Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laevaliini" - 26 õppematerjali

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON II kodutöö
3
docx

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON II kodutöö

3. Põhjendage, miks konossement ei saa olla mereveolepinguks. Iseseisvalt konossement ei tramp- ei liinivedudes kauba mereveolepinguks ei ole, kuna: · Konossement on ühepoolne merevedaja dokument, mis üldjuhul antakse välja peale lasti laadimist · Trampvedudes on mereveolepinguks prahileping, millise põhiliseks vormiks on tsarter ja millele on viide konossemendis; · Liinivedudes moodustub mereveoleping üheaegselt mitmest dokumendist (tellimiskiri ja laevaliini kinnitus, konossement või mereveokiri, laevaliini üldtingimused, tariifid, graafikud vm). Mereveoleping sõlmitakse sisuliselt tellimiskirja ja selle kinnituse väljastamisel; konossement täiendab mereveolepingut. 4. Kuidas liigitatakse konossemente kaubasaaja näitamise järgi (inglise- ja eestikeelsed nimetused) Nimelised konossemendid (Straight Bill of Lading) - konossemendis näidatakse

Muu → Ainetöö
91 allalaadimist
MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID
25
docx

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

hulk konteinereid, mida veetakse l laadituna rulltreileritele ja kassettidele. 1.2 Maailma laevandus Liinilaevandus Liinilaevandus on kaupade merevedude teine peamine korraldusviis. Sarnaselt tramplaevadusega1 liinilaevanduse määravad eripära eeskätt veetavad kaubagrupid, kaupade omadused ja kaubapartiide suurus. Liinilaevadel veetavate kaupade valik on mitmekesine ja kaubapartiid enamasti väikesed. Laevaliini teenuseid kasutab samal ajal enamasti väikeste kaubapartiide vedamiseks palju erinevaid kaubasaatjaid, millest tuleneb ühtlasi vajadus regulaarse laevaliikluse järele. Laevaliini operaatori info liinisadamate, -laevade, sõiduplaanide või -graafikute, liinitariifide jms kohta on kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija liinilaeva teenuseid kasutada. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning

Logistika → Baaslogistika
37 allalaadimist
Õpetajate päev
2
docx

Õpetajate päev

Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omadused. Meie meelest on need omadused järgmised: avatus, humoorikus, rangus, innovaatilisus, viisakus ning särtsakus. Tahame teid tänada ja avaldada austust direktori käskkirjaga, et olete suutnud

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
ENSV eluolu ja olme
10
odp

ENSV eluolu ja olme

maailmast "raudse eesriidega" eraldatud. Informatsiooni saamise olid välisraadiojaamad, millest osa hakkasid peagi edastama saateid ka eesti keeles. Esimeseks oli "Ameerika Hääl", mis alustas tööd 1951 New Yorgis. Hiljem lisandus ka raadiojaam "Vaba Euroopa". Välismaale reisimise võimalused olid esialgu äärmiselt piiratud, kuid alates 1960. aastatest hakkasid kontaktid siiski tihenema. Eriti oluline oli Tallinn- Helsingi laevaliini avamine, mis võimaldas Soome turistidel Eestit külastada, mitmed eestlased said minna ka Soome. Välis-Eestiga suhtlemiseks moodustati EKP nõudmisel eraldi agentuur (VEKSA), mis oli küll võimude kontrolli all, kuid võimaldas siiski kultuurilist suhtlust väliseestlastega. Kultuurielu Jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli-ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Suursündmuseks kujunes 1947 a. üldlaulupidu

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
Euroopa ja Aasia suurimad sadamad
4
doc

Euroopa ja Aasia suurimad sadamad

Põhja- ja Läänemere suurte sadamate käibest Hamburgist kuni Le Havre-ni annab ainuüksi Rotterdam 37%. Rotterdami osa Euroopa konteinersadamate käibest on 21%, millega on Rotterdam Euroopa konteinerkaubanduses turuliider. 2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas 9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu. Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km. Hollandis on 12 000 transpordiettevõtet, millest 82% pakub veoteenuseid rahvusvahelises ulatuses. 15% kõigist Euroopas maanteevedusid tegevatest firmadest on Hollandi ettevõtted. Samas pole maanteetransport siin ainukeseks valikuks. Hollandi sisestest ja riiki läbivatest vedudest tehakse 18% siseveetranspordiga ja 3% vedudest raudteega. Hollandi raudteede kogupikkuseks on 2888 km.

Geograafia → Ühiskonnageograafia...
9 allalaadimist
MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON I kodutöö
4
docx

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON I kodutöö

Tsarterid kaupade veoks/Reisitsarter (Voyage-Charter) ­ on sisuliselt kaupade mereveolepinguks. Tsarterit kui mereveolepingut kasutatakse liinilaevanduses, kuna liinilaeval on väga palju erinevaid lastiomanikke ja igaühega eraldi prahilepingut sõlmida pole võimalik Liinilaevanduses moodustavad mereveolepingu rida erinevaid dokumente üheskoos: tellimiskiri ja selle kinnitus, laevaliini üldised veotingimused, konossement või mereveokiri, hinnakiri (tariifid) ning sõiduplaan (-graafik). 3. Mis on "Fixture recap"? Prahilepingu lühikokkuvõte (fixture recap) ­ edukate prahtimisläbirääkimiste kokkuvõtlik tulemus, mis eelneb prahilepingu sõlmimisele. 4. Kuidas võiksite prahilepinguid (tsartereid) liigitada ja milliste tunnuste järgi? Tsarter üheks reisiks (Voyage Charter) ­ tsarter sõlmitakse üheks reisiks. Kasutatakse

Muu → Ainetöö
40 allalaadimist
Belgia - referaat
13
doc

Belgia - referaat

ääres. Rauamolekuli kujuline ehitis(mis on leheküljel 5) püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2 Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda

Geograafia → Geograafia
94 allalaadimist
Belgia kuningriik
26
doc

Belgia kuningriik

ääres. Rauamolekuli kujuline ehitis(mis on leheküljel 5) püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitšiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2 Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Belgia
20
doc

Belgia

Rauamolekuli kujuline ehitis püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi. Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitsiks nimetanud. Antwerpen on Belgia kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid, kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. 19 10 KASUTATUD KIRJANDUS Belgia,http://miksike.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://www.belgium.be/eportal/index.jsp Belgia. (1985). ENE, I köide. Tallinn: Valgus Veondus. (1999). MA. Kaardikirjastus "Jana seta" 20

Geograafia → Geograafia
64 allalaadimist
Võrgutarkvara ja selle eripärad
29
ppt

Võrgutarkvara ja selle eripärad

riistvaratüüpide jaoks, ning tegeleb põhiliselt pakettide saatmise ja vastuvõtuga. Võrgutarkvara tüübid (1) · CREW MAN- Tarkvara laevameeskondade formeerimiseks ja merepersonali haldamiseks. · Internet-tehnoloogia abil kindlustatakse kõikide kasutajate üheaegne töö võimalus reaalajas nii peabüroos kui ka eri maades asuvates filiaalides. Võrgutarkvara tüübid (2) · Liner PRO- Võrgutarkvara, mis kujutab endast komplekset süsteemi laevaliini juhtimiseks ning sisaldab endas lisaks kaasaegse transpordifirma tööks vajalikke erinevaid funktsionaalseid võimalusi. Võrgutarkvara tüübid (3) · LinerAgency PRO- Paberkandjata reaalajas töötav võrgutarkvara (laeva)agendisüsteemi jutimiseks. · Informatsioonile ligipääsetavuse jaotus on piiritletud sisese õiguste jaotuse süsteemi abil. Loodud on kasutajagruppide loomise võimalus, laadungi kohta käiva informtasiooni saamiseks ja samuti ka

Informaatika → Arvutivõrgud
25 allalaadimist
Transport ja ekspedeerimine II KT
8
pdf

Transport ja ekspedeerimine II KT

 Tallinna ja lähiümbruse üleskorjega kaubad viiakse otse TLL lennujaama lennuliini terminaali,  peamiselt Cargo Handling ja Ospentos ​ ­ ja   merevedude tootmisprotsessid ​ Nõusta klienti kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal  vastavalt konteineri tüübile    Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, jne.    Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine)    Laevaliini või co­loader broneeringu tegemine (veebis, e­mail) vastavalt kehtivale veotariifile  (s/c, tariff, quote #)    Sobiva pealelaadimisaja ja koordineerimine kliendi ja vedajaga (FCL). LCL kohaliku transpordi  korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tellimus transpordi programmis)    FCL vedu otse sadamasse (koos MRN tollideklaratsiooniga)    LCL Tallinna ja lähiümbruse üleskorjega kaubad viiakse otse co­loader terminaali  

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
18 allalaadimist
Laeva ökonoomika
14
docx

Laeva ökonoomika

...........................12 Kokkuvõte......................................................................................................................................13 Viidatud allikad..............................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Valisin laeva opereerima liini Roomasaare – Riia, kuna Saaremaa ja Läti vahelise laevaliini avamine on Saaremaal palju arutatud teema. Ise saarlane olles pakub teema huvi ka endalegi. 3 1 Laevafirma tutvustus Laevafirma teenindab ühte liini. Liiniks on Roomasaare – Riia. Laeva firma omab ühte kiirkatamaraani, mis mahutab 836 reisijat ja 120 autot. Kiirkatamaraan teeb hooajal nädalas kokku 7 edasi/tagasi sõitu liinil Roomasaare – Riia – Roomasaare. Hooaeg kestab kokku 6 kuud ehk siis aprillist – oktoobrini.

Merendus → Eriala seminar
5 allalaadimist
Kaubaveo korraldamine arvutil
12
docx

Kaubaveo korraldamine arvutil

järgmine reistoimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel. Sellist prahilepingut nimetatakse üksikreisi tsarteriks ja selle suhteline lühiajalisus sunnib vedajat pidevalt otsima oma laevadele tööd, kasutades selleks prahimaakleri teenuseid. 5.2.3. Liinilaevandus Liinilaevadel veetavate kaupade nomenklatuur on väga mitmekesine ja paljudel juhtudel on kaubapartii väike. Kehtib moto: " Üks laev-palju kaupa" ehk laevaliini teenuseid kasutab korraga palju erinevaid kaubasaatjaid ja ­saajaid ning sellest tulenebki laevaliikluse regulaarsuse vajadus ning tähtsus liinilaevanduses. Liinilaevanduses eristatakse lähimerevedusid ja ookeanivedusid. Liinilaevanduses kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad.

Logistika → Laomajandus
39 allalaadimist
AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD
14
doc

AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD

Sadam katab 2683 hektarit, millesse kuulub looduslik sadam ja kaks juurdepääsu kanalit merele, mille sügavused on vastavalt 11 ja 16 meetrit. Sadamas on 118 kaid, mis sisaldavad 25 kaubaterminali, mis omakorda on võimelised vastu võtma konteinerlaevu, mille mahtuvus on 6000 TEU-d. Maailma suurimate sadamate tabelis oli Kaoshiungi sadam 2011. aastal 12. kohal. Sadamal on väljakujunenud rahvusvahelised ühendused teiste sadamatega, mis hõlmavad 372 laevaliini 367-esse sadamasse 102-es eri riigis, viiel erineval kontinendil. Kaoshiungi sadam on juhitud Taiwani Rahvusvahelise Sadama Korporatsiooni poolt. Kaoshiungi sadam on suur tootmis-, rafineerimis- ja ümberlaadimiskeskus. Sadam käsitleb enamus Taiwani nafta impordist. Kaoshiungi sadama alal toodetakse palju eksporditavat kaupa, näiteks alumiiniumi, puit- ja pabertooteid, väetisi, tsementi, erinevaid metalle, masinaid ja ka laevu.

Logistika → Transport
55 allalaadimist
Euroopa ja aasia sadamad
18
docx

Euroopa ja aasia sadamad

Põhja- ja Läänemere suurte sadamate käibest Hamburgist kuni Le Havre-ni annab ainuüksi Rotterdam 37%. Rotterdami osa Euroopa konteinersadamate käibest on 21%, millega on Rotterdam Euroopa konteinerkaubanduses turuliider. 2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas 9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu. Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km. Hollandis on 12 000 transpordiettevõtet, millest 82% pakub veoteenuseid rahvusvahelises ulatuses. 15% kõigist Euroopas maanteevedusid tegevatest firmadest on Hollandi ettevõtted. Samas pole maanteetransport siin ainukeseks valikuks. Hollandi sisestest ja riiki läbivatest vedudest tehakse 18% siseveetranspordiga ja 3% vedudest raudteega. Hollandi raudteede kogupikkuseks on 2888 km.

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT
16
docx

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE II KT

saatjaga ühendust ja korraldab veo vastavalt kokkulepitud veoviisile Mereveo eksport: - Nõusta klienti kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt konteineri tüübile - Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, jne. - Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi # loomine) - Laevaliini või co-loader broneeringu tegemine (veebis, e-mail) vastavalt kehtivale veotariifile (s/c, tariff, quote #) - Sobivapealelaadimisajajakoordineeriminekliendijavedajaga(FCL). LCLkohaliku transpordi korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tellimus transpordi programmis) - FCL vedu otse sadamasse (koos MRN tollideklaratsiooniga) - LCL Tallinna ja lähiümbruse üleskorjega kaubad viiakse otse co-

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
34 allalaadimist
Logistiliste teenuste lepingud
20
docx

Logistiliste teenuste lepingud

alustes ning nõuete esitamise ja aegumise tähtaegades. Erinevusi võib selgitada näiteks sellega, et õhutranspordiga veetakse üldjuhul kallimat ja töödeldumat kaupa kui meretranspordiga (ibid). Lisaks eelnimetatud kolmele kindlustusliigile on erinevatel veoprotsessis osalejatel vajadus täiendavatele riskide maandamise võimaluste järele. Marsh konsulteerib erinevaid transpordisektori ettevõtjaid: mere-, õhu- ja raudteevedajaid, terminale, sadamaid, stivideerijaid, laevaliini operaatoreid jne. Olgugi, et neile ettevõtjatele mõeldud kindlustusliigid pole Eestis kuigi levinud, on võimalik vastavad lahendused leida väljastpoolt Eestit Marsh Kindlustusmaakleri kaasabil. Marsh pakub järgmisi teenuseid: •Ettevõtte riskide analüüs ja vajaduste väljaselgitamine •Konsultatsioon •Riskide maandamise võimaluste väljaselgitamine •Sobivate kindlustuslepingute vahendamine •Osalemine kahjukäsitlusprotsessis Viide http://estonia.marsh

Logistika → Kaubaveotehnoloogia
20 allalaadimist
Transport logistikas
25
docx

Transport logistikas

kasutades selleks prahimaakleri teenuseid. Kaupade omadused määravad tramplaevanduses kasutatavate laevade tüübid ( viljaveolaevad, maagiveolaevad, söelaevad jm. Ilma taarata vedelkaupade veoks kasutatakse tankereid ( kütusetankerid, gaasitankerid, veetankerid, keemiakaupade tankerid jne) · Liinilaevandus Liinilaevadel veetavate kaupade nomenklatuur on väga mitmekesine ja paljudel juhtudel on kaubapartii väike. Kehtib moto: " Üks laev-palju kaupa" ehk laevaliini teenuseid kasutab korraga palju erinevaid kaubasaatjaid ja ­saajaid ning sellest tulenebki laevaliikluse regulaarsuse vajadus ning tähtsus liinilaevanduses. Liinilaevanduses eristatakse lähimerevedusid ja ookeanivedusid. Liinilaevanduses kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad. Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid, kotid, tünnid jne.) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid

Logistika → Logistika
240 allalaadimist
Ettevõttemajandus
21
docx

Ettevõttemajandus

o o Välised võimalused o - välised tegurid, mis võivad soodustada teie ettevõtte kiiret arengut. Välised võimalused on tegurid, millede tekkimisele te ise otseselt kaasa aidata ei saa, kuid mida te võite enda äri kasuks ära kasutada. o Ettevõtte välisteks võimalusteks on näiteks: · topelttollide kadumine välisturult; · uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine (uue raudtee- või laevaliini avamine); · riigipoolne tugi tegevusalale; · uue ostjagrupi tekkimine; · konkurentide tagasitõmbumine turult; · kasvav nõudlus välisturgudel maailmamajanduse kasvu tõttu jne o o o o o Välised ohud o - välised tegurid, mis võivad takistada teie ettevõtte arengut. Välised ohud on sellised

Majandus → Majandus
104 allalaadimist
Väliskaubanduse esimene KT
19
docx

Väliskaubanduse esimene KT

· konossemendi ettenäitajale (blank endorsed); ­ laeva nimi; ­ märge ,,pardal" (on board) ja kauba pardale laadimise kuupäev; ­ konteinerveo puhul konteineri(te) number (numbrid); ­ kooskõlas akreditiivis määratud tarneklausliga (vt edaspidi) märge veotasu maksmise kohta: ,,veotasu makstud" (freight prepaid), kui veotasu maksab müüja, või ,,veotasu makstav" (freight collect), kui veotasu peab maksma ostja; ­ veolepingu tingimused või viide nende olemasolule muudes allikates (nt laevaliini veolepingu standardtingimused). Konossemendist ei tohi ilmneda, et: ­ kaup on laaditud laeva tekile; ­ kaup või pakend on kahjustatud (st konossemendil on vastavad märkused ­ must konossement); ­ laev on üüritud üheks konkreetseks reisiks (charter party). Kui akreditiivis ei ole nõutud teisiti, tuleb pangale esitada kõik konossemendi originaalid (tavaliselt kolm). 2. Veokirjad ehk mittekaubeldavad veodokumendid: mõiste ja nõuded-

Logistika → Baaslogistika
8 allalaadimist
Praktika aruanne - Tallink-Baltic Queeni ladu
23
docx

Praktika aruanne - Tallink: Baltic Queeni ladu

Selle tulemusena pandi Helsingi-Tallinna marsruudil käima kiirpraamid. Need suutsid vedada 9 reisijaid ühest pealinnast teise ligikaudu ühe tunni ja 40 minutiga, konventsionaalsed kruiisipraamid võrdlusena kolme ja poole tunniga. 1998. aastal saavutas Tallink aastas transporditud reisijate arvu kahe miljoni piiri ja pani käiku oma esimese laevaliini Rootsi ja Eesti vahel (Kapellskär-Paldiski). 2001. aasta jaanuaris avati Stockholm-Tallinna liin. Kasvustrateegia elluviimist jätkati täiendavate kruiisi- ja kiirpraamide ostmise ja uutesse laevadesse investeeringute alustamisega. Esimene Tallinki jaoks ehitatud kõrgklassi kruiisipraam Romantika anti üle 2002. aastal. 2003. aastal sai rahvusvahelise erainvesteerimistehingu kaudu Tallinki aktsionärideks grupp institutsionaalseid investoreid

Logistika → Laomajandus
274 allalaadimist
Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK
20
docx

Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*

sa ei maksa andamit, siis me korraldame asjad nii, et riik võtab selle sinu käest ära, maksku mis maksab. Ja maksab see üle võtmine väga palju nii maksumaksja rahana kui ka kodanike usalduse kaotusena oma riigi valitsejate vastu. Aga sellest ei hoolita, kuigi üle võtmine toob kaasa paari aastakümne suurima segaduse saarte ja mandri vahelises liikluses ning riigile järjest kasvava rahamurede ja häbikoorma pluss laevaliini kasutajatele pidevalt tõusvad piletihinnad ja majandusettevõtetele leppetrahvid tarnete hilinemise tõttu. Aga vastutajast pole kuulda midagi. Selle ja paljude teiste segaduste üks põhiautoreid Juhan Parts kandideerib hoopis kõrgepalgalisele Eesti riigi esinduskohale Euroopa Liidus. Kui niisugune meelevald on seadustatud, siis pole ime, et leidub kõrgeid riigipalgalisi, kes oskavad olukorda ära kasutada muinasjutulise suurusega altkäemaksude väljapressimiseks. OMAKASU

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
Nimetu
41
docx

Nimetu

aastat langes Eesti ja Soome vahele kahe maailmasüsteemi vaheline "raudne eesriie". Vähesed üksikisikute ja seltside vahelised kontaktid säilisid, kuid muu suhtlemine suruti NL dikteeritud raamidesse. Kummalgi maal hõimurahvast siiski ei unustatud. Eestlased said jälgida Põhja-Eestisse levinud Soome ringhäälingu saateid. Soomes püüti kontakte Eestiga hoida Soome-NL ühingu Eesti-osakonna kaudu või sellest mööda hiilides. Alates 1965. aastast oli soomlastel taasavatud laevaliini tõttu jälle võimalik Eestisse ka turistina saabuda. 1980. aastate lõpuks oli Eestisse saabuvate Soome turistide arv kasvanud juba sadade tuhandeteni. Selle arvu taustal ei ole imelik, et ka eestlaste ja soomlaste mitteametlikud kontaktid olid uut hoogu saamas. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, oli diplomaatiliste suhete taastamine 29. augustil mõlema rahva poolt oodatud sõnum. Soome valitsus leidis, et Eestit ei ole vaja uuesti tunnustada, vaid 1920

Antropoloogia → Antropoloogia
53 allalaadimist
Esiajalugu
37
odt

Esiajalugu

1958 masinate müümine kolhoosidele ja sovhoosidele. 1959 Hakati sisse seadma 8-klassilist koolikohustust. 1960 Valmis Tallinna uus laululava. 1961 NSV Liidu rahareform (1:10). 1962–73 Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine. 1964 Valmis Tõravere observatoorium. Teraviljakasvatus saavutas sõjaeelse taseme; Tallinna-Helsingi laevaliini 1965 taasavamine. Kaotati Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu ja asutati uuesti 1. jaanuar tööstusministeeriumid. 1966 Valmis Balti Soojuselektrijaam, suurenes järsult põlevkivi kulu. 1966–67 5-päevase töönädala kehtestamine. 1970 Hakati jõustama üldist keskharidust, selle tagajärjel langes kiiresti hariduse kvaliteet. 1973 Valmis Eesti Elektrijaam. 1973–78 Tallinna Väike-Õismäe linnaosa ehitamine.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Liinilaevandus on kaupade merevedude teine peamine korraldusviis. Sarnaselt tramplaevanduse- ga määravad liinilaevanduse eripära eeskätt veetavad kaubagrupid, kaupade omadused ja kauba- partiide suurus. Liinilaevadel veetavate kaupade valik on mitmekesine ja kaubapartiid enamasti väikesed. Laevaliini teenuseid kasutab samal ajal enamasti väikeste kaubapartiide vedamiseks palju erinevaid kaubasaatjaid, millest tuleneb ühtlasi vajadus regulaarse laevaliikluse järele. Laevaliini operaatori info liinisadamate, -laevade, sõiduplaanide või -graaikute, liinitarii-

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist
Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

Kõik neegrid pidid naasema mustale mandrile ning vallutama selle valgetelt tagasi ja looma seal iseseisvad riigid. Garvey ise oli Jamaika päritolu ajakirjanik, kes oli vga karismaatiline, aga paljuski ka megalomaanik. Tema hüüdnimeks oli Must Mooses, aga enda eluajal ta tegelikult ise Aafrikasse ei jõudnud. Ta on olnud eeskujuks ka paljudele teistele liikumistele (Malcolm X, Mustad Pantrid) ning ka Ghana iseseisvumisel. Ta asutas 1919. a laevaliini Black Star ning selle sümbol on tänapäeval ka Ghana lipul. Garvey kippus alati juhinduma rivaliteedist neegrite ja mulattide vahel ning seetõttu ei saanud ta läbi ka Du Bois’ga. Viimasel oli ka palju parem haridus kui Garvey’l – ta oli peamiselt iseõppinud mees, kellest sai alguses trükkal, hiljem ajalehetoimetaja. Põhilise toetuse sai ta neegrite vaesemalt ning madalama haridusega kihilt.

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun