FÜÜSIKA KT (0)

1. Induktiivsuse mõiste: Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud εe tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Veelgi lihtsamalt öeldes näitab induktiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes .Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis
Pooli põhiline tunnussuurus on induktiivsus. Induktiivpool ehk pool on elektriahela osa, mida kasutatakse muuhulgas võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse poolid võnkeringipoolideks ja paispoolideks ehk drosseliteks.
2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Võnkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on võimalikud elektrivõnkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz – 300 MHz) filtrina .
3. Thomsoni valem: Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sageduse ja perioodi seos: Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s).
4. Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas kapinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, kontsentriliste sfääridegasfäärilisteks laineteks.
5. Lainete omadused: Lained kannavad energiat, seda
iseloomustavad füüsikalised suurused energiavoog läbi pinna ja energiavootihedus- Poyntingi vektor.
6. Lainepikkus : Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sagedus f jagatisega:
Lainesagedus : Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Laineperiood: Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks.
Laine levimiskiirus: vaata lainepikkuse alt
7. Lainete liigid:
Pikilained
Gaasimolekulid võnguvad piku levimissuunda
Ristlained
Molekulid võnguvad levimissuunaga risti.
Ringlained
Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega
Lained veepinnal
Veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda.

Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused:
Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed
Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe
on jääv suurus.

Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes. Kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail
mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator.

Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused .
Difarktsioon – paindumine. Interfernets – liitumine.
Difraktsioon on valguse levik geomeetrilise varju piirkonda
1) Difraktsiooniribad muutuvad avade suurenedes kitsamaks ja tihedamaks.
Difraktsiooniribad jäävad nähtamatuks suurtest avadest tuleva valguse korral.
Kui avade mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja me võime rääkida valguse sirgjoonelisest levimisest.
Kahe laine liitumist , mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevnevad või nõrgenevad, nimetatakse interferentsiks.
1)Liituvad lained tugevndavad üksteist.
2) Liitlaine amplituud on võrdne liituvate lainete summaga.
3)Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel
Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu.
NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents.
Interfernetsi ja difraktsiooni rakendusi:
1.Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt.
Optilise klaasi pind kaetakse õhukese kelmekihiga,mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem.Kelme paksus valitakse nii,et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasides.
2.Newtoni rõngad- kasutatakse läätse kvaliteedi kontrollimisel.
3.Difraktsioonivõre-kasutatakse valguse lainepikkuse määramiseks.
4.Holograafia-esemete ruumilise kujutise fotografeerimine.Hologrammil on jäädvustatud eseme ruumiline kolmemõõtmeline kujutis.
11. Elektromagnetlainete skaala:
1)Madalsageduslained
2) raadiolained
3) infravalgus
4)nähtavvalgus
5)ultravalgus
6)röntgenkiirgus
7) gamma kiirgus