laamad eralduvad atlandi ookeani keskaehelkul. vulkaane võib olla ka mandri sisealadel. N.haway,kanaarid jaotatakse kuju järgi: kilpvulkaanid räni ja gaaside vaene,väike viskoossus,hästi liikuv basaltne magma mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse N.ookeanides on alati kilpvlkaanid kihtvulkaanid viskoossus suur, vaevalt voolab..aeglaselt. graniitne magma.lühikesed laavavoolud.magma tarduv juba sageli lõõriski ja moodustab nö. laavakorke tavaliselt mandritel vulkaani ehitus-LEHEL langatuskaldeera teke-LEHEL vulkaanipurskega kaaasnevad nähtsed:::: gaasi ja tolmu,tuha,mürgised pilved. laavavoolud
ümbruskonna külasid. Kui vulkaan hakkas purskama sai mõni küla täielikult hävitatud. Selle sündmusega said ka mitmed inimesed surma. Etna on kihtvulkaan. Ta kõrguseks on 3295 meetrit merepinnast. Kihtvulkaanide magma on vaevaliselt voolav. Laavavoolud on lühikesed Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke. Vaatamata sellele, et Etna on aktiivne vulkaan, elab teda ümritsevatel aladel tuhandeid inimesi. Sest teda ei peeta eriti ohtlikuks, kuna Etna vulkaan ei kogu pikka aega energiat, et siis plahvatuslikult pursata vaid purskab pidevalt. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Etna http://p6.hostingprod.com/@treks.org/etna_13726464wxjutkbvre_ph.jpg http://www.naturalmenteitaliano.it/flex/images/D.4171e287b86cc6f2b0e6/mappa_20p arco_20etna.jpg http://en.wikipedia
Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järgi: moodustades laavakorke. Neid esineb aktiivsed (tegutsevad -10a tagant, ajavad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise tossu välja) piirkondades. passiivsed e suikuvad (ajutise purskerahu seisundis) Kilpvulkaan: tekib hästi liikuvast basaltsest kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) magmast, voolab rahulikult maapinnale ja valgub aeglaselt laiali
KILPVULKAANID KIHTVULKAANID väiksem viskoosus suurem viskoosus räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas basaltne magma voolav magma laavavool rahulik laavavool harv ja vähene magma suundub ka pealõõrist magma tardub juba lõõris moodustades hargnevaid lõhesid mööda maapinnale laavakorke, mille alla kuhjuvad suure rõhu alla kuumad gaasid Magma vs. laava Magma on maakoore all vahevöös olev kivimite sulam. Laava on maapinnale jõudnud magma. Magma viskoossuse määrab räni- ja gaaside sisalduse suurus. Võimalikud tagajärjed Vulkaanilise tuha segust moodustunud lõõmpilved või vulkaanilised mudavoolud ehk lahaarid.
Suikunud-ajutiselt ei purska aga võivad kunagi hakata Aktiivsed-pidevalt või väikeste vahedega purskavad. Kihtvulkaanid on iseloomulikud seal kus vulkaanid põrkuvad. Kilpvulkaanid · Räni-ja gaasidevaene aluseline basaltne magma · Hästi voolav magma · Lame vulkaanikoonus · Purskab rahulikult · Ookeanilised vulkaanid Kihtvulkaanid · Räni-ja gaasiderikas happeline graniitne magma · Suure viskoossusega, väheliikuv · Magma tardub lõõris, tekitab laavakorke · Pursked plahvatuslikud, purustavad · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid Kasu vulkaanidest: · Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. · Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. · Tardunud laava on hea ehituskivi. · Magmakuumus muudab vee auruks, mida rakendatakse elektrijaamades. · Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. · Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele. · Turismiobjektiks.
Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, msi ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga
magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükke, tuha ja laavatilkade segu. Väga laastavad võivad olla vulkaanilised mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga.
10. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. 11. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal.
2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal.
n: San Andrease mrrang Põhja-Ameerikas. Ida-Aafrika riftivöönd. 4. Vulkaanid. Vulkaane esineb laamade äärealadel, kus: 1) ühe laama serv sukeldub teise alla 2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga. * esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad. 2. Maalihked. 3. Mudavoolud. 4. Lõõmpilved. Purske iseloomu järgi jagunevad: Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid. Passiivsed - ajutises purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud - inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. 5. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete
( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ). Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa) Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka plahvatuslikud vulkaanipursked.Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Kaldeera hiidkraater, mis tekib magmakolde lae sissevajumisel või plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel (nt. St. Helensi vulkaan). Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustuvud pilved), mudavoolud (lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt
· Kõik ookeani vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa) · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavas ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on kihtvulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline laava tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. · Järsu vulkaanipurske käigus purunevad vulkaanikoonused ja õhku paiskuvad suured gaasipilved. · Plahvatuse käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib väga suure läbimõõduga langatuslik hiidkraater- kaldeera. · Vulkaanide gaaside seas on esikohal veeaur, kuid eraldub ka hulgaliselt mürgist süsinik- ja
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhipiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kivid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi
vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnenud lõhesid mööda. Niiviisi tekivad parasiitsed slakikoonused. Kihtvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib suure viskoossusega andesiitse ja eriti graniitse magma voolamisel maapinnale. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli lõõris, moodustades laavakorke, mis kriitilise rõhupiiri ületamise korral suurte gaasipilvede ning kivimitükkidena õhku paiskuvad. Vulkaane esineb: · subduktsioonivööndis, · laamade lahknemisaladel, · kuuma täpi piirkonnas. Vulkaanide seisundid: · kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud · suikunud-ajutise pursketahu seisundis olevad · aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · maalihked
mööda. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim on vulkaan Mauna Loa. Kihtvulkaanid koosnevad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi- tuffi kihid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille
Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, mis ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga
Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Kihtvulkaanid Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Kilpvulkaanid
Magma koostis ja omadused: ränivaene, ultraaluseline magma; hästi liikuv, väikese viskuoossusega, gaasidevaene. Purske iseloom: rahulikud pursked, vähe püroklastilist materjali. KIHTVULKAANID paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Väiksemad kui kilpvulkaanid. Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba lõõris, moodustades laavakorke,mille alla kuhjuvad järjest sureneva rõhu all kuumad gaasid ning selle tagajärjel toimub plahvatuslik vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu). KIPLPVULKAANID on suhteliselt lamedad, sest kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat(räni- ning gaasidevaest magmat), mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Tuntuim neist on Mauna Loa. vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades
gaasidevaesestväikese märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt viskoossusega hästi liikuvast voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. basaltsest magmast. See voolab Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad suhteliselt rahulikult maapinnale, üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla laiali ja "ehitab" lameda kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide ,
Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.
Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.
suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5
KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest gaasidevaesest väikes magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. viskoossusega hästi Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn liikuvast basaltsest laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad magmast. See voolab gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik suhteliselt rahulikult vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku maapinnale, valgub paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja pikkade laavavooluden laavatilkade segu. Õhku paiskub tuhka, kivimitükke. Mahasadamisel laiali ja “ehitab” lame tekivad tuffi kihid
magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või valgub pikkade laavavooludena laiali puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse. vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kihid. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
-viskoossus - väike - suur - magma - hästi liikuv -vaevaliselt voolav andesiitne ja liikumine basaltne magma graniitne magma -laavavoolud - lühikesed, tugevad ja harvad või - valgub rahulikult puuduvad üldse. -magma tardumine maapinnal - kiire, sageli juba lõõris, ja tagajärg moodustades laavakorke, mille alla -aeglane, valgub kuhjuvad suureneva rõhu all kuumad laavavooludena gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise laiali ja tekib lame korral toimub plahvatuslik vulkaanikoonus vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning
kraatrita, purskeid ei toimu vaid on kraater ja toimub purse. laava voolab mäe lõhedest välja. PURSKE Hästi liikuv magma, mis voolab Vaevaliselt voolav magma. Magma ISELOOM suhteliselt rahulikult maapinnale, tardub juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laava vooludena moodustades seal nn laavakorke, laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani mille alla kuhjuvad kuumad gaasid. koonuse. Kui gaasid ületavad kriitilise rõhu piiri siis hakkavadki purskama ja plahvatavad. NÄITEX: Ookeanide vulkaanid, Mauna Loa Etna (Euroopa aktiivsem ja kõrgeim
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud on Mauna Loa. kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning
suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud magmast. See voolab suhteliselt rahulikult on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma maapinnale, valgub pikkade laavavooludena tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral Tuntuim neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise
omadustega.Kilpvulkaanid tekivad räni-ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magamast.See on hästi liikub magma,mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale.Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast eriti graniitsest magmast.Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse. 25.Vulkaanid purskavad,sest sagely tardub magma juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide ,tüha ja laavatilkade segu. 26.Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.
basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, algab pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 2. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. · Uute põldude rajamine
kihid KILPVULKAAN KIHTVULKAAN Räni--ning gaasidevaesest väikese Räni ja gaasirikas, märgatavalt suurema viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolav andesiitne ja basaltsest (aluseline) magmast. See graniitne (happeline) magma. Laavavoolud voolab suhteliselt rahulikult lühikesed ja harvad. Magma tardub kiiresti sageli maapinnale, valgub pikkade juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, laavavooludena laiali ja ,,ehitab" millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla lameda vulkaanikoonuse. Kõik kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja. õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilkade segu. Mandritel ja
basaltsest magmast. vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või valgub pikkade laavavooludena laiali puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) või
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
tekivad räni- ning gaasidevaesest tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, algab Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured on Mauna Loa. gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab
annaabi.ee 
