Veski töötas mitmetes ajalehtedes: Eesti Kirjandus, Rahva Lõbuleht, Teataja ja Päevaleht. Toimetaja ja toimetuse liikmena oli tal võimalik eestlaste jaoks eesti keelt rohkem ühtlustada ja korrektsemaks muuta. Professor Veski on kokku loonud kuni 150 000 sõna, suurem osa Veski loodud sõnadest on kasutatavad erinevates teadusvaldkondades ja kirjakeeles ning üldkeelde on jõudnud umbes 200 sõna. (Trikkel 1960). Veski püüdis vältida tuletiste mitmetähenduslikkust, kuid tõi keelde mitmeid sarnandsõnu, milledeks olid näiteks käsitlema, käsitama, käsitsema. Johannes Voldemar Veski taaselustas vähekasutatud liiteid: -mu (elamu, valamu), -ur (haldur, võnkur), -el (tundel, hoidel) (Hallop 2013) Tänu Johannes Voldemar Veski suurele tööle on loodud oskussõnaraamatuid ja õigekeelsussõnaraamatuid, mis on eesti keelele andnud kõrge taseme
interpoleerimist (s.t eeldada, et seos tiheduse ja kontsentratsiooni vahel kahe tabeliväärtuse vahemikus on lineaarne). Katse andmed Valisin segu A (mõõdetud tihedus) = 1, 0090 g/cm3 (väiksem tihedus tabelis) = 1, 0054 g/cm3 (suurem tihedus tabelis) = 1, 0126 g/cm3 C% (otsitav massiprotsent) = 1,50% C%1 ( massiprotsent) = 1,00% C%2 ( massiprotsent) = 2,00% Andmete töötlus Kokkuvõte ja järeldused Kasutatud teabeallikad: ,,Keemia alused praktikum" , A. Trikkel. http://www.chem.ttu.ee/files/yki/keemia_alused/S2007/yki0020_1lab.pdf Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine. Töövahendid 250 ml 2 koonilist kolvi, 100 ml mõõtekolb, 2 Mohr`i pipetti( 10 ml ja 20 ml), bürett, klaaspulk, 10 ml ja 250 ml mõõtesilindrid.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 28.10.2011 25.11.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Le Chatelier'i printsiip. Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju hindamine tasakaalule. Töövahendid 4 katseklaasi Töö käik Kirjutada tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni t...
Cr2O72 reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 +7 H2SO4 + 6FeSO4 Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr2O72(aq) +6 Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) Kokkuvõte Katsed võib lugeda õnnestunuks. Katsetes võis näha nii sadenemist, gaasi eraldumist kui ka värvuse muutust. Kasutatud teabeallikad ,,Keemia alused praktikum" , A. Trikkel. http://www.chem.ttu.ee/files/yki/keemia_alused/S2007/yki0020_1lab.pdf http://www.webqc.org/balance.php? reaction=K2Cr2O7%2BH2SO4%2BFeSO4%3DCr2%28SO4%293%2BFe2%28SO4%293%2 BH2O%2BK2SO4
1) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus: Ideaalgaasis on molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises ning molekulidevahelised jõud on olematud. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks võib kasutada ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel Vm = 22,7 dm3/mol. Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Ko...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: LABORATOORNE TÖÖ 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuut 273,15 K (0 °C) rõhk ...
.. leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind. Kartsin kanget põhjapakast - tulin talveks teie juurde. Siin ma lendan ringiratast - näitan oma punast kuube. Põõsa alt saan tuulevarju, nokin külmavõetud marju. Mind mu pesapaik Põhjalas ootama jäi, kuni lõunamaa sõpru siin vaatamas käin. Leevikesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Leevike, Inge Trikkel, lk. 264. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kiisuke, leevike ja Eevike, J. Oro, lk. 177. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Külmalind, Juta Kaidla, lk. 98. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6 TIHASED RASVATIHANE. Tihase ilmumine koduõue ennustas külmade algust üle kogu Eesti. Seatap- pudel oli tihane laudaräästas ja vaatas rasvasaamist pealt. Kui lambanahk juhtus õue tahe-
Xiaosong Zheng Akad.tee 15A Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Ahto Reiska Teaduspargi 5 620 2910 Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122 Andres Krumme IV 225 620 2907 Andres Öpik IV 202 620 2802 Andres Trikkel IVB 222 620 2872 Andres Viiroja IV 119 620 2850 Andri Jagomägi VB 004,002 620 3210 Anna Goi IVB 211 620 4341 Anna Menaker IVB - 107,111 620 2820 Anneli Reinok Männiliiva tee 1 620 2904 Anti Viikna IV 226 620 2900
Vladimir Viies Raja 15-228 620 2256 Xiaosong Zheng Akad.tee 15A Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Ahto Reiska Teaduspargi 5 620 2910 Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122 Andres Krumme IV 225 620 2907 Andres Öpik IV 202 620 2802 Andres Trikkel IVB 222 620 2872 Andres Viiroja IV 119 620 2850 Andri Jagomägi VB 004,002 620 3210 Anna Goi IVB 211 620 4341 Anna Menaker IVB - 107,111 620 2820 Anneli Reinok Männiliiva tee 1 620 2904 Anti Viikna IV 226 620 2900 Arvo Mere II 128 620 3001
annaabi.ee 
