5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marikas11
Õppematerjali autor
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fructu fructibus Abl.cornu
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)
sajandil) säilis professionaalne õiguskultuur mingi määral ainult kirikutes. 11. sajandil tekkis aga vajadus universaalsema ja kõiki uusi majandussuhteid võimaldavad õiguse järel ning taasavastati Digesta. Ja seejärel Institutsioonid, mille järgi hakati ülikoolides õpetama õigust. Pikapeale jõudis õigus Digestidest ka praktikasse. Sellist Rooma õiguse ülevõtmist nimetatakse retseptsiooniks. Tähtis on aga see, et ühtse õppekeelega – ladina keelega – Euroopas jõudisid ladina keeles kirjutatud seaduseraamatud õpetatud juristideni ning arenes välja ühise õiguse ehk ius commune traditsioon. Ius commune kehtis tavaliselt subsidiaarõigusena, st kui kohalikes seadustes, tavades jne vastavat regulatsiooni ehk õiguslikku lahendust ei olnud, otsiti seada ius commune’na kehtivast Rooma õigusest. Subsidiaarsena kehtis Rooma õigus Prantsusmaal Code civile vastuvõtmiseni 19. sajandi alguses, Saksamaal BGB vastuvõtmiseni 1900, Eesti territooriumil 1865
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid