Kolmanda maailma probleemid ja nende lahendamine Kolmandaks maailmaks nimetatakse külma sõja aastate riike, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Nimetus tekkis 19-20 sajandil. Kolmanda maailma riikides oli suur hulk probleeme. Milles need seisnevad? Kes ja kuidas peaks neid lahendama? Esimese probleemina nimetan suurt võlga emamaale ja monokultuuri. Emamaadelt võeti väga suure protsendiga laenu ja nüüd on riigid sõltuvuses endisest emamaast. Mina arvan, et kolmanda maailma riigid peaksid arendama erinevaid majandusharusid näiteks põllumajandust, metallitööstust ja muud, et saaks arendada kaubavahetust. Siis suudaksid nad ka tasapisi võlgu maksta. Suure probleemina nimetan puhta joogivee puudust. Sellega kastetakse põllumaid, puid, põõsaid jms. Arvan, et see on puhta joogivee raiskamine. Kastmiseks sobib ka jõe ja järve vesi või näiteks puhastatud heitvesi...
ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde Ressursside kaitse ja majandamine
tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamisega. Oluliseks peetakse siin avalikkuse kaasamist, omavalitsuse, üksikisikute koostööd jms. Dokumendis käsitletavate teemade ring on üsna lai, alustades sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika:
lahendamist). Intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised. Mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi). Olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida). EESMÄRK Eesmärk selgub teemast ja probleemist. · Eesmärk näitab ühte või mitut võimalikku lahendusteed uurimisprobleemile. MILLISTELE TULEMUSTELE SOOVIN JÕUDA? MIDA TAOTLEN? MIDA PÜÜAN SAAVUTADA? · Sõltuvalt uurimuse iseloomust jagatakse neljaks: kaardistada, kirjeldada, seletada või ennustada. · Eesmärk võib olla: Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine, lahendamine Seoste leidmine nähtuste vahel · Algab harilikult sõnadega: avastada
Auditooriumi hoiakud Avalik esinemine. Kõne pidaja suhtes on hoiakud. Vastavalt auditooriumi liigile: 1. neutraalne - Kõneleja peaks huumorit kasutama, uut infot tooma. 2. vaenulik – Kõneleja peaks paluma audit liikmetel arvamusi ja suhtumisi sväljendama. Paluma neil mõelda selle teema üle. Ära anna neile kinnitavat tegustsemissuunda. Nt suitsetajale selle kahjulikkusest rääkimine – ei anna talle konkreetset asj amid akuida speab teha. Palub erinevate lahendusteed eüle mõelda. Teine viis on üldist tausta kasutades, rühutada küsimusi mille suditoorium ja kõõneleja on ühel nõul või ühised eesmärgid, ühised teemad. 3. pooldav – kasuks tulevad tekkivad emotsioonid. Seda peetaksegi põhjendsuseks. Visualiseeritakse. Antakse neile ülesanne veenda teisi auditooriumis. Olemus Tekkimine Püsimine/muutmine
aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid.(2) Mis on Agenda 21? Agenda 21 pole midagi mud, kui 21. Sajandi tegevuskava toimetulekuks olukorras, kus kasvavad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid on muutnud küsitavaks inimese kui liigi ellujäämise planeedil Maa.(9) Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. (6) Mis on Natura 2000?
kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Üleminek tavamõistetelt teadusmõistetele.Teadusmõisted saavad areneda vaid siis, kui tavamoisted on olemas ja kasutatavad Probleemide lahendamine. Probleemi defineeritakse kui olukorda, kus olemasolev seisund erineb soovitust vi vastuse leidmisel ja eesmrgi saavutamisel tekivad raskused,mis tuleb ületada. · Hästidefineeritud ülesannetel on selge eesmärk ja konkreetsed selleni viivad lahendusteed,enamasti ka parim lahendusviis. · Halvasti defineeritud ülesande puhul tuleb esmalt defineerida(konkretiseerida) probleem, alles siis saab seda lahendama hakata. Teadmistevaeseid ülesandeid saab lahendada, kasutades piiratud hulka konkreetseid teadmisi; teadmisterikasteülesannete lahendamisel on vajalik kasutada mitmekesist infot. Probleemide lahendamiseks on vaja mitmeid teadmisi ja oskusi nii uldisemaid kui ka otseselt probleemiga seotuid.
ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud:
kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. chryssy 13 Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud:
1 Kõre, J., Kiik, R., Boswinkel, E., 2006. Homelerssness in Estonia Problwem of the Individual or the Society?European Journal of Housing Policy, Volume 6, Number 3; 297-312 Kõre, J., Tall, K., Koppel, M. 2006. Toetus ja eluase. Sotsiaaleluaseme kasutamise kogemus Tartu linnas. Kährik, A., Lux, M., Kõre, J., Hendrikson, M., Allsaar, I. 2004. Eluasemepoliitika üleminekuriikides Omanikele tagastatud majades elavate üürnike probleemid ja nende lahendusteed. 1998. EKI Pikaajaliselt töötud ja kodutud Tartu linnas. 2005. Social Housing in Europe. July 2007. Ed by C.Whitehead and K.Scanlon Jüri Kõre Lossi 36-419, Tartu [email protected]
nägemuse lapse arengust; sõnastame koos lapse arengut toetavad eesmärgid, kokkulepped mis on kooskõlas lapse arengu eeldatavate tulemustega; Arenguvestlust praktikas ellu viies pean silmas, et: * lasteaiaõpetajana loon avatud, vestlust soodustava õhkkonna KOHE - arenguvestluse alguses; * arenguvestlus on keskendunud nende PROBLEEMIDE VÄLJASELGITAMISELE, mis takistavad lapsel parima arengu saavutamist; * vestlused julgustavad KESKENDUMA LAHENDUSTELE; * spetsiifilised LAHENDUSTEED, milles kokkulepe saavutati, on VASTUVÕETAVAD nii lasteaiaõpetajale kui lapsevanemale; * järgnevaks aruandeperioodiks on EESMÄRGID kindlaks MÄÄRATUD. Arenguvestlused dokumenteeritakse. Dokumentatsioon sisaldab täidetud arenguvestluse aruannet, mis lisatakse lapse arengumappi. Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja õpetaja 10%. Eneseanalüüs: mina lapse arengu hindajana Arenguvestlustel olen seni osalenud lapsevanemana. Mul puudub otseselt
tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest (arenenud riigid contra endised lõunapoolsed koloniaalalad) kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Agenda 21s on sektsioonidena välja toodud:
inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside. Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Agenda 21 toob välja võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Dokumendile allakirjutanud riigid on kohustatud vastavaid põhimõtteid säästva arengu huvides ellu viima. Agenda 21 käsitleb väga laia teemaderingi alates "Põhja- Lõuna" (arenenud riigid contra endised
tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamisega. Oluliseks peetakse siin avalikkuse kaasamist, omavalitsuse, üksikisikute koostööd jms. Dokumendis käsitletavate teemade ring on üsna lai, alustades sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika:
Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Algusesse 2. Uurimistöö teaduslikkus. Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja nende rakendamine ning sellest tulenevalt on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks originaalsus- tulemuste uudsus, algupärasus, esmakordsus. Teadustöö peaks sisaldama esmakordselt saadud tulemust, uudset probleemi lahendusteed, originaalset seletust vms. Igal teadusharul on oma mõisted, seaduspärasused ja uurimismeetodid. Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest peab olema viidatud. Järelikult peab töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis.
Varauusajal ,,moodsa riigi kujunemine" (16.-17. saj). Riigi kompetentsi laienemine. Võimu koondamine suverääni kätte. Seetõttu: üksikisiku või väikese grupi otsustel väga suur kaal. Probleem: kuidas tagada otsuste kvaliteet? (kompetentsus + kiirus). Otsuste eesmärk: ,,ühishüve" tagamine (erahuvide vältimine). Valitseja kompetentsist ei piisa, vaja kaasata nõunikke. Samas: nõunikel on kõigil ka oma erahuvid (valitseja puhul vaieldav). Lahendusteed: rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile. Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine valitsemine, kohtupidamine. Haridusvajadus. Mida õpetati? ,,Prudentia gubernatoria" e valitsemiskunst: - Üldised valitsemiseesmärgid ja printsiibid - Kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla. - Keskne oskus: kuidas teha otsuseid? Nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine. - Nõupidamisformaatide harjutamine
Pidas tähtsaks tegelemist antropoloogiaga = õpetusega inimesest. Feuerbach oli pärast idealistide võimutsemist esimene filosoof, kes tugevalt materdas religiooni. Feuerbachi materialism oli eriti hinnatud Karl Marxi poolt. KARL MARX (18181883) Põhiteos ,,Kapital". Kirjutas 11 teesi Ludwig Feuerbachi kohta. 11. tees: ,,Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." Ülesande püstitust võib pidada õigeks, kuid mitte Marxi pakutud lahendusteed. Marx leidis, et idealism on abstraktsioon ja ei peegelda tegelikkust õigesti, sest filosoofia peab tegelema materiaalse maailma nõuetega. Näiteks: Kuidas tunnetada maailma ja saada teada tõde? Tõe tunnetamise kriteeriumiks on Marxi järgi praktika. Marx arvas, et nii looduses kui ka inimühiskonnas võib leida seaduspärasusi, mille järgi toimuvad muutused. Väitis, et ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlik formatsioon
Omakapitali analüüsiga b. Regressioonianalüüsiga c. Protsendimeetodiga müügitulu suhtes 22. Bilansis kajastatakse kohustused ja omakapital a. Aktiva poolel b. Passiva poolel 23. Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud a. William Edwards b. Franēois Quesnay c. Karl Marx 24. Finantsplaneerimisega formuleeritakse finantseesmärkide saavutamise võimalikud a. Arvutused b. Kulud c. Lahendusteed d. Tulud 25. Missugust järgnevatest finantsjuhtimise strateegiatel põhinevate poliitikate alternatiividest ei ole olemas? a. Passiivne poliitika b. Agressiivne poliitika c. Konservatiivne poliitika d. Võrdsustav poliitika 26. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril (QB) ehk koguseline tasuvuspunkt leitakse valemiga a. QB = (P-v) / F, kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind, v on ühiku muutuvkulud. b
säästva looduskasutuse abil. Tegu on piirkondliku säästliku arengukavaga, mille põhirõhk on asetatud loodusväärtuste, maastike ja nendega assotseeruva kultuurilis-sotsiaalse sfääri säilitamisele, kaitsele ja arendamisele. Kaitsekorralduskava hõlmab aastaid 2005-2010 ning selles on planeeritud tähtsamad looduspargis arendatavad tegevused. Ära on näidatud ka võimalikud elanike, arendajate ja looduse vahel üleskerkivad probleemid ja lahendusteed. Kaitsekorralduskava koosneb kolmest osast: 1. Haanja loodusparki tutvustav üldosa 2.Haanja looduspargi kaitsekorralduslikud väärtused, nende kaitse-eesmärgid, eesmärkide saavutamist mõjutavad tegurid 3. Tegevuskava finantstabelid aastateks 2005-2010 See kaitsekorralduskava on ministri poolt kinnitamata. 30 Viitina järv Sügis Haanjamaal 31
mille jooksul eesti vana rahvausund kohtus kirikliku ristiusuga ja püüdis end sellega sobitada. Kirik hõlmas kristlase elu tervikuna, kalendritähtpäevade mugandumine katoliikliku pühakutekalendri, kommete ja rituaalidega (ohverdamine, jumalateenistusel uus sisu). Kerge oli jälgida preestri tegevust jumalateenistusel ja teistel talitustel, raskem oli ristiusu dogmade omandamine, sest need puudutasid eetilisi tõekspidamisi.. Ristiusku suhtumise puhul on mainitud kolme lahendusteed: uue usuga leppijad, kõikuv element ja teadlikud vastased. Akulturatsiooniprotsessi kolm faasi: esimesed ristitud, usklike piiri laienemine ja assimilatsioon. Viimane sünkretistliku üleminekuperioodi jooksul tõenäoliselt veel lõpule ei jõua. Liber Census Daniae ehk Taani hindamisraamat. 13. sajandil Taani preestrite poolt koostatud ristitud külade nimekirjad, mis panid aluse suurele Eestimaa nimistule. Meieni säilinud kujul redigeeritakse 1241 aastal.
Ka sisendused nt klassi seintel oleme viisakad, oleme vaikselt jne. Viha kontrollimine. Vihapäevik mõelda selle üle, mis mind vihaseks teeb. 2. Probleemi lahenduste oskuste treening tegeleme inimese peas toimuva otsustusprotsessiga. Esimene aste otsuste langetamise mudelis probleemi selge määratlemine Teine erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendusteed. Kolmas iga lahendusviisi eeliste ja puuduste..... Alternatiivide otsimine. 1. Probleemi aktsepteerimine 2. Alt. Otsimine 3. Alt. Hindamine 4. 3. Stressiga vastu immuunseks muutumise treening Stressi tekkeprotsessi mudel(otsi netist) 1. Stressor- stressorite kõrvaldamine 2. Inimene hindab situatsiooni - situatsiooni ümberhindamine 3. Emotsionaalne reaktsioon . neg. Tunnetega toimetulemine 4. Kehaline reaktsioon füüsilised harjutused. 5
tulemuste seisukohalt ära; otsustuskäigu enda, aga ka lõpptulemuste seisukohalt on tarvis peamistest varadest koostada lühike, kuid üksikasjalik loetelu; suurelt hargnevate probleemide puhul on otstarbekas see osadeks jaotada ning osade kaudu terviku juurde tagasi jõuda. 3. Lahendusteisendite koostamine: põhiküsimuste selgitamisel saadud teabe kaudu selgub tavaliselt probleemis mitu lahendusteed; et lahendusteedest selge ülevaade saada, esitatakse need lahendusteisenditena ehk variantidena; lahendusteisendite koostamine tähendab probleemi eri lahendusteede sõnastamist; pannakse kirja lahendamise olulised tegurid, näitajad, poolt- ja vasturääkivad andmed ning asjaolud, võimalikud otsesed ja kaudsed tagajärjed jm vajalik. 4. Valiku tegemine: otsustuskäigu viimane ja tähtsaim osa;
võimalik seda korrigeerida. Veelgi enam, see on pidevalt kontaktis teiste huvidega, nii et seda saab jätkuvalt modifitseerida. Aga kui see on represseeritud ning teadvusest eraldatud, siis seda ei korrigeerita kunagi ning ta kaldub teadmata hetkel esile sööstma. Päris selgelt aga loob see alateadliku takistuse, mis ohustab meie kõige paremaid kavatsusi." (JUNG 1977:76) Jung tunnistab, et taoliste vastandite lepitamine on suur probleem ning ega ta selleks kusagil ühest lahendusteed ei pakugi. ,,Tegelikkuses on inimloomuse varjupoole aktsepteerimine pea võimatu. Kaalugem korraks, mida tähendaks see, kui anname õiguse eksisteerida sellele, mis on ebamõistlik, arutu ja kuri! Kuid just seda nõuab kaasaegne inimene tungivalt. Ta tahab elada igakülgset elu, et tundma õppida iseend. Selle tõttu heidab ta kõrvale ajaloo. Ta tahab katkestada suhted traditsiooniga, et saaks eksperimenteerida enese eluga ja kindlaks määrata, mis tähendus on asjadel iseeneses,
sissetoomise. N10.6. Kui kasta lilli, siis nad ei närtsi. Teie lilled on närtsinud. See pole lõpuni ilmutatud süllogism, sest teie lilled pole sama mis lilled. Interpreteerime: L – lilli kastetakse; N – lilled närtsivad. Lillede kastmisvajadus tundub olevat lillede olemuslik omadus. See, mis juhtub kõikide lilledega mittekastmise korral, peaks juhtuma ka teie lilledega. Võib valida kaks korrektset lahendusteed. A) (Sellele vastab üldisuskvantori sissetoomine.) Üldistame teist eeldust: lilled on närtsinud. Kui kasta lilli, siis nad ei närtsi. L → ¬N Lilled on närtsinud. N(= ¬¬N) J: lilli pole kastetud. ∴ ¬L Valemina: L → ¬N, ¬(¬N) ╞ ¬L (MT) Kehtib Üldjaatuse reegli põhjal (ÜJ): süllogism töötab kõikide lillede korral, järelikult ka „teie lillede” korral. Seega teie lilli pole kastetud. B) (Sellele vastab üldisuskvantori eemaldamine.) Konkretiseerime esimest eeldust,
sissetoomise. N10.6. Kui kasta lilli, siis nad ei närtsi. Teie lilled on närtsinud. See pole lõpuni ilmutatud süllogism, sest teie lilled pole sama mis lilled. Interpreteerime: L lilli kastetakse; N lilled närtsivad. Lillede kastmisvajadus tundub olevat lillede olemuslik omadus. See, mis juhtub kõikide lilledega mittekastmise korral, peaks juhtuma ka teie lilledega. Võib valida kaks korrektset lahendusteed. A) (Sellele vastab üldisuskvantori sissetoomine.) Üldistame teist eeldust: lilled on närtsinud. Kui kasta lilli, siis nad ei närtsi. L ¬N Lilled on närtsinud. N(= ¬¬N) J: lilli pole kastetud. ¬L Valemina: L ¬N, ¬(¬N) ¬L (MT) Kehtib
annaabi.ee 
