väiksem on valguse lainepikkus. 4. Grupi ja faasikiiruse mõte. Kuidas nad muutuvad töösageduse muutmisega? 5. Mis on H-laine? E-Laine? 6. Kriitilise lainepikkuse mõte. 1)Liini ristlõike mõõtmed peavad olema küllalt suured, et laine saaks selles levida (umbes pool lainepikkust peab liini ristlõikesse ära mahtuma) 2)Suurim lainepikkus, mis lainejuhis levib, on otseselt määratud lainejuhi mõõtmetega. Seda sagedust nimetatakse kriitiliseks lainepikkuseks 7. Mida nimetatakse lainepikkuseks lainejuhis ja kuidas teda mõõta? 8. Millised soovimatu nähtused tekkivad lainejuhis dispersiooni tõttu? 9. Kas erineb lainepikkus lainejuhis ja tema faasikiirus nendest vabas ruumis? 10. Kuidas muutub miinimumide kaugused kiirguse tsentrist pilu ja ekraani kauguse vähendamisega? ELEKTROMAGNETVÄLJA KIIRGUS LÄBI APERTUURI 1. Töö eesmärk. Tutvuda apertuurantennide juures asetleidvate difraktsiooninähtustega 2. Töö käik, kasutatud mõõteriistad, maketi struktuur.
http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell Soti füüsik ja matemaatik Elektromagnetilise väljateooria rajaja Esimese värvifoto tegija 1861 Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Tavaliselt tähistatakse lainepikkust kreeka tähega ´lambda´ (). Lainepikkuse seos sagedusega Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega , laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. Suhe väljendub järgmiselt: Heinrich Rudolf Hertz Heinrich Rudolf Hertz oli saksa füüsik Esimene füüsik, kes tuli toime elektromagnetlainete
Fotoefekti tekitamiseks peaks aine olema laetud negatiivselt. Sel juhul hakkab välja löödud elektron kehast elektrilise tõukejõu mõjul eemalduma ja keha laeng väheneb. Ka peab ainele langema piisavalt suure sagedusega valgus, et selle kvandid suudaksid ainest elektroni välja lüüa. Elektroni välja löömisel teeb valgus tööd. Vähimat energiat, mille arvel ainest tekiks fotoefekt, nimetatakse väljumistööks (A). Väljumistööle vastava valguse lainepikkust nimetatakse punapiiri lainepikkuseks - see on suurim valguse f lainepikkus, mis antud ainest fotoefekti põhjustab. (punpiiri sagedus - p , on vähim valguse sagedus, mis antud ainest veel elektroni välja lööks). Ainele langeva valguskvandi energia (E) kulub ainest elektroni välja löömiseks (A) ja elektronile kineetilise energia (K) andmiseks: E=A+K Seda valemit nimetatakse
Välja saadetud ja seadmesse tagasi saabunud signaalide faasid ei lange kokku, tekib faaside vahe (-nihe), mille abil määratakse objekti kaugus 2. Laser properties. kiirgab ühel kindlal lainepikkusel, erinevalt muudest valgustest, mis enamasti on laia spektriga; laseri tekitatud elektromagnetlaine on koherentne ehk kõik lained on samas faasis; kiirgusallika punkt on väga väike ja kiire kirkusaste on väga suur. 3. What is wavelength? Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks näiteks vahemaa kahe lähima laineharja või lainenõo vahel. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda). Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse ja laine sageduse jagatisega: 4. What is amplitude? Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva füüsikalise
kahe laine joonis)>>>>> INTERFERENTSI MAKSIMUM kui lained liituvad ühesugustes faasides, st käiguvahesse d mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. INTERFERENTSI MIINIMUM kui lained liituvad vastupidustes faasides, st käiguvahesse d mahub paaritu arv poollainepikkusi. KOHERENTSETEKS LAINETEKS nimetatakse laineid, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. LAINEFRONDIKS nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. LAINEPIKKUSEKS nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) SAMAFAASIPINNAKS nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt. Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand.
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid
arv ajaühikus. 8. matemaatiline pendel - Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa 9. füüsikaline pendel - Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber 10. lained - Maavärisemine on maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained 11. lainepikkus - Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. 12. ristlaine - Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 13. pikilaine - Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis 14. resonants - esonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. 15
sageduste võrdsus( viiulikõlakast võimendab keelte helisemist). Harmoonilisteks võnkumisteks nim võnkumisi, mida saab kirjeldada sin funkts abil. (x=x0sinCot; x=rsinwt; Laine- võnkumiste levimine ruumis, 1)meh-vajavad levimiseks keskkonda(helilaine, merelained) 2)elektromagnetlained-võivad levida tühjuses e. vaakumis(raadiolained, valgusained). Ristlained-võnkumised toim risti(valgus). Pikilained toim laine levimise sihis(vedru võnkumine, heli levimine). Lainepikkuseks nim vahemaad, kahe samas faasis oleva punkti vahel(; ühik-m). Laine levimise kiirus- v= f= /T. Mat pendel nim kaaluta niidi otsas rippuvat pendlit. Võnkeperiood sõltub pendli pikkuses ning vabalangemise kiirendusest(T=(l/g)rj. Vedrupendel-võnkumine toim vertikaalselt, sõltub koormise massist ja vedru jäikusest(T=2pii*(m/k)rj.
2 2 5,75 = 0,14 0,62 + - 2 0,14 0,5 + 0,14 0,012 = 0,00086356 0,00086mm 100 100 100 Vastus: = ( 0, 00805 0, 00086 ) mm , ehk = ( 805 86 ) nm Järeldus: Mõõtmistega sain lainepikkuseks = ( 805 86 ) nm , mis arvestades viga langeb kokku punase värvuse lainepikkusega mis on 620-770 nm ning jab nähtava lainepikkuse vajemikku, milleks on 380-780 nm. Kuna katses kasutasime punast filtrit võib lugeda selle õnnestunuks. Selle katse maksimaalne lainepikkus koos veaga langeb kokku dioodlaseri lainepikkusega 780-850 nm, mida kasutatakse näiteks hambaravis.
Seda võib mensuuri. Sama tegevust korratakse veel 2 korda à 4 ml helksaaniga. Filtrit pestakse järeldada sellest, et katsetulemustes nähtavad piigid langevad küllaltki täpselt kokku 1-2 ml heksaaniga, et saada 10 ml filtraati (Lahus 1). Seejärel lisatakse samasse võrdlusandmetega. Katse käigus saadi klorofüll a maksimaalseks lainepikkuseks portselankaussi 4 ml atsetooni, hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Lastakse (kõrgeim piik) 430,50 nm. Võrdlusmaterjalist nähtub, et klorofüll a absorbeerib settida ja filtritakse läbi sama paberfiltri teise väikesesse mensuuri. Sama korratakse valgust lainepikkusel 662 nm, mis langeb täpselt kokku katsetulemusega 662 nm.
vabavõnkumise sagedusega nim. resonantsiks. 11.Harmoonilise võnkumise võrrand? X= x sint 12.Mis on: laine - laineks nim. võnkumiste levimist ruumis. Pikilaine - niisuguseid laineid,kus võnkumine toimub piki lehvimissihti nim. pikilaineks.N: helilaine. Ristlaine - selliseid laineid,kus võnkumine toimub lehvimissihiga risti,nim. Ristilaineks. N:veepinnal olev laine. 13.Mis on lainepikkus ja selle seos lainekiirusega? Lainepikkuseks nim. piki lehvimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. 14.Mis on: lainete interfents - nim.mitme laine liitumist, üheks resultantlaineks. Difraktsioon - nähtust kus lained painduvad tõkete taha nim. lainete difraktsiooniks.
Saadud nihke teisendasime mm-ks. L2=L2'* + /2=266,9mm L2´=0,354-0,25=0,104 c) Koostasime vastava sobitusskeemi reallselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri. L1=458,796mm ja L2=266,9-75=191,9mm Mõõtsime uued Umax ja Umin. Umax=52V Umin=14V SWR=SQRT(Umax/Umin)=SQRT(52/14)=1,927 4.Kokkuvõte ja järeldused Laboris õppisime sobitama koormust liiniga, mõõtsime seisulainetegurid sobitatud ja sobtamata liini korral ning leidsime sobitusskeemi teisi parameetreid. Lainepikkuseks liinis saime 442mm ja seisulaineteguriks sobitamata liini korral saime 3,464 ja sobitatud liini korral 1,927. Tulemusega võib rahule jääda kuna seisulaine tegur vähenes tunduvaltm kuigi mõõtmistulemused ei olnud kõige täpsemad.
Mikrolaineahju kasuteguri määramine Mikrolaineahi nagu ka nimi ütleb,siis soojendamiseks ja energia tekitamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus, mis on sarnane nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik soojenda kõiki aineid. Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid. See tähendab seda, et positiivne
0,3435 0,25 = 0,0935 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes l2 = 430 * 0,0935 = 40,205 mm 4. Uue seisulaineteguri mõõtmine Koostasime vastava sobitusskeemi reaalselt l1 = 18,06 + 430 = 448,06 mm ja l2 = 40,205 75 + 430 / 2 = 180,205 mm Mõõtsime uued Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 14 mV ja Umax = 26 mV Valemi SWR = SQRT( Umax / Umin ) järgi saame arvutada uue seisulaineteguri SWR = SQRT( 26 / 14 ) = 1,363 5. Kokkuvõte ja järeldused Lainepikkuseks liinis saime = 430 mm. Ilma sobitusskeemi parameetriteta saime seisulaineteguriks SWR = 3,958. Sobitusskeemi parameetriteks saime l 1 = 18,06 mm ja l2 = 40,205 mm. Reaalse sobitusskeemi korral saime seisulaineteguriks SWR = 1,363. Kuigi mõõtmistulemused ei ole just kõige täpsemad, võib tulemusega rahule jääda, sest seisulaineteguri väärtus muutus esialgsega võrreldes oluliselt paremaks.
energia edasikandmine. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas kapinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, kontsentriliste sfääridegasfäärilisteks laineteks. 5. Lainete omadused: Lained kannavad energiat, seda iseloomustavad füüsikalised suurused energiavoog läbi pinna ja energiavootihedus- Poyntingi vektor. 6. Lainepikkus: Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sagedus f jagatisega: Lainesagedus: Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Laineperiood: Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine levimiskiirus: vaata lainepikkuse alt 7. Lainete liigid: Pikilained
· Üleminekul ühest stats.olekust teise, aatom kas kiirgab või neelab energiat kindlate energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. 3. Balmeri seeria- vesiniku kiirgus- või neeldumisspekter nähtava valguse piirkonnas. 4 värvi, mida saab kiirata: punane, roheline, helesinine, tumesinine/violetne. 4. De Broglie laineteks nimetatakse vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. Valemist =h/p=h/mv määratud lainepikkust nimetatakse De Broglie lainepikkuseks. Elektronlained pole keskkonas võnkumised, vaid tõenäosuslained, st et laine määrab ära elektroni leidmise tõenäosuse antud kohas antud ajahetkel. Tõenäosuslained, mida elektron ümber tuuma liikudes moodustab, on seisulained, mis seisavad paigal. Elektronlaine aatomis on seisulained ja keralained. Tõenäosuslaine on Seisulaine laine, mis ei kanna edasi energiat, laine harjad ja põhjad võnguvad kohapeal Elektronlaine on keralaine- toimub kera pinnal, ümber kera 5
võnkumapanevate jõudude mõjul ja mis ei ole häiritud muudest jõududest. Sundvõnkumiseks nimetatakse perioodiliselt muutva välisjõu mõjul toimuvat võnkumist. Resonantsiks nimetatakse sundvõnkumise amplituudi järsku suurenemist võnkesüsteemile mõjuva sundiva jõu sageduse kokkusattumisel süsteemi omasagedusega. Ristlained on lained, kus võnkumine toimub lainete levimissuunaga risti. Pikilained on lained, kus võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga. Lainepikkuseks nimetatakse kahe lähima ühesuguses seisundis (faasis) oleva punktivahelist kaugust. Laine peegeldumiseks nimetatakse laine suuna muutumist laine põrkumisel vastu takistust. Lainete interferentsiks nimetatakse nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest lainete
vähe petrooleetrit. Lõpuks hakkasin veidike rohkem petrooleetrit panema ja sain ekstrakti paremini kätte. Lisasin seni kaua, kuni ekstrakt muutus läbipaistvaks. Eelviimane kord lisasin õppejõu sõnul liiga palju petrooleetrit, millest tuleneb ka vähene karoteeni sisaldus paprikas. Ekstrakti mõõtsin mensuuris ära ja mahuks sain 7 ml. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihedused 504,0nm; 0,213 A 470,0nm; 0,377 A 447,0nm; 0,348 A Kirjanduse alusel leidsin, et need lainepikkused sarnanevad kõige rohkem karoteen lükopeeniga: Arvutusvalemites kasutan tihedust 0,377, sest sellele vastav lainepikkus on kõige lähemal 476nm, vastav E=3450 1%/1cm. D × V × d × 10 3 K= 1%
1 2 relativislik. c Faasi muutumise kiirus?Võnkumise juures nimetatakse 0 ringsageduseks või nurksageduseks. See on ka faasi muutumise kiirus ,sest näitab faasi muutust ajaühikus. Mõõdetakse ühikutes rad/s Millise jõuga tuleb mõjutada keha, et võnkumisel tekiks resonants?amplituud kasvab järsult ,kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele. Sellist nähtust nimetatakse resonantsiks.Mida nimetatakse lainepikkuseks?Kaugus kahe teineteisele lähima ,samas faasis võnkuva punkti vahel nimetatakse lainepikkuseks XXXI Impulmomendi jäävuse seadus? 1 Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv. I mR 2 2 I=const.Ketta impulsmoment? ,Ketas oma sümmeetriatelje ümber pööreldes. Inertsimoment on avaldatav keha mass ja mingi karakteerse mõõtme ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust olenev
petrooleetrit, tihetusega 0,78. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 11ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihetused: 477nm optiline tihedus: 1,182 449nm optiline tihedus: 1,334 426nm optiline tihedus: 1,004 Arvutamise valemis kasutan tihedust 1,334, sest sellele vastav lainepikkus(449) on kõige lähemal 452-le, vastav E= 2560 1%/1cm Kirjanduse alusel leidsin beeta-karoteeni neeldumisspektrid: 425, 451, 482 alfa karoteeni: 420, 445, 475. Sellest järeldan, et domineerivaks olid beeta-karotenoidid.
petrooleetrit, tihetusega 0,69. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 18,5ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 350-650nm. Spektrite lainepikkused : 473,5nm 449 nm 424,0nm Kirjanduse alusel leidsin beeta-karoteeni neeldumisspektrid: 425, 451, 482, selest saan järeldada, et domeneerivad beta-karotenoidid. Beeta-karoteeni sisalduse uuritavas proovis arvutan vastavalt valemile: A * V * d * 103 K=------------------------------ mg%
kuid impulss p on juba relativislik. 6) Faasi muutumise kiirus? Võnkumise juures nimetatakse 0 ringsageduseks või nurksageduseks. See on ka faasi muutumise kiirus ,sest näitab faasi muutust ajaühikus. Mõõdetakse ühikutes rad/s 7) Millise jõuga tuleb mõjutada keha, et võnkumisel tekiks resonants? amplituud kasvab järsult ,kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele. Sellist nähtust nimetatakse resonantsiks. 8) Mida nimetatakse lainepikkuseks? Kaugus kahe teineteisele lähima ,samas faasis võnkuva punkti vahel nimetatakse lainepikkuseks 9) Keralaine amplituud 10m kaugusel laineallikast on 0,20 mm.Kui suur on laine amplituud allikast 100 m kaugusel? Mitu korda väheneb laine energiatihedus?(yl 393) XXXI 1) Impulmomendi jäävuse seadus? Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv. I=const. 2) Ketta impulsmoment? 1
Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus f on laine sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. ©anmet
Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus f on laine sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. ©anmet
Helilaine valguslaine veelaine. Lainega kandub edasi ainult võnkumine ehk energia mitte aine. 20. Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nim lainet pikilaineks(heli), sest on elastne keskkond ja osakesed mõjutavad üksteist antkase võnkumine osakeselt osakesele. Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga siis on tegu ristlainega. 21. Suurused.Võnkeamplituut xo,m period T,s sagedus f,hz, laine kõrgus h on laineharja max punkti ja min punkti vahe. Lainepikkuseks nim vähim vahemaa samas faasis liikuva lainepunkti vahe(lambda). Levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest. 22. Valguse olemus dualism seisneb valgusnähtuste 2s seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii ühtkui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. On Newtoni 4 põhiseadust. Valguse laineline olemus avaldub difraktsiooni,
Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus. Üldtuntud on ka röntgeni- ja raadiokiirgus. (Jossif Sklovski "Universum, elu, mõistus") Kõik eelnimetatud kujutavad endast elektromagnetilist kiirgust, mida võib kirjeldada kui lainelist liikumist, kus kahe järjestikuse laineharja vahelist kaugust nimetatakse lainepikkuseks. Loetletud kiirgused erinevad üksteisest vaid lainepikkuse poolest. Röntegikiirguse lainepikkus on palju lühem ning raadiokiirguse lainepikkus palju pikem kui nähtaval valgusel. Kõiki neid kiirgusi tuleb tähistaevast, kuid need on olemas ka Maal. Kõike elusat hävitav gammakiirgus tekib näiteks aatomipommi plahvatamisel. Röntgenikiirgust kasutavad arstid
Andmed salvestatakse plaadile lohukeste näol. Kusjuures lohukeste miinimum suurus võib olla 0.16 mikronit. Kaks korda väiksemad kui DVD plaadil. Samuti toimub informatsiooni lugemine laseri näol. Suurem salvestus suurus ongi saavutatud radade vahelise kauguse vähendamisega 0,32 mikronini, DVD plaadil oli see aga 0.74 mikronit. 3.2.3 BLUE-RAY kirjutaja Kui DVD lugeja laser kasutab punast laserit, mille lainepikkus on 650 nanomeetrit, siis BLUE-RAY lugeja kasutab sinist laserit, mille lainepikkuseks 405 nanomeetrit. See tähendab, et sinine laser on võimeline täpsemini fokuseerima lohukestele. BLUE-RAY plaat on 1.2 mm paks(sama mis DVD plaat), aga plaat salvestab infot teistmoodi. DVD plaat salvestab 2 polükarbonaatplastmassi kihi vahele, mõlemad 0,6 mm paksud. Aga see võib põhjustada probleemi, kus laserkiir võib murduda kaheks erinevaks kiireks, ning mis viib selleni, et plaat pole loetav. BLUE-RAY plaadil on salvestamine toimunud pealmise kihi
§2.-§8. 1. Mida kujutab endast elektromagnetlaine? 2. Millisel kahel viisil saab iseloomustada elektromagnetlainet ja mida sel juhul mõõdetakse? 3. Milline on valguslaine olemus? 4. Mis liiki laine on valguslaine ja miks? 5. Milline osa valguslainest põhjustab nägemisaistingu? 6. Mis on lainefront? 7. Millal on tegemist tasa- ja millal keralainetega? 8. Mida nimetatakse valguse lainepikkuseks, laine perioodiks ja sageduseks? 9. Kuidas arvutada valguslainete kiirust? 10. Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse? 11. Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused? 12. Nimeta vikerkaarevärvid. 13. Milliseid toone nimetatakse põhivärvusteks ja miks neid nii nimetatakse? 14. Millest sõltub inimese värvusaisting? 15. Milles seisneb värvipimedus? 16. Millise värvuse suhtes on inimsilm kõige tundlikum? 17. Mis iseloomustab infra- ja mis ultravalgust
UV-kiirgus jagatakse füüsikaliste omaduste järgi tavaliselt kolmeks UVA, UVB ja UVC. UVA lainepikkus 320-400 nanomeetrit (nm). UVA lainepikkus moodustab 95% maapinnale jõudvast ultraviolettkiirgusest ja 40% sellest jõuab 50cm sügavusele vette. Selle kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Tänu pikale lainepikkusele tungib see nahka, läbi aknaklaasi ja läbi kergemate riiete. Solaariumi lambid kiirgavad tavalaiselt UVA valgust ja 2,5% - 5% UVB kiirgust. UVB-kiirguse lainepikkuseks on 280-320 nm. See moodustab 5% maapinnale jõudvast UV- kiirgusest. Talvekuudel ei ulatu UVB kiired üldse maani. See ei läbi nahka ega aknaklaasi. Võrreldes UVAga on UVB kiired 1000 korda tõhusamad päikesepõletuse tekitajad. UVC-kiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus. Selle pikkuseks on 100 - 280nm. Õnneks see filtreerub maa osoonikihis või absorbeerub atmosfääris ja selle kiirguse lained maapinnale 3 ei jõua
Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, niisiis (3.1) Sageduse mõõtühikuks on . Elektromagnetlainete korral peetakse silmas E- või B-vektori võnkumisi. Lainepikkuse mõõtühikuks on . Valem 3.1 põhjal on lainepikkus vaakumis ja sagedus omavahel pöördvõrdelised: Lainepikkuseks nimetatakse kahe naaberlaineharja vahekaugust. Laine sageduseks nimetatakse ühes sekundis sooritatud täisvõngete arvu. Seos lainepikkuse, sageduse ja kiiruse vahel v =¿ Kehtib seos kus on laine kiirus, lainepikkus ja sagedus. 6.Kui suur on elektromagnetlainete levimiskiirus vaakumis? Tühjuses (vaakumis) levib elektromagnetlaine suurima võimaliku kiirusega maailmas, mis on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune
vahemikku jäävatele lainepikkustele ja seda modifitseerib objekt. Kui muuta ühte nendest kolmest, siis muutub ka värviaisting ehk inimene näeb teist värvi.[1] Värviaistingu tekke komponendid: valgusallikas, objekt, vaatleja. Inimesed näevad värve tänu valgusele. Valgusel endal küll puudub reaalne värv, kuid erineva lainepikkusega valguskiired, jõudes inimese silma, tekitavad inimese ajus erinevaid värviaistinguid. Näiteks valguskiir, mille lainepikkuseks on 650 nanomeetrit, tekitab punase värviaistingu, 510 nanomeetrit rohelise ja 475 nanomeetrit sinise. Kui need lainepikkused jõuavad inimese silma, siis näeb inimene vastavalt punast, rohelist ja sinist värvi. Nähtav spekter. Violettsel värvil on kõrgeim sagedus ja lühim lainepikkus, punasel on madalaim sagedus, aga pikim lainepikkus. Ükski printer, monitor või fotoaparaat ei ole võimeline edastama tervet nähtavat spektrit, neil
kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis o Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. o Lainefunktsioon (+ valem) Lainefunktsioon määrab kvantmehaanikas mikroosakese oleku o Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon (+ joonised)Lainete interferents on lainete liitumise nähtus, Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja
Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt 34.Mõisted: laine, amplituud, periood, sagedus, lainepikkus. Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis. Kuna laine on ruumis leviv võnkumine, siis iseloomustavad seda ka kõik võnkumist kirjeldavad suurused. Nii iseloomustavad lainet võnkeamplituudx0 (mõõtühik 1 m), periood T (1 s) ja sagedus f (1 Hz). Lainepikkuseks nimetatakse kaugust kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. ___________________________________________________ 35.Impulsi jäävuse seadus. Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. 36.Selgita reaktiivliikumise põhimõtet. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju - teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see
tuua. · Ristlained on lained, kus aine osakesed võnguvad laine levimissuunaga risti. · Pikilained on lained, kus aineosakesed võnguvad laine levimise sihis. · Lainefront on pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa keskkonnast, kus võnkumisi veel ei ole. · Periood on aeg, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). · Sagedus võngete arv ajaühikus · Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. · Levimiskiiruse arvutamise valem - 12. · Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel. Ideaalse gaasi mudel on järgmine : 1. Molekule vaatleme punktmassidena. Ideaalne gaas on hõre. 2. Energiakadu ei ole, molekuli kiirus jääb pärast põrget samaks. 3. Molekulide vahel ei ole vastastikmõju.
kontsentratsioonide määramine fotokeemiliste reagentide abil. Mis põhimõttel töötab infrapunaspektroskoopia? Mis on selle kasutusala keskkonnaanalüüsides? Molekulspektroskoopia, mille puhul mõõdetakse valguse neeldumist IR või NIR spektialas. See on vibratsiooni- ehk võnkespektroskoopia. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem (sagedus madalam) kui punasel nähtaval valgusel. Tüüpiliseks lainepikkuseks on ca 1000 nm ja sellele vastav sagedus on umbes 3·10 14 Hz, mis vastab molekuli võnkesageduse piirkonnale. Seega võivad molekulid neelata infrapunakiirgust ja ergastuda. Mistahes kahe aatomi vaheline side vibreerib, kui aatomid liiguvad teineteisele lähemale ja siis jälle eemale. Sellist tüüpi liikumist nimetatakse valentsvõnkumiseks. Molekuli võnkesagedus oleneb võnkuvate aatomite
rõngakujuline ja sarnaneb seega planeediga. Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus. Üldtuntud on ka röntgeni- ja raadiokiirgus. Kõik eelnimetatud kujutavad endast elektromagnetilist kiirgust, mida võib kirjeldada kui lainelist liikumist, kus kahe järjestikuse laineharja vahelist kaugust nimetatakse lainepikkuseks. Loetletud kiirgused erinevad üksteisest vaid lainepikkuse poolest. Röntegikiirguse lainepikkus on palju lühem ning raadiokiirguse lainepikkus palju pikem kui nähtaval valgusel. Kõiki neid kiirgusi tuleb tähistaevast, kuid need on olemas ka Maal. Kõike elusat hävitav gammakiirgus tekib näiteks aatomipommi plahvatamisel. Röntgenikiirgust kasutavad arstid
samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see võib ulatuda tuhandetest meetritest mõne sentimeetrini. Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda) ja seda mõõdetakse meetrites, sentimeetrites voi millimeetrites. Lisaks lainepikkusele iseloomustatakse laineid nende sagedusega. Sageduseks nimetatakse laine võngete arvu sekundis
ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 9) Elastsuslaine o Piki- ja ristlaine (+ joonised) Pikilaine – laine, milles võnkumiste suund in piki levimise sihti Ristilaine – laine, milles on võnkumiste suund risti laine levimise sihiga Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkus - nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks vahemaa kahe lähima laineharja vahel. Tavaliselt tähistatakse lainepikkust kreeka tähega lambda (λ). Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sageduse f jagatisega: Laine levimise kiirus (v) näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul. Ühe v
Ja see tasakaalust nihutamine tekitab elastsusjõu tüüpi jõudu, mis sunnib paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse ja nihutab paigalt naaberosakese. Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti. /nt merelained, valgus Pikilaine - võnkumine toimub piki levimissihti. /nt laual lebav vedru, mida ühest otsast tõugatakse või heli lained. Lainepikkus ja laine levimiskiirus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis v võnkuva punkti vahel. Igas punktis on laine ühel kaugusel. = f Laine levimiskiirus - laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline ,,kaugus" ajas.) v = f Lainefunktsioon
laineks. Kui võnkuva osakese hälve on laine levimissuunaga samasihiline, nimetatakse lainet pikilaineks. Mehaanilised ristilained levivad nihkedeformatsioonil tekkivate jõudude toimel ja saavad levida ainult tahkes keskkonnas. Mehaanilised pikilained levivad survedeformatsioonil tekkivate jõudude toimel ja levivad tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Lainet nagu võnkumistki iseloomustavad amplituud, periood ja sagedus. Lainet iseloomustab veel lainepikkus (λ). Lainepikkuseks nimetatakse vähimat kaugust kahe samas faasis võnkuva punkti vahel (lainekuju kordub), mõõdetuna laine levimise sihis. Laine levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest. Lainete superpositsiooniprintsiip. Kahe laine kohtumine ei mõjuta kummagi laine levimist. Kui lainete levimise piirkonnad kattuvad, siis hälbed liituvad algebraliselt, tekitades resultantlaine. Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Püsiva
võib puruneda, kui tekib liiga tugev resonants). 3. Laineks nimetatakse võnkumiste levimist keskkonnas. Kui osakesed võnguvad piki laine levimise sihti, siis on tegemist pikilainetega (näiteks helilained). Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga, siis on tegemist ristalinetega (näiteks vee pinnalained). Kaugust, mida mõõdetakse piki laine levimise sihti, kahe järjestikuse (täpselt ühte moodi) samas faasis võnkuva punkti vahel, nimetatakse lainepikkuseks. Tähis λ (loe lamda), ühik 1m. Aega, mis kulub võnkumise energial ühe lainepikkuse läbimiseks võib nimetada laineperioodiks, T. Selle abil saame leida lainete levimise kiiruse v= ehk sageduse kaudu v=λ·f. T Laineid iseloomustavateks sarnasteks nähtusteks on nende peegldumine, murdumine, liitumine või paindumine tõkete taha. Nende nähtuste esinemine kinnitab lainelise protsessi olemasolu.
ümberminekul tekkiv häiritus? Laineid iseloomustavad suurused • Kuna laine on ruumis leviv võnkumine, siis iseloomustavad seda ka kõik võnkumist kirjeldavad suurused. Nii iseloomustavad lainet võnkeamplituud x0 (mõõtühik 1 m), periood T (1 s) ja sagedus f (1 Hz). • Laine kõrgus h on näiteks lainetava veepinna puhul laineharja (kõrgeima punkti) ning lainenõo (madalaima punkti) kõrguste vahe. • Lainepikkuseks nimetatakse kaugust kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. • Teiseks iseloomustab võnkumise edasikandumist laine levimiskiirus. Kokkuvõte, küsimused • Lainet iseloomustavad suurused- Sarnaselt võnkumisega iseloomustavad lainet võnkeamplituud, periood ja sagedus. • Lainepikkus- Lainepikkuseks nimetatakse kaugust kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel.
poollainepikkusi paarisarv kordi. Interferentsi miinimum kui lained liituvad vastupidustes faasides, st käiguvahesse mahub paaritu arv poollainepikkusi. Koherentseteks laineteks nim laineid, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. 15 Lainefrondiks nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. Lainepikkuseks nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) Mehaaniliseks laineks nim mehaaniliste võnkumiste levimise protsessi aja jooksul keskkonnas. Sagedus f võngete arv ajaühikus. Samafaasipinnaks nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt.
Tähe temperatuuri ja kiirgusmaksimumi lainepikkuse vahel on lihtne seos, nn Wieni nihkeseadus. Niisiis tähe temperatuuri mõõtmiseks tuleks uurida tähe kiirgust võimalikult suures lainepikkuste vahemikus ja määrata koht, kus tähe kiirgus on kõige tugevam. ( 1.) Tähe kiiruse mõõtmine Tähe kiiruse määramiseks mõõdame mingi spektrijoone puna- või sininihke. Laboris mõõdetud vesiniku alfajoone lainepikkus on 656,3 nm. Kui mingi tähe spektris mõõdetakse alfajoone lainepikkuseks näiteks 656,7 nm, on nihe 0,4 nm. Tähe kiiruse leiame valemist kiirus = valguse kiirus x (nihe/ labori lainepikkus). Spektrist saame teada vaid vaatlejasihilise kiiruse, mis on suunatud vaatleja poole või vaatlejast eemale. Et arvutada tähe tegelikku kiirust ruumis, peame teadma veel vaatekiirega risti suunatud kiirust. See nn.omaliikumise kiirus mõõdetakse taevasfääril tähe aeglasest nihkumisest teiste, võimalikult kaugete tähtede suhtes. Tõelise
väärtuse. 8. Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 10. ELASTSUSLAINE 1.Piki- ja ristlaine (+joonised) Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 2. Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. v λ= f Laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas.) v =λf 3. Lainefunktsioon (+ valem) Punkti kaugus oma tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t. x ( )
megaherts 1 MHz = 1·10 Hz = 1000 000 Hz 9 gigaherts 1 GHz = 1·10 Hz = 1000 000 000 Hz 12 teraherts 1 THz = 1·10 Hz = 1000 000 000 000 Hz Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Raadio- ja televisioonitehnikas on kasutusel palju kõrgemad sagedused. Ülevaate eri sagedusega voolude kasutusaladest saab alljärgnevalt jooniselt. Raadiotehnikas kasutatakse ka lainepikkuse mõistet. Lainepikkuseks (kreeka väiketäht lambda) nimetatakse kaugust, milleni levib elektromagnetiline laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad Telefon Raadiolevi
sügavusel võrdse tugevusega tuules: Veesügavus meetrites 30 25 20 15 10 Lainekõrgus meetrites 1,5 5,0 5,3 5,6 6,2 On näha, et tuul, millest 30 meetri sügavusega alal tekib ainult 1,5 m kõrgune laine, tõstab 20 m sügavusega veekogul juba 5,3 m kõrguse laine. Seda näitab ka praktika rannikule lähenedes muutuvad lained kõrgemaks. Suurimateks ookeanilainete kõrguseks on 20 m ja lainepikkuseks 400 m. Ristlainetuse all mõistetakse niisugust lainetust, kus kahes eri suunas liikuvad lained üksteisega liituvad. Ristlainetuse tekkimise põhuseks on tavaliselt lainete peegeldumine järsult rannikult või sadamarajatistest. Seetõttu võibki neid eelkõige kohata sadamate lähistel reididel ja eelsadamates. Regulaarsest tõusust ja mõõnast tekivad tõusu- ja mõõnalained, milledega peab iga meresõitja laevasõidu ohutuse tagamiseks arvestama. Ummiklainetus
t =1/4T t =1/2T t =3/4T t=T Pikilaine tekkimise mehhanism. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 t=0 t=¼T t=½T t=¾T t=T Kuna lained on ruumis leviv võnkumine, siis iseloomustavad teda kõik võnkumist kirjeldavad suurused: võnkeamplituud xo, periood T , sagedus f. Lisaks neile on veel kaks suurust, mille abil kirjeldatakse lainete levimist. Kaugust kahe teineteisele lähima sarnase laineelemendi vahel nimetatakse lainepikkuseks. (Näiteks kahe teineteisele järgneva laineharja vahel). Lainepikkust tähiststakse kreekakeelse tähega (lambda) ja mõõdetakse meetrites - ( m ) . Teiseks iseloomustab võnkumiste edasikandumist laine levimiskiirus. Ühe lainepikkuse läbimiseks kulub lainel aega üks periood. Laine kiirust tähistatakse tähega v ja mõõdetakse meetrit sekundis m/s. Seega v = /T ehk v = f Lained kannavad edasi energiat. Ruumis levivad lained kõikides suundades,
Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Nii rist- kui ka pikilainetes ei kaasne võnkumise levimisprotsessiga aine ülekandumist lainete levimise suunas. Kõik keskkonna osakesed ainult võnguvad oma tasakaaluasendite ümber. Kuid võnkumise levimisel kandub võnkeenergia üle keskkonna ühtedelt osakestelt teistele. 12. Lainepikkus Kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel nimetatakse lainepikkuseks. Lainepikkuse , laine levimiskiiruse v ja võnkeperioodi T vahel on seos: 1 = vT Kuna T = , siis v = v. v 25 13. Interferents Nähtust, mis tekib kahe või enama ühesuguse perioodiga laine liitumisel, kusjuures lained
langemisnurk (peegeldumisnurk) kasvab, mis toob kaasa laine kiiruse vähenemise lainejuhe pikisuunas. λ2 > λ1 nλ/2 a Θ2 Θ1 Θ1 Joonis ? Kui lainepikkus võrdsustub plaatidevahelise kahekordse kaugusega, - omandab peegeldumisnurk väärtuse 90°, mis praktiliselt tähendab, et laine liikumist lainejuhe pikisuunas ei toimu. Lainejuhes tekib seisev- laine. Seda lainepikkust nimetatakse kriitiliseks lainepikkuseks - λkr = 2a. Vältimaks seisevlaine tekkimist, valitakse lainejuhet mööda edastava elektromagnetilise kiirguse lainepikkuseks 0,5...0,7 kriitilisest lainepikkusest. Plaatidevaheline kaugus a moodustab lainejuhi pikema külje. Lainejuhi lühem külg b ~ 0.35 λkr. Rõhtsalt polariseeritud elektrimagnetilise kiirguse elektriline komponent on rangelt orienteeritud paralleelselt lainejuhi lühema küljega. Seda tüüpi laine polariseeritus on väga püsiv ja ei muutu
annaabi.ee 
