koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse. Jämesooles imenudb vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. 8. Seedenäärmete ülesanded. Ensüümid, mida nad eritavad. Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks lõhustamist. Maoseinte näärmed eritavad maonõre. Pepsiin alustab koos soolhappega valkude lagundamist. Maks muudab kaksteistsõrmiksooles rasvad rasvatilkadeks. Kõhunääremenõre jätkab kaksteistsõrmiksoolesvalkude, suhkrute ja rasvade lagundamist. Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas. 9. Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine? Kus toimub imendumine?
4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides.
Selgitage. Triglutseriidide lohustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksudatiivsel lohustumisel saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis. 70kg inimeses on 100000 kcal triglutseriidides, 25000 valkudes, 600 glükogeenis, 40 glükoosis 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks hüdrolüüsi teel mida algatavad lipaasid Rasvhapped läbivad membraani ja seotakse verealbumiini poolt, mis transpordib nad energianäljas rakkude mitokondritesse, kus nad muudetakse atsetuul-CoA molekulideks, edasi tsitraaditsuklisse glutserool liigub maksa, kus ta fosforuleeritakse (aktiveeritakse) ning kasutatakse kas triglutseriidide biosunteesiks voi konverteeritakse glutseraldehuud-3-fosfaadiks, mida
HETEROTROOFID (ei fotosünteesi ehk hangivad orgaanilised ühendid väliskeskkonnast) Lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil: a) elutegevuseks vajaliku energia saamiseks; b) sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Energiaallikas: orgaanilised ühendid. DISSIMILATSIOON (moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid) Protsessis võime eristada a) biopolümeeride hüdrolüüsi (nt. tärklise lagundamist glükoosi molekulideks); b) biopolümeeride hüdrolüüsile järgnevat monomeeride (nt. glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessiga kaasneb energia vabanemine. Vabanenud energia talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse (nt. ATP-sse). ASSIMILATSIOON (moodustavad organimsmi kõik sünteesiprotsessid) Protsessi käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: a) sahhariide; b) lipiide;
loomad kui ka taimed, hingamiseks. Milleks on vaja igapäevaelus ja elusorganismidel? Milleks on vaja süsihappegaasi igapäevaelus ja eluslooduses? Päikeseenergia toimel kulgeb rohelistes taimedes fotosüntees, mille käigus tekivad süsihappegaasist ja veest orgaanilised ained. Seejuures eraldub hapnik. Hapniku saamine a) Laboris on võimalik saada puhats hapnikku. Selleks võib kasutada vee elektrolüüsi või mõne vähepüsiva hapnikku sisaldava aine lagundamist; Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine. b) Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, kasutades ära hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil; Õhu fraktsioneeriv destillatsioon. Hapniku tõestamise võimalus Puhtas hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini kui õhus
Pärnu Ühisgümnaasium Hapnik Kaspar Rätsep 2011 1. Hapniku saamisvõimalused 1.1. Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust). 1.2. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 1.3. Vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamist (nt KMnO4, H2O2) Hapniku saamine H2O2 katalüütilisel lagundamisel H2O22H2O + O2 Gaaside valmistamise seadmesse valatakse 3 cm3 vesinikperoksiidi H2O2. Seejärel puistatakse ülemise mahuti kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele)
Et 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsist ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. Lihasrakkudes saadakse anaeroobsel glükolüüsil ühest glükoosimolekulist 2 piimhappemolekuli. Seejuures saadakse vaid 2 ATP molekuli. Sellist glükoosi lagundamist nimetatakse kirjanduses ka anaeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise tulemuslikkust mõjutavad peamiselt glükoosi, hapniku ja ATP kontsentratsioon ning keskkonna temperatuur.
molekuli. Et 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsist ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. Lihasrakkudes saadakse anaeroobsel glükolüüsil ühest glükoosimolekulist 2 piimhappemolekuli. Seejuures saadakse vaid 2 ATP molekuli. Sellist glükoosi lagundamist nimetatakse kirjanduses ka anaeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise tulemuslikkust mõjutavad peamiselt glükoosi, hapniku ja ATP kontsentratsioon ning keskkonna temperatuur.
o Plastiidid- taimedele omased 4...6 µm suurused organellid o Tsütoplasmavõrgustik- eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid, mille tõttu näibki vastav membraanistik karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. 3.Oska võrrelda hetero/autotroofe, aeroobset/anaeroobset glükoosi lagundamist, fotosünteesi ja raku hingamist.Tuua näiteid. HETERO- JA AEROOBNE JA FOTOSÜNTEES AUTOTROOFID ANAEROOBNE JA RAKU GLÜKOOSI HINGAMINE LAGUNDAMINE Erinevused Heterotroof Aeroobne toimub Fotosünteesil
4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist. Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilis ühendeid). 6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes. 7. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides. 8
Glükoosi on põhiline eneriaallikas enamikus organismides, Toiduahela esimeseks lüliks, Toiduks heterotroofide, Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel. Süsiniku-ja hapnikuringes tähtsal kohal. Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) 14. Tegurid, mis mõjutavad fotosünteesi intensiivsust: valgus, temperatuur ja lähteainete kättesaadavus. 15. Rakuhingamine Glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel vabaneb energia ja eraldub süsinik di oksiid ning vesi. 16. Rakuhingamise 3 etappi: *Glükoos toimub päristuumse raku tsütoplasma võrgustikul. *Tsitraatsükkel toimub mitokondri sisemuses. *Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 17. Rakuhingamise summaarne võrrand C6H12O6 + 6O26CO2 + 6H2O 20. Käärimist kasutatakse:
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.3 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Seedimine tähendab toitainete keemilist lagundamist. 2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6
Enterokriniin Peensoole rakud Tõhustab soolenõre teket. Kõhunääre, kui veres on Stimuleerib glükoosi talletamist glükogeenina maksas. Kiirendab ka Insuliin == liiga palju glükoosi glükoosi transporti rakkudesse. Kõhunääre, kui veres on Stimuleerib glükogeeni lagundamist glükoosiks maksas ning selle eritamist Glükagoon == liiga vähe glükoosi verre, samuti ka glükoosi tekkimist rasvadest ja valkudest. Tabeli originaal: bioloogialeksikon.
............................... Anoodil: .................................. Joonis 2. Sulatatud NaCl elektrolüüs 6. Tõmba õigele vastusele ring ümber. Naatriumkloriidi vesilahuse elektrolüüsil on võimalik toota järgmisi aineid: a) naatriumit ja kloori; b) naatriumit ja vesinikku; c) kloori ja vesinikku; d) naatriumhüdroksiidi, kloori ja vesinikku. 7. Peale vee lagundamist elektrivoolu toimel koguti eraldunud gaasid, hapnik ja vesinik, ühte nõusse. Milline allolevatest skeemidest kirjeldab ühte väikest osa kogutud gaaside segust (tõmba vastavale tähele ring ümber). Pööra tähelepanu reaktsioonil tekkinud gaaside mahuvahekorrale. Tähised: - vesiniku aatom - hapniku aatom A B C D 8
b tsentrifuugitopsi kaal c tsentrifuugitopsi kaal koos märja prooviga Järeldus: Veeimamisväärtus on kõrge. See tähendab, et taigna väljatulek on suur ja säilivus hea. 3. Spontaanse rukkijuuretise pH ja happesus käärimisel Juuretis on segu jahust ja veest, mida on kääritatud piimhappebakteritega. Eriti on tähtis see rukkileiva valmistamisel, kuna rukkijahus puudub kleepvalk. Hapendamise põhifunktsioon on inaktiveerida amülaasid, et vältida tärklise liigset lagundamist. Töö käik: eelnevalt valmistatud juuretis uuendatakse. Selleks segatakse 10% käärinud juuretis, 45% jahu ja 45% veega. Määratakse juuretise pH ja TTA ning asetakse termostaati 32 ºC 24 tunniks. Järgmisel päeval määratakse käärinud uuendatud juuretise pH ja TTA. Uuendatud juuretis pH 6,10 TTA 0,95 Kääritatud uuendatud juuretis Antud väärtuste määramiseni ei jõutud. 4. Presspärmi koguse mõju taigna gaasimoodustumisele
· silmalääts · leukotsüüdid · hüpofüüs Insuliini süntesi ja sekretsiooni stimuleerivad peale vere glükoosi taseme ka hormoonid: · Koletsütokiin (CCK) · Peptiid IRP e. GIP · Aminohapped Leu ja Arg · Serotoniin moodustub Trp-st UV-kiirguse toimel, seega stimuleerib suvel insuliini rohkem kui talvel ja suhkruhaigete suvised vajalikud insuliinikogused võivad väiksemad olla. · Adrenaliin intensiivistab glükogeeni lagundamist, pärsib sünteesi. · Somatotroopne hormoon (-) pärsib insuliini sünteesi · Glükagoon soodustab maksas glükogeeni hüdrolüütilist fosforüülumist. Glükoos (Glc) fikseeritakse rakku glükoos-6-fosfaadina (Glc-6-P-na), (Glc läbib vabalt rakumembraani Glc-6-P mitte) ja edasi sünteesitakse Glc-6-P st varupolüsahhariid glükogeen. Fosforüülimist katalüüsivad: 1. heksokinaas, kõigis kudedes, kiire, Km väike, küllastub väikestel glükoosi
sont O-A-B-C Lehtmetsad Soe- tasakaalus Kõdukiht,huumu leostumine Suteliselt merelineparsv. skiht, viljakas, Soe, sisseuhteh, niiske,soodustab lähtekivim O- lagundamist A-B-C Rohtlad Parasv, soe, tasakaalus Kõdukiht, kamardumine viljakas kontinentaalne, huumuskiht, vahel liig kuiv sisseuhte, lätekivim O-A-B- C Kõrb-ja Troopiline, Auramise Sisseuhteh, sooldumine Ei ole viljakas
teket ja piirituse kadu. Töötlemine väävliga Toimub suuremas või vähemas mahus, olenevalt saagi sanitaarsest seisundist. Mahla valamine Selitamine See on marjaosade valikuline eraldamine, mida kasutatakse veinile aroomi ja maitse andmiseks. (viinamarja koores ja kivides on aineid, mis võivad anda veinile ravimile sarnaneva kibeda maitse). Selitada tuleb ettevaatlikult, et mitte esile kutsuda nende komponentide lagundamist. Selitamine annab veinile neli talle iseloomulikku omadust: värvi, aroomi, viskoossuse, parkainete sisalduse. Just selles protsessis seisneb valgete ja punaste veinide valmistamise põhiline erinevus. Viinamarjavirdes sisalduvad tahked osad, mis eraldavad süsihappegaasi, kogunevad käärimisel tekkiva sette pealmisesse kihti. See on see, mida tavaliselt nimetatakse ´sombreeroks` (kaabu), kuna see substants hõljub virde pealispinna kohal
muutes rakumembraanid glükoosile Kõhunääre Insuliin Proteiin läbitavamaks, ja suurendab glükogeeni tagavara maksas. Suurendab glükoosi hulka veres, Glükagoon Peptiid stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas. Glükokortikoidid, nt. Suurendab stressi korral vere Neerupealised Steroid kortisool glükoosisisaldust. Mineralokortikoidid Steroid Reguleerib vee tagasiimendumist nt. aldosteroon neerudes. Suurendab naatriumkloriidi
nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID 0 kartsinoom in situ; I regionaalseid metastaase ei ole; II üksikud regionaalsed metastaasid; III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul. · Põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ja luu ainevahetuse häireid. · Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. LUUMETASTAASID II · Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I · Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest peaaju kasvajatest
valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4. Miks peetakse piimhappe moodustumist lihasrakkudes ainevahetuse umbteeks? Rakkudes pole ensüüme, mis piimhapet lagundaks, tuleb püroviinamarihappeks muuta, et lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4.lõppsaadus co2, h2o 4. piimhape või etanool ja co2 6. Milliste ainete lagundamisel osaleb tsitraaditsükkel? Sahhariidid, rasvhapped, aminohapped 7
LIIKUMIST. BAKTERID VÕIVAD OLLA SÜMBIOOSIS (VASTASTIKUSES KASULIKUS KOOSELUS), PARASIIDID (KASUTAVAD ORGANISMI ENDA ELUTEGEVUSEKS), PATOGEENSED (OHTLIKUD BAKTERID. TOIME TULEB BAKTERITOKSIINIDEST. KÕIGE MÜRGISEMAKS PEETAKSE BOTULISMI TOKSIINI) JA SAPROFÜÜDID (LAGUNDAVAD BAKTERID ). AUTOTROOFSED BAKTERID : FOTOSÜNTEESIVAD, KEMOSÜNTEESIVAD (SAAVAD ENERGIA KEEMILISTEST REAKTSIOONIDEST), AEROOBSED (VAJAVAD HAPNIKKU; VIIVAD LÄBI LAGUNDAMIST) JA ANAEROOBSED (EI VAJA HAPNIKKU; TEKITAVAD KÄÄRIMIST JA ROISKUMIST). BAKTERITE RAKUTUUMA ASENDAB TUUMAPIIRKOND, MILLES PAIKNEB RÕNGASJAS KROMOSOOM JA MIS KOOSNEB ÜHEST DNA MOLEKULIST. BAKTERITEL ON KÕIGEST ÜKS KROMOSOOM. ENNE BAKTERI JAGUNEMIST RÕNGASKROMOSOOM KAHEKORDISTUB JA NII JÄÄB PALJUNEMISE JÄRGSELT KUMMASSEGI TÜTARRAKKU ÜKS KROMOSOOM. PEALE RÕNGASKROMOSOOMIDE ON BAKTERITES TIHTI VÄIKSEMAID DNA RÕNGAID (PLASMIIDID ). PLASMIIDID SISALDAVAD GEENE, MIS ON VAJALIKUD
Glükoos saadakse toidussisalduvate süsivesikute seedimisel. Maksas lisa ainena glükogeen. Glükoosi on võimalik sünteesida mittesüsivesikutest. 11.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB VERESUHKRUSISALDUSE REGULATSIOON, KUI GLÜKOOSI ON VERE VÄHE/PALJU. KUI GLÜKOOSI ON VERES VÄHE Veresuhkurt reguleerib glükagoon. Glükoosi tagavarad talletuvad glükogeenina maksa ja skeletilihastesse KUI GLÜKOOSI ON VERES LIIGA PALJU 12.VÕRDLE AEROOBSET JA ANAEROOBSET GLÜKOOSI LAGUNDAMIST (ENERGIAKOGUS, SAADUSED, ETAPID) AEROOBNE ANAEROOBNE ENERGIA KOGUS 38atp 2atp mitokonder ETAPID hingamisahel, tsitraaditsükkel SAADUS glükolüüs vesi, piimhape, glükolüüs 13.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB HINGAMISE REGULATSIOON INIMESEL.
Proovid 1 ja 2 puhul hapniku sisaldus on langenud 7 päeva jooksul alla 2mg O2/l. BHT7 arvutatakse valemist: BHT7(mg O2l) = (a-b)*R kus a hapnikusisaldus enne inkubatsiooni b hapnikusisaldus peale inkubatsiooni R - lahjendusfaktor Proov nr. 3 BHT7 on 305 mg O2/l Proov nr. 4 BHT7 on 340 mg O2/l Proovide keskmine tulemus 322,5 mg O2/l LÕPPVASTUS: Antud proovide keskmine hapnikutarve on 322,5 mg O2/l. Reovett ei tohiks looduslikku vette lasta, kuna lagundamist vajav org. aine sisaldus on üle piirmäära. Mikroorganismid kasutavad palju hapnikku reostuse lagundamiseks, ning seetõttu tekib vees hapnikupuudus. Reovee keskkonda juhtimisel tuleb arvestada seadusandlikult kehtestatud BHT7 piirväärtusega: 15mg/l Tabel. Lisa1
glükogeeni ja valke, et saada suhkurt. Insuliin lihasekogujana Peale selle, et insuliinil on lipogeenne toime (rasva koguv), on tal ka anaboolne toime (lihaseid kasvatav). Eelnevalt sai mainitud, et insulin süstib aminohappeid ning teisi toitaineid lihasrakkudesse. Tänu sellele tugevdab insuliin lihaskasvu, -taastumist ja paranemist, varustades lihaseid hädavajalike materjalidega, mis on vajalikud valgusünteesiks. Insuliin on kasulik lihastele ka seetõttu, et takistab nende lagundamist. Samas on insuliin vajalik võimsa anaboolse toimega hormonaalse aine IGF-1 tootmiseks. Kütus kehale Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala, piimatooted) ja rasvad (või, õli, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks
süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) · Vajalik energia saadakse ATP-st Organismi varustamine energiaga · Kõik organismid saavad vabastada orgaanilistesse ainetesse talletatud energiat dissimilatsioonireaktsioonidel · 1 g süsivesikuid annab 17,6 kJ energiat · 1 g valke annab 17,6 kJ energiat · 1g lipiide (rasvasid) annab 38,9 kJ energiat · Kõige enam lagundatakse energia saamiseks süsivesikuid · Gklükoosi lagundamist energia saamiseks nimetatakse hingamiseks. Hingamine · Hingamine on raku varustamine energiaga · Hingavad kõik elusorganismid (aeroobne, anaeroobne) · Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi · See toimub kolme etapina: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel · Vabanev energia salvestatakse ATP-sse · Lähteained: glükoos ja hapnik · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2 .....6CO2 + 6H2 O Glükolüüs
Enamus maksast asub kõhuõõne ülaosas parema roidekaare ja diafragma kupli all, väike osa ulatub ka keha keskteljest vasakule. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Maks on inimese suurim siseorgan ja jääb kõikidest inimorganitest suuruselt alla vaid nahale. Täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1-1,5 kg, looteaeas täidab maks enamuse loote kõhuõõnest. Maksa peamiseks funktsiooniks on viia läbi toitainete rasvade, karbohüdraatide ja vitamiinide lagundamist, sünteesi ning ladustamist. Seedenäärmena eritab seedimisse sappi, eemaldab verest kahjulikke tegureid. Maks on tuntud oma imepärase uuenemisvõime poolest. Koed uuenevad ja organ saavutab peale kahjustumist uuesti oma töövõime. Maks uuendab end iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva. Levinud on enamasti liigsest alkoholi tarbimisest põhjustatud maksahaigus tsirroos, mille korral maks armistub. Välisehitus
Ewingi sarkoomi korral rakendatakse keemiaravi koos lokaalse raviga. Esmavõimalusena püütakse lokaalne ravi teha kirurgiliselt, aga kui peaks juhtuma et see pole kasvaja ulatuse tõttu võimalik, siis tuleb rakendada lisaks keemiaravile ka kiiritusravi. (Padrik jt 2013: 92). Lisa Luumetastaasid või metastaatiline luukahjustus on põhjustatud vähi siirete levimisest luustikku. Rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähk ja ka müeloom põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ning häirunud luu ainevahetust, kus luud lammutatakse rohkem ära kui üles ehitada jõutakse. Luumetastaase esineb umbes 80%'l kaugelearenenud rinna- ja eesnäärmevähiga patsientidest ning kuni 60%'l kaugelearenenud kopsuvähiga patsientidest ja on väga sage hulgimüeloomi korral. Metastaatilist luukahjustust esineb kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. Kahjustunud paikmeid võib olla ühes või mitmes luu piirkonnas
tase on see ja seda nimetatakse heeliksiks) 3)Kolmandat järku struktuur (Moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele, seda nimetatakse gloobuliks) 4)Neljandat järku struktuur 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatilineensüümid kiirendavad reaktsioone (amülaas, mis kiirendab tärklise lagundamist) Ehituslik küüned, juuksed, ämblikuniit, siidiniit, viirustel kapsiid Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku Retseptoorne raku pinnal pinnaretseptorid(vastuvõtjad) Regulatoorne hormoonid (kasvuhormoon, adrenaliin, östrogeen, insuliin, testosteroon) histoonid (DNA valgud) Kaitseline antikehad, vere hüübimisvalgud(fibrinogeen) Liikumisfun, kokkutõmbumine kokkutõmbevõimelised valgud, lihastes olevad valgud võimaldavad liikumist
muutes rakumembraanid glükoosile läbitavaks ja suurendab glükogeeni tagavara maksas. glükagoon Peptiid Suurendab glükoosi hulka veres, stimuleerides glükogeeni lagundamist maksas. Neerupeali- glükokortikoidid Steroidid Suurendab stressi korral vere sed nt kortisool glükoosi sisaldust mineralokortikoi- Steroidid Reguleerib vee tagasiimendumist did; nt neerudes. Suurendab aldosteroon. naatriumkloriidi reabsorptsiooni neerudes, reguleerides sellega vere
Probleem ja lahendused: Teise põlvkonna bioetanool liigitub lignotselluloosist toodetud etanooli üldnimetaja alla. Kütuse tootmise protsessis osalevad tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mis üheskoos moodustavad taimerakkude seinad ja annavad neile püsti püsimiseks vajaliku jäikuse. Siin ongi probleem, millega teise põlvkonna biokütuseid arendavad teadlased maadlevad. Neid aineid on keeruline lõhkuda. ,,Need kolm komponenti on rakuseinas väga keerukal kujul. Lagundamist ei tee raskeks ainult ligniin, vaid ka see, kuidas tselluloos ja hemitselluloos süsteemis asetsevad"(Kristiina Kruus). Enne kui saab minna piirituseajamise protsessi juurde, tuleb suhkrud tselluloosist ja hemitselluloosist kätte saada. Tselluloosi struktuur on väga sarnane tärklisega, mida on suhteliselt kerge suhkruks lagundada. Erinevus tärklise ja tselluloosi vahel peegeldub vaid ühes keemilises sidemes, mis glükoosimolekule kokku seob
oma laengut, andes elektrone molekulaarsele hapnikule ning aktsepteerides neid uuesti oksüdeeruvalt ainelt. (KATEKOOLI OKSÜDAAS- türosinaas on metalloproteiin) 2. Transferaasid katalüüsivad reaktsioone, mille käigus toimub asendusrühma ülekanne ühelt keemiliselt ühendilt teisele 3. Hüdrolaasid katalüüsivad hüdrolüüsi (sidemete c-o, c-n, c-p, c-s hüdrolüüs vee liitumisega) 4. Lüaasid katalüüsivad substraadi mittehüdrolüütilist lagundamist (rühmade liitumine kaksiksidemele või vastupidi, ATP ei osale) sidemete c-c, c-o, c-n, c-s lõhustumine 5. Isomeraasid katalüüsivad struktuurseid muutusi ühe molekuli sees (molekuli sisene rühmade ülekanne) 6. Ligaasid katalüüsivad kahe substraadi ühendamisreaktsiooni (ATP lagunemisega konjugeeritud kondensatsioonireaktsioonid) sünteesireaktsioonid Kasutusalad Ensüümid on tähtsal kohal biotehnoloogia arengus. Umbes 150 ensüümi kasutatakse
· Toidus sisalduvad süsivesikud · Glükogeenivaru maksa, lihastes · Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil · Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma · Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 5. Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss
jõuab nonsense koodonini, seega ta võib toimida NMD vallapäästjana. Allavoolu EJC olemasolu tuvastatakse kui probleem NMD faktorite poolt ja RNA degradeeritakse. NMD toimub tsütoplasmas. nonsense mediated decay ühe või enam eksoni vahele jätmine, mis põhjustab ekson- intron liidese vahetus 3' läheduses Stop koodoni sissetuleku. Kõigi korrektselt splaisitud mRNAde puhul Stop koodon on viimases eksonis. Nonsense mediated decay vahendab kiiret mRNAde lagundamist, kus Stop koodonid esinevad mRNAs enne viimast splaisiliidest. Arvatakse,et Stop koodoni sissesplaisimise korral ekson-intron liidese kompleksid RNA- lt lahti ei tule ning seda ribosoomset skanneerimist ei alustata. Capping protsess 5' cap on spetsiaalne mRNA 5' lõpu otsa pandud nukleotiidne lõpp. Protsess on oluline, et luua küpset mRNA, mis saab astuda translatsiooni. Cappimine kindlustab mRNA stabiilsuse translatsiooni ajal (valgusünteesi protsessi ajal). See on väga reguleeritud
kliimavööde Kliima Karmi kliima tõttu on Jahe suvi, niiske Pehmem kliima Parasvöötme Kuiv ja kuum Niiske, palav. iseloomustus mulla teke väga aeglane soodustab mandriline kliima kliima lagundamist. Mulla veereziim Sademete ülekaal, Sademed ületavad Tasakaalus on Tasakaalus sademete Aurumine ületab Kiire väljauhtumine liigniiske. aurumise sademed hulk aurumisega. sademete hulga rohkete sademete tõttu. Mulla paksus Huumus horisont on Kuni 1m 1m ja rohkem 2 - 3m sügavale ulatub Kuni 15 cm Ulatuvad kuni 20 - 30
· glükogeen · pektiin · ligniin · kitiin 5. Miks osa inimesi ei saa rõõska piima juua? Sest paljudel täiskasvanud inimestel puudub selline ensüüm, mis võimaldab laktoosi lagundamist monosahhariidideks, nii ei omasta nende inimeste organism laktoosi ning põhjustab seedehäireid. 6. Mis on lipiidid? Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad vahendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustes nt alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel.
silindrilise kujuga. Heterotroofid on organismid, kus eluks vajalikud orgaanilised ained hangitakse väliskeskkonnast.Näiteks seened,vihmauss,loomad,inimesed,protistid,bakterid. Autotroofid - on organismis, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud ograanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Enamus rohelistest taimedest. *Rakuhingamine e glükoosi lagunemisreakt. + tulemus + tähtsus. C6H12O6 + O2 CO2 + H2O 38ADP 38ATP Glükoosi lagundamist nim. glükolüüsiks.Selle tulemusel tekib süsihappegaas ja vesi, energia vabaneb. Sellega saavad organismid elutegevuseks vajalikku energiat. Glükoosi vajalikkus organismis vajalik ajurakkudele, toitumiseks, energia tootmiseks, lühiajaline glükoosivaru talletub maksas. Hapniku vajalikkus organismis et tagada kõikide rakkude, ja organite normaalne töö,hingamiseks. Hapnikku on inimese organismis tarvis eeskätt toitainete lagundamisel
Diislikütus – mootorikütus Raskõlid – kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin – määrdeained, kosmeetikatööstus Bitumeen – teekate, katusepapp Destillatsioonisaaduste keemilise koostise erinevus (süsiniku aatomite arv) Gaasid: 2-4 Bensiin: 4-9 Petrooleum: 8-16 Diislikütus: 10-18 Raskõlid: 16-30 Vaseliin, parafiin: >25 Bitumeen: >35 Nafta krakkimise eesmärgid ja seisnevus. Nafta destilleerimissaaduste lagundamist nimetatkse krakkimiseks. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsinike aatomite arvuga ühendeid (näiteks nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani). Sobiva koostise ja ehitusega krakkimissaaduste tekkeks kasutatakse ka katalüsaatoreid ning vesinikku. Soojuskrakkimise on protsess, milles läbides kõrget kuumust ja temperatuuri toornaftas lagunevad molekulaarsed sidemed. Seda
70 kg kaaluval inimesel on energiavarust 100000 kcal triglütseriidides, 25000 kcal valkudes (lihastes peam), 600kcal glükogeenis ja 40kcal glükoosis. Triglütseriidide kaal samas on ainult 11kg. Kui sama energia oleks salvestatud glükogeenis, siis peaks inimese kaal olema 55kg suurem. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks, kusjuures glükogeeni ja glükoosi varud ammenduvad 24 tunni jooksul. 6. Kirjeldage triatsüülglütseriidide lagundamist. Triglütseriidide lagundamine energia saamise eesmärgil toimub mitmes etapis. Triglütseriidid lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. Vabanenud rasvhapped läbivad adipotsüüdi membraani ja seotakse veralbumiini poolt, mis transpordib nad energiat vajavatesse kudedesse, kus nad difundeeruvad rakkudesse. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. Rasvhapped lagundatakse atsetüül-CoA
Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Lipiidid ei sisalda vett ja seega on kergem. 70 kg kaaluv inimese energia varust on 100,000 kcal triglütseriidides, 25,000 kcal valkudes (peamiselt lihastes), 600 kcal glükogeenis ja 40 kcal glükoosis. Kui sama energa oleks salvestatud glükogeenis siis peaks inimese kaal olema 55 kg suurem. Mida rasvasem inimene on seda rohkem energiavarusid tal on. 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Triglütseriidide Biosunteesi etapid: · Glutserooli aktivatsioon glutserool-3-fosfaadi tekkega · Rasvhapete aktivatsioon atsuul-CoA tekkega · Triglutseriidi biosuntees glutserool-3-fosfaadist ja atsüül-CoA-st Triglütseriidide lagundamine energia saamise eesmärgil toimub mitmes etapis: · Triglütseriidid lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks: o vabanenud rasvhapped läbivad adipotsüüdi membraani ja seotakse
Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti. Nendeks on lüfotsüütide poole toodetavad atikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. -7- Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Paljudel juhtudel immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiaks organismi( süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emal rinnapiimaga, mis aga sisaldab antikehi
testosterooni eritamist Prolaktiin piima tootmise ning eritamise stimulatsioon raseduse lõpus Türeotropiin kilpnäärme kasv ja talitlus 12. Adrenaliin seda toodavad neerupealised; hirmuhormoon põhjustab viha, erutust, hirmu; valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 13. Glükagoon seda toodab kõhunääre; suurendab glükoosi sisaldust veres, stimuleerides glükagooni lagundamist maksas. 14. Insuliin samuti kõhunäärmes; vähendab glükoosi sisaldust veres; suurendab glükogeeni tagavara maksas. 15. Neerude ülesanne: Hoida organismi veehulk stabiilne Reguleerida anorgaaniliste ioonide hulka Eraldada jääkaineid Hoida pH tasakaalu (ensüümide toimimiseks) Toota erütropoetiini (soodustab vere punaliblede teket) 16. Uurea inimese lämmastikuainevahtuse jääkprodukt; aminohapete lagundamisel tekib
polüpeptiidahelale. tRNA-l on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioon koodonite äratundmiseks mRNA ahelal snRNA-d - Väiksed tuuma RNA-d, osalevad paljudes tuumas toimuvates protsessides, k.a. pre-mRNA splaissing snoRNA-d - Väiksed tuumakese RNA-d, mis aitavad töödelda ja keemiliselt muuta rRNA-sid miRNA-d - MikroRNA-d, reguleerivad geeniekspressiooni blokeerides spetsiifiliste mRNA-de translatsiooni ja põhjustavad nende lagundamist siRNA-d - Väiksed segavad RNA-d, lülitavad välja geeniekspressiooni juhtides mRNA-de lagundamist ja moodustades kompaktse kromatiini struktuuri piRNA-d - Piwi-ga seostuvad RNA-d, seostuvad piwi valkudega ja kaitsevad sugurakke transposoonsete elementide eest lncRNA-d - Pikad mittekodeerivad RNA-d, paljud neist toimivad kui tellingud; nad reguleerivad mitmeid erinevaid protsesse rakus, k.a. X-kromosoomi inaktivatsioon * Prokarüootide ja eukarüootide mRNA üldise struktuuri võrdlus.
· Sekundaarsed lüsosoomid moodustuvad primaarsete ühinemisel teiste organellidega (endosoomidega) ja sisaldavad 'seedimisfaasis' olevaid partikleid ja membraane · Autofagosoomid, mis lagundavad vananenud organellid. Lüsosoomid Lüsosoomid on hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, kus toimub teatud orgaaniliste ainete lagundamine. Kui tegemist on rakku sisenenud võõra orgaanilise ainega, siis selle lagundamist kutsutakse heterofaagiaks. Sama raku vananenud osade lagunemise protsessi tuntakse autofaagia nime all. Lüsosoomide membraan lahutab ensüümid tsütoplasmast (pH 7,2), kuid lüsosomaalsete ensüümide pH optimum happelises keskkonnas kaitseb tsütoplasma komponente lagundamise eest ka juhul kui mingil põhjusel peaks toimuma leke. pH 7.2 juures lüsosomaalsed ensüümid praktiliselt ei tööta. Lüsosoomi membraan sisaldab endas
ATP mol on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. ADP + Pj= ATP -30kJ , saadud energia saab ATP molekul edasin anda mõnele teisele keem. ühendile. ATP moodustub põhiliselt glükoosi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Teised makroerglised ühendid: GTP(valkude süntees) ATP, GTP, CTP, TTP(DNA süntees), ATP, GTP, CTP, UTP(RNA süntees). Glükoosi lagundamist võib pidada universaalseks, sest taime- ja loomarakkudes toimub see ühtemoodi.Enamikes organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena- tärklise või glükogeeni kujul. Kui organism vajab täiendavat energiat, siis lag. polüs. esmalt ensüümide abil monomeerideks. Taimedes on energ. varuaineks tärklis, mille lõhustamisel saadkase glükoosi molekulid. Loomorganismides esineb tärklise asemel polüs glükogeen, ka selle lag saadakse glükoosi molekulid
suhkur, e-pillid, kuumus ja stress vähendavad imendumist. Üledoosi juhtumeid pole teada. BIOTIIN Hädavajalik valgu- ja süsivesikute ainevahetusele. Nimetatakse sageli kasvusoodustajaks ja seda leidub kõikides rakkudes. Saadakse õllepärmist, munakollasest, maksast, neerudest ja täisteraviljast. Toimib ühes B- vitamiinide, foolhappe ja C-vitamiiniga. Üledoosi juhtumeid pole teada. L-KARNITIIN Mõjutab rasvhapete ainevahetust. Aitab kaasa rasvapõletusele ja stimuleerib ensüümide lagundamist, mis kiirendab toidu seedimist. Vähendab halva kolesterooli hulka (ja suurendab vere HDL-taset). Saadakse lamba- ja veiselihast. Toimib koos asendamatute rasvhapete, E- ja C-vitamiiniga. C- VITAMIIN Hädavajalik luustiku ja tugikudede kollageeni tootmises. C-vitamiin toimib ühes enamike teiste vitamiinidega ja mineraalainetega ning seetõttu on tal organismis mitmeid ülesandeid. C-vitamiin aitab haavade paranemisel ning toimib antioksüdandina koos teiste antioksüdantide, nagu E-
3. Veresuhkrusisalduse regulatsioon *Veresuhkruallikateks on : Toidus sisalduvad süsivesikud. Glükogeenivaru maksa, lihastes. Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) *Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil:. Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma ...Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine. Sapi tootmine. Kolesterooli, plasmavalkude süntees. Vitamiinidevaru säilitamine. Punaliblede süntees lootel 5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e
lühikest (~25 aluspaari) RNAd ning lõikab märklaud mRNA ahela katki, mis on kompelmentaarne üksikahelalisele siRNAle valgukompleksis. Seondumine kutsub esile RNA molekuli lagundamise. Takistab translatsiooni. b. siRNA väikeinferents RNA, kaheahelaline. c. miRNA seostub mRNA 3' UTR-le represseerib geeni ekspressiooni. 36. Nonsense-mRNA vahendatud lagundamine(NMD). a. Esineb tsütoplasmas, vahendab kiiret mRNAde lagundamist, kus stopkoodonid esinevad mRNAs enne viimast splaissimisliidest. 37. Mis vahe on inteiinil ja intronil? a. Inteiin kindel sisemine valgu osa, mis lõigatakse välja valkude splaissimisel. b. Intron eukarüootse geeni mittekodeeriv piirkond, mis trankribeeritakse RNA-ks, ent seejärel lõigatakse splaissingu tulemusena välja. 38. Mis juhtub, kui polüadenülatsiooni motiivis (AAUAAA) või RNAP II CTD alas on mutatsioon? a
2. Estrite moodustumine. Hapete reageerimisel alkoholidega moodustuvad estrid, mille juures alkoholi hüdroksüülrühma vesinik asendub happeradikaaliga: · C5H11OH + CH3 CO OH CH3 CO OC5H11 + H2O Estrite moodustumise reaktsiooni nimetatakse ka esterifikatsiooniks. Esterifitseerumisreaktsioon on pöörduv. Vee ja eriti leeliste toimel estrid lagunevad, moodustades uuesti lähteained alkoholi ja happe. Estrite hüdrolüütilist lagundamist nimetatakse seebistamiseks (hüdrolüüsiks). Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma osavõtul: 1. Hüdroksüülrühma asendumine halogeeniga (alküülhalogeniidide moodustumine). Reaktsioon viiakse tavaliselt läbi fosfor- või väävel-, samuti ka vesinikhalogeniidide toimel: · C5H11OH + PBr3 C5H11 Br + POBr3 + HBr · C5H11OH + SO2Cl C5H11 Cl + SO2 + HCl · C5H11OH + HBr C5H11 Br + H2O
bakteritele mürgine võihape.Põllumullas toimuvad tavaliselt üheaegselt nii aroobne kui anaeroobne lag.Toitainete kadude vähendamiseks tuleb leida võimalus,et org aine mineraliseerumisel vabanevad toitained uute taimede poolt ära kasutatakse et mullas ei esineks tühipõlemist. Mikroorganismide elutegevuse optimumiks on 25-35C, temp tõusu kui langusega aeglustub se oluliselt ja külmade saabudes(mulla külmumisel) org ain lagundamist ei toimu. Mikroorg sattudes ebasoodsatesse tingimustesse,võitavad kaitseseisundi ja võivad nii oodata isegi tuhandeid aastaid. MULDADE DIAGNOSTIKA-tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused seire
annaabi.ee 
