tipuga, 5-7 ümarate tippudega hõlmapaari. Lehed teravatipulised. Pealt tumerohelised, läikivad, alt on nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. heledamad, nõrgalt hallikarvased. Leheroots kuni 5 cm pikk. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud Noored võrsed hallid, pruunikate karvadega, rohkete külgpungadega vanemad punakaspruunid. Pungad kahevärvilised, piklikmunajad, võrsest Võra iseloomustus eemalehoiduvad, lehearm suur. Laikuhikjas, tugevate pikkade okstega, puistus hästi Võra iseloomustus laasuv, vabalt kasvades võra peaaegu maani.
õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta!
õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta!
VÕSU: 1.Millest areneb võsu? V:See areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. 2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes
Noored noorena sinakasrohelised Võrsed punakaspruunid, võrsed läikivad, karvased, või punakad, sinakasrohelised, läikivad. Pungad punakaspruunid, heledate hiljem pruunid. kaetud punakaspruunid, heledate lõvedega. lõvedega, Pungad väikesed, härmatisega. ladvapung Punga alumised pungad lehearm kitsas. Pungad väikesed, külgpungadest kattesoomused väikesed ja Ladvapung teravatipulised, suurem rohekaskollased, tömbid. külgpungadest hõbedaste tipmised punakas- suurem karvadega
Sirelid Syringa 1. sektsioon Villosae Pöörised moodustuvad viimase aasta lehistunud võrsete ladvapungadest. Tolmukad kollased. Kupar sile või nõrgalt konarlik. Siia kuuluvad: himaalaja sirel, jünnani sirel, tigerstedti sirel, ungari sirel, Wolfi sirel, longusõieline sirel, Komarovi sirel, karvane sirel, peenviltjas sirel, Svegintsovi sirel. 2. sektsioon Pubescentes Lehed pehmekarvalised. Pöörise telg karvane. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung vähearenenud või puudub. Õied väikesed, tugevasti lõhnavad. Tolmukad sinakad või lillad. Siia kuuluvad: Juliana sirel, männiksirel, sametjas sirel, väikseleheline sirel, pehmekarvane sirel, Meyeri sirel. 3. sektsioon Syringa lehed paljad. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung enamasti puudub. Pööriste telg paljas või karvane. Õite läbimõõt 6-10 mm kuni 8-12 mm , tugevasti lõhnavad. Tolukad kollased
vastakult või männaseliseltpaiknevad lehed -peamised osad on -lehelaba(suurus oleneb taimeliigist) -leheroots(kinnitub varrele) -leherood(orgaaniliste ainete ja vee liikumine) pung -lehepung(on varjul algeline vars lehealgmetega) -õiepung(temas on õiealgmed) -külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud) -ladvapung(võsu kasvab pikemaks) -külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad) õis -on õistaime sugulise paljunemise organ. -kõige tähtsamad osad on tolmukad ja emakad -ül. on vilja moodustamine lihak vili -viljad mis on valminult lihakad ja mahlased -valminult on maitsvad, toitaainete rikkad ja eredalt värvunud -peale inimese söövad neid ka loomad
• Rohttaimed: 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased 12) Pung, pungade ehitus ja tüübid Pung on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud. Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks. - Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. - Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid. - Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid. Tüübid: • Ladvapung • Külgpung • Kaenalpung • Lisapung • Paljaspungad • Pikkvõrse • Lühivõrse 13) Varre muudendid • Risoom • Maa-alused võsundid ehk stoolonid • Mugul • Mugulsibul • Sibul • Kõitraod ehk väänlad • Astlad • Ogad 14) Risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik
2. Suurus: 35-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus hästi laasuv. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6. Kasvunõuded: külmakindel, kuid tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi arenenud tihe juurestik.
kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks
.. 2009) 1.3 Pooppuu Pooppuu ladina keelne nimi on Sorbus intermedia. Ta kasvab paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal on isegi tavaline. Kasvatatakse üldiselt ilupuuna, kuid on võimeline ka metsistuma. (Leht 1999: 163) Mullastiku suhtes on küllaltki vähenõudlik ning juurestik on maapinnalähedane (Pooppuu ... 2009). Pooppuu tüvekoor on hallikas ja püsib kaua sile. Noored võrsed on rohekaspruunid, valkjate karvadega. Pungad on munajaskoonilised, kusjuures ladvapung on külgpungadest suurem. Pooppuul on vahelduvad hõlmised lihtlehed, mis on piklikud või munajasovaalsed ning ümarate hõlmadega. Värvuseks on neil pealpool tumeroheline, all 6 hallviltjas. Pooppuu õitseb juunis. Õied on seejuures väikesed ja valged ning koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse. Vili on marjataoline õunvili, mis on valminult oranzpunane (valmib septembris-oktoobris)
Vahtra võra on tihti väga korrapärane: suure puu välimisi oksi oleks nagu kärbitud ja pöetud, niivõrd selgepiiriline võib see taeva taustal paista. Vaher on üks kõige elegantsema üldilmega puid. Puu tüvi on tumehall, peenerõmelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Vahtra pungad on üsna suured ja läbi talve punakana piimašokolaadi värvi okste otsas. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed on vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranž ja punane. Sammasjuurestik hästi arenenud
Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Lehed Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Vars Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Võsu Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Juured Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine : Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud
Suurimad tammikud paiknevad Lääne- ja Põhja- Eestis. Koor on 30.-40. aastani sile ja oliivipruun, hiljem hallikaspruun, peaaegu must. Vanemas eas on aga koor paks (kuni 10 cm), küllalt sügavate pikilõhedega (krobeline). Noored võrsed on punakaspruunid, heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm 2-3 korda aasta jooksul. Ühe-kaheaastastele kasvudele on iseloomulik hästi nähtav viiekiireline säsi. Pungad on munajad, kaetud rohkete soomustega, ladvapung on ümbritsetud rohkete külgpungadega, millest moodustuvad külgvõrsed või lehtede kimp. Kevadvõrsete moodustumine algab koos pungade puhkemisega ja kestab kuni juuni esimese pooleni, mil formuleerub ladvapung. Juunis puhkevad pungad uuesti ja toimub teine juurdekasv, mis on tuntud nii-nimetatud jaanivõrsete nimetuse all. Augustis võib esineda isegi kolmas juurdekasvuperiood, kuid need võrsed ei puitu sageli küllaldaselt ja sügisene varakülm võib tekitada kahjustusi
Märkused juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab kännuvõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 130 aastat HARILIK LODJAPUU Päritolu peaaegu kogu Euroopa (v.a. põhjaosa), Lääne-Siber, Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia Kõrgus 2-4 m Kasvukuju rohkesti hargnev põõsas Võrsed vanemad oksad hallid, pikirõmelised. Noored võrsed kandilised, roostevärvi lõvedega, hallikasvalkjad Pungad ladvapung esineb ainult mitteõitsevatel võrsetel, õitsevad võrsed lõpevad kahe külgpungaga. Pungad pruunid vastakud sõrmroodsed lihtlehed, laiümmargused või munajad, 3või 5 hõlmaga, 5-10 cm pikad, alt enamasti karvased. Lehed Leheroots 1-3 cm pikk, suurte näärmetega, sügisel muutuvad punaseks õied valged, koondunud umbes 15 cm laiustesse kännastesse. Äärmised õied õisikus suured, steriilsed; keskmised Õied väikesed, kahesugulised
Eestis paljuneb peamiselt juurevõsude abil, juurevõsu annab väga rikkalikult. Noorelt kiirekasvuline. Vanus 80-100a. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peam viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega. Harilik tamm Quercus robur 30-40m kõrgune puu. Laikuhikja võra ja tugevate okstega. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Paljuneb peam tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga külgvarju. Üldiselt külmakindel, väga külmad talved võivad kahjustada viimase aasta võrseid. Tundlik hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu
suuremad on lehealgmed. Nende alumine külg kasvab kiiremini kui ülemine, mistõttu lehealgmed pöörduvad üles, ümbritsevad ja kaitsevad kasvukuhikut. Iga lehealgme juures, sellest ülevalpool, leiame väikese kühmukese. Need on tulevaste kaenlapungade algmed. Punga alusele kinnituvad tugevad pungasoomused. Need katavad punga igast küljest täielikult ja kaitsevad seda, kui see ebasoodsal ajal püsib puhkeolekus. Soodsa aastaaja saabudes pung taas puhkeb ja pungasoomused langevad maha. *Ladvapung- kasvukuhik, peatelje kui ka selle harude tipus peitub vastava telje ladvapungas. *Külgpung- külgharud arenevad varre küljest tekkivatest külgpungadest. *Kaenalpung-normaalselt tekivad külgpungad lehtede kaenlas s.o nurgas, ille moodustavad vars ja selle külge kinnituv leht . seepärast nimetatakse neid pungi ka aenlapungaeks. *Lisapung- Nee on pungad mis võivad tekkida korrapäratult, väljaspool lehtede kaenlaid. Sageli ilmuvad need puude kändudele pärast puu maharaiumist
Võrsed haprad. Võra ümar või munajas, tüve koor hall, Liik Harilik sirel Syringa vulgaris kestendab kitsaste pikiribadena; sageli tüvi keerus. Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud Perekond lodjapuu Viburnum kuslapuuliste sugukonnas; Heitlehised või igihaljad põõsad või liaanid. Perekond kuslapuu Lonicera Osadel liikidel on võrsed õõnsad. Pungad
Vee ja fotosünteesi produktide transport. Varte tüübid: · puittaimed- puud, puhmad, põõsad, poolpõõsad · rohttaimed- 1- aastased, 2- aastased, mitmeaastased varte harunemine: · dihhotoomia- jagunevad ühtlaselt kaheks · monopodiaalsus ( kuused jms) · sümpodiaalsus Pung on vartel või juurtel olevad moodustised, millest arenevad varred või varreharud. Nende jagunemine: · ladvapung · külgpung · kaenalpung · lisapung · paljaspungad Võsu muudendid: · risoom- on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Oma vanemas osas ta sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. · maa-alused võsundid e. stoolonid · mugul · mugulsibul · köitraod e. väänlad · astlad · ogad Lehe osad: abilehed, roots, laba, rood. Lehtede tüübid: · lihtlehed
suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Õistaimed (paljunemisorganiks õis koos viljaga, õied tihti koondunud õisikutesse, õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas, põhiosa orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesiga lehtedes, vee aurumine lehtede kaudu, leht lehelabast ja leherootsust, varres juhtkudedes ainete transport, vars koos lehtedega on võsu millel on ladvapung ja külgpungad, mõnedel lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu). Sõnajalgtaimed (paljunemisorganiks eos ja gametangium, suured liht- või liitsulgjad lehed mille mõlemal küljel võivad olla õhulõhed, leherootsul sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused ja alumisel küljel eoskuhjad mis koosnevad looriga kaetud eoslatest, eoslad on olulisteks määramistunnusteks, maapealset vart ei ole, võsu on mullas
tarbekunstis. Korgitamme (Quercus suber) koorest saadakse korgina kasutatavat materjali. Korgi äralõikamine ei kahjusta puud, see kasvab tagasi ja on järelikult taastuv loodusvara. Kork on arenenud arvatavasti kaitseks metsatulekahjude vastu. Harilik saar Fraxinus excelsior Tüvi sirge, väikese koondega, hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, vanemas eas sügavate pikirõmedega või madalate ristirõmedega. Pungad süsimustad, ladvapung suur. Üldiselt külmakindel. Noores eas talub varju, vanemad puud on aga valgusnõudlikud. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Harilik pärn Tilia cordata Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik. Soostunud muldi ei talu, küll
Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas langeb areaal enam-vähem kokku mustmullavööndi põhjapiiriga, idas ulatub areaal Ohhoota mere rannikule ja läänes Püreneede mäestikuni. Areaali servaaladel on harilikul kuusel palju üleminekuvorme. Võrsed: noorelt paljad või harva hõrekarvased, punakad kuni kollakaspruunid, veidi läikivad. Pungad: teritunud tipuga, pruunid, vaiguta, ladvapung suurem kui külgpungad. Okkad: eraldi võib vaadelda valgus- ja varjuokkaid. Valgusokkad jäigemad, püstised, kinnituvad radiaalselt, läbilõikes rombjad, terava tipuga. Varjuokkad pehmemad, asetsevad kamjalt. Okkad kuni 2,5 cm pikad, 1...2 mm laiad, õhulõheread kõigil okkakülgedel, püsivad puul 5...7 aastat. Käbid: noorelt violetsed või rohekad, valminult punakas- või helepruunid, rippuvad 8...15 cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus. Seemnesoomused rombjad või äraspidimunajad,
muldadel. Valdav osa hall-lepikutest leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, kasvab naadi ja angervaksa paljuneb peamiselt juurevõsude abil, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. kasvukohatüübis. Täiesti külmakindel liik. juurevõsu annab väga rikkalikult. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud Juurestik hästi arenenud. Kasvab Noorelt kiirekasvuline, kasvukiiruselt Eestis II rohkete külgpungadega. Noored lehed sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, kohal (6,3 tm/ha/a). Vanus 80-100 a., sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 mistõttu on võimeline siduma harva kasvavad vanemaks (150-160 a.). hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad.
Harilik tamm (Quercus robur) Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450-500 erinevat tammeliiki. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. Eesti teadaolevalt kõrgeim puu kasvab Sagadi mõisapargis ja on 32,6 m kõrge. On laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed talveks puule. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Isaõied 3-
vegetatsiooniperioodil. Juurdekasv ei peegelda mitte ainult puu elutegevust antud aastal, vaid akumuleerib endas ümbritseva keskkonna mõjud puule. Puistu tagavara ja sortimentide kujunemisel etendab põhilist osa diameetri juurdekasv. Diameetri juurdekasvu abil saab hinnata puistu tehnilist küpsust, puu vanust jne. 1.1 Tüvi Piki tüve asetsevat keskset peenikest habrast kude, mis koosneb esmastest rakkudest, nimetatakse säsiks. Taime kasvades areneb säsi tipus ladvapung. _____________________________A. Roos______________________________ 1 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Sellest kasvab välja vertikaalne peavõrse, millest hiljem areneb puutüvi, ning mõned külgvõrsed, mis kasvades muutuvad oksteks Lehtpuude oksakohad on ebakorrapärased, sest mõned külgvõrsed arenevad peavõrseteks e hiljem tüvedeks, mistõttu pikkuse juurdekasv kujuneb ebaühtlaseks.
Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas langeb areaal enam-vähem kokku mustmullavööndi põhjapiiriga, idas ulatub areaal Ohhoota mere rannikule ja läänes Püreneede mäestikuni. Areaali servaaladel on harilikul kuusel palju üleminekuvorme. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt paljad või harva hõrekarvased, punakad kuni kollakaspruunid, veidi läikivad. Pungad: teritunud tipuga, pruunid, vaiguta, ladvapung suurem kui külgpungad. Okkad: eraldi võib vaadelda valgus- ja varjuokkaid. Valgusokkad jäigemad, püstised, kinnituvad radiaalselt, läbilõikes rombjad, terava tipuga. Varjuokkad pehmemad, asetsevad kamjalt. Okkad kuni 2,5 cm pikad, 1...2 mm laiad, õhulõheread kõigil okkakülgedel, püsivad puul 5...7 aastat. Käbid: noorelt violetsed või rohekad, valminult punakas- või helepruunid, rippuvad 8...15 cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus. Seemnesoomused rombjad või äraspidimunajad,
enne talve puituda ja need külmuvad. Hariliku kuldvihma puhul lõigatakse peale õitsemist välja õitsenud oksad ja harvendatakse, kuid ei kärbita. 82 GINNALA VAHER Kirjeldus Ginnala vaher (Acer ginnala; Acer tataricum, ssp. ginnala) (joonis 20) suurus kuni 12 m. Madal puu või kõrge põõsas. Tüvekoor hallikas, sile või pikuti lõhenev. Võrsed sinakasrohelised või punakad, hiljem pruunid. Pungad väikesed, lehearm kitsas. Ladvapung külgpungadest suurem. Joonis 20. Ginnala vaher. (http://search.shelmerdine.com/Images/Photos/F381-11.jpg) Esinevad vastakud kolme hõlmaga lihtlehed. Keskmine hõlm pikk, alumised hõlmad peaaegu risti. 4-8 cm pikad, kuni 6 cm laiad, ebaühtlaselt saagja servaga, kiilja või südaja alusega. Pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, sügisel erkpunased. Leheroots 2-4 cm pikk. Õitseb juunis peale lehtimist
Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest otsast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED: Paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sagely kilejad pruunikad
Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused
Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned valmivad juunis. Õied on koondunud paljuõielistesse rippuvatesse õisikutesse urbadesse, mis on kuni 12 cm pikad ning tumepurpurjad (isasõisikud) või kahvaturoosad (emasurvad). · Juurestik tugev ja kaugeleulatuv, annab tugevasti juurevõsu, eriti pärast raiet. · Pruunid läikivad pungad on haava pruunidel läikivatel noortel võrsetel piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, ent ladvapung on koonusjas. · Puit on valge, kerge, pehme, kergesti lõhestatav, hästi töödeldav, peenetoimeline, kuivalt küllalt tugev, kõva ja vastupidav. Puitu kasutatakse tuletiku- ja tselluloosi- ning paberitööstustes, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks jne. Haavapuu höövlilaastu kasutati varemalt korvipunumiseks ning haavapalgist õõnestati paate haabjaid. Haavakoort kasutavad toiduks mitmed sõralised (põdrad, hirved) ja jänesed.
levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused
annaabi.ee 
