iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a) 4 2
Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e. laktoos 4,0...4,5 4,0 5,6 Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9 Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema R%on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. Suurema kuiva.sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim. 19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e
Valk 3,0...3,5 2,7 5,0 Piimasuhkur e. laktoos 4,0...4,5 4,0 5,6 Mineraalained 0,7..0,8 0,6 0,9 Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust. Suurema R%on punast tõugu lehmade piim ja väiksem mustakirjutel tõugudel. Piima keemiline koostis oleneb ka laktatsiooniperioodist. Suurema kuiva.sisaldusega on ternespiim, mis sisaldab rohkem R ja V. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima R% tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Piima koostis oleneb ka söötmisest. Erinevate söötade söötmisel võib suureneda piima R%. Valgusisaldust söötmisega eriti muuta ei saa. Piima keemiline koostis muutub ka lüpsmise ajal. Lüpsi algul väljutatud piim on väiksema rasvasisaldusega kui lüpsi lõpul väljutatud piim. 19. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e
lehmade asendamist noorloomadega. 21. Veiste aretusväärtuse hindamine ja praktiline valik. Hindamisega tegeleb Eestis Jõudluskontolli Keskus ja rahvusvaheline pullide hindamise organisatsioon INTERBULL. Arutatakse BLUP meetodil. Esimene valik toimub juba vasikeas,otsustav valik tehakse 6 kuuliselt.Teine otsustav hindamine toimub 15..16 kuu vanuselt.Järgmine valik tehakse noorlehamde hulgast pärast esimest laktatsiooniperioodi lõppemist. Seemnespullide esimene valik toimub 3-kuuliselt.Teine valik toimub 12 kuu vanuselt.Lõplik hindamine tehakse ca 6 aasta vanuselt. 22. Jõudluse mõiste. Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota teatud tingimustes a teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. 23. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega.1 liitri piima sünteesiks peab udarast välja voolama 400-500 liitrit verd. 24
Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni(45-90 päeva). Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. 26. Piimajõudluse arvestus. Piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus (kui laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv ) 3) tegeliku laktatsiooni toodang 4) kontrollaasta toodang 5) eluaja toodang Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast
Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Parima kvaliteediga piima saab torusse- või platsilüpsi tehnoloogia kasutamisel. Parimate lehmade 305-päevase laktatsiooni piimatoodang Eestis ületab 17500 kg piiri. Suurim kontrollpäeva toodang Eestis on 76,8 kg piima. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Laktatsiooniperioodi pikkus 305 päeva, kinnisperioodi pikkus 40-60 päeva. Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse rohkem liha. Kaalutakse.
Millises toitumuses peaksid lehmad olema? Kirjanduse andmetel on reproduktsioonitsükli kestel on kuus olulist perioodi, mil soovitatakse toitumust hinnata: kinnisperioodil, poegimisjärgselt ning edaspidi ligikaudu 45. 90. 180. ja 270. laktatsioonipäeval. Kinnislehma ideaalne toitumushinne peaks olema 3,5. Lehmad võtavad kaalus juurde efektiivsemalt laktatsiooni kestel kui kinnisperioodil. Järelikult peaks lehm laktatsiooniperioodi lõpuks olema taastanud oma kehavarud ning kinnisperioodil tuleks sobivat toitumust hoida ja vältida loomade rasvumist. Laktatsiooni alguses tuleks samuti toitumust hinnata. Soovitatav toitumusaste poegimisel on 3,5 (maksimaalselt 4,0) Mullikate poegimisaegne toitumushinne ei tohiks olla üle 3,5, vastasel juhul esineb neil rohkem raskeid poegimisi. Rohkem probleeme on nende lehmade tervisega, kelle toitumushinne on üle 4,0. Lehmad, kelle toitumus poegimisel on alla 3,0 on liiga
Ratsioonist tuleks ära jätta jõusöödad, piirata mahlakate söötade (silo) koguseid. Selliselt võib 10...15 kg-se päevatoodanguga lehma nädalaga kinni jätta. Alul lüpstakse üks kord päevas, siis üle päeva, edasi üle kahe päeva kuni kinnijäämiseni. Kinnislehmade söötmine. Kinnisperioodil tuleb eriti suuretoodanguga lehmi sööta mõnevõrra tugevamini kui on otseselt tarvis lehma enda elatuseks ja loote kasvatamiseks. See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks. Kinnislehma söödaratsioon peaks olema samasugune kui 8 kg piima päevas lüpsval lehmal, kui on aga tegemist väga hea lehmaga, kellelt loodetakse 30 kg-seid ja suuremaid päevatoodanguid pärast poegimist, siis selliseid lehmi tuleks kinnisperioodil sööta umbes nii nagu 10 kg piima päevas andvat piimalehma.Sööta tuleks kinnislehmi ainult heakvaliteediliste söötadega. Hallitanud, riknenud söötade söötmisel võib tiinetel lehmadel tekkida abort. Ei tohi
Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Parimate lehmade 305-päevase laktatsiooni piimatoodang Eestis ületab 17500 kg piiri. Suurim kontrollpäeva toodang Eestis on 76,8 kg piima. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooni- e 15 lüpsiperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260…320 päeva). Optimaalne kinnisperioodi pikkus on 40-60 päeva. Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang – see on vajalik, et saada võimalikult kiiresti informatsiooni pullide tütarde piimajõudluse kohta, mis omakorda on aluseks pulli aretusväärtuse hindamisel.
25. Piimanõudlust mõjutavad tegurid - Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nimetatakse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva (kõikumisega 260...320 päeva). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks jatiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45- 90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Kinnisperiood on ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Kinnisperioodi kui
38. piimajõudluse mõiste ja mõõtmine Piimajõudlus - lehma piima valgu- ja rasvatoodang ja piimatoodang kindlas ajavahemikus. 39. lehma piimajõudlus . Lehmade piimajõudlust ei iseloomusta ainult saadud piima kogus vaid ka selle koostis s.o piima sisaldusained. Iga lehma piimast määratakse piima rasva- ja valgusisaldus, mille alusel arvutatakse välja valgu- ja rasvatoodang kg-des aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Oluline näitaja, mida välja tuuakse, on veel piima rasva- ja valgutoodangute summa (V+R). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasva % - 4.0, piima rasvatoodang - 280 kg, valgu % - 3.0, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisaldus
näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude
Selliselt võib 10…15 kgse päevatoodanguga lehma nädalaga kinni jätta. Alul lüpstakse üks kord päevas, siis üle päeva, edasi üle kahe päeva kuni kinnijäämiseni. Kinnislehmade söötmine. Kinnisperioodil tuleb eriti suuretoodanguga lehmi sööta mõnevõrra tugevamini kui on otseselt tarvis lehma enda elatuseks ja loote kasvatamiseks. See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks. Kinnislehma söödaratsioon peaks olema samasugune kui 8 kg piima päevas lüpsval lehmal, kui on aga tegemist väga hea lehmaga, kellelt loodetakse 30 kgseid ja suuremaid päevatoodanguid pärast poegimist, siis selliseid lehmi tuleks kinnisperioodil sööta umbes nii nagu 10 kg piima päevas andvat piimalehma.Sööta tuleks kinnislehmi ainult heakvaliteediliste söötadega.
Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude
kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid)
· Piima väljutamist udarast reguleerivad oksütotsiin ja adrenaliin. 32. Piima ja ternespiima koostis. Piim on keerulise koostisega valge või kergelt kollakas bioloogiline vedelik, mis sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid (süsivesikuid, valkusid, lipiide, mineraalsooli, vitamiine jne.). Ternespiim on pruunikaskollane, erütrotsüütidesisalduse korral isegi punakas vedelik. Laktatsiooniperioodi esimesl nädala ternespiim ehk kolostrumi koostis on erinev kui tavalisel piimal. Eriti palju sisaldab ternespiim albumiine ja globuliine. Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal. Rasvasisaldus on kolme ööpäeva pärast samasugune kui normaalpiimal. Piimasuhkrut on ternespiimas 1,5-2 korda vähem, mineraalaineid aga rohkem. Rikkalikult on B2- , B3- ja A-vitamiinining karotiini. 33. Piima füüsikalis- keemilised omadused.
4. Piimajõudlust mõjutavad tegurid Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva e. aasta. Poegimisvahemik jaguneb laktatsiooniperioodiks ja kinnisperioodiks. Laktatsiooni- e. lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks nim.-kse piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Laktatsiooniperioodi normaalseks pikkuseks peetakse 305 päeva(kõikumisega 260...320 p). Laktatsiooniperiood jaguneb lähtuvalt tiinusest uuslüpsiperioodiks ja tiineltlüpsiperioodiks. Uuslüpsi e. servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. See peaks olema 45-90 päeva. Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 35 KALAKASVATUSE ERIALA Kinnisperiood on ajavahemik kinni jätmisest poegimiseni
pärast sündi. Kolostrum asendub tavalise piimaga umbes nädal pärast sünnitust. 87) Piima tekke ja väljutamise regulatsioon. Piima tekkes e. laktogeneesis on oluline osa hormoon prolaktiinil. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus põhjustab prolaktiini vabanemise hüpofüüsist ja tema inhibiitori, dopamiini, blokeerimise. 12-tunnine intervall lüpsmise vahel stimuleerib piima teket, >16 tundi aga mõjub juba pidurdavalt. Laktatsiooniperioodi jooksul lüpsile vastusena vabaneva prolaktiini kogus väheneb. Piima produktsiooni suurendab ka kasvuhormoon. Piima väljutamine e. ejektsioon on reflektoorne protsess. Imemise, lüpsmise või udara massaazi põhjustatud ärritused kutsuvad esile erutuse, mis kandub läbi seljajaju ja pikliku aju hüpotaalamusse. Hüpotaalamuse rakkude produtseeritud oksütotsiin vabaneb hüpofüüsi tagasagarast verre ning põhjustab piimanäärme müoepiteelirakkude kontraktsioone minuti jooksul
Kolostrum asendub tavalise piimaga umbes nädal pärast sünnitust. 87) Piima tekke ja väljutamise regulatsioon. Piima tekkes e. laktogeneesis on oluline osa hormoon prolaktiinil. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus põhjustab prolaktiini vabanemise hüpofüüsist ja tema inhibiitori, dopamiini, blokeerimise. 12-tunnine intervall lüpsmise vahel stimuleerib piima teket, >16 tundi aga mõjub juba pidurdavalt. Laktatsiooniperioodi jooksul lüpsile vastusena vabaneva prolaktiini kogus väheneb. Piima produktsiooni suurendab ka kasvuhormoon. Piima väljutamine e. ejektsioon on reflektoorne protsess. Imemise, lüpsmise või udara massaazi põhjustatud ärritused kutsuvad esile erutuse, mis kandub läbi seljajaju ja pikliku aju hüpotaalamusse. Hüpotaalamuse rakkude produtseeritud oksütotsiin vabaneb hüpofüüsi tagasagarast verre ning põhjustab piimanäärme müoepiteelirakkude kontraktsioone minuti jooksul
2. Eliminatsiooniprotsess rakujäänused e. apoptootilised kehakesed fagotsüteeritakse naaberrakkude ja makrofaagide poolt. Apoptoosi tähendus: 1. Embrüogeneesis varvaste ja sõrmede teke. Teatud üleliigne piirkond sureb apoptootiliselt ja langeb ära. 2. Organite optimaalse suuruse tagamine vanad rakud eemaldatakse pidevalt elu käigus. 3. Mesnstruaaltsüklis endomeetriumi rakud irduvad. 4. Piimanäärme regressioon pärast laktatsiooniperioodi lõppu. 5. Immunoloogilise tolerantsuse teke autoantigeenidega reageerivate lümfotsüütide häving. 6. Atroofia - pikaealistel 7. Koereaktsioon optimaalse doosi kiiritusravi ja keemiaravi korral vähkkasvajatel. (Tugev doos põhjustab nekroosi.) Apoptoosi liigne pärssimine ja ka ülemäärane toimumine viivad haiguste tekkele: 1. apoptoosi inhibitsioon kasvajad autoimmuunhaigused 2. apoptoosi intensiivistumine AIDS Neurodegeneratiivsed haigused (nt. spinaalne muskulaarne atroofia) 84
· Ideaalne poegimisvahemik- 365 päeva · Laktatsiooniperiood- ca 305 päeva, 10 kuud (märts-dets. lõpp) · Kinnisperiood- ca 40-60 päeva, jaan., veebr. · Uuslüpsiperiood e mittetiinelt lüpsi periood- ca 210 päeva- märts, aprill, mai, juuni, juuli, aug, sept kokku 7 kuud, peamine erinevus võrreldes lehmaga, kellel see optimaalne 40-82 päeva (1,5-2 kuud) · Tiinelt lüpsiperiood- ca 90 päeva, okt., nov., dets · Piimakitse laktatsioon · Kitse optimaalseks laktatsiooniperioodi pikkuseks on 10 kuud · Kits võib edukalt lakteerida ka 18 kuud ja seejuures paaritatakse teda üks kord üle 2 aasta · Sel juhul kaotatakse noorloomade arvus, mis läheksid karja täienduseks · Kitsedel esineb nn. vale tiinust, kus emaskits näitab oma välistunnuste järgi, et on tiine, aga tegelikult mitte · Kitsede masinlüps · Tavaliselt ehitatakse lüpsiplatform, millele kitsed lähevad kaldteed mööda, mis ei tohi olla libe
annaabi.ee 
