LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed
Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi veebilanss tasakaal organismi siseneva veemassi ja väljuva veemassi vahel Veebilanssi paigastnihkumine viib häireteni organismi elutegevuses. Füdrofiilsus ainete omadus vees lahustuda Hüdrofoobsus ainete omadus vees mitte lahustuda nt õlid, rasvad Hüdrolüüs suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel
ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb)Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees?Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumiselMis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse?Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid:
Näiteks: Ca + 2 HCl -> CaCl2 + H2 3) aluseline oksiid + hape -> sool + vesi (toimub alati) Näiteks: Na2O + 2 HCl -> 2 NaCl + H2O 4) alus + happeline oksiid -> sool + vesi (toimub alati) Näiteks: NaOH + CO2 -> Na2CO3 + H2O 5) sool + hape -> sool + hape Tingimus: 1) Esialgsed sool ja hape peavad lahustuma vees, esialgne hape peab olema saadavast happest tugevam hape JA/VÕI 2) Esialgsed sool ja hape peavad lahustuma vees, saadusena tekkiv sool ei tohi lahustuda vees Näiteks: FeS + 2 HCl -> FeCl2 + H2S 6) sool + alus -> sool + alus Tingimus: 1) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vees mittelahustuv alus JA/VÕI 2) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena tekkiv sool ei tohi lahustuda vees Näiteks: 2 NaOH + CuSO4 -> Cu(OH)2 + Na2SO4 7) aluseline oksiid + happeline oksiid -> sool (toimub alati) Na2O + CO2 -> Na2CO3 8) metall + sool -> sool + metall
nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise tõttu avaldavad vee molekulid ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb) 6. Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. 7. Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. 8. Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . 9. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl K2CO3 2K+ + CO3 2- Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH- Na3PO4 3Na+ + PO4 3- 10
võrkstruktuuriga(kuumutamisel ei lähe voolavasse olekusse). 20. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on homogeene süsteem, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahused: gaas-gaas, gaas-vedel, gaas-tahke, vedelik-vedelik, vedelik-tahke, tahke-tahke. 21. Lahustumise põhireeglid. Temp tõustes lahustuvus kasvab, igal lahustil küllastuspunkt. 22. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine omadus lahustuda lahuses. Küllastuspunkt on punkt, millal lahustisse ei saa enam ainet lahustuda. 23. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt! Küllastumata lahus – lahustis saab veel ainet lahustuda. Küllastunud lahus – antud temp ja rõhul maksimaalselt ainet lahustunud lahustis Üleküllastunud lahus – ebapüsiv aeglasel jahtumisel tekkinud lahus, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud kogust. 24. Mis on lahuste kontsentratsioon
Keemiline nähtus Ühtedest ainetest tekivad teised kulgeb keemiline reaktsioon. tunnus värvuse muutus , lõhna teke , sademe teke gaasimullide teeke , soojuse eraldumine ja valguseefekt tingimused kuumutamine , süütamine,valgustamine,elektri läbijuhtimine lahus on ühtlane segu Ainet kus oskaesed om ühtlaselt jaotatud nim- lahustiks aine mis teises ühtlaselt jaotunud nim lahustunud aineks. Lahustuvus näitab suurimat aine kogust mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses Valguse levimise kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga. ( v = s / t ) V=valguse levimise kiirus ( 300 000 km / s) s = teepikkus t = aeg Optiline tugevus võrdub fookuskauguse pöörd väärtusega ( D = 1 / f ) D = optiline kaugus f = fookuskaugus D jagatud 1m = f
süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis: 1,5-3% - janu 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis 15-12% - surm (veri on niivõrd “paks”, et süda ei suuda tagada normaalset vereringet) Hüdrofiilsus – ainete omadus lahustuda vees Hüdrofoobsus – ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon – keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratsioon – vee kaotus Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekuli toimel (keerulisemast lihtsamaks) Vee dissotsiatsioon e vee dissotsieerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks Vee ülesanded elusorganismis: 1. Rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum 2
energia (ATP). Toimumiseks on vajalik hapniku olemasolu. TAGAJÄRG väheneb uriini kogus, mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja võivad tekitada mürgistust. Tekib janu, kehatemp, tõus, sügamepekslemine, peapööritus ja valu, hallutsinatsioonid (6.8%). 10% pöördumatuid muutusi organismis. 15-12% surm veri niivõrd paks et süda ei suuda tagada normaalset vereringet. HO2 Hüdrofiilsus ainete omadus lahustuda vees (lahustuva aine ja veemolekulide vaheline tugev vastasmõju) Hüdrofoobsus ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratatsioon veekaotus Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel (keerulistest ühenditest lihtsamate saamiseks Vee dissotsiatsioon ehk vee dissotsieerumine - vee molekuli lõhkumine ioonideks H2O H+ + OH OH hüdroksüülioon
Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses
Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunas.
Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada Nõrgad elektrolüüdid: osaliselt jagunenud ioonideks, nõrgad happed ja alused Tugevad elektrolüüdid:lahuses täielikult jagunenud ioonideks, soolad ja leelised Tahke ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb
1. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastamata lahus küllastunud lahuseks? Lisada rohkem ainet lahusesse 2. Nim 2 võimalust kuidas saab muuta küllastunud lahus küllastamata lahuseks?Lisada lahustit näitkeks vett. 3. Millest ja Kuidas sõltub gaaside lahustuvus vees? 4. Nim 2 võimalust Kuidas saab suurendada süsinikdioksiidi lahustuvust vees? 5. Lahus- Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 6. Lahustuvus- Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril 7. Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena 8. Koloid lahus- Pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 - 10-5 cm (1-100nm) 9. Suspensioon- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus 10. Emulsioon- pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 11. Kirjelda ioonilise aine lahustvusprotsessi vees
Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2 N elektrolüüdid- nõrgad happed nõrgad alused. Nõrgad happed: H2SO3, H3PO4, H2S, H2CO3, CH3COOH Nõrgad alused:Zn(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3, NH3*H2O Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid. Enamiku soolade lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvist väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempratuuril. Hapete astmeline dissotsiatsioon. 1.aste H2SO4 H+ + HSO4 2. aste HSO4 H+ + SO4 2 Lühentatud ioonvõrandise märgime ainult need ioonid, mis reaktsioonis olsalevad. Ba2+ + SO42- BaSO4 Reaksioonivõrand molekulaarsel kujul. BaCl2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl
Laulmise väärtusest T16 Meeles võib alati leida mõned mõtted tähtsad või tähtsusetud. Kuidas me saame meelt rahustada? Laulmisega. Kui me laulame, jääb mõtteid järjest vähemaks ja vähemaks. Laulmine, see on ka veel üks mõtlemise moodus. See on heli, mõte, mis ei oma midagi ühist tähendusega. Ta kutsub samuti esile tundeid, kuid need on palju rahulikumad. Laulmises lahustuvad kõik ülejäänud tunded üheks. Te laulate ja lõdvestute, et mõtetest vabaneda. Te lõpetate laulmise ja sel samal hetkel ärkab teis vaikimine. Helid on lõpmatu energia osakesed. Teatud helid loovad teatud energiamudeli. Seega laulmise ajal loovad sõnad ja helid teie organismis ja närvisüsteemis energiat. Midagi hakkab toimuma. Väga-väga sügavat. Väga ilusat. Laulmises, valjus laulmises on tehnika, on rõõm, see on mingi sügav jõud. Kui te laulate, pole vaja vaadata neid, kes laulavad - kas nad hää...
seebikiviga(NaOH). · Ei pese hästi karedas- ja merevees. · Pesevad hästi soojas vees. · Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna. Seebid · Seebid on rasvhapete naatriumi- või kaaliumisoolad Seepide molekulid · Koosnevad: · Veelembesest rühmitusest. · Vett- tõrjuvast osast. · Sisaldub kuni 20 süsiniku aatomit. Seepide molekulid · Käitub vee pinnal nagu kahepaikne. · Veelembene "pea" sukeldub vette, püüab lahustuda vees. · Pikk vett- tõrjuv "süsivesiniksaba" aga jääb veest välja. Seebivesi · On libe. · On aluseline keskkond, sest seep reageerib veega. Millega pesta? · Linast ja puuvillast materjali võib pesta tugevasti aluseliste pesuainetega. · Villaseid esemeid ja naturaalseid age mitte. · Vill ja siid on koostiselt valkained , leelis lõhub selle struktuuri. Pesupulber Tide · Sünteetiline pesuaine Pesemistoime
katse läbi viimiseks liiga palju või liiga vähe kiudusid. 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus 1. Töö eesmärk: Uurida mõningate reaktiivide toimet erineva keemilise koostisega kiududesse ja tutvuda tudmatute kiudude lahustuvuse põhjal tuvastamise meetodiga. 2. Töö teoreetilised alused: Kiud absorbeerivad mingil määral niiskust, vedelikku ja võivad teatud vedelike toimel ka lahustuda. Selliseid vedelikke, mille toimel kiud lahustuvad, nimetatakse lahustiteks. Kiudude reageerimine keskkonna mõjutustele (sealhulgas ka keemiliste reagentide toimele) sõltub nende keemilisest ehitusest ja mikrostruktuurist. Kiudude keemilised omadused on olulised mitmetes töötlemisprotsessides nagu värvimine ja viimistlemine, samas ka tekstiilide hooldusel. Kiudude lahustumise põhjal on võimalik ka tundmatute kiudude tuvastamine. 3. Töö käik 3
oksüdatsiooniastme vähenemine Oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab oksüdatsiooniastme suurenemine Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Põlemine: suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumine (leegiga) kulgev kiire oksüdeerumisreaktsioon. Keemiline side: aatominte või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Lahustuvus: suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses(kindlal temperatuuril).
naatriumkaalium-tagavad raku norm veevahetuse,annab rakkudele laengu,reg närviimpulsside teket,reg ainete transporti rakkuvälja fluor-hammaste areng,kaitseb hamabaemaili jood-kilpnäärme töö,valkude süntees,väikelaste kasv magneesium-reg südamelihaste tööd, raud-hapniku sidumine organismiga,annab verele punase värvuse polaarsus-nõrk posneg laeng molekulis,pindpinevus-vedeliku pinna omdus avaldada vastupanu välisele survele hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel vee ül:rakkude sisekeskkondtäidab rakuvaheruumi,hea lahusti,osaleb keemilistes reaktsioonides,reguleerib soojust,transpordib aineid,tagab raku siserõhu,vajalik organismide paljunemiseks,fotosünteesi lähteaine
5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis puudub, omadused sõltuvad. 6. Mis on lahus? Mis on lahusti ja mis on lahustatav aine? Lahus on ühtlane segu, lahusti on enamasti vedelik, milles ainet lahustatakse, lahustatav aine on aine, mida lahustatakse lahustis 7. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine suurim kogus, mis võib lahustuda 100g lahustis 8. Mille poolest erineb küllastunud ja küllastumata lahus? Küllastumata lahuses lahustub ainet veel, aga küllastunud lahusesse ei lahustu. 9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga ettevaatlik ning täpselt täita vajalikke ohutusnõudeid 10. Laborinõud. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid, mõõtenõud, portselananumad 11. Keemiliste ainete tähised (mürgine, keskkonnaohtlik jt) Vaata õpikust. 12. Keemilise reaktsiooni tunnused
Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused: karedas vees lahustub vähe, seebi kulu on suur sest moodustuvad rasvhapete Ca j Mg soolad, mis vees ei lahustu. Pesemise protsess: pesuaine lisamine vähendab pindpinevust. Seebi molekulid suudavad tungida sügavale riide sisemusse, kuhu puhas vesi ei lähe , tekivad mitsellid, mis takistavad mustuse osakeste raasühinemist. Aminohapped on amoforteensed,
Biomakromolekul suured molekulid, mis esinevad ainult elusorganismidel (sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped) Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga, kui ei kohastu, siis sured. Anatoomia uurib organismide siseehitust Morfoloogia uurib organismide välisehitust Füsioloogia uurib organismide talitlust VESI h2o Klaster - vee molekulide kogum Inimese kehas u 60% Endo sees Ekso väljas Sa oled see, mida sa sööd Hüdrofiilsus ainete omadus lahustuda vees lahustuva eine Hüdrofoobsus ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratsioon keemilise ühendi füüsikaline liitumine veega Dehüdratsioon veekaotus Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel Vee ülesanded elusorganismid - Rakkude sisekeskkond - Transport - Jääkainete eemaldamine - Termoregulaator - Kindel PH - Biovedelike peamine koostisosa Elusloodus on üles ehitaud süsinikkarkassist + vesi!!!
Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta? 5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks, palju seda tekib erinevatest ainetest? 6.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? Vesi 1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. Hüdrofiilsus ainete omadus vees lahustuda Hüdrofoobsus ainete omadus vees mitte lahustuda Hüdrolüüs suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust. Pindpinevuse tõttu liigub vesi mööda taimede juurtes ja veri inimeste veresooni. 3. Räägi pikemalt vee viiest erinevast ülesandest. 1) Vesi on hea lahusti see tuleneb vee molekuli polaarsusest, enamik aineid on rakkudes lahustunud olekus
toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed
üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe plaatina (korro- siooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbeda korrosioon Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustud eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag 2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise vase korrosiooniprduktide kihiga. Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid
7. Ioonses aine lahustumine vees Vastus: Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastasiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. 8.Millest oleneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? Vastus: Soojusefekt oleneb sellest kumb on ülekaalus kristallvõre lagunemisel kas energia neeldumine või eraldumine. 9. Mis on lahustuvus? Millistes ühikutes seda väljendatakse? Vastus: lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses. Lahustuvust väljendatakse lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides. 10. tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütilise dissotsiatsiooni erinevus ? Vatus: Tugevatel hapetel on see täielik, kui nõrkadel hapetel on see pöörduv reaktsioon. 11. Mis on pöörduvad reaktsioonid? Vastus: Elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas. Nt etaanhape. 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt?
katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainetsaab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega, kui lahustunud aine sisaldus lahuses on antud tingimusel maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne) Kõige sagedamini väljendatakse lahustuvust lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti ( vee ) kohta küllastunud lahuses. Hästi lahustuvad ained - lahustuvus üle 1g/100g H20 kohta ( ntks leelised, paljud happed ning soolad jt ) Vähelahustuvad ained lahustuvus 0,1-1g/100g H20 kohta ntks CA(OH) 2 Praktiliselt mittelahustuvad ained- lahustuvus alla 0,1 g/100g kohta. Ntks FeS.
c-reklistalliseerumine d,e-tera kasv 2.Metallisulamid Faasid ja mehaanilised segud metallisulameis Sulam on aine,mis on saadud kahe või enama komponende kokkusulatamise või -paagutamise teel.Metallisulami ehitus on puhta metalli ehitusest keerukam ja see sõltub sellest,kuidas toimivad omavahel sulami komponendid.Sulami komponendid võivad vastastikku lahustada üksteise,moodustada tardlahuseid,reageerida omavahel,moodustades keemilisi ühendeid, või mitte lahustuda ega reageerida omavahel. Tardlahused Sulaolekus moodustunud faasid,kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre,teise kompoende aatomid paigutuvad esimese komponende kristallivõresse.Tardlahused jagunevad: 1.Asendustardlahused-lahustuvus võib olla piiratud või piiramatud. 2.Sisendustardlahused-piiratud,ehk mittetäielik lahus.Tekivad metalli ja mt.metalli kui ka metallide vahel. Keemilised ühendid
Teise lahjenduse lisamisel kaaliumdikromaadile ning kontsentreeritud väävelhappele, lahus roheliseks ei värvunud, seega sain seda kuumutada. Lasin lahusel keema minna ja sellest hetkest kuumutasin 10 minutit. Seejärel valasin kogu kolvi sisu 500 ml koonilisse kolbi ning lisasin 300 ml destilleeritud vett (millega 150ml kolvi sisu üle loputasin). Saadud lahusesse lisasin 1,0 grammi kaaliumjodiidi ja lasin sel lahustuda 2 minutit. Pärast selle aja möödumist tiitrisin selle lahuse 0,1n naatriumtoisulfaadiga (indikaatoriks kasutasin 1% tärklise lahust). Tiitrimise lõpp- punktis saavutas lahus meresinise värvuse. Sellisel viisil tiitrisin 2 korda. Kolmandal korral jätsin etanoolilahust lisamata, asendades seda 10 ml destilleeritud veega(pimekatse jaoks). Katsetulemused: Kahekordne lahjendus 250ml-ni. Naatriumtiofosfaadi koefitsent =1,0 Kaaliumdikromaadi maht= 10ml Katse 1
Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvust väljendatakse taval. Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris e 1dm3 lahuses. Tugevad happed (nt. HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3) jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks, happe molekule lahuses ei esine. Tugevad happed on keemiliselt väga aktiivsed ja ohtlikud. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja anioonid. Hüd
------ Millised on lahuse komponendid? Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. ------Kas lahus on alati vedelik? EI ------Mida näitab lahuse küllastuspunkt? Küllastuspunkt on olukord, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. ------Mida näitab lahustuvus? Aine omadus lahustuda mingis lahustis. See on aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100g lahustis ------Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. ------Millised on lahuste peamised tüübid? Tõeline lahus, kolloidlahus, Küllastumata lahus, Küllastunud lahus, üleküllastunud lahus,
põllumajanduslikud seebid sampoonid juuksepalsamid pesupulbrid. Kasutusalad. · Seepe kasutatakse pesemisvahendite valmistamiseks, plastmassi stabilisaatorina, kütuse lisandina, katalüsaatorina, igapäevases majapidamises, pesemisel, puhastamisel. Detergendid. · Detergendid on ained, mis pesuveele lisatuna aitavad mustuse esemelt eemalduda. See toimub kolmel viisil: vähendavad vee pindpinevust, siis vesi levib ühtlaselt; võimaldavad mustuse osakestel vees lahustuda ja hoiavad eemaldunud mustuse suspendeeritult vees. Seep on üks detergent, kuid on ka palju seebivabu detergente. · Seebivabu detergente ehk sünteetilisi detergente saadakse toornafta töötlemise kõrvalsaadustest. Neid kasutatakse paljude toodete (pesupulbrite, sampoonide ja juuksepalsamite) valmistamisel. Seebi sobivus. · Normaalse nahaga inimesele sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles
aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Ta pani selle nime Vana-Kreeka jumala Morpheuse(une jumala) järgi. Präeguse nime morfiin pani sellele prantsuse füüsik Joseph Louis Gay-Lussac. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Alkaloidide saamine Kuna alkaloidid on struktuurilt väga mitmekülgsed, siis ei ole ühte universaalset alkaloidide saamis meetodi. Enamus meetode kasutab ära alkalodide võimet lahustuda orgaanilistes lahustes.(mitte vees) Enamus taimi sisaldab mitut alkaloidi. Et need sealt eraldada, taim purustatakse ühtlaseks seguks ja lahustatakse. Alkaloidid on üldiselt taimedes soola või orgaanilise happena. Kui alkaloidid on eemaldatud on nad soola või alusena. Looduses Kohvioad on kõige Tubaka taime Kupar on taim millest
muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille osakesed liidavad elektrone, O-a väheneb 15.Polümeer – Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamastu ühesugustest väikestest molekulide jääkidest
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus/ruumalas) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, NaCl protsendilise sisalduse määramine liiva-soola segus. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder (250 cm3), areomeeter,
a) Polaarsus - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees b) Vesiniksidemed - positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomiga c) Pindpinevus - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele d) Hüdrofiilsus - ainete omadus vees lahustuda e) Hüdrofoobsus - ainete omadus vees mitte lahustuda f) Hüdrolüüs - suurtes molekulites olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel 7. Milles seisneb vee polaarsus ? Nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees 8. Millised on vee ülesanded organismis+näited ? (8) Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna, kus toimub kogu raku elutegevus Vesi lahustab teisi aineid Vesi on fotosünteesi lähteaine
26. Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel 27. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid 28. Kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist 29. Käärimine lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest mikroorganismide toimel 30. Lahus - ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 31. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temp. 32. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemise elemendi aatomites 33. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemiliste elementide aatomitest 34. Malm raua ja süsiniku sulam 35. Mitteelektolüüt - aine, mis vesilahuse ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 36. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides ( tähis M ) 37. Molaarruumala ühe mooli aine ruumala ( tähis Vm ) 38
kontsentreeritud energeetiline kütus. Vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja organismide jaoks asendamatud mikrotoitained. Vesi Vesi on keemiline ühend, mille üks molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Toidust saadud vesi on vajalik kõikide organismide eksisteerimiseks. Vesi on dünaamiline süsteem, kus vesiniksidemed tekivad ja lagunevad, mis võimaldab ainetel vees lahustuda. Lisaained Lisaaineteks nimetatakse aineid, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E(Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Lisaainete jagunemine Looduslikud – looduses esinevast toormaterjalist töötlemise teel saadud
ioonideks, nõrgad aga on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega .Happe elektrolüütiline dissotiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsioon lahuses on täielik
kreemides 2. ZELEETAOLISED AINED Enamasti looduslikud, saadakse vetikatest Zelatiin saadakse kondijahust Tärklis kartulist, maisist Zeleetaolistest ainetest tehakse rasvavabu kreeme 3. NIISUTAVAD AINED Alkoholid ja suhkrud (lahustuvad hästi vees, st vesi aurustub väga aeglaselt) 4. PINDAKTIIVSED AINED Lisatakse seepidele ja sampoonidele, et aidata hüdrofoobsetel ainetel lahustuda Aitavad vahutada Tavalistel seepidel on 2 puudust: 1) Pesevad halvasti karedas vees 2) Tugevalt leelisereaktsiooniga ja söövitava toimega Sp on välja töötatud mitmed teistsuguseid seepe, kus kasut nt väävelhappe poolestrite sooli 5. DESINFITSEERIVAD JA KONSERVEERIVAD AINED Et kosmeetika tooted säiliksid Hävitavad mikroorganisme nahal ja juustes Taksitavad mitmete ühendite oksüdeerumist õhuhapniku toimel
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks
Korrosioonide liigid on keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Elektroskeemiline korrosioon, mis võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes. · Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · Lahusti aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine on aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud. · Lahustuvus suurim aine kogus, võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temperatuuril). · Küllastunud lahus nim. lahust, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. · Küllastumata lahus nim. lahust, milles antud temeratuuril veel sama ainet lahustub. · Kristallhüdraatideks nim. kristallilises olekus esinevaid hüdraate. · Kolloidlahused - on vahepealsed ühelt poolt tõeliste lahuste ja teiselt poolt emulsioonide ja suspensioonide vahel.
kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad lahusti - mittevesilahuste korral on selleks aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral on on lahustiks alati vesi lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis, see on puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse o küllastumata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustu o küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja
ja tekivad transrasvad 28) Mis on küllastunud rasv? Tahke rasv, maismaloomade rasv Küllastumata rasv? Vedel, taimerasv, mereloomade rasv 29)Mis on seep? Rasvhapete sool 30)Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust seal on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa 31)Seebi saamine rasv+NaOH=seep+glütseroolijääk+leelisejääk+vesi rasvhape+NaOH=seep 32)Mis on pindaktiivsed ained? On aine, mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoida 33)Mis on detergent? Pindaktiivne aine, mida kasutatakse pesemisvahendina 34)Seebi puudusedkaredas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur, eep hüdrolüüsib ja tekib aluseline keskkond, mis ei ole hea villale ja siidile 35)Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? Pesuaine lisamine vähendab pindpidevust, see soodustab seebivee tungimist sinna, kuhu puhas vesi ei
keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 43.Lahus - ühtlane segu (enamasti vedelas olekus), mis koosneb ühe või enama aine osakestest 44.lahusti - aine, milles teise aine osakesed on ühtlaselt jaotunud 45.lahustunud aine - aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud 46.lahuse protsendiline koostis - näitab, mitu massi osa on lahustunud üht ainet on 100 massi osas lahuses 47.lahustuvus - näitab suurimat aine kogust, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses 48.solvatatsioon (hüdratatsioon) - aineosakeste 8ioonide või molekulide) seostumine vee molekulidega 49.lahustumise soojusefekt - Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51
c. Tagab raku siserõhu 6. Tead mõisteid: a. polaarsus-nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. b. vesiniksidemed-positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; nendele sidemetele põhinevad ka vee erilised omadused. c. pindpinevus-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele. d. hüdrofiilsus-ainete omadus vees lahustuda. e. hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda. f. hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 7. Milles seisneb vee polaarsus? Elektronid on negatiivse laenguga. Hapnikuaatom tõmbab elektrone enda poole tugevamalt ja saab seetõttu nõrga neg laengu, vesinikuaatomid saavad aga selle tulemusena nõrga pos laengu. 8. Millised on vee ülesanded organismis+näited ? (8) a
Seda aitab ennetada rasvase ning marineeritud toidu söömine. Samuti on tähtsad tegurid rahvus, vanus, rass ning kehakaal. Kõhnem inimene jääb kergemini purju. Mina arvasin alati, et mida kangem alkohol seda kergemini pähe hakkab. Mina järjestasin viina esimeseks joobe tekitamisel järgmisena vein ning siis alles siider. Kuid tegelikult on see teistmoodi. Gaseeritud alkohoolsed joogid hakkavad palju kergemini pähe kuna süsihappegaas aitab alkoholil kiiremini verre lahustuda. Mida väiksem alkoholi sisaldus seda kiiremini lahustub see verre seega esimene on siider, teine vein ja viimane on viin. Väga suur viga, mis naised teevad on raseduse ajal joomine. Alkohol kahjustab loodet ning sündides võib imikul olla alaareng või pöördumatud füüsilised arenguhäired. Samuti arvatakse, et alkohoolikute lastel on suurem tõenäosus ise kunagi alkohoolikuks hakata kui teistel lastel. See ei olene niivõrd geenidest, kuid just keskkonnast kus laps elama peab.
O O * vesiniksidemeid omavahel ei anna, CH3 C OH CHC3 O H lõppliide -aat polaarsuse tõttu võivad lühemad vees lahustuda! etüületanaat CH3COOCH2CH3 Amiidid R-CONH2 propaanamiid CH3CH2CONH2 O lõppliide H C NH2 -amiid Amiinid R-NH2 metüülamiin CH3NH2 * annavad vesiniksidemeid NH2 N lõppliide omavahel ja vee molekulidega.
Taimede vahekaugus võiks olla 11,5 meetrit. Lagedale maale istutamisel tuleb valida lõuna- või edelasuunaline kallak, mis peab jääma tuulevarju. Viinapuudele sobib kergema lõimisega kuivemapoolne muld, mis kevadel kiiremini soojeneb (Kivistik & Niiberg, 2002). Istutamine. Parim aeg istutamiseks on kevadel ja kevadsuvel. Istutuskoha võib juba sügisel ette valmistada, või teha seda kevadel vähemalt kaks nädalat enne istutamist, et varuväetised jõuaksid mullas lahustuda. Mitmerealises istandikus võiks ridade vahe olla 22,5 meetrit. Istutusauk võiks olla 5060 cm sügav ja läbimõõduga 4050 cm. Auk täidetakse huumusrikka mullaga, millesse segatakse 510 kg kõdusõnnikut ja komposti ning fosfor- ja kaaliumväetisi (Kivistik & Niiberg, 2002). Hooldus esimesel kasvusuvel Esimesel suvel toimub peamiselt juurte areng. Kuival perioodil võiks taimi kasta. Taimede toestamiseks tuleks panna ajutised toed (Kivistik, 2014). Võrsete lõikamine
kasvamiseks. Kõige rohkem energiat annavad sahhariidi- (süsivesiku-) ja eriti rasvarohked toiduained, mida organism omastab aeglasemalt. 10-aastane laps vajab päevas u 2000 kalorit. Lihasmassi moodustamiseks on vaja süüa valgurikkaid toiduaineid liha, kala, muna, pähkleid ja teraviljasaadusi. Vitamiinidest oleneb haigustele vastupanuvõime. Nende vähesus või puudumine tekitab avitaminoosi. Vesi aitab toidul lahustuda ja seedida. Inimese toit peab sisaldama ka 4 mineraalaineid, näiteks kaltsiumi, mis tugevdab nii luid kui ka hambaid ning rauda, mis tugevdab verd. Sööge palju juur- ja puuvilju, enam grillitud kala ja nahata kana fritreeritud liha asemel. Valige taised lihatükid sea-, veise- ja lambaliha süües. Samas vähendage liha kogust. Sööge erinevaid kiudainerikkaid toite nt. täisteraleiba ja õunu. Kiudained aitavad kolesterooli taset alandada
annaabi.ee 
