Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Läänerindel muutusteta kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nekrut, hane, gaas, albert, erich, müller, kuuleb, nekrutid, keldris, haiglas, killu, kaaslanemerich, küsib, katcinzky, tallu, koera, haned, visata, saadetakse, gaasimaskid, ammu, astub, jookseb, voodis, söök, sakslased, rongiga, maas, samme, pussi, prantslane, omade, tugitool, lendur, haav, kild, remarque, klassist, naaseb, raskelt, vigastatudLäänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane; südamlik ja abivalmis poiss Müller- kannab kotis veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Albert Kropp- väikekasvuline, tema peanupp jagab poistest kõige paremini Leer- kannab habet ja tal on suur poolehoid ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Poisid on üheksateistkümneaastased, ja kõik ühest ja samast klassist vabatahtlikutena sõtta läinud.
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal, kus 19-aastased koolipoisid sõdivad verises sõjas. Peategelase Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud ning seda peamiselt õpetaja utsitusel. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla
armastas oma isamaad ning oli võitlema selle eest. Ta hoolis väga oma klassivendadest, kes olid koos temaga rindel ning oma emast, isast ja vanemast õest. · Stanislaus Katczinsky hüüdnimega Kat oli maakaitseväelane, kes astus sõjaväkke aasta varem, kui Paul. Kat oli kogenud mees, kel oli palju kogemusi, teadmisi ning oskusi. Ta suutis alati kusagilt toitu muretseda. Kat õpetas Pauli rindel hakkama saama ning nendest said parimad sõbrad. · Albert Kropp oli Pauli klassivend, kes astus koos temaga sõjaväkke. Nad sõdisid samal rindel ning kandsid hoolt üksteise eest. · Tjaden oli Albert Kroppi klassivend, kel meeldis koguaeg süüa ja palju rääkida. · Müller, kes oli Tjadeni klassivend. Sai pärast Kemmerichi surma tema saapad endale. Sai valgusrakettiga kõhtu, mille tagajärjel suri. Sündmustik Teoses kirjeldatakse üht ajaperioodi, mil Paul, tema kuus klassivenda ja grupi juht
Kemmerich on saanud rindel tabamuse, mille tagajärel ta lõpuks sureb. Tema on esimene surija seitsmest klassivennast, kes vabatahlikuna sõtta astuvad. Koos Katczinskyiga läks Paul hanesid varastama, et midagi paremat nahka pista. Hanesid püüdes tuli neil mõningaid sekeldusi, kuid need lahenesid ning nad lasid lasid oma roal hea maitsta. Paul ja ülejäänud kompanii koos nekrutitega läksid rindele. Ühel päeval tehti nende komaniile gaasirünnak. Paljud nekrutid said selles rünnakus surma, sest neil ei olnud kõiki oskusi ega teadmisi. Paul ja mõned tema kaaslased kõnnivad ühe jõe kaldal ja seda tehes näeavd nad teiselpool kallast prantslannasi. Kuna meestel on keelatud ületada jõe, siis teevad nad seda öösel ja lähevad prantslannadele külla. Paul sai sõjaväest puhkuse ja ta läheb tagasi pere juurde. Koju jõudes leiab Paul ema haigena voodis lamavana. Ta saab teada, et emal on vähk. Peale puhkust peab Paul minema koolitusele.
kuhu peituda. Istung..Poisid selgitavad, miks Tjaden teda vihkab. Tjaden saab karistuseks 3 päeva laagrivanglas ja Kroppile ühe. Teised võivad neid külastada ja nad mängivad enamuse ajast öösel kaarte. Peale mängu läksid Kat ja Paul hanesid jahtima..Koer segas neid..Lõpuks saavad ikka kätte ja lähevad neid grillima.. Paul molteb, kui palju tal Katiga ühist on sõja tõttu ja unistab taevast...Allesjäänud hane mässivad ajalehte ja viivad vnagi, Kroppile ja Tjadenile. Need kaks söövad õnnelikult ja teised lähevad magama. 6.ptk Lähevad 2 päeva tavalisest varem eesliinile. Näevad uhiuusi kirste, mis on ju nende jaoks. On selge, et inglased valmistuvad millegi suure jaoks, neile tuuakse varustust juurde. Rusutud meeleolu. Oma suurtükivägi tulistab neile jälle kaevikusse, kuna torud on ülekoormusest äraleierdatud. 2 haavatut. Rindel muutub elu tähtsusetuks
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK..............................................................
„All Quiet On The Western Front „ (1979) , Läänerindel Muutusteta ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle.
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla
Paul peitis end koos teistega mürsulehtriss. Nad tõmbasid gaasirünnaku tõttu maskid pähe. Mingisugusele nekrutile lendab mürsk käe peale ja mehed tahtsid ta elule lõpu teha. Viimaks otsustati ikkagi mees kanderaamiga ära viia. HimmelstoB ja Tjaden tülitsesid jälle. Jutu käigus tuli voodimärgamise lugu välja ja kõik said karistada. Kat ja Paul läksid hanevargile, et hanepraadi saada. Ootamatult ründas Pauli koer. Ta tulistas pääsemiseks koera ja haaras kaasa ühe hane, mille nad kuuris ära küpsetasid. Edasi viidi mehed tagalasse. HimmelstoB tahtis meestega paremini läbi saada. Nende lähedal oli üks tiik, teisel pool kolm tüdrukut. Mehed ei tohtinud üle tiigi minna, aga nad tegid seda ikkagi. Enne jootsid Tjadeni täis, sest nad tahtsid kolmekesi minna, et kõigile jaguks üks tüdruk. Tüdrukud rääkisid prantsuse keeles, millest poisid aru ei saanud. Nad ei pidanud seda vist eriti tähtsaks, tahtsid ainult üle pika aja naisega koos olla.
Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile. Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. Väga paljud asjad on neile vihjeks, et midagi läheb halvasti. Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi saada, mõne seovad isegi kinni. IV. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida,
Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. Väga paljud asjad on neile vihjeks, et midagi läheb halvasti. Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi saada, mõne seovad isegi kinni. IV. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on
Erich Maria Remarque Läänerindel muutuseta (06.06.07) Romaani kangelasteks on 9 meest, kes on omavahel väga head sõbrad: väikesekasvuline Albert Kropp, kes on neist kõige targem; Müller V, kes ka rindel kooliraamatuid kaasas kannab; Leer, kes tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu; Tjaden kõhn lukksepp, kompanii suurim söödik; Haie Westhus turbalõikaja, neist kõigist kõige suurem ja tugevam; Franz Kemmerich ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Nende
Ta puutub kokku ka venelastest sõduritega. Laagri viimasel päeval külastavad Pauli isa ja õde. Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise tõttu on Paul sunnitud kaevikusse varjuma, kus ta tahtmatult tapab prantsuse sõduri. Pual on juhtunust vapustatud. Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb indelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. Viimaks langeb sõjategevusest ka Paul Bäumer. 5.Peategelane: Paul Bäume- ta oli traumeeritud ega suutnud enam elust rõõmu tunda,
Raamatu kokkuvõte 1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb.
Raamatu kokkuvõte 1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb.
Ta puutub kokku ka venelastest sõduritega. Laagri viimasel päeval külastavad Pauli isa ja õde.Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise tõttu on Paul sunnitud kaevikusse varjuma, kus ta tahtmatult tapab prantsuse sõduri. Paul on juhtunust vapustatud.Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller.Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud.Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5. Peategelane: Paul Bäumer ta oli traumeeritude ega suutnud enam elust rõõmu tunda,
operatsioonist mille jaoks tuleb raha saada. Paul tagasi olles läheb kohe rindele ning ägenenud pommitamise tõttu ta jäi ühte pool vett täis kraatrisse. Kui saabus taas hämarik läks Paul oma meeste juurde tagasi ja rääkis mis juhtus. Peagi saadeti 8 meest küla valvama, seal olles nad tegid omale siga ja said kõhud täis, kuid küpsetamise tõttu tuli maja korstnast tossu ja seda pommitati tänu sellele. Järgmises külas olles saavad Paul ja Albert pihta, peagi pandi nad rongi peale ja seal on ka Franz kes seal ka suri, Alberti jalg amputeeritakse. Paul oli jälle kodus puhkusel kus ema oli veel rohkem haigemaks jäänud, kuid Paul pidi naasema rindele mida ema ei soovinud kuid Paul siiski läks tagasi. Lahingus hukub enamus mehi ning 1918 aasta suvi oli kõige raskem ning ohvriterohkeim. Pauli klassist on elus veel vaid tema ja temagi sureb peagi 1918 aasta oktoobris.
midagi. Kuskil sai keegi suure tabamuse ning hobuste metsik kisa ajab talupoeg Deteringi närvi, ta tahab lausa ise neile hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida, et nad nii lollid on. Taas rindel. Halastamatu tapatöö. Jõudes taas rindele, peavad nad paraadi keisri ees. Mehed arutavad selle üle, kuidas saab üks riik teise üle sõda kuulutuda.Mehed
kartulikotlette. Pärast suurt puhkust peab Paul rindele naasma. Ta pakub ennast vabatahtlikult luuresalka. Luure ei kanna vilja, sest Paul jääb süvikusse lõksu. Natukese aja pärast hüppab süvikusse ka hirmunud vaenlane, kelle Paul kiirelt kõrvaldab. Pärast seda langeb ta sügavasse depressiooni ning teda tabab sokk. Tal hakkas hukkunust kahju ja püüdis leida endas allesjäänud inimlikkust, et hukkunu pere aidata. Paulini on jõudnud halb uudis. Albert on haavata saanud ning lamab laatsaretis. Pauli ja Alberti vaheline sõprus on nii suur, et Paul otsustab Albertiga jääda. Ta tahab olla sõbrale igati toeks ning aidata teda viimase hingetõmbeni. Kardetuimaks ruumiks kujuneb ,,surituba", kuhu ei taha keegi sattuda. Räägitakse, et kes sinna läheb, see tagasi ei tule. Sõjasalk ootab Pauli tagasi ning nii ta ka teeb. Tagasitulles on Paul muutunud, ta ei karda enam midagi ega kedagi. Ta tunneb hinges tühjust
( ,,Kamraad, ma ei tahtnud sind tappa. /-/ Anna mulle andeks, kamraad! Me taipame alati liiga hilja. Miks ei korrata meile alatasa, et te olete samasugused vaesed vennaksed nagu meie, et teie emad samuti muret tunnevad nagu meie omad ja et meil on samasugune hirm surma ees ja samasugune surm ja samasugused valud. Anna mulle andeks, kamraad, kuidas võisid sa olla mu vaenlane? Kui me need relvad ja mundrid minema viskame, oleksid sa mulle samasugune sõber ja kamraad nagu Kat ja Albert. Võta mult kakskümmend aastat, ja tõuse üles võta rohkem, sest ma ei tea, mis mul nendega veel peale hakata." Lk 138) 8. Kolm nädalat turmtule alt evakueeritud külas asuvat toiduladu valvamas. 9. Haavatasaamine koos Kropiga. Hospidal. Vähe arste, palju haavatuid. Ühe haavatu naise külaskäik Kropil amputeeritakse jalg. 10. Jälle rinne. Üksteise järel saavad surma Pauli klassikaaslased; sõjalõpu kuulduste ajal saab haavata ka Kat
" Esimene maailmasõda lõppes novembris 1918. Üks kuu oli sõja lõpuni, kui Paul langes. Kui vähe oli tal veel puudu, et pääseda sellest paigast eluga! Siiski ei läinud see nii. Ja mis mind veel mõtlema pani oli see, et kirjas oli, et sõjasõnum piirdus vaid ühe lausega, milleks oli ,,Läänerindel muutuseta". Aga ei olnud ju muutusteta. Ei olnud vaikne. Vähemalt üks inimene sai surma! Tuleb vist tunnistada, et ühel inimelul suures sõjas suurt tähtsust ei ole. Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" on suurepärane. See on küll hästi kurb, kuid siiski mõjutab ja paneb mõtlema. Ja see ongi see, mida mina kirjandusest otsin.
Laagri viimasel päeval külastavad Pauli isa ja õde. · Paul naaseb rindele, kus vägesid peatselt rünnatakse. Tiheda pommitamise tõttu on Paul sunnitud kaevikusse varjuma, kus ta tahtmatult tapab prantsuse sõduri. Paul on juhtunust vapustatud. · Noored sõdurid peavad mõnda aega üht evakueeritud küla valvama. Seal elavad nad üsna hästi, kuna siit-sealt leitakse toidupoolist ning ka sigarette. · Rindele naastes saavad Paul ja Albert Kropp haavata. Nad saadetakse sõjaväehaiglasse, kus Paul tasapisi kosub, kuid Albert Kropil amputeeritakse jalg. · Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. · Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. · Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5
Kuidas muudab sõda inimest? ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. Ühed pärivad, teised ei päri, ja viimaste puhul on ilmselt näha, et nad on selle üle uhked; sageli ütlevad nad seda isegi säärase mõistva ilmega, nagu rõhutades, et sõjast ei saa ju rääkida. ,, Paul Bäumer oli noor loominguline mees, ta armastas väga muusikat ning kirjandust, ning proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda. Rindel oli ta tihti mõelnud, et tahaks juba koju, puhkusele. Kui lõpuks tuli puhkuse teade oli ta selle üle rõõmus ning teised oli veidi isegi kaded
saadetakse Paul kahenädalasele puhkusele; peategelane (Paul) saab teada, et ta emal on vähk; peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öeldakse vaid, et 7 klassivenda, kaasaarvatud Paul lähevad vabatahtlikult rindele. Ülejäänud teadmised avalduvad teose käigus. Lahing areneb edasi, sõdurite psüühhika muutub, lõpuks hukkuvad kõik 7 meest, kaasaarvatud Paul, kes sureb viimasena.
Läänerindel muutuseta Piia Uutma KK12-PE1 Üldinfo 1930 Erich Maria Remarque novelli alusel Film kirjeldab saksa sõdurite füüsilist ja vaimset stressi sõja ajal ning sellest kuidas tavaellu naasemine oli pärast sõda väga raske Peategelased 19-aastane koolipoiss Paul Bäumer ja tema 6 klassivenda. Treener Himmelstoss Rindel olev pealik Sisu Esimene maailmasõda, võitlemine Prantusmaal läänerindel.
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." - Seda peaksid kõik teadma, kõik need kelle pärast meie mehed sõjas sõdivad. See, kui saadetakse minu isa, vend ja mu mees sõtta selle pärast, et meie riigi poliitikud ei süüda välispoliitikas suhteid korras hoida see on idiootsus! · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." - Noored mehed vorbitakse sõjas jõhkarditeks. · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeelt säilitada, sest
,,Läänerindel muutusteta" ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud." Nii ütleb Albert välja selle tõdemuse, mis sõjaga, eriti sellest läbi käinutega paratamatult juhtub. Sõda muudab inimesi ja vaid vähesed, väga vähesed, kui üldse keegi, suudavad oma endise elu juurde tagasi pöörduda. Kui Paul rindelt natukeseks ajaks puhkusele saadetakse, avastab ta, et tema jaoks on päriselt koju tagasi pöördumine ja seal elamine võimatu. Ta näeb oma haiget, peagi surevat ema, oma viksi õde ja ta peab ka ühele teiselt emale surmasõnumi tema poja kohta viima. Kõik see
Inimese tegelik pale avaldub kriisisituatsioonis. Sõda on relvastatud kokkupõrge kahe või enama osapoole vahel. Sõda jätab paljud ilma emadest-isadest, õdedest-vendadest ja tütardest-poegadest. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on sõjapidamise teinud surmavaks ja julmemaks kui kunagi varem. Erich Maria Remarque kirjeldab oma romaanis ,,Läänerindel muutuseta" värvikalt igapäevaelu rindel, kus kaevikud on pideva suurtüki tule all. Lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustav mürkgaas ja snaiprid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju. Seepärast arutlesingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimest. Sõda mõjub psühholoogiliselt nii laastavaks, et hakatakse mõtlema asjadele, millele tavaliselt ei mõelda
Lugemistest ,,Läänerindel muutuseta" 1.Kus ja millal toimub teose tegevus? Tegevus toimub I ms ajal, põhiliselt Saksa ja Pr piiri ääres. 2. Iseloomusta Paul Bäumerit Paul on noormees, kes juba 19-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. 3. Kuidas muudab sõda õpilaste suhtumist patriootlikesse õpetajatesse nagu Kantorek? Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Üsna pea saadi aru, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Sõda pole lihtsalt kodumaa kaitsmine vaid tuleb suuta, kuidagi selles kõiges ise el
meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et neid sanitar ei saa. Väljaõpe kestis 10 nädalat ja tehti selgeks, et mõistus pole kõige tähtsam, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Kropp, Müller, mina sattusime 9ndasse jakku, Himmeldtobi juurde, ta oli kõige tigedam nahanülgija. Ta kiusas meid ja tänu talle pidime üle elama raskeid aegu. Ühel päeval, kui me Kropiga käimlaäbreid vedasime, siis tuli Himmelstob ja me
annaabi.ee 
