Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille
1843. a valminud Great Britain oli maailma esimene teraskere ja sõukruviga ookeanilaev 102 m pikkune 1100 kW peamasinaga laev arendas 12-sõlme kiirust, mis lubas ookeani ületada 2 nädalaga. Kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni olid aurulaevadel, v.a sadamapuksiirid ja väiksemad lühisõidulaevad, ka abipurjed. Alles sajandivahetuseks loobuti neist lõplikult. Sel ajal algas ka laevade kiire spetsialiseerumine. Ilmusid uued, varemtundmatud sõja- ja tsiviillaevade tüübid, nagu sõjalaevadest näiteks soomuslaevad, kerge- ja raskeristlejad, miinilaevad, torpeedopaadid, allveelaevad jne. Tsiviillaevade osas oli kõige tähelepanuväärsem reisilaevade kui täiesti uue laevatüübi tekkimine. Kui varem oli tegemist tavaliselt kauba- või postiveolaevadega, millel sõltuvalt teenindatavast liinist oli teatud arv reisijakohti, siis eriti 19. sajandi teisest poolest järjest hoogustuv inimeste
5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15
samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Sellele liigitusele pühendame spetsiaalse Teema 3. 2.8. Tegevuseesmärgi järgi. Jättes välja sõjalaevad kui eraldi laevaliigi, mis omakorda jaguneb paljudeks alaliikideks ja klassideks, vaatleme vaid tsiviillaevade liigitumist. 13 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Tabelis Laevad ("Mereleksikonist") on püütud ära tuua tsiviillaevade liigitus, kuid seoses laevaehituse arengu ja laevade edasise spetsialiseerumisega ei pretendeeri see
· Suessi- ja Panama kanali administratsioonid ei tunnista rahvusvahelist mõõtesüsteemi ja annavad välja kumbki oma süsteemi järgi teostatud mõõtmistele põhinevad mõõtekirjad, mille alusel võtavad kanalimakse. Vabaparda märgistus Laevale määratakse vabaparras nii, et: · Lubatud täislasti korral jääks piisav ujuvusvaru · Peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud lainetuses üleuhtumine 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle · on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. · teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing. · tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.
-‐ siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud -‐ siseveed on territoorimi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele -‐ reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse -‐ tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täilikus ulatuses -‐ sõjalaevad ei allu rannikuriigi jursidiktsioonile Territoriaalmeri -‐ rannikuriik võib määrata territoriaalmere laiuse, kuid see ei tohi ületada 12 meremiili
ühendatakse kaugemad punktid ja tekib siukene mugav lahendus) SISEVEED: ❏ Siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud ❏ Siseveed on territooriumi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele ❏ Reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse (rannikuriig saab siin ise öelda, kes tuleb ja kes ei tule sisevetesse) ❏ Tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täielikus ulatuses (kaptenile jääb oma õigus, aga ta on kohustatud alluma rannikuriigi jurisdiktsioonile) ❏ Sõjalaevadei allurannikuriigi jurisdiktsioonile TERRITORIAALMERI: ❏ Rannikuriik võib määrata territoriaalmere laiuse, kuid see ei tohi ületada 12 meremiili (loomulikult, pole kellegile territoriaalmere laius 12 meremiili suuruses garanteeritud)
FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks ikkagi piisav ujuvusvaru (määrab ära palju lasti, kütet, ballasti jne kokku võib peale võtta)peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud (vähendatud) lainetuses üleuhtumine. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikult ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes Laevade usaldusväärsusest olid kõigepealt huvitatud lastiomanikud , kes oma kauba kaugele teele saatsid.
ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud. Viimased on mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid, mida juhivad laevaomanike, laevaehitajate, masinaehitajate ja kindlustajate esindajatest koosnevad komiteed. Klassifikatsiooniühingud teostavad järelvalvet tsiviillaevade üle andes vastuse kas laev on tõesti ehitatud merekindlaks, varustatud küllaldaselt ja valmis täitma ettenähtud ülesandeid. KÜ-d annavad välja norme ja reegleid, mis on suunatud ülalmainitu tagamisele. Maailmas tegutseb palju selliseid ühinguid, kuid osa vanemaid ja soliidsemaid on üldtuntud ja usaldusväärsed. Osa KÜ-id on sihitud vaid oma riigi laevastikule. Kuid osa on rahvusvaheliselt tunnustatud. Need vanemad ja tunnustatuimad KÜ-d on loonud IACS -
ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud. Viimased on mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid, mida juhivad laevaomanike, laevaehitajate, masinaehitajate ja kindlustajate esindajatest koosnevad komiteed. Klassifikatsiooniühingud teostavad järelvalvet tsiviillaevade üle andes vastuse kas laev on tõesti ehitatud merekindlaks, varustatud küllaldaselt ja valmis täitma ettenähtud ülesandeid. KÜ-d annavad välja norme ja reegleid, mis on suunatud ülalmainitu tagamisele. Maailmas tegutseb palju selliseid ühinguid, kuid osa vanemaid ja soliidsemaid on üldtuntud ja usaldusväärsed. Osa KÜ-id on sihitud vaid oma riigi laevastikule. Kuid osa on rahvusvaheliselt tunnustatud. Need vanemad ja tunnustatuimad KÜ-d on loonud IACS - International
ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud. Viimased on mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid, mida juhivad laevaomanike, laevaehitajate, masinaehitajate ja kindlustajate esindajatest koosnevad komiteed. Klassifikatsiooniühingud teostavad järelvalvet tsiviillaevade üle andes vastuse kas laev on tõesti ehitatud merekindlaks, varustatud küllaldaselt ja valmis täitma ettenähtud ülesandeid. KÜ-d annavad välja norme ja reegleid, mis on suunatud ülalmainitu tagamisele. Maailmas tegutseb palju selliseid ühinguid, kuid osa vanemaid ja soliidsemaid on üldtuntud ja usaldusväärsed. Osa KÜ-id on sihitud vaid oma riigi laevastikule. Kuid osa on rahvusvaheliselt tunnustatud. Need vanemad ja tunnustatuimad KÜ-d on loonud IACS -
Tankerite laevaehituslikud erinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Eri lastitankides võivad tankerid vedada erinevaid mootorikütuseid või naftaprodukte. Kasutatavaimad on toornafta ja naftatoodete veo tankerid, mis moodustavad ligikaudu 10% maa- ilmas seilavate tsiviillaevade arvust ja keskmiselt kolmandiku nende kandevõimest. Tankeri lastiruum on jaotatud piki- ja põikivaheseintega suurteks mahutiteks ehk tankideks. 84 5 Veetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.17 Toornaftatanker merel Pilt 5.19 Suur konteinerlaev
annaabi.ee 
