truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. 6. Millises olukorras tapab Hamlet Poloniuse? Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga et see vestlus, mis nüüd toimuma pidi, vaid kuninganna enda teada ei jääks, käskis kuningas Poloniusel samas toas end seinavaiba taha peita. Hamlet siirdus ema tuppa ja siis ema rääkis, et Hamlet on oma "isa" (Claudiust) alandanud. Hamlet sai väga vihaseks, et ema Claudiust
Erinveused: Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Laertes oli kantsler Poloniuse poeg, Ophelia vend. Laertes oli õde, aga Hamletil polnud Hamlet käekäik: Ta ennem kättemaksu plaane tehes kaalub, kuna ja millal oleks õige aeg kätte maksta. Laertese käekäik: Ta tahab kohe kätte maksta, on äkiline (juba surnuaial Ophelia matusel läks ta Hamletile kallale). 2. Suhted omavahel? Laertes ei pooldanud Hamletit. Laertesele ei meeldinud, et Ophelia suhtleb Hamletiga. Laertes: " Kuid Hamlet... tema armunaljatlust moeasjaks pea vaid, vere mängutujuks ning kevadaja kannikeseõieks, mis, varane ja kalduv, õrn ja närbuv, vaid viivu lõhnab- aga mitte muuks." Ophelia: "Ah ainult?" Laeres: "Ära arva seda muuks. Sest loodus mitte üksnes jõult ja kogult ei kosu sirgudes: kui tempel kasvab, saab suureks hinge teenistuski sees. Võib- olla armastab ta küll sind nüüd ning ükski plekk või
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega
Aga siiski on ka riike( näiteks: Araabiamaad, Hispaania ja Valgevene), kus on see just nii, et vanemad on kohutavalt olulised ja neid austatakse rohkem. Ma arvan, et isegi tänapäeva maailma korralduse juures on üsna aktuaalne see, et kui su perega midagi juhtub siis makstakse kätte. Täpselt nagu ,,Hamletiski" ,lihtsalt palju uuemate vahendite ja viisidega. Raamatus mängis suurt rolli ka Hamleti ja Ophelia armastus. Ophelia oli kantsler Poloniuse tütar. Kanslerile ja ka tema pojale Laertesele(Ophelia vennale) ei meeldinud Hamleti ja ophelia vahelina armastus. Nad üritasid seda igati ära kasutada, leides Hamletis selle armastuse näol nõrkuse. Ophelia oli väga sõnakuulelik noor naine, ta kuuletus oma isale ja seega oli ta ka oma isa mõjuvõimu all. Laertes sundis Opheliat, et ta Hamletilt saadud armastuskirjad tagasi saadaks ja ei laseks nende suhtel kaugemale areneda. Tegemist on ühe väga ilusa keelatud armastus looga, mis lõppeb aga kurvalt. Mingil määral meenutab mulla
pidama? Selleks, et Horatio saaks näha Hamlet isa meenutavat vaimu, mis oli end kahel eelneval ööl ilmutanud. Horatio ei suutnud seda uskuda. Lk 8. 2. Millised plaanid olid Norra printsil Fortinbrasil Taanimaaga? Prints tahtis tagasi saada Taanilt maid, mis kuningas Hamlet oli võitnud prints Fortinbrasi isalt õiguspäraselt. Lk 13. 3. Missugused kaks nõuannet mõtete kohta andis Polonius Laertesele, kui viimane hakkas pärast uue kuninga kroonimispidustusi naasma Prantsusmaale? Kõrv ava kõigile, suu vähestele; nõu kuula kõigilt, oma hoia varuks. Lk 22. 4. Missuguse käsu andis Polonius Opheliale, kui tütar rääkis isale Hamleti tunnetest enda vastu? Polonius keelas Ophelial uskuda Hamleti vandeid, kuna ta oli alles noormees, kel veri keeb. Ta palus Ophelial olla kitsi oma neitsilikkusega. Lk 23. 5
tegelikkult ei oleks tohtinud enesetapjatele sellist au matmisel pöörata. Kuningas sõlmib Hamleti ja Laertese vahel kihlveo, kus nad peavad rapiirivõitlust tegema. Laertes määris oma mõõga otsa mürgiga ning kuningas pani Hamleti peekri sisse ka mürki. Hamlet ja Laertes asusid kaklema, kuninganna tahtis oma janu kustutada ning jõi Hamleti peekrist, Hamlet torkas oma onu läbi, Laertes lõi Hamletile kerge haava , Hamlet sai vihaseks ning torkas Laertesele sügavama. Lõpuks said surma nii kuninganna, kuningas, Hamlet kui ka Laertes.
lossimüürile vahti pidama? Selleks, et Horatio saaks näha Hamlet isa meenutavat vaimu, mis oli end kahel eelneval ööl ilmutanud. Horatio ei suutnud seda uskuda. Lk 8. 2. Millised plaanid olid Norra printsil Fortinbrasil Taanimaaga? Prints tahtis tagasi saada Taanilt maid, mis kuningas Hamlet oli võitnud prints Fortinbrasi isalt õiguspäraselt. Lk 13. 3. Missugused kaks nõuannet mõtete kohta andis Polonius Laertesele, kui viimane hakkas pärast uue kuninga kroonimispidustusi naasma Prantsusmaale? Kõrv ava kõigile, suu – vähestele; nõu kuula kõigilt, oma – hoia varuks. Lk 22. 4. Missuguse käsu andis Polonius Opheliale, kui tütar rääkis isale Hamleti tunnetest enda vastu? Polonius keelas Ophelial uskuda Hamleti vandeid, kuna ta oli alles noormees, kel veri keeb. Ta palus Ophelial olla kitsi oma neitsilikkusega. Lk 23. 5
Hamlet lahkubki Inglismaalt. Ophelia on oma isa surma tõttu hulluks läinud ja Laertes, Poloniuse poeg, läheb lossi isa ja oma õe kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal ning tänu sellele üllatunud kuningas ja Laertes mõtlevad välja vandenõu kuidas prints Hamleti tappa. Peagi upub Ophelia ojja ja tema matusetel kohtuvad Laertes ja Hamlet, kes otsustavad pidada rapiirivõitluse. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on aga mürgitatud. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb peagi peekrisse pärli, mis on mürgitatud ning pakub seda Hamletile janu kustutamiseks. Paraku joob seda aga kuninganna, kes paari minuti pärast juba sureb. Duellil kriimustab Laertes mõõgaga Hamletit, too aga saab pettusest aru ja haavab ka mürgitatud mõõgaga Laertest. Laertes kahetseb oma tegu ja nad lepivad Hamletiga ära
Hamlet lahkubki Inglismaalt. Ophelia on oma isa surma tõttu hulluks läinud ja Laertes, Poloniuse poeg, läheb lossi isa ja oma õe kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal ning tänu sellele üllatunud kuningas ja Laertes mõtlevad välja vandenõu kuidas prints Hamleti tappa. Peagi upub Ophelia ojja ja tema matusetel kohtuvad Laertes ja Hamlet, kes otsustavad pidada rapiirivõitluse. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on aga mürgitatud. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb peagi peekrisse pärli, mis on mürgitatud ning pakub seda Hamletile janu kustutamiseks. Paraku joob seda aga kuninganna, kes paari minuti pärast juba sureb. Duellil kriimustab Laertes mõõgaga Hamletit, too aga saab pettusest aru ja haavab ka mürgitatud mõõgaga Laertest. Laertes kahetseb oma tegu ja nad lepivad Hamletiga ära
Tunnen kaasa Rosencrantzile ja Guildensternile, kuna nad olid vaid oma kuninga teerid ja täitsid tema käske. Nad poleks pidanud niimoodi surma saama, minu arust oli see ülekohtune. Tunnen kaasa Horatiole, kuna tema kanda jäid rasked mälestused ja kohus pajatada teisele Hamletiga juhtunud lugu. Ma arvan, et see oli südamel kui lahendamata problem, kivi. Tema jäi ainukesena ellu, see pidi vist päris raske olema. Tunnen kaasa Laertesele, kuna ta sai ka eimillegi eest surma. Ta oleks võinud olla natukene mõistlikum Hamleti vasti, kuigi ma ei õigusta Hamleti tegu. Siin teoses on nii palju tegelasi, kellele kaasa tunda.. kuna tegu on ikkagist tragöödiaga. Igaühel on omad mured ja lahendamata probleemid, avaldamata salasoovid. Kuid peab tõdema, kõik asjad ei lõppe õnnelikult.
Kuid Hamlet keeldus, sest tahtis veel enne kolmanda tuuri lõpuni teha ja jättis peekri lauale. Samal ajal võttis selle samuse peekri eksikombel hoopis kuninganna Gertrud ja jõi sellest. Kuningas püüdis küll teda takistada aga oli juba hilja. Hamlet oli võitnud kaks esimest tuuri ning kätte jõudis kolmas. Laertes üllatas Hamletit ootamatu torkega ja lõi talle mürgitatud mõõgaga kerge haava. Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too tema ja ta isa tapnud oli. Ning ka Laertes suri
Ophelia tunnete eksitamises. Kantsleri surm põhjustas Hamletile veel ühe probleemi: kaitsta oma au. Poloniusel oli poeg Laertes, kes tuli oma isa surma eest kätte maksma. Laertes süüdistas oma isa surmas kuningas Claudiust, Hamlet oli ju rahva armastuse võitnud ning Laertes teadis seda. Kas Laertese ning kuninga vaheline kihlvedu võis põhjustada temas rohkem viha kõigi teiste vastu? Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Hamleti kättemaks õnnestus, kuigi tal oli võimalus kuningat palvetamise ajal tappa. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas. See näitas tema kuninglikku väärikust. Lõpuks sundis ta Claudiust mürki jooma. Hamlet täitis oma eesmärgi, mille nimel ta võitles: tegi kuningale seda, mis kuningas Hamleti isale tegi. Iga süütegu sai tasutud.
Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Hamletil oli südame peal mure. Kui prints oli kogemata tapnud kantseleri Poloniuse, otsustas poeg Laertes Hamletile kätte maksta. Laertes pidas Hamletit ka oma õe Ophelia surmas süüdlaseks. Hamletil oli vaja kaitsta oma au. Larentes ja kuningas olid sõlminud kihlveo, mille tõttu Laertes ja Hamlet pidid pidama duelle. Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Kuid miks Hamlet valis hukkumise? Hamleti sõnad ,,Olla või mitte olla" läksid tema puhul paika. Ta saavutas enda eesmärgi ning lahkus seejärel maisest elust. Laerentese mürgitatud mõõk oli tema keha surm. Hinge surm võis juhtuda juba varem. Ophelia surm kurvastas teda tohutult, isa mõrv oli raske koorem tema õlgadel ning ema mürgitamise üle ei jõudnud ta kurvastadagi.
Horatio arvates oli vaim pigem kurb kui vihane. Hamlet lubab öösel vahti tulla, lootes, et isa taas ilmub ja temaga kõneleb. Ka palub ta Horatiol ja ustavatel vahimeestel asjast vaikida. III stseen: Poloniuse poeg Laertes seab end reisivalmis ja hoiatab õde Opheliat, et see noore Hamleti armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. Polonius annab Laertesele kaasa isalikud õpetussõnad ole mõistlik sõnades, tegudes ja sõprade valikul, hoidutülist, kuid kui muidu ei saa, ole kardetav vastane; kuula nõuandeid, ela kukru järgi, ära ole alp, ära anna ega võta laenu ja ole ustav endale - ja jätab hüvasti. Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema armastust ausal moel. Isa hoiatab, et teab neidude võrgutamise nõkse omast käest ja keelitab noormehe vandeid mitte uskuma
Kuid Hamlet keeldus, sest tahtis veel enne kolmanda tuuri lõpuni teha ja jättis peekri lauale. Samal ajal võttis selle samuse peekri eksikombel hoopis kuninganna Gertrud ja jõi sellest. Kuningas püüdis küll teda takistada aga oli juba hilja. Hamlet oli võitnud kaks esimest tuuri ning kätte jõudis kolmas. Laertes üllatas Hamletit ootamatu torkega ja lõi talle mürgitatud mõõgaga kerge haava. Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too tema ja ta isa tapnud oli. Ning ka Laertes suri
kaitsta Hamletit Poloniuse mõrva tagajärgede eest, kuid tegelikult annab ta kaasa kirja, kus kästakse Hamlet kohe Inglismaal hukata. Tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet saab teada kuninga kavatsustest. Ta muudab kirja selliseks, et Inglismaal hukataks hoopis tema koolivennad ja tuleb ise lossi tagasi. Ophelia upub jõkke. Laertes vannub oma isa ja õe surma eest kätte maksta. Tema kättemaksuiha õhutab takka Claudius, kes iga hinna eest soovib Hamleti surma. Claudius räägib Laertesele plaanist, kuidas igal juhul peaks Hamlet surma saama. Ta soovitab Laertesel Hamletiga kihlveo sõlmida, et kumb võidab mõõgavõistluse. See paistaks välja kui ohutu võistlus, kuid Laertese mõõga ots on terav ja mürgi sisse kastetud. Igaks juhuks plaanib kuningas ka võidupeekrisse mürgi panemist, et Hamlet igal juhul surma saaks. Viies vaatus algab Ophelia matustega ja Hamleti koju saabumisega. Ta võtab Laertese kihlveo vastu, kuid aimab, et tegu on pettusega
kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud. Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale, vanale Laertesele. Päeval kootu harutas naine öösel üles, kuid teenijanna reetis ta. Telemachos otsustas minna isa otsima. Ta purjetas oma isa võitluskaaslaste juurde, et Odysseusest midagi teada saada. Talle öeldi, et Odysseus on hukkunud ja ta pöördus koju tagasi. Lõpuks koju jõudnud Odysseusel seisis ees uus katsumus: võitlus kosilastega. Odysseus ei anna kohe teada, kes ta on. Võitluseks jultunud kosilaste vastu on tal vaja liitlasi
Kuid Gertrud võis olla ka sellepärast temaga koos et jätkata kuninganna ametit. 3. Lapsed ja vanemad · Laertese emast ei tea midagi, kuid ta isa oli Polonius, kelle tappis Hamlet oma vihahoogudes Claudiuse vastu. Tema elukäik oli ainult läbi tema isa seotud. Claudiust vihkas ta ainult sellepärast, et arvas Claudius olevat tema isa mõrvanud. Kuningaga kokku saades oli ta maruvihane kuid Claudius suutis Laertesele ära rääkida, et tema isa tapjaks oli hoopis Hamlet. Siis hakkasidki nad kahekesi plaani pidama kuidas Hamlet mõrvata. · Naine ta otseselt ei olnud. Tütre vaatenurgast oli ta oma isale väga ustav ning käske kuulav tütarlaps. Isaga suhtlemise vead olid need, et ta lasi kogu oma elu korraldada oma isal. · Hamleti isal puudusid kasvatusvead, kuid ta ema suurimaks veaks oli see et
ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud. Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale, vanale Laertesele. Päeval kootu harutas naine öösel üles, kuid teenijanna reetis ta. Telemachos otsustas minna isa otsima. Ta purjetas oma isa võitluskaaslaste juurde, et Odysseusest midagi teada saada. Talle öeldi, et Odysseus on hukkunud ja ta pöördus koju tagasi. Lõpuks koju jõudnud Odysseusel seisis ees uus katsumus: võitlus kosilastega. Odysseus ei anna kohe teada, kes ta on. Võitluseks jultunud kosilaste vastu on tal vaja liitlasi. Neid ei ole palju: poeg
tuleksid. Kuningas vihastas ja saatis Hamleti Norrasse lootes, et ta seal tapetakse. Enne seda jõudis Hamlet tappa veel Laertese isa Poloniuse. Hamlet aga nägi kuninga kavatsusi läbi ja naases peagi Taanimaale. Kuningas asus hauduma uut plaani ning kasutas plaani ellu viimiseks Laertese viha isa mõrvari suhtes. Laertes ja Hamlet pidasid duelli mõõgavõitluses. Laertese mõõga ots oli aga nürimata ja mürgiga kaetud ning selle läbi sai Hamlet surmava torke. Hamlet vastas tasuks Laertesele sama mõõga torkega. Enne seda jõudis veel kuninganna juua peekrist mürgitatud veini, mis oli samuti Hamletile mõeldud surma kindlustamiseks. Kui Hamlet mõistis, et ta on määratud surma tappis ta kuninga tasuks kõige halva eest, mida too teinud on. Surid kuninganna, kuningas, Laertes ja Hamlet. Hamleti hea sõber Horatio tahtis ennast samuti mürgitada, kuid Hamlet palus, et tema oleks tunnistajaks kõige juhtunu osas ja räägiks rahvale loo ära nii nagu see oli
Gertrud abiellunud onu Claudiusega. Need kaks põhjust on juba üks asi, mille nimel võitles Hamlet. Ta tahtis kätte maksta inimestele, kes olid ta armastatud isa surmas süüdi ja neile, kellele ei paistnud see korda minevat. Teine asi, mille nimel Hamlet võitles oli kantsler Poloniuse tütar Ophelia, keda prints armastas. Nende armastus aga polnud kerge, sest Ophelia kuulas oma isa sõna ja kuna ei isale ega ka Ophelia vennale Laertesele ei meelinud nende kahe vaheline armastus, siis Ophelia ei lasknud sellel suhtel suuremaks minna ja tagastas ka Hamletile tema saadetud armastuskirjad. Nende kirjade alusel peeti ka Hamleti vaimset seisundit mitte just kõige stabiilsemaks, vaid arvati et ta on hull. Kolmas asi, mille eest Hamlet just ei võidelnud, aga vähemalt üritas näidata, et sealne riigikord on ebaõiglane ja üldse mitte aus. Pärast kuningas Hamleti surma oleks pidanud ainukeseks troonipärijaks
Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius, kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse Norramaale kirja viima. Teises vaatuses saadab kantsler Polonius oma teenri oma poja juurde. Tema poeg Laertes sõitis esimeses vaatuses Pariisi. Teener pidi Laertesele viima kirja ja raha. Selles vaatuses juhtub veel kirjadega palju. Nimelt annab Polonius Hamleti poolt Opheliale mõeldud kirja ( Hamlet oli Opheliasse armunud) hoopis kuningale ning siis hakkab huvitama, et mis Hamletit vaevab. Claudius paneb selle pärast Hamletile nuhid järgi aga Hamlet saab sellest aru. Kõige olulisem selles peatükis on see, et lossi tuleb näitetrupp. Hamletil tuleb idee, et näitlejad võiksid etendada sellise näidendi, kus peaosaline tapatakse
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame
Kuningal õnnestub teda aga koostööle veenda ning nii leitakse võimalus Hamleti tapmiseks. Ophelia uputab end jõkke. Pärast Ophelia surma saadab Hamlet sõnumi oma peatsest naasmisest Inglismaalt. Viies vaatus: Hauakaevajad kaevavad Opheliale hauda, kes on jõkke uppunud, haua ääres aga kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi
poja hulluks. Hamlet saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi... 5. Vaatlus.
Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb
jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid.
Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Parnassos- seal asusid muusad. Penelope kudumistöö- Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng- Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid.
tundeid Ophelia vastu ja lahkub. Samas vaatuses vestlevad Hamlet ja Horatio riigikogu nõusaalis, kui nende vestluse katkestab Osric. Osric tuli Hamletile teatama, et kuningas on Laertese peale kihla vedanud, et too on parem vehkleja kui Hamlet. Seda kuuldes, võtab Hamlet väljakutse vastu ja palub sellest otsusest ka kuningale teatada. Peagi saabuvad saali õukondlased, kes saali võistluseks ette valmistavad. Saali ettevalmistused saavadki valmis ning Hamletile ja Laertesele tuuakse mõõgad. Laertes aga väidab, et tema mõõk on liiga raske ning ta vahetab olemasoleva mõõga välja laual oleva rapiiriga, mille ots on nürimata ja mürgitatud. Tähtis osa on ka peekritel, millest saab pausidel juua. Kõlavad pasunad, mille peale hakkavad Hamlet ja Laertes vehklema. Natukese aja pärast rüüpab aga kuninganna peekrist, mis oli mõeldud Hamletile. Nimelt sellest, mis oli mürgitatud. Hamlet ja Laertes ei
juhtunud ning nimetab poja hulluks.! Hamlet saadetakse Inglismaale.! Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis.! Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. ! Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi...! ! 5. Vaatlus.!
näost, kuid püüdis vaimuga rääkida , kuid tulutult , vaim kadus.Vaimuks peeti Taani endist kuningat. Hiljem ilmutas vaim end uuesti ning Horati püüab vaimuga uuesti kontakti saada.Kukk kires ja vaim kadus.Horatio ei saanud sellel ööl ka teisel korral vaimuga jutule.Saabus hommik ning Horatio ja Marcellus otsustasid vaimust rääkida Hamletile. Hommikul toimus kuningas Claudiuse( endise kuninga vend) kroonimine riiginõukogu saalis.Kuningas andis Poloniuse pojale Laertesele loa tagasi minna Prantsusmaale.Kuningas pidas neid tähtsamaks ja kõnetas neid enne Hamletit. Hamletiga rääkima hakates nimetas ta teda oma pojaks, mis ei olnud Hamletile üldsegi meelt mööda. Hamlet oli ainus , kes oli sügavas leinas oma isa pärast.Kuningas ja kuninganna (Hamleti ema) tahtsid , et Hamlet ei kannaks enam leinarüüd ja ei leinaks enam oma isa.Hamlet tahtis minna taas õppima Wittenbergi, kuid kuningas ja kuninganna ei tahtnud ,et Hamlte seda teeks.Hamlet lubas
Kuid sina, vend, sa ära nagu mõni raisus hingekarjane küll okkalist ja järsku taevateed vaid mulle juhata, kui ise sa... Ka ise ära kergemeelselt käi sa ula nurmenukurada... LAERTES: Ära karda. Ilmub POLONIUS. POLONIUS: Mis, sa veel siin, Laertes! Teele, teele! Laev ootab sind. Mu õnnistus sind saatku! Paneb käe LAERTESELE pea peale. Need vähesed nõuanded meeles pea: Sa ära kanna oma mõtteid keelel ja teoks neid ära uisapäisa tee. Sa ole lahke, aga mitte libe. Kõrv ava kõigile, suu vähestele; nõu kuula kõigilt, oma hoia varuks. Nii kallilt riides käi, kui kukkur lubab,
isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Ophelia Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia suurimaks veaks oli see, et ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida
suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid
Vaim räägib, kuidas vend oli talle aias uinaku ajal maruheina mahla, kangetoimelist mürki, kõrvadesse valanud. Nii röövis ta korraga nii elu, krooni kui kuninganna. Vaim palub Hamletil kätte maksta, kuid hoiduda oma südant rüvetamast ning mitte haududa halba ema vastu. (lk 27-29) II vaatus I stseen Mida ja miks palub Polonius Reynaldolt? Kuidas? Polonius saadab teele oma teenri Reynaldo, kes Pariisis peab lisaks raha ja kirjade Laertesele toimetamise ka salamisi tema tegevuse ja käitumise kohta andmeid koguma. (lk33) Millise info H.kohta viib isale O? Ophelia jutustab isale, et Hamlet on hullumeelse kombel tema ette ilmunud. Polonius arvab, et Hamlet on hullunud armastusest Ophelia vastu, kes vastavalt isa käsule temaga enam tegemist ei teinud. (lk 35) II stseen Kes on G ja R ning miks tulid nad Taani? Rosencranzi ja Guildensterni on Hamleti endised ülikoolikaaslased. Claudius räägib neile, et
isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka
Peale Trooja sõja lõppu, kui oleks ammu olnud aeg koju naasta, ei olnud Odysseuse laevamasti veel kusagil näha. Odysseuse kodus Ithaka saarel olid kõik peale Penelope ja Telemachose ammu veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas pidas seega Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Oodates 20 aastat oma mehe kojutulekut, tõrjus ta pidevalt pealetükkivaid kosilasi eemale ettekäändega, et ta tahab enne uuesti abiellumist oma äiale, Odysseuse isale, Laertesele kauni kirjaga ilustatud surilina valmis kududa, ise aga harutas öösel üles selle, mis ta päeval oli kudunud. Selline oli olukord Odysseuse kümnenda rännuaasta lõpul, mil üks teenijanna reetis Penelope ning kosilased üllatasid teda tema öiste pingutuste juures, muutudes veelgi pealetükkivamateks ja talumatuteks. Siis teatas Penelope, et nõustub abielluma sellega, kes jaksab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Kuid seda suutis
isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka
surnud. Rahva arvamuse kohaselt tuli lesk Penelopel uuesti abielluda. Penelope lükkas kõik kosilased tagasi, sest ootas ikkagi meest koju. Pealegi olid kosilased toored, jõhkrad, priiskava eluviisiga. Nad elasid O majas, sõid tema sööki ja jõid tema jooki jne. Nad ei tahtnud lahkuda enne, kui Penelope ühega neist abiellub. Telemachosesse suhtusid nad põlglikult. Penelope püüdis kosilasi ootamast väsitada. Tuues ettekäändeks kauni surilina kudumisega O isa Laertesele, ei soovinud ta abielluda. Penelope harutas igal ööl kõik päeval kootu üles, kuid üks teenijatest paljastas tõe. Nii olid lood kui 10. O rännuaasta läbi sai (kokku oli ta kodust ära 20 aastat). O oli ainuke kreeklane, kes jumalate kaastunde alla sattus ning Athena, kes Trooja sõja aegu O suurim soosija oli, aitas O'd tema rännakutel enim. Ta otsustas lõpuks, märgates, et Poseidonit, kes oli etiooplastele külla läinud, Olümposel pole, teistelt jumalatelt abi paluda.
Rahva arvamuse kohaselt tuli lesk Penelopel uuesti abielluda. Penelope lükkas kõik kosilased tagasi, sest ootas ikkagi meest koju. Pealegi olid kosilased toored, jõhkrad, priiskava eluviisiga. Nad elasid O majas, sõid tema sööki ja jõid tema jooki jne. Nad ei tahtnud lahkuda enne, kui Penelope ühega neist abiellub. Telemachosesse suhtusid nad põlglikult. Penelope püüdis kosilasi ootamast väsitada. Tuues ettekäändeks kauni surilina kudumisega O isa Laertesele, ei soovinud ta abielluda. Penelope harutas igal ööl kõik päeval kootu üles, kuid üks teenijatest paljastas tõe. Nii olid lood kui 10. O rännuaasta läbi sai (kokku oli ta kodust ära 20 aastat). O oli ainuke kreeklane, kes jumalate kaastunde alla sattus ning Athena, kes Trooja sõja aegu O suurim soosija oli, aitas O’d tema rännakutel enim. Ta otsustas lõpuks, märgates, et Poseidonit, kes oli etiooplastele külla läinud, Olümposel pole, teistelt jumalatelt abi paluda
saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi... 5. Vaatlus
ning nimetab poja hulluks Hamlet saadetakse Inglismaale. Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis. Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi... 5. Vaatlus
annaabi.ee 
