Polaaralad olid niisked ja parasvöötmelised ning sobilikud roomaja- sarnaste loomade eluks. Kuna manner oli nii suur, ei toiminud ookeanihoovuste kliimat tasakaalustav mõju ning kliima oli väga sesoonne- suved olid väga kuumad, talved jällegi väga külmad ning ilmselt räsisid mandrit sageli ekvaatori paigus mussoonid. Kuna meretase oli maatasemest tunduvalt madalam ei toimunud mandri üleujutamist (ei tekkinud lahtesid, järvi jm). Ajastu lõpuks aga, kui manner hakkas lahknema, ujutas ookeanivesi üle Kesk- ja Lõuna-Euroopa piirkonna. Triiase ajal kasvasid maismaal paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad. Neil olid ilusad vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid värvilised õied. Põhjapoolkeral kasvasid ka okaspuud: kuused, seedrid, männid, sekvoiad, kadakad ja küpressid ning hiiglaslikud mammutipuud. Esines savanne ning sõnajala preeriaid. Loomadest vallutasid maismaa roomajad (eriti sisalikud) ning ka esimesed algelised
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures
kärsitult niuksuma 38. choose chose chosen valima 39. cleave clave (cleaved) clave (cleaved) (klgi või mlgi) küljes rippuma (to); külge kleepuma (to) 40. cleave cleft / clove cleft /cloven lõhustama; lõhestuma, lõhustuma, lahknema; (õhku, vett jms) läbistama (cleaved) (cleaved) 41. cling clung clung (millegi) külge kinnituma, klammerduma; küljes rippuma, (millestki) kinni hoidma (to); liibuma, end tihedasti vastu suruma; 42. come came come tulema 43. cost cost cost maksma (minema) 44
või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Samal ajal on väga oluline ka vanade tunnusjoonte säilimine lähtemurretes. (Rätsep 2002: 10) Võrreldes eesti keelt inimkeele tekkega, siis on see üpris lühike. Kirjakeelel ja kõnekeelel on erinev kujunemislugu, kuid kindlasti arenes enne välja kõnekeel ning on teada, et hõimumurded, millest kujunes hiljem välja eesti keel, hakkasid lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid tol ajal kõneldud keele kohta on saadud praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. (Rätsep 2002: 9-10) Teada olevaid põhiandmeid lähteolukorra kohta on piisavalt. On teada, et esimese aastatuhande paiku e Kr või veidi hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna läheduses välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm.
Sissejuhatus Käsitlen oma referaadis lühidalt eesti keele kujunemislugu ning eesti keele iseärasusi. Kasutan selleks Huno Rätsepa teost ,,Sõnaloo raamat" ning Mati Hinti raamatut ,,Keel on tõde on õige ja vale". 3 Eesti keele tekkimise lugu Kui võrrelda eesti keelt inimkeele tekke vanusega, siis ei ole see väga pikk. Hõimumurded, millest kujunes hilisem eesti keel, hakkasid läänemeresoome keeleühtsusest silmatorkavalt lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid toonase keele kohta on saadud eeskätt praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. Võimalusi uue keele sugenemiseks on mitu, kuid enamasti kujuneb uus keel mingi keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel ei sünni kunagi äkitselt, see areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Uute murrete tekkimise ajal on oluline ka säilitada lähtemurretele iseloomulikud vanad jooned.
Oht seisneb selles, et kitsaid erialasid 6 World history, http://vlib.iue.it/carrie/reference/worldhistory/sections/19impact.html 7 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 8 Reformatsioon, http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/reformatsioon.htm arendavad teadlased jõuavad tulemusteni, mis jõudnud kaugele ette inimtunnetuse taluvuspiirist võivad põhjustada inimliigi hävingu.9 Ka usundid hakkasid lahknema tekkisid protestantlikud kirikud 10, millest tuntuimad on Luteri, Kalvinistlik ja Anglikaani kirik.11 5. VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu
Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke kindralid. Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa
piiri tajuks, millal laps veel turvalisuse mõistes järelvalvet vajab. Unti ja Kruselli (2004) uuringust selgub, et mida väiksem on laps, seda sagedamini eelistavad vanemad lastega ise kodus olla või lasta laps sugulastel hoida. Harva esines vastuseid, et laps viiakse pigem mõnda hoidu või lasteaeda. Alates 3. eluaastast vastati enamjaolt, et hariduslikel eesmärkidel viiakse laps pigem lasteaeda või lastehoidu. Siit hakkabki mõneti lahknema lastehoiu ja lasteaia tee. Nii lastehoid kui ka lasteaed on lasteasutused, mis võimaldavad koolieast noorematele lastele hoidu ja idee järgi ka mingit algharidust (Riigikogu, 1999). Lasteaed on seejuures riiklik ehk munitsipaalne lasteasutus ning lastehoid on eraettevõte. Lasteaias töötavad ainult ametialase väljaõppega õpetajad, kes tagavad lapsele enne kooli minekut piisava oskuste, käitumise ja suhtlemise pagasi, et laps oleks edukas edaspidi iseseisvalt.
miljardit dollarit väärt olevaks firmaks, mille palgal 4000 töötajat. Olime äsja valmis saanud meie kõige suurepärasema saavutuse Macintoshi arvuti ja aasta varem olin mina saanud 30. Ja siis sain ma kinga. Kuidas on võimalik, et saad kinga firmast, mille sa käivitasid? Noh, Apple´i kasvades palkasime neid, keda pidasime andekaks, juhtima firmat koos minuga. Esimene aasta mööduski suurepäraselt, kuid siis hakkasid meie visioonid tulevikust lahknema ja me läksime tülli. Juhatus toetas uut juhti ja mina langesin kolmekümnesena ettevõttest välja. Ja langesin väga avalikult. Mis oli mu täiskasvanuelu siht, oli kadunud. See oli kohutav. Mõned kuud ei teadnud ma, mida teha. Tundsin, et olin vedanud eelmist ettevõtjate põlvkonda alt et olin mulle usaldatud teatepulga maha pillanud. Kohtusin David Packardi (HP asutaja) ja Bob Noyce´iga
- kohanäitaja, kuulutama, juhatama, uksehoidja (Oxford Dictionary) 143. UTILISE - to use something in an effective way - kasutama, ära kasutama, ära tarvitama, ära tarbima, utiliseerima, kasutusele võtma, pruukima, tarvitama, kasutusse võtma, rakendama (Cambridge Dictionary) 144. VARYING - Differ in size, amount, degree, or nature from something else of the same general class. - varieerima, muutma, varieeruma, muutuma, erinema, lahknema (Oxford Dictionary) 145. VAST - extremely big - tohutu, tohutu suur, hiiglaslik, grandioosne (Cambridge Dictionary) 146. VERTICAL INDUSTRIES - Involving all the stages from the production to the sale of a class of goods. vertikaalne tootmisharu (Oxford Dictionary) 147. VULNERABILITY - able to be easily physically, emotionally, or mentally hurt, influenced, or attacked - haavatavus, nõrkus, kahjustatavus, kaitsetus (Cambridge Dictionary)
aastat tagasi ja lõppes 488 miljonit aastat tagasi, kestes 54 miljonit aastat. Kambrium oli rahulik periood, kuna ei toimunud ürgmandrite lagunemisi ega liitumisi. Gondwana hiidmanner, mis ajastu alguses oli ekvatoriaalse asendiga ja ulatus võrdselt nii põhja- kui ka lõunapoolekerale, nihkus ajastu jooksul lõuna poole, jõudes Kambriumi lõpuks otsapidi lõunapooluseni. Ediacara ajastul iseseisvunud Laurentia, Baltica, Siberi ja Kasahstani ürgmandrid hakkasid lahknema ja liikusid jõudsalt põhja poole, ekvaatori suunas. Ainult Baltika takerdus lõunakülmvöötme ning parasvöötme piirimail, hakates seal ringlema ja pöörlema Mandrite asend Vara-Kambriumi lõpul, umbes 514 Ma (www.scotese.com) Elustik Soolsuse tõus ja muud keskkonnamuutused lõid eeldused selleks, et organismid hakkasid endile mineraalset väliskesta eritama. Algul olid selleks kitiinilaadsed orgaanilisest ainest koorikud või kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad
Mendeli III seadus:Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt Fenotüübiline lahknemissuhe 9:3:3:1 T. H.Morgan USA teadlane, geneetik. Uuris äädikakärbseid. Leidis, et ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos ühes aheldusrühmas. *kromosoomis (ühes DNA ahelas) paiknevad geenid on aheldunud ning ei ole võimelised meioosis sõltumatult lahknema. *Mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis, seda sagedamini nad koos päranduvad. * Ristsiire võib aheldatust muuta. SUGUKROMOSOOMID JA SUGULIITELISED PUUDED: lk 163-166 * Inimesel on 46 kromosoomi. * Need jagunevad paaridesse 23 paari. * Üks paar on mehel ja naisel erinevad sugukromosoomid. * Ülejäänud 22 paari on autosoomid. * sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul. Uue organismi sugu määratakse viljastamisel:
Inimese individuaalsed maailmad on erinevad, st * Erinevatele füüsikalistele muutustele vastavad tõlgendame maailma erinevalt, vähemalt erineb närvisüsteemis ühesuguse bioloogilise olemusega mõnevõrra teisest. Kui 2 in omavahel räägivad, närviimpulsid. Erinevad sündmused on kõik ühes hakkavad lõpuks nende arvamused /arusaamad keeles. Närviimpulss on elektrokeemiline. Neid on vähe lahknema. Lõpuks jagades maailma, nähakse samal ning annavad võimaluse kogeda maailma kogu tema foonil on erinevaid aspekte lõputult. Kunagi ei saa aru rikkuses. saada samamoodi. Me räägime siiski ühest ja samast * Meeled mitte ainult ei lammuta, nad eksitavad ka. asjast. Kk on ühine, mida jagame. Mõtleme kahele probleemile. Ühelt poolt kuidas 3. Infotöötluse tulemuste "tõlkimisel" ühest süsteemist
milleks see tekkis? liigestatud jäsemed (reis, säär, pöid, varbad) maismaal kulgemiseks. 120. Kahepaiksed ( Amphibia ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 121. Tüvirühm ja kroonirühm evolutsioonis. Uuele, kõrgemale arengutasemele (graadile) jõuavad enamasti mitte tüvirühma suurimad ja edukaimad esindajad, vaid mõned vähem spetsialiseerunud rühmad. Tüvirühm kahepaiksed (esimesed neljajalgsed). Keskaegkonna algul hakkas nende asemel kiiresti lahknema ja maismaad valitsema neljajalgsete uus tase – amnioodid (Amniota), täpsemalt nonde tüvirühm roomajad (Reptilia). Imetajad (Mammalia) on samuti monofüleetiline rühm (klass) nagu linnudki, aga nad lahknesid roomajate tüvirühmast palju varem kui linnud. Emakookseid (Placentalia ehk Eutheria) lahknesid paljudeks seltsideks juba Uusaegkonna alguses, hiilgeaeg oli eotseenis. Osa seltse on hiljem välja surnud. Tüvirühmaks on varem peetud putuktoidulisi (Insectivora) – aga see on pigem
1 meh.ei loo uudset informatsiooni (uus teadmine on nt see, et meil polel kõigile maailmale tajumiseks retseptorit). 2. Need mehhanismid on sisuliselt seotud, kui nad töötlevad infot sama keelevälise reaalsuse kohta. Inimese individuaalsed maailmad on erinevad, st tõlgendame maailma erinevalt, vähemalt erineb mõnevõrra teisest. Kui 2 in omavahel räägivad, hakkavad lõpuks nende arvamused /arusaamad lahknema. Lõpuks jagades maailma, nähakse samal foonil on erinevaid aspekte lõputult. Kunagi ei saa aru saada samamoodi. Me räägime siiski ühest ja samast asjast. Keskkond on ühine, mida jagame. 3. Infotöötluse tulemuste "tõlkimisel" ühest süsteemist (keelest) teise tekib uudne info, sest seotakse olemuselt erinevad asjad. Teisisõnu: tulemus ei ole kummagi allika moodi. Meil on 2 mehhanismi,
kõnelesid; eksisteeris erinevate dateeeringute järgi 8000-2000 eKr või 4000-3000 eKr. Keel on praeguseks suudetud enamjaolt taastada. Teooriad kujunemise kohta: 1. Marija Gimbutase Kurgaani hüpotees: PIE pärineb Musta mere äärsetest steppidest ajast 4 4500-4000 eKr ning selle algkeeliega seostatakse Dnepri-Danestsi ja Samara kultuure. Hüpoteesi järgi hakkasid 2500-2000 eKr PIE keelkonna rahvad lahknema, moodustades 1500. aastaks eKr kaks haru: 1. indo-aaralased 2. iraanlased Kurgaani hüpotees Keeled levisid rahvaste konfrontatsoonil, kus indo-eurooplased olid patriarhalsed, kohalikud matriarhaalsed. Hüpotees tugineb arheoloogilistele allikatele. 2. Colin Renfrew' Anatoolia hüpotees: PIE tekkis juba 7.-6. aastatuhat eKr ja levis evolutsioonilisel teel koos põlluharimisega
I Puunia sõjast. Gnaeus Naeviuse noorem kaasaegne Ennius kirjutas eepilise poeemi, milles räägib II Puunia sõjast. Peale selle kirjutas ta Rooma olulise eepilise teose ,,Annales" Rooma poeetiline ajalugu, mis algab jällegi Aenease põgenemisega. Tema tõi rooma kirjandusse kreeka eepilise värsivormi (heksameetri). Põhimõtteliselt lõi ta ka kõrgvormilise 2 luulestiili. Ladina kirja- ja kõnekeel hakkasid nüüd lahknema. Oluline oli ka draama, eelkõige komöödia. Kaks olulisemat autorit olid Plautus ja Terentius. Plautus kirjutas u 130 komöödiat, millest on säilinud vaid 21. Tegemist on jantlike perekonna- ja äravahetamiskomöödiatega. Populaarsus seisnes sõnakoomikas, mis mõjutas tugevalt hilisemat draamazanri. Erinevalt kreeka komöödiatest lisas ta enda omadesse lauluosa ning muusikalise saate. Terentiuse koomika polnud nii jämedakoeline kui Plautuse oma: keelelised naljad olid subtiilsemad
temperatuuril 1010 K, lõpetas kiirgusdominantse ajastu. Algas footonite ajastu. Elektronid ja positronid hakkasid annihileeruma reaalfootoniteks. Tekkisid kergemad tuumad. Ajastu lõpuks koosnes aine ¾ osas H tuumadest (vabadest prootonitest) ja ¼ osas He tuumadest (alfaosakestest). 300 000 aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 4000 K, hakkasid aine ja kiirgus selgesti lahknema (reaalfootoneid oli juba väga palju), Universum muutus läbipaistvaks, hakkasid tekkima kergemad aatomid. 1 miljard aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 10 K, algas tähtede ja galaktikate teke. Hakka- sid tekkima raskemate elementide tuumad ja seejärel ka vastavad aatomid ise. 10 miljardit aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 3 K, hakkasid galaktikates tekkima planeete omavad (Päikese-sarnased) tähed
temperatuuril 1010 K, lõpetas kiirgusdominantse ajastu. Algas footonite ajastu. Elektronid ja positronid hakkasid annihileeruma reaalfootoniteks. Tekkisid kergemad tuumad. Ajastu lõpuks koosnes aine ¾ osas H tuumadest (vabadest prootonitest) ja ¼ osas He tuumadest (alfaosakestest). 300 000 aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 4000 K, hakkasid aine ja kiirgus selgesti lahknema (reaalfootoneid oli juba väga palju), Universum muutus läbipaistvaks, hakkasid tekkima kergemad aatomid. 1 miljard aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 10 K, algas tähtede ja galaktikate teke. Hakka- sid tekkima raskemate elementide tuumad ja seejärel ka vastavad aatomid ise. 10 miljardit aastat peale Universumi tekkehetke, temperatuuril 3 K, hakkasid galaktikates tekkima planeete omavad (Päikese-sarnased) tähed
Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvaste ja kultuuride iseärasused ja seeläbi huvitasid teda ja eestlased ja lätlased. Ta rõhutas, et igasugune kultuuriline iseärasus on omaette väärtus, igal rahval on oma hing/väärtus(Volksgeist). Kuidas tekineb ja kujuneb kultuur?Klimaatilised, poliitilised, geograafilised tingimused. Mis ajendab einevaid kultuure lahknema/sulandunma/tekkima. Herder oli keeleprintsiibist rähtuv teoreetik: rahvakultuuri ei ole kunagi võimalik poliitiliste piiridega piiritleda. Herder kutsus üles hakata rahvaluulet koguma süstemaatiliselt. Rõhutas selle kultuurilist väärtust. Fichte oli ka väga keelekeskne, aga pani aluse saksa romantilisele rahvuspildile. Eriti kuulsad Napoleoni okupatsiooni ajal peetud kõned. Rõhutas just Saksamaa missiooni
kuulsuse teenistuses ning rohkemat Mateo ei vajagi. Aga kuidas on lood Fortunatoga? Kelle nimi tähendab ,,õnnelikku''. Posi kohta öeldakse, et ta on perekonna lotus ning talle ennustatakse ,,Sa jõuad kaugele,,. Fortunato on tõepoolest väga osav ja taibukas, eelkõige aga arvestav. Noor Fortunato soojendab end päikesepaistel, ootab ise ja unistab pühapäevasest sõidust linna onu juurde, sest seal ootavad teda kingitused-tsivilisatsiooni hüved. Isa ja poja püüdlused hakkavad lahknema, esialgu küll vaid pisiasjades. Siis aga kostavad lasud, mis ennustavad pojale otsustavat katsumust, isale aga tähtsa valiku tegemist. Haavatud bandit Gianetto Sanpiero palub Falconel majast varju: teda ajavad taga valitsuse kütid(kollased kraed). On selge, et kui Mateo oleks olnud kodus, oleks ta pikemalt mõtlemata Gianetto ära peitnud, ähtudes külalislahkuse seadusest. Poe gaga kaupleb: ,,Mis annad mulle kui su peidan?'' Ta ei naerata mitte külalisele vaid viiefrangilist münti nähes
luulekogu. Kui Mutti abistada ja öelda, kuidas ta võiks Mihkelsonist aru saada, siis lugeda Torni või Matsi põhja. Mihkelsoni luule poeetika: iseloomulikud asjad näha. Nt Mihkelsoni siirded: punkte ei pane, kolaki! kuskil murdekohad. Vabavärsi tüüp. Poliitiline kiht, mida arvustus hästi märkab, on tähtis, aga tulevastele Mihkelsoni uurijatele saab öelda, et on sügav isiklik kiht. Proosa tuleb 80ndatel, Matsi põhi (& kuju keset väljakut) 1983. Tõlgendus hakkab lahknema kirjaniku ettekujutusest. Pealkirja krüptikaga on tegemist, nt hakkavad mingid kriitikud räägivad romaanist, mis räägivad meie olemuse põhjast. Matsi põhi on irooniline pealkiri, põhi on alt ära llöönud, põhja pole. Ütleb, et kirjutab üht arhelugu. Sõdinud autobiografiseerivate tõlgenduste vastu. Tegemist modenistlike romaanidega. Andis insipiratsiooni Viivi Luigele "Seitsmenda rahukevade" kirjutamiseks. (Kuju keset väljakut). Ta distantseerub peategelasest.
Otustatakse, et selle esitamise taga on Lõuna- Eesti talupojad. Võibki öelda, et palvekirjas on kaks tasandit: majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised ning teisalt mitmesugused rahvuslikud taotlused. Tekst ka vormistatakse ja sealt edaspidi tuleb hakata allkirju koguma. Organisatoorne töö kodumaal jääb Adam Petersoni õlule, Köler pidi ettevalmistusi tegema Peterburis. Palvekirjade aktsiooni juures on nähtud ka esimest korda, kus ideed hakkavad lahknema. Nimelt Hurt otsustab passiivseks jääda. Kreutzwald suhtub vaenulikult, samuti ta halvustab idee vedajaid, nimetab ässitajateks, kes rohkem kahju toovad kui kasu. Kokku saadakse 251 allkirja. Allkirjad saadakase kokku peamiselt Viljandi-, Pärnu- ja Tartumaalt. Palvekirjas nõutakse: 1) Taotleti, et maa ostu- ja rendihinnad saaks kindlaks määratud ja et need oleksid mõõdukad (arvestaks talupoegade reaalset kandevõimet, mitte mõisa soove).
ku kirjeldamiseks, k¨ usin seega, kas ja kuidas korreleeruvad need m¨argi- ruumiga ning kas ehk oleks v~oimalik mehhanismi (juhul kui see eksistee- rib) ¨ara kasutada leksikograafiliselt. Siin tahan veel kord r~ohutada vahet 34 Vt. ka [Boltz 99, lk.110] 37 m¨argiruumi ja m¨argi morfoloogilise ruumi vahel. Kasutades lk.10 toodud skeemi, v~oib ¨oelda et kahe ruumi graafiline ja foneetiline telg peaksid u ¨ldiselt kokku langema, kasutustelg aga lahknema. M¨argiruumi kasutus- telg on praktiliselt piiramatu, h~olmates k~oiki s~onu, mille t¨ahistamiseks m¨arki on kasutatud v~oi kasutatakse. Morfoloogilise ruumi kasutustelg on aga kvalitatiivselt piiratud kuue klassi poolt kirjeldatud v¨a¨artustega ¨ldisemalt K311 K321 K331 olekutega, kvantitatiivselt aga kan- v~oi u ji m¨argis¨ usteemi kuuluvate maksimaalselt 60 tuhande m¨argiga. Kuna m¨argiruumi ja m¨argi morfoloogilise ruumi kaks telge u¨htivad, v~oib morfo-
SURNU ARASAATMISEGA ⇒離 反対 参考 ⇒邇 ⇒寛 1 kauge, ajaliselt ruumiliselt eemal《形 asjad《名詞》 容詞》 3 kaugeks pidama《動詞》 2 kauged kohad ja inimesed, ammused 4 eemalduma, lahknema《動詞》 ¨ OKE ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 航 LO コ ウ〔漢〕 ゴ ふね〔訓〕 10 456 -1 375 ウ〔呉〕 175 ✄ せん ほう うなじ
Vahepealne variant on kasutada tekstitöötlusprogrammi muutuste jälituse või failide võrdlemise funktsiooni, aga seda tuleb teha juba käsikirjas ehk enne küljendamist. Küljendatud failis, eriti pdf-kujul, pole märgitud muutusi enam nii mugav sisse viia. Õigemini neid 200 Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine ei tohikski seal sisse viia, kuigi seda pahatihti tehakse, sest nii hakkaks käsikiri ja küljendatud tekst lahknema ja sama teksti mingil järgmisel kasutuskorral (mida tuleb sisuhalduse ajastul sageli ette) tuleks muutused teha uuesti. Teksti ja küljenduse lahushoidmine on muuseas veel üks (kuigi veidi kõrvaline) koht, kuhu rakendada siinse raamatu keskset mõtet sisu ja vormi lahushoidmise kohta. Tänapäeval on üsna vältimatu märgendada tekstides sisu, mitte vormi – näiteks et järgmine sõna on tsitaatsõna, mitte et järgmine sõna on kursiivis. Sisu märgendamise korral on
annaabi.ee 
