oskusi. Ta suutis alati kusagilt toitu muretseda. Kat õpetas Pauli rindel hakkama saama ning nendest said parimad sõbrad. · Albert Kropp oli Pauli klassivend, kes astus koos temaga sõjaväkke. Nad sõdisid samal rindel ning kandsid hoolt üksteise eest. · Tjaden oli Albert Kroppi klassivend, kel meeldis koguaeg süüa ja palju rääkida. · Müller, kes oli Tjadeni klassivend. Sai pärast Kemmerichi surma tema saapad endale. Sai valgusrakettiga kõhtu, mille tagajärjel suri. Sündmustik Teoses kirjeldatakse üht ajaperioodi, mil Paul, tema kuus klassivenda ja grupi juht Stanislaus Katczinsky sõdisid Läänerindel nende kodumaa, Saksamaa eest. Tingimused olid kehvad. Pidev toidupuudus, räpased riided, surm, täid ja rotid võtsid poistelt kohe, peale sõjaväkke astumist, tuju sõdida. Esimeses peatükk algab tüliga poiste ja nende koka vahel. Nimelt oleks kokal jagunud
Eks käinud Kaugvergi ja kui märkas palati seinal mõne aja eest sama paika külastanud Teet Kallase autogrammi, saatis sõbrale terviseid. Kaugver esindas tüüpiliselt tollast menukirjaniku elustiili. Kolmapäeviti käis ta Kirjanike Liidus raamatuid ostmas, sageli pidutseti pärast sõprade Eno Raua või Villem Grossiga Pegasuses või KuKus. Pärast kolmepäevast joomist tavatsenud nad punaste poolel sõdinud Grossiga nalja visata, et küll ma oleks sulle alles Luki all pihta pannud. Ega Kaugverit küll Luki all polnudki. Raim kõneles kõrgel häälel ja kiiresti zestikuleerides. KAUGVERIL OLI VALGE VOLGA ja mõistagi ei hoidnud ta autosõitu ja joomist lahus. "Purjus peaga sõites on põhiline see, et särk oleks puhas ja lips hästi sirge," õpetanud ta kolleege. Mammonat ei kogutud. "Kui raha oli, sõideti taksoga Riiga, aga kaht ühtmoodi tassi isal küll majapidamises polnud," meenutab Katrin Kaugver
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv
teda ning lubavad, et ta saab terveks. Müller, märkab ta asjade seas saapaid ning soovib neid endale saada, kuid haige ei anna. Isegi lahkudes ei saa ta saapaid unustada. II Paul arvas, et vanematel sõduritel on kergem, sest neil on kindlad eesmärgid mille nimel elada (naised, lapsed, väljakujunenud hobid), noortel on ainult vanemad ja mõnel tüdrukud. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat pesema jne. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid nad komistamist ning valasid osa väljakeidetest talle jala peale. Ülesandeid täites jooksid mehed aeglaselt nii, et allohvitseri hääl enne kähedaks jäi kui mehed ära väsisid. Paul külastas ka järgmisel päeval Franzi. Seekord lubab ta saapad Müllerile viia. Aeglaselt hääbuva Kemmerichti juures olles mõtles Paul
..). Ent lõpuks nad astusid vastu, ütlesid, et tahavad tema kohta kõik välja öelda ja käske täitsid aeglasemini. Siis jättis ta nad rahule. Paul mõtles oma noorusele, nad olid noore ja süütud. Ent sõjaväe õpe oli neid muutnud, tähtis oli aint sõda ja oskused.. Paul läheb haiglasse Kemmerichi külastama, kes on veel halvemas seisus, lisaks ta nüd teab, et tal on jalg amputeeritud js et ta hakkab surema. Ta annab Paulile saapad, et ta need Mullerile annaks. Paul on kurb, et keegi, kellega ta üles kasvas, nüüd nii jubedasse surma sureb. Arstil pole aega sureva Kemmerichiga tegeleda ja selgub, et ta on 17s kes seal täna sureb. Paul võtab oma asjad ja lahkub. Ta on vihane, et ta suri ent rõõmus, et ise elab. Annab saapad üle ja joovad rummi. 3. ptk Nad saavad väge lisaks, paljud on neist nooremad, Kropp kutsub neid lasteks. Kat liitub nendega, kui nad uusi lähevad üle vaatama
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK..............................................................
Kokkuvõttes oma suuruse ja käitumine tunduvad vanemad kui Paul, kuid ta on sama vana kui Paul ja tema kool-sõbrad . hea huumorimeel. Ajal võidelda, ta on vigastatud selga, surmavalt (6. Peatükk. Paul näha Haie hingamist kopsude, kui Himmelstoß kannab ta ohutust. Fredrich Müller Müller on umbes 18 ja pool aastat vana, üks Baumer tema klassikaaslased. pidevalt meelde ise, kui oluline on õppimine ja haridus. Isegi kui vastase tule all. Ta sai huvi Kemmerich saapad ja pärib neid, kui Kemmerich sureb varakult. point-blank kõhus koos Raketipüstol. Kuna ta oli suremas "üsna teadlik ja kohutav valu," andis ta oma saapad, mis ta pärinud Kemmerich Paul. Tjaden Üks Baumer mitte-koolivend sõpradega. Enne sõda Tjaden oli lukksepp. kui palju sööja ta on veel kuidagi õnnestub jääda kui "õhuke rake." Kantorek, Peter Leer, Bertinck, Himmelstob (paha ohvitser), Detering, Josef. I. Eesliinilt naasmine.
surus ta mehele padja näkku, et karjeid poleks kuulda. Klohmisime teda ja Haie andis talle mitu kõrvakiilu. Haie sõnas:" kättemaks on verivorst." Läksime rindele, peame ainult kindlustustöid tegema ja kaevikusse ei pea minema. Minule on rinne üks õudne keeris, ja maa on meie sõber. Oleme jõudnud kaevikutele lähedale, kuuleme mürske. Paneme raudvaiad maasse, ja ootame autot, tunda on , et oleme merele lähedal. Üks nekrut poeb mulle lähedale, kiivrit ta ei taha aga panen selle ta tagumikule, kuna see on kõrgeim koht. Järsku on kuulda kisamist, need on hobused, kes on haavatud, Detering tahab, et nad maha lastaks, kuna loomad piinlevad, ta on ise talupoeg. Oleme nii mõndagi talunud, aga seda on jube kuulda, kuidas hobused karjuvad. Detering ütleb:" see on kõige suurem alatus, et loomad sõtta ajada, nad pole ju milleski süüdi." Tahaks juba kodus olla, ehk barakkis. Vajusime
Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. Väga paljud asjad on neile vihjeks, et midagi läheb halvasti. Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi saada, mõne seovad isegi kinni. IV. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane; südamlik ja abivalmis poiss Müller- kannab kotis veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Albert Kropp- väikekasvuline, tema peanupp jagab poistest kõige paremini Leer- kannab habet ja tal on suur poolehoid ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Poisid on üheksateistkümneaastased, ja kõik ühest ja samast klassist vabatahtlikutena sõtta läinud.
Seejärel läks R laenguid paika panema. Ta kinnitas laengud ja vedas granaatidest (mida ta kasutas detonaatoritena) splintide äratõmbamise traadid A juurde. Seejärel läks ta teist laengut paigaldama. PI tuli oma salga jäänustega. F oli haavatud ja käskis neil ta koos püssiga maha jätta. P oli veel teise vahiposti juures. R tuli sillalt tagasi ja A lasi silla õhku. Üks kild tabad A-d ja ta hukkus. R oli väga vihane, sest kui P poleks detonaatoreid ära visanud, poleks A killuga pihta saanud ja hukkunud. R pani RA kuulipilduja juurde ja õpetas teda laskma. Vaenlased tulid autoga lähemale ja RA hakkas neid tulistama. Lõpuks tuli P ja ilmus välja ka fasistide tank. Kõik P-ga kaasas olnud mehed said surma. Nüüd läksid kõik M juurde ja hakkasid hobustega põgenema. Nad põgenesid läbi metsa, kuid pidid seejärel maantee ületama. Maantee otsustati ületada ükshaaval. Teised pääsesid edukalt üle maantee, kuid samal ajal tank tulistas ja R jäi hobuse alla
,,Läänerindel muutuseta'' Erich Maria Remarque Lugemispäevik Tegelased Paul ( peategelane, jutustaja ) - Kogenud sõdur, kes oli juba mitmeid kordi rindel käin ja mitu aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile
splintide äratõmbamise traadid Anselmo juurde. Seejärel läks ta teist laengut paigaldama. Pablo naine tuli oma salga jäänustega. Fernando oli haavatud ja käskis neil ta koos püssiga maha jätta. Pablo oli veel teise vahiposti juures. R tuli sillalt tagasi ja Anselmo lasi silla õhku. Üks kild tabad A-d ja ta hukkus. Robert Jordan oli väga vihane, sest kui Pablo poleks detonaatoreid ära visanud, poleks Anselmo killuga pihta saanud ja hukkunud. Robert Jordan pani Rafael kuulipilduja juurde ja õpetas teda laskma. Vaenlased tulid autoga lähemale ja Rafael hakkas neid tulistama. Lõpuks tuli Pablo ja ilmus välja ka fasistide tank. Kõik P-ga kaasas olnud mehed said surma. Nüüd läksid kõik M juurde ja hakkasid hobustega põgenema. Nad põgenesid läbi metsa, kuid pidid seejärel maantee ületama. Maantee otsustati ületada ükshaaval
1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta küll kilomeetritki ei marsiks" Ta ütles seda siis kui nad oli tagalas, ühes nekrutite välilaagris. Seal olles
ini mses pahede ga ja lähikondlastega et peab mnägi managu teaks ta seda ini mest juba am mu., siis lähebgi teel e . Pele seda tule Poloniuse juurde ophelia kes on hir mul , kuna team jures oli käinud väga ku m malisel oleksu Hamelt riided katki nägu valge peas ja liikus ilma sil mi kasutamata toas ringi. II stseen Kuningas Kutsub külla hamleti head sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni, kelle tulekust on hamlet väga rõõ mus kuid sa mas ka kahtlustav kuna mix ol ivaja tulla s õpradel niisama heast peast talle külla ja tal on õigus et tagelikkuses oli neid kutsutud kuninga ja kuninganna poolt. Hamlet kurdab kui juba vangi elu tal taanimaal on. Tuleb vatel mand, kes on saadik Norrast, kes toob sõnu mi et norra on nõus toetama taanit poola vastu v õtle misel. Siis tulevad külla
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall Alan on poiss, kes saab teada, et tal on lasteh alvat u s . Ta jala lihased hakk a sid kokk u t õmbu m a ja selg kisku s küü r u . Ta ei saan u d enam k õndida. Ema pidi tal jalgu sirgeks vajuta m a , mis tegi valu. Igal korral m õtles ta hobus tele pildil, kes p õgenesid. Hobused hirm u ja Alan valu eest. Raviks saadeti poiss haiglasse. Alanile meeldis haigete jutu pealt kuulat a. Head s õbrad, McDonald ja Angus, toetasid teda halbadel aegadel. Hommik ul lasid patsiendid endale keedu m u n a valmistad a.
Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskiga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on nende poole teel. Noored sõdurid saadati kaevikuid kaevama. Käsku taites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse
See lõppes suure tulevahetusega. Olgugi, et kuulid tabasid, ei saanud keegi viga. Lõpuks pani PE korteri põlema ja hüppas korterist välja. Leekides korterist lendsid akna kaudu välja ka W, A, KO ja H. XXVIII KO ja PE läksid kirjanike majja sööma. Alguses ei tahetud neid sisse lasta, kuid külalised ära tundes, nõudis Artsibaldovitsnende sisse laskmist, kuna ta oli kursis nende võimetega. Varsti pärast seda tungisid restorani relvastatud mehed, kes avasid PE ja KO pihta tule. Seejärel süttis restoran põlema ning W abilised põgenesid. 8 XXIX W rääkis L-ga ja L palus W-d, et ta võtaks ME ja MA endaga kaasa ning annaks neile rahu. XXX A pakkus MA-le ja ME-le veini, mis oli tegelikult mürk. Nad surid, kuid ärkasid jälle üles ja nad läksid koos A-ga kaasa. Enne lahkumist jättis ME veel I-ga hüvasti. XXXI ME ja MA lendasid koos W-ga kuu poole. XXXII
See lõppes suure tulevahetusega. Olgugi, et kuulid tabasid, ei saanud keegi viga. Lõpuks pani PE korteri põlema ja hüppas korterist välja. Leekides korterist lendsid akna kaudu välja ka W, A, KO ja H. XXVIII KO ja PE läksid kirjanike majja sööma. Alguses ei tahetud neid sisse lasta, kuid külalised ära tundes, nõudis Artsibaldovitsnende sisse laskmist, kuna ta oli kursis nende võimetega. Varsti pärast seda tungisid restorani relvastatud mehed, kes avasid PE ja KO pihta tule. Seejärel süttis restoran põlema ning W abilised põgenesid. 8 XXIX W rääkis L-ga ja L palus W-d, et ta võtaks ME ja MA endaga kaasa ning annaks neile rahu. XXX A pakkus MA-le ja ME-le veini, mis oli tegelikult mürk. Nad surid, kuid ärkasid jälle üles ja nad läksid koos A-ga kaasa. Enne lahkumist jättis ME veel I-ga hüvasti. XXXI ME ja MA lendasid koos W-ga kuu poole. XXXII
saanud Kemmerichi käest veidi enne tema hinge heitmist. Järgmisel rünnakul langevad nende kompaniiülem Bertinck ning Leer, kellel mürsukild puusa lõhki rebib. Ta jookseb kiiresti verest tühjaks ning keegi ei saa teda enam päästa. 9 sõbrast on järele jäänud veel vaid kaks Katczinsky ja Paul. 1918. aasta suvi on kõige raskem ja verisem. Ühel hilissuvepäeval toidutoomisel saab Kat pihta, ta sääreluu lastakse puruks. Seepeale võtab Paul ta selga, et toimetada ta sidumispunkti. Pärale jõudes aga selgub, et ta oli kandmisel saanud granaadikilluga pähe ja see oli talle surmav. Sügisel saab Paul taas puhkust ning räägitakse lõplikust rahust ja vaherahust. Sõda on jätnud temasse väga sügava jälje ning ta ei leia enam oma kohta elus. Kõik tema head sõbrad hukkusid, vaid tema jäi ellu. Õigemini oli neist lihtsalt viimane
sõda esile toob? ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus. Kui mürsk tuleb, võin ma küüru tõmbuda, ja see ongi kõik; kuhu see sisse lööb, seda ma täpselt ei tea ega saa ka mõjutada. Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. " (63) ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta. Me võime nüüd hävitada ja tappa, et ennast päästa ja kätte maksta." ,,Me oleme üksteise vastu kõik tunded kaotanud, me vaevalt et tunneme veel üksteist, siis kui me vilav pilk kellelegi meist langeb. Me oleme tundetud laibad, kes mingi triki, ohtliku nõiasõna mõjul veel joosta ja tappa oskavad." ,,Siin kaevikutes on mälestused meile kaotsi läinud. Nad ei virgu enam meis- me oleme surnud, ja tema seisab kaugel silmapiiril, on muutunud visiooniks, mõistatuslikuks
„All Quiet On The Western Front „ (1979) , Läänerindel Muutusteta ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas
Kui rotid sööma kogunesid löödi nad labidatega maha. 8.Kuidas mõjub mitmepäevane turmtuli kaevikus istuvatele nekrutitele? Nekrutid on hullumas, nad ei osanud midagi nii hullu karta. Nad on hirmul ning kogenematud, ei oska end kaitsta. Nende närvid ütlevad ülesse ja nad jooksevad lihtsalt lahinguväljale. 9. Mida süüakse kaevikus, kui vaenlase turmtule tõttu ei jõua toit eesliinile? Järele jäänud leiba ning vaenlaste kaevikutest pannakse konserve pihta ning muud, mis annab sealt kaasa võtta. 10. Mille põhjal võib väita, et sõdur on saanud gaasimürgituse? Gaasimürgituse saanud sõdur ahmib õhku ja oksendab põletatud kopsud tükkhaaval välja. 11. Miks ei räägi Paul kodus puhkusel käies emale kõigest sellest, mida on pidanud sõjas läbi elema? Paul ei taha sõjast üldse rääkida, sest ta teab, et teda ei mõisteta ning inimesed ei saa aru, mida see sõda õigupoolest tähendab
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja söögivarud. Selleks, et Le mbitu usust ei taganeks
Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob
�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t
2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; 2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. 3. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka võõrsõnade kirjutamine. f,š Lühikest f-i ja š-d ei ole
mässajaid, desertööre, argpükse /-/, meie arnastasime oma kodumaad täpselt samuti nagu nemad ja me läksime igal rünnakul vahvasti peale; ent nüüd tegime juba vahet, sest olime korraga nägema õppinud. Ja me nägime, et nende maailmast ei jää midagi järele. Me olime ühtäkki kohutavalt üksinda ja igaüks pidi ise sellest jagu saama." Lk 12) 2. Rindel. Gaasirünnakud, lahingud, laibad, tühermaa... Klassikaaslastest sureb sõjatules esimesena Kemmerich, Müller saab endale tema saapad. Paul sõbruneb endast vanema Katczinsky ehk Katiga, kellega kujuneb tal isa-poja suhe. ( ,,...ma armastan teda, tema õlgu, tema nurgelist, kummargil kogu, - ja samal ajal näen tema taga metsi ja tähti, ning hea hääl lausub sõnu, mis mulle rahu toovad, mulle, sõdurile, kes oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60)
Aga Annalgi oli �ks tingimus, see et Villu ei tohi enam juua, mitte kunagi. Samal ajal m�tles K�rboja endine peremees Katku Villust, Annast, jaanitulest ja meeste jutust. Kivim�el meisterdasid Villu ja Mikk pauku. Meisterdamine v�ttis neil aega palju rohkem kui tavaliselt ning viimaks k�ib k�rakas. T�iesti ootamatult, nii et Villu ja Mikk ei j�udnud kaugemale joosta ja said pauguga pihta. Mikk oli ainult verega koos kuid Villu kaotas oma parema k�e kaks s�rme t�ielikult ning kahest j�i alles pool, ka teise silma n�gemisv�ime kadus suuresti. Anna tegutses kiiresti, et Villut aidata. Ta sidus talle riide �mber k�e, et takistada verejooksu ja jootis talle ohtralt viina sisse, et valu v�hendada. Anna lasi ta l�puks vankriga haiglasse viia. Anna hakkas t��listele paremat s��ki andma � heeringaid ja argip�eval v�id
JOHN FOWLES ,,MAAG" 2013 JOHN FOWLESI ELU Sündis 31. märts 1926 Essexis, suri 5. november 2005 Lyme Regis. Oli inglise kirjanik. Õppis Bedfordi koolis, hiljem Edinburghi ülikoolis, kus katkestas õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal. Aastatel 19521960 kirjutas terve hulga novelle ja luuletusi, kuid ei pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965. aastal ilmus romaan ,,Maag", Ameerikas tõusis raamat kohe kultusestaatusesse. Neli aastat hiljem ilmus Fovwlesi müügitulemustelt edukaim romaan ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 1970. aastatel tegele
Pärast Lõppu Peategelane rastapatsidega Logan :tal oli kaks sõpraMatt Babic (pikk tumedapeaga poiss kele patsid ulatuvad õlgadeni , Carrie kutsus teda UkseMattiks, kuna ta leseb ini mestel ennast ära kasutada =) JA Carrie kes oli algkoolis kui ingls siniste sil made ga aga praegu k äis mustade saabastes ja liibuvates pükstes, räpakas vana tsärk seljas ja ar msad heledad lokid ude m etes. Nina ja k õrad täis kümneid neete. Matt hüüdis teda Visa Carrieks kuna ta oli listalt selline. Isa oli kurjategia kes ve etis o ma aega vangalas korduvalt, Ni meks oli tal Josh Hirist. Väikest kasvu Ema Jilli Pole pike m Kui Carrie tekitab igas m e he
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
