Edictum perpetuum (Igavene edikt) · 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonid, sisult eraõiguse õpik). Esimene jurist, kes esitas Rooma õiguse materjali süstematiseeritud, kasutatakse tänapäevani tema metoodikat paljudes Euroopa riikides. Tegutses Väike-Aasias, kõrgel tasemel juristide õpetamine. 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr · Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks. · 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik). Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast: Institutiones (533) Digesta seu pandectae (530-533) (Digestid ehk pandetid - korrastatud materjalid, seadused, kommentaarid) Codex Iustinianus (529)
Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad 14) Servi poenales karistus- või pärisorjad ; servi populi Romani üksikutele eraisikutele kuuluvad orjad; servi publici riigi orjad Tekst 9 12) Consensus omnium kõikide nõusolek (või nõusolek kõigile) 1 ; omnium consensu kõikide nõusolekul.
Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim tabularum“-kaheteistkümne tahvli seadus Imperium - impeerium Edictum- kohustuslikud reeglid
nagu imperaatori nimel). Hiljem anti neile arvamustele seaduse jõud. Printsipaadi ajal võisid kõige tähtsamateks juristideks saada ka need isikud, kes vabariigi ajal poleks seda oma päritolu tõttu saanud. Kõige tähtsam selle perioodi õigusallikas on tänapäeval 2. sajandi juristi Gaiuse „Institutiones”, sest see on üks vähestest õigusallikatest, mis meieni on sellest perioodist säilinud. Meie teadmised klassikalisest eraõigusest pärinevad peamiselt aga Corpus Iuris Civilis’e osast Digesta. Printsipaadi kõige nõrgemaks küljeks oli keisritrooni pärimine. Alates Septimus Severusest (193-211) valitseb sõjaline diktatuur ning alates aastast 235 on Rooma riik sügavas kriisis. Rooma kaotab oma tähenduse ka pealinnana, sest keiser on pidevalt lahinguväljal. Kuigi printsipaadi ajal oli õigusteaduse õitseaeg, mõjutasid poliitilised kriisis ning üldine kultuuriline allakäik ka õigusteadust, mis käis printsipaadi lõpupoole samuti alla.
Ladina juriidiline terminoloogia kodutöö 1. Conditores iuris seaduse loojad; acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine; delatio hereditatis pärandi viibimine; substitutio heredis pärija asendamine; paterfamilias pereisa; materfamilias pereema; fili/filiae familias pere lapsed; emptio-venditio müügileping; lex venditionis müügiseadus; cura prodigi vara esindaja, varade ülevaataja (inimene ise on raharaiskaja, ei oska oma raha hoida, nt alkohoolik, mängur,
kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval
Donatio ante nupitas Kingitus enne pulmi, kingitus kihlumise puhul 8) Locatio- conductio Üürimine- rentimine, rendile andmine, rendileping Locatio- conductio operarum Tööleping Locatio- conductio operis Tööettevõtuleping Locatio- conductio rerum Asjade ja esemete rendileping, kasutusrendileping Tekst 4 (17, 19) 17) Cum laude Kiitusega 19) Inter partes Poolte vahel Tekst 5 (1) 1) Contractus est quasi actus contra actum - Tegu on tehtud lepingu vastaselt. -Tehing on toimunud vastupidiselt lepingule. Tekst 7 (1, 2, 3) 1) Res corporales Kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales Kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad
i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks ii. Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus iii. Keisril võimutäius iv. Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks v. Keiser Justinianus (527-565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus Iuris civilis (529-534) ROOMA ÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2. Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel a. Kviriiliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr) - põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks b. Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr 235 pKr - oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romaniseeritud Lääne vahel c. Rooma-helleenilise õiguse periood: 305
Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534) Rooma õigusajaloo periodiseering II Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel 1) Kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr – 2.saj eKr (200 eKr või 146 eKr) – põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks 2) Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr – 235 pKr – oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romantiseeritud Lääne vahel 3) Rooma hellenistlik Franz Wieackeri / Max Kaseri periodiseering:
alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in manu- mehe võimu all (naine) 23. in mancipio- omandis; võlaomandis 24
LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja)
69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74. patria potestas isavõim 75. tutela eestkoste 76. cura hooldus 77. capitis deminutio minima õigusvõime väikseim piiramine 78. capitis deminutio media õigusvõime keskmine piiramine 79. capitis deminutio maxima õigusvõime suurim piiramine 80. cives Romani Rooma kodanikud 81. persona sui iuris õiguslikult iseseisev isik 82. persona alieni iuris teise isiku võimu alla kuuluv isik 83. actor hageja 84. reus kostja; süüalune 85. actio hagi, kaebus, nõue 86. interdictum interdikt, keeld 87. restitutio in integrum endise olukorra taastamine, ennistamine 88. iudex kohtunik 89. fiscus imperaatori kassa 90. in iure cessio (omandiõiguse) loovutamine kohtus preetori ees 91. fructus vili ; tulu 92. damnum kahju
........................................................... 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid .............................................................................................6 1.3. Corpus Iuris Civilis ..................................................................................................7 2. Omandiõiguse mõiste ............................................................................................................8 3. Omandiõiguse sisu ................................................................................................................10 3.1. Õigusvõimelised isikud ................................................................................
tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks
kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus ususfructus kasutusvaldus; viljakasutusõigus (õigus kasutada eluaegselt võõrast asja ning omandada selle vilju isiklik servituut Roomas) occupatio hõivamine (mitte kellelegi kuuluva asja valduse haaramine tahtega see omandada); okupatsioon, võõra riigi territooriumi vallutamine; karistatav valduse äravõtmine usucapio igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja möödumisel) actio negatoria negatoorhagi (asjaõiguslik hagi omandiõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks, mis ei ole seotud valduse kaotusega) rei vindicatio vidikatsioonihagi (asja võõraste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi) iura in re aliena õigused võõrale asjale ius in rem asjaõigus ius in personam nõudeõigus; isikuline õigus pater familias perekonnapea (pereisa Roomas, kellel algselt oli võim pere liikmete elu ja surma ning perekonna vara üle) patria potestas isavõim (oma laste üle Rooma õiguses)
tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli vajalik eriti formulaarprotsessi puhul, kuid võib ka väita, et tekkis juba legisaktsioonilise protsessi puhul2 1 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18haridus.htm 2 Hesi Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 2 OLULISEMAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD CORPUS IURIS CIVILIS CIC loomise põhjused ja eesmärgid: · Õiguse ütlustamine · Õigushariduse ühtlustamine · Ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · Legitimeerib ennast seaduse andjaks3 Justianuse eesmärk CIC loomisel: Tema eesmärk oli luua täielik ametlik ja süstematiseeritud seadustekogu, mis rahuldaks ühiskondliku elu nõudeid.4 CIC loomine. Selle kodifitseerimist alustati umbes 528.aastal ning lõpetati 534.aastal.
2. Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks. NT: jõe kaldad, avalikud teed, riigimaa, riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides on nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele.NT:teatrid, tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed. 3. Res divini iuris. Esemed, mis on käibest kõrvaldatud nö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. Siia kuuluvad: a. Res sacrae-templid, pühad riistad.Siis võis müüa templit kui oli vaja Rooma kodanikku välja osta sõjavangistusest. b. Res religiosae-esemed, mis on pühendatud maa-alustele jumalatele- matusepaigad, hauakääpad. c. Res sanctae-linnamüürid Rooma ümber, mis olid erilise õiguse kaitse all. d
retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(753-510 ekr) o Prinstipaatide aeg(27ekr-284pkr) o Dominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) (keiser=dominus) Kuningate e rexide aeg(753-510ekr) o Rooma oli väheste elanikega linnriik o Talupoegade ühisk
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID SÕNAD: 1. actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f
Divisio personarum Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47) 9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi. Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad. summa, ae f. tervik, kokkuvõte, summa divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine de iure õiguse, seaduse kohaselt ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund hic, haec, hoc see, tema; nüüdne, siinnee omnis, e iga, kogu, kõik, terve homo, minis m.f. inimene; meesterahvas, mees liber, i m. vaba (isik) sum, fui, esse olema, sunt nad on servus, i m. - ori 10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud.
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama
familia, ae f.- pere, perekond (kaasa arvatud orjad) 33. gens, gentis f.- rahvas 34. gravis, e- raske, karm, range 35. honor, oris m.- au, austus; auamet (pl. honores- magistraadid, kõrged riigiametnikud) 36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libertas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57
Tekst 9 9) Omnis definitio in iure civili periculosa est (Iavol.) -Iga defineerimine tsiviilõiguses on riskantne (problemaatiline). 11) Libertas inaestimabilis res est - Vabadus on hindamatu asi. Tekst 14 8) Prima facie- esmapilgul, näiliselt 9) Primus inter pares- esimene võrdsete seas 10) Unum et idem- üks ja sama Tekst 16 17) Cogito, ergo sum (Rene Descartes) – mõtlen, järelikult olen olemas. 21) Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit – loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusoenditele. 3 Tekst 17 10) Senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur. (Sen.) – Alates 65. eluaastast ei pea senaator enam kohtusse ilmuma. Tekst 20 8) Ius accrescendi – juurdekasvuõigus (õigusnormid, mis reguleerivad seda, kuidas ühe isiku
Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel `Code Napoleon' 1804 `Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch' 1811 Tänapäeval Tõlkelaenud `Codex Iuris Canonici' 1917 Kanooniline õigus katoliku kiriki kohta puudutav
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m
proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17. pactum de vendendo –leping müüdava asja kohta 18. pactum de contrahendo – tehingu teostamiseks tehtud leping, eelleping 20. Decem viri legibus scribundis –kümme meest seaduste kirjapanekuks Tekst XXI 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – Valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens – kohtunik on rääkiv seadus 3
7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20. ius scriptum; ius non scriptum- kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 21. ius naturale – loomuõigus 22. ius gentium – rahvaste õigus 23
PS 2.26.8 APULEIUS Eum, qui in adulterio deprehensam uxorem non statim dimiserit, reum ON lenocinii postulari placuit On otsutatud, et mees, kes ei jäta KUPELDAJA oma naist, kelle ta on tabanud abielurikkumiselt, saab võtta kupeldajana vastutusele D. 48.5.2.2 D. 48.5.9 Lenocinii quidem crimen lege iulia de Qui domum suam, ut stuprum adulteriumve cum adulteris praescriptum est, cum sit in eum aleina matre familias vel cum masculo fieret, sciens maritum poena statua, qui de adulterio uxoris praebuerit vel quaestum ex adulterio uxoris suae suae quid ceperit, item in eum, qui in fecerit: cuiuscumque sit condicionis, quasi adulter adulterio deprehensam retinuerit. punitur.
Alfens soovib avada pottsepatöökoda ja palub selleks oma isalt raha. Afiliuse arvates on aga käsitöö vabale roomlasele alandav ja ta keeldub. Alfens tunneb aga pottsepaks olemises kutsumust ja käsib hoolimata Afiliuse keelust pojal Carusel laenata 3200 sestertsi Theodoroselt. Kui kätte jõuab maksmistähtaeg, pole Carusel raha ja sõja tõttu on Alefensi töökoda vaid kahjumit tootnud. Theodoros tahab oma raha kätte saada, teab, et Carus on Alfensi poeg ja esitab Alfensi vastu hagi. II Kaasuse loomus Kaasust lahendades tutvume Rooma õiguse ja seadusandlusega, tutvume erinevate terminite ja nende tähendustega, otsime õiguslikku alust, milles on õigussuhet rikutud, kohaldame ja rakendame põhjendatud normid, mille kaudu vormistame õigusliku analüüsi. Lõpus pakume välja ka lõpplahenduse tänapäevase seaduse kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega.
uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest). Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. klassikalise ajastu jurisprudents. Lõpliku kuju sai Rooma aga kuulsas keiser Justinianuse seadustekogus- Corpus iuris civilis. Rooma riik ise aga oli määratud kadumisele.. (algul lääneosa, hiljem idaosa). Uute rahvaste majanduslik areng - rahvusvaheliste kaubandussuhete kujundamiseni - tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele- Rooma õigus- rakendatakse kohtutes, mis tungib üksikute riikide seadusandlustesse- Rooma retseptsioon! Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem. Rooma õiguse ülesanded:
nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma (D. 44, 7, 3, pr.). Esitame kohtusse isikulise hagi Felixi vastu Erose õiguste kaitseks. In personam actio est, qua agimus [quotiens] cum aliquo, qui nobis uel ex contractu uel ex delicto obligatus est, id est cum intendimus DARE FACERE PRAESTARE OPORTERE. Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi isikuga kohtus käime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust või deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas ANDMA, TEGEMA või KOHUSTUST TÄITMA (G. 4, 2).
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt
eraisikule tekitatud õigusnormi rakendamisega 9.Igamene Kui keegi oli kinnisasja kaks aastat või vallasasja ühe aasta jooskul enda käes pidanud sai selle omanikus. Oli näiteks Abielu tekkimise vorm, kus naine pidi olema elanud mehe juures terve aasta (usus) 10.Isiku mõiste Rooma õiguses Õigust ja kohustusi kandvat isikut iseloomustavad kaks võimet: õiguvõime ja teovõime. Teiseks jagatakse õigussubjektid füüsilisteks ja juriidilisteks. Õpetus isikust persona on Rooma õiguses esikohal. Võimet olla tsiviilõiguse subjektiks märkisid rooma juristid sõnaga caput. Õigusvõimelist subjekti nimetati persona. Füüsiliste isikute puhul sõltus õigusvõime caput vastava isiku seisundist status. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1.vabaduse seisundi staatus, kodakondsuse seisundi staatus, perekondliku seisundi staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
