K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3 · Fe2O3 SO2 · K2O SO3 · PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid
Ca(OH)2 -> 2 NH3 + 2 H2O + CaCl2 Tööstuses vesinikust ja lämmastikust t, rõhu ja katalüsaatori abil N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Lämmastikoksiidid N2O Dilämmastikoksiid ( naerugaas ) nõrga meeldiva lõhnaga narkootilise toimega gaas. Ta on neutraalne oksiid NO Lämmastikoksiid on värvuseta mürgine gaas. Ta on ka neutraalne oksiid. Reageerib hapnikuga 2 NO2 + O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruun terava lõhnaga väga mürgine gaas. Reageerib veega NO2 + H2O -> HNO3 + HNO2 NO2 on tugev oksüdeerija . Paljud ained tema atmosfääris süttivad ( väävel , fosfor jt ) Ammooniumsoolad Saamine: ammoniaak + hape NH3 + HCl -> NH4Cl NH3H2O + HCl -> NH4Cl + H2O Füüs omadused: tahked kristalsed ained, lahustuvad hästi vees. Keem omadused: Nad on küllalt ebapüsivad ained: 1. Kuumutamisel lagunevad 2
Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää). Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Süsinikdioksiid on loodusliku süsinikuringe oluline osa. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis NO2- lämmastikdioksiid; oksiid; Lämmastikdioksiid on pruun gaas, mis seostub paljudel loomakasvatajatel silotornidega. Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral. Lämmastikdioksiid on õhust raskem gaas ja võib koguneda madalamatesse kohtadesse. Ta seguneb kergesti veega, mille tagajärjel tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab
Saadakse tööstuses väävli või väävlimaakide põletamisel. Põhiliseks happevihmade tekitajaks on kütuste, põlevkivi, kivi- süsi, nafta , jt. põlemisel. Ühe saadusena õhku eralduv vääveldioksiid. NO lämmastikmonooksiid Laboratoorselt saadakse lämmastikmonooksiidi lahjendatus lämmastikhappe reageerimisel verega. Moodustub õhus äikese ajal, kuid tekib ka mõnes tööstusprotsessis ning on ka auto- de heitgaaasides. NO2 lämmastikdioksiid N + O2 = NO2 Lämmastikdioksiid on väga mürgine gaas, mis toimub eelkõige hingamisteede limaskestadele, kutsub esile ärrituse silmades, köha, iivelduse ja oksendamise. Moodustub õhus äikese ajal, kuid tekib ka mõnes tööstusprotsessis ning on ka autode heitgaasides. SiO2 ränidioksiid Si + O2 = SiO2 Ränidioksiid on maakoores kõige levinum aine. Teda leidub looduses nii vabana kui ka pal- judele mineraalide ja kivimite koostises. Üldse tuntakse üle 400 mineraali, mille põhiosaks on ränidioksiid.(SiO2)
+I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer N:+7 / 2 ) 5 ) : N- = N+= O paaritu seega on on püsiv. (-10 - +2800on
Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiid...
tetrafosfordekaoksiid P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Määra indeksid) 1) N2O5 ; ClO2 ; ClO3 ; NO2 ; Br2O 2) MnO2 ; NiO ; Sb2O3 ; Bi2O5 ; Ag2O C. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. 3) lämmastik(II)oksiid - NO 1) alumiiniumoksiid Al2O3
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel
Kasvuhooneefekt · Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. · Ta näitas, et CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumisel, mis põhjustabki atmosfääri soojenemise. · Looduslik nähtus · Hädavajalik maakera elustikule Svante Arrhenius Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid · Veeaur · CO2 ehk süsinikdioksiid e. süsihappegaas · CH4 ehk metaan · N2O ehk lämmastikdioksiid e. naerugaas · O3 ehk osoon · Aerosool · freoonid Kasvuhoonegaasid · ... lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. · ~ 40 · Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. · Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaasid
Keemiline valem : HNO3 Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb
vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3. Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes. Lämamstikhape : Tootmine NH3 + NO = NO2 + HNO3. Füüsikalised
Pidevalt suureneva energiavajaduse tõttu tekib ka rohkem saasteaineid, kuna fossiilseid kütuseid on hakatud üha enam kasutama ning põletama. Palju saasteid tekib ka lämmastikväetiste kasutamisel ning biomassi põletamisel. Looduslikult satub keskkonda rohkelt lämmastikku näiteks vulkaanipursete tagajärjel. [1] Tuntuimad lämmastiksaastet tekitavad ühendid: ammoniaak (NH3) ja NOx-id ehk lämmastikoksiidid, millest levinumad on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid (NO2) ja dilämmastikoksiid (N2O). Lämmastikoksiid ja lämmastikdioksiid (NO, NO2) NO ehk lämmastikoksiid on põlemisel tekkiv kõrvalsaadus. Õhus reageerib NO kiiresti NO2- ks ehk lämmastikdioksiidiks, mis on tuntud õhusaastaja. See on kollakaspruun mürgine gaas, mis sisaldub sisepõlemismootorite heitgaasides. NO ja NO2 sisalduse suurenemine õhus on märk maalähedase atmosfääri halvenemisest. Vees lahustudes tekivad lämmastik- ja lämmastikushape, mis põhjustavad happevihmasid
KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012 OKSIIDID Tähtsamad ühendid: SiO2 ränidioksiid NO2 lämmastikdioksiid SO2 vääveldioksiid H2O vesi Fe2O3 raud(III)oksiid CO2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid CaO kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad
*II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid Mittemetallioksiidide nimepanemisel kasutatakse alati eesliiteid. Kus juures eesliide öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud. 1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat
Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis vees hästilahustuv tugev alus Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest 5. Määra aineklassid; anna ainetele nimetused: Cu(OH)2 alus, vask(II)hüdroksiid; NO2 oksiid, lämmastikdioksiid; Na3PO4 sool, naatriumfosfaat; HNO3 hape, lämmastikhape; K2O oksiid, kaaliumoksiid; CuSO4 sool, vask(II)sulfaat; CaCO3 sool, kaltsiumkarbonaat; Cr2O7 oksiid, kroom(VII)oksiid; NaOH alus, naatriumhüdroksiid; HCl hape, vesinikkloriidhape 6. lihtaine+hapnik->oksiid 4Na+O2->2Na2O 4P+5O2->2P2O5 4Al+3O2->2Al2O3 4B+3O2->2B2O3 7. Hape+alus->sool+vesi HCl+NaOH->NaCl+H2O H2SO4+2KOH->K2SO4+2H2O
komponentideks lahutada. Meditsiinis kasutatakse naerugaasi hapniku ja õhuga segatuna narkoosigaasina ja valude leevendamiseks näiteks sünnitusel, hammaste väljatõmbamisel jm. Naerugaasi vajatakse külmainena operatsioonide ajal veresoonte sulgemiseks. · NO lämmastikoksiid kasutatakse tööstuses põhiliselt NH3`me oksüdeerimisel · N2O3 - dilämmastiktrioksiid · NO2 lämmastikdioksiid kasutatakse lämmastikhappe ja lämmastikushappe tootmiseks, mis on väga mürgised. · N2O5 dilämmastikpentaoksiid 5) Huvitavad faktid Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina
laboris: N2 + O2 2NO Lisaks on veel lämmastikoksiidi laboris saada näiteks metallide reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega ja ammoniaagi katalüütilisel oksüdatsioonil. 3Cu + lahj. 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Reageerimisel erinevate ühenditega, võib ta käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana. NO toetab nagu ka naerugaaski põlemist. Õhus oksüdeerub lämmastik(II)oksiid pruunikaks lämmastik(IV)oksiidiks. 2NO + O2 2NO2 NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid NO2 on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas. Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4. Vahepealsetel temperatuuridel on tegemist kahe aine seguga. NO2 on pruun ja dimeer värvitu. Seega võib õelda, et gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust ning olenevalt tingimustest moodustub tasakaalu süsteem: 2NO2 N2O4
Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2 Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O
· Eesti laiuskraadil valitseb pikaajalise keskmisena tõusev õhuvool o õige · Mitu tsirkulatsioonirakku on kummalgi poolkeral laiuskraadide vahemikus 0 90 kraadi? o 3 · Atmosfääri alumised kümmekond km moodustavad o troposfääri · Missugused neist on enim levinud määratluse järgi saasteained: o lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid, osoon, vääveldioksiid, ammoniaak, süsinikoksiid · Millised nim ainetest kuuluvad Kyoto protokolli alla: o Metaan, co2, dilämmastikoksiid · Järjestage kütused energiaühiku kohta vabaneva süsinikdioksiidi hulga järgi. Väiksemast: o Tuumakütus, maagaas, bensiin, kivisüsi, põlevkivi, puit · Mis ühendid põhjustavad sademete hapestumist o , co2, no2, so2 · Millised allikatest pärinevad lenduvad org ühendid:
Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II. Seega on reaktsioonis redutseerijaks vask ning oksüdeerijaks lämmastik. Reaktsiooni saadustes esineb lämmastik kahe erineva oksüdatsiooniastmega: V ja II. Katse 6.2.: kontsentreeritud lämmastikhappe reageerimine metalliga Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + H2O Pannes reageerima vase (metall, punakas) kontsentreeritud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, pruun lämmastikdioksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteaines olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga IV. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II. Seega on reaktsioonis redutseerijaks vask ning oksüdeerijaks lämmastik. Reaktsiooni saadustes esineb lämmastik kahe erineva oksüdatsiooniastmega: V ja IV.
Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO b) vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 c) metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Tähtsamad ühendid: NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas. NO - lämmastik(II)oksiid on värvuseta, õhust raskem, vees lahustumatu, veega mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas. NH3- ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Väikestes kogustes mõjub ammoniaak ergutavalt. Sel põhjusel kasutatakse 10 %-list ammoniaagi vesilahust ka nuuskpiiritusena minestuse korral. .
1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) Reageerib lämmastik hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Tähtsamad lämmastiku ühendid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NH+4Cl- ammooniumkloriid NH+4NO-3 ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 ammoonimniufosfaat Viited http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html 4
Tuletõrjes kasutatavad haloonid hävitavad osooni 310 korda rohkem kui freoonid, samas on nende kogus tunduvalt väiksem kui külmamajanduses levinud freoonidel. Päikesekiirgus muundub atmosfääris: - osa kiirgusest hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel aerosoolidel; - osa kiirgusest neeldub. Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). Neeldumise tulemusena muundub päikeseenergia teisteks energialiikideks: enamuses soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt. kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Lisaks on veel lämmastikoksiidi laboris saada näiteks metallide reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega ja ammoniaagi katalüütilisel oksüdatsioonil. // 3Cu + lahj. 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Reageerimisel erinevate ühenditega, võib käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana. NO toetab põlemist. Õhus oksüdeerub lämmastik(II)oksiid pruunikaks lämmastik(IV)oksiidiks. // 2NO + O2 2NO2 NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid NO2 on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas. Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4. Vahepealsetel temperatuuridel on tegemist kahe aine seguga. NO2 on pruun ja dimeer värvitu. Seega, gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust ning olenevalt tingimustest moodustub tasakaalu süsteem: 2NO2 N2O4
Lämmastikväetistega väetamine on saavutanud väga suure ulatuse. 1905. aastal toodeti lämmastikväetisi maailmas 0,4 miljonit tonni , 1960. aastal 9 miljonit tonni ,1980. aastal 54 miljonit tonni ja 1985. aastal 75 miljonit tonni."Maapinnast pärit lämmastikdioksiidi hulka mõjutab ka taimkate,selle koosseis , pinnase iseloom ja niiskus. Inimene mõjutab neid komponente põllumajanduse kaudu , vabastades niimoodi täiendava hulga lämmastikku. Inimtegevuse käigus eraldub lämmastikdioksiid kütteainete põlemisel kõrgel temperatuuril (üle 3000 kraadi) transpordivahendite mootorites, katlamajades, paljudes tööstuslikes protsessides. Umbes 10% antropogeensest lämmastikdioksiidist tuleb keemiatööstusest kus ei tarvitse olla kõrged temperatuurid. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama ka inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid)
rohkem kui 24-tunnise obstruktiivse kopsuhaiguseni. kokkupuute järel. Pikaajalise kokkupuute järel Kahjustab hingamissüsteemi ja suurendab sellega seotud haiguste esinemise ohtu. Lämmastikdioksiid (NO2) Mõjub tervisele vähem kui 24- Kaudne kokkupuude CO-ga langetab tunnise kokkupuute järel vere võimet aineid transportida ja takistab hapniku vabanemist hemoglobiinist. Pikaajalise kokkupuute järel Pikaajaline kokkupuude NO2-ga
lühiajalise toime piirnorm: 15 minutit piirnormi lagi Mis on mürgid? „Kõik ained on mürgised; ei ole sellist, mis ei oleks mürgine. Õige doos eristab ravimi mürgist" . Seega pani Paracelsus aluse toksikoloogia peamisele põhimõttele, doossõltuvuse kõverale. Toksikoloogia "isa" Paracelsus (1493-1541), Ärritavad (limaskesti) Ammoniaak Aluselised tolmud, udu Dietüül/dimetüülsulfaat Halogeenid Vesinikkloriid Vesinikfluoriid Lämmastikdioksiid Osoon Fosgeen Ärritavad (sissehingamisel) Äädikhape Akroleiin Formaldehüüd Sipelghape Jood Vääveldioksiid Väävelhape Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel Alkoholid Aromaatsed süsivesinikud Lämmatavad ained – kudede hapnikuvaegus Halogeenitud süsivesinikud Vesiniksulfiid Lämmatavad, asendavad hapniku Süsinikdioksiid Heelium Lämmastik Argoon Lämmatavad, kaob kudede võime siduda,
NH3 +H2O -><- NH3* H2O Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad- ammoniumsoolad 2NH3 * H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4+ 2H2O Ammoniumsoolad on küllaltki ebapüsivad. Kuumutamisel lagunevad nad kergesti. Nt ammooniumkloriidi kuumutamisel tekivad ammoniaak ja vesinikkloriid. NH3Cl(t) -> NH3(g) + HCl (g) Lämmastiku hapnikuühendeid Lämmastikuoksiid NO on värvuseta mürgine gaas,mis vees praktiliselt ei lahustu ega veega ei reageeri 2NO+O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid NO2 on punakaspruuni värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaas. Lämmastikdioksiidis on lämmastiku o-a IV . Reageerimisel veega moodustav ta kaks hapet lämmastikhape ja lämmastikushappe : 2NO2 +H2O - > HNO3+HNO2 Dilämmastikoksiid N2O on neutraalne oksiid (nagu ka NO) . Ta on nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust ( naerugaas ) suuremas hulgas tekitab aga narkoosi . NB
· Oluline tooraine nitraatide ja teiste ainete saamisel, · Väetiste koostises Lämmastiku hapnikühendid Lämmastikoksiid · Värvuseta · Mürgine gaas · Vees praktiliselt lahusumatu · Ei reageeri veega · Neutraalne oksiid · Võib tekkida vastavate lihtainete omavahelisel reageerimisel väga kõrgel temperatuuril N2 + O2 2NO · Tööstuses saadakse NH3 katalüütilisel oksüdeerimisel 4NH3 + 5O2 4NO + 6H2O Lämmastikdioksiid · Punakaspruuni värvi · Terava lõhnaga · Väga mürgine gaas · Veega reageerides moodustab kaks hapet: 2NO2 + H2O HNO3 + HNO2 · Tugev oksüdeerija · Paljud ained võivad kokkupuutel atmosfääris põleda(fosfor, väävel) · Tekib NO oksüdeerimisel õhuhapnikuga: 2NO + O2 2NO2 · Laboris vase reageerimisel lämmaslikhappega Cu + HNO3 CuNO3 + H2 Dilämmastikoksiid N2O · Neutraalne oksiid · Nõrga meeldiva lõhnaga
Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Tähtamad ühendid: N O - dilämmastikoksiid (naerugaas) 2 NO lämmastikoksiid NO2 lämmastikdioksiid; Ammoniaak NH3 ; Lämmastikhape NHO3 füsioloogiline toime: Kui pinnast ühekülgselt või liigselt lämmastikuühenditega väetatakse, ei jõua taimed neid omastada. Ühendid kuhjuvad sel juhul taimedesse, sealt sattuvad need toiduga loomade ja inimeste organismidesse ning võivad põhjustada ohtlikke tervisehäireid.Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on
Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonkihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud ehk CFC-ühendid (freoonid, haloonid) põhjustavad osoonikihi Joonis 1.1 Tehased saastavad õhku. kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikdioksiid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta toomisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus
lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, ksenooni, osooni, lämmastikdioksiidi, joodi ja ammoniaaki. Kuigi nende gaaside kontsentratsioon õhus on väike, mängivad need siiski olulist rolli mõjutades elustikku, inimese tervist ja Maa kiirgusbilanssi. Kuna need kõik on teatud piirist alates elukeskkonnale või inimesele ohtlikud, nimetatakse neid tavaliselt saasteaineteks. (Turkson, 2005; Kiili, 2002) 1.2Peamised saasteained Lämmastikdioksiid (NO2) moodustub põhiliselt õhulämmastiku kuumutamisel, millisteks protsessideks on looduses välgulöögid ja inimtegevuses kütteseadmete ja mootorite töö. Sellepärast on inimtegevusest tulenev lämmastikdioksiid peamiselt tööstuslikku või linnalist päritolu, kusjuures selle kontsentratsioon võib loodusliku fooni paljukordselt ületada. Ligikaudu 90% inimtekkelistest lämmastiku oksiididest (NO x) on algselt lämmastikmonoksiidi NO kujul, aga see oksüdeerub aja jooksul NO 2-ks
Ionosfääri madalamas osas (50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +e- Kosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2++ e- Põhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 16. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na
Katse 8 Järgnev katse viiakse läbi tõmbekapi all. Kuiva katseklaasi asetatakse tükk vaske ning lisatakse sellele ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Cu + 4HNO3 Cu(NO3 )2 + 2NO 2 + 2H 2 O Cu 0 - 2e - Cu 2 + redutseerija N 5+ + e - N 4 + | 2 oksüdeerija Reaktsiooni käigus on saadud lahus alguses heledamat rohelist värvi ning muutub seejärel tumeroheliseks. Vask reageerib kihisedes. Reaktsioonil eraldub pruun lämmastikdioksiid, mida on läbi katseklaasi selgesti näha. Katse 9 Katseklaasi asetatakse tükk metallilist tsinki ning lisatakse selle 1...2 ml 0,2 M CuSO4 lahust. Zn + CuSO 4 ZnSO 4 + Cu Zn 0 - 2e - Zn 2+ redutseerija Cu 2+ + 2e- Cu 0 oksüdeerija Reaktsiooni käigus tekib tsingitükile tume vase sade. Loksutades vase sade eraldub pisut ning tekkinud lahuses on mustad tükid. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10
mittereageeriv neutraalne oksiid ja mürgine gaas. Ta võib tekkida lämmastiku ja hapniku reageerimisel väga kõrgel temp. nt sädelahendusel välgulöögil või kaarleegis laboris: N2 + O2 è2NO. Lisaks saadakse lämmastikoksiidi metallide reageerimisel lahjendatud lämmastikhappeg ja ammoniaagi katalüütilisel oksüdatsioonil : 3Cu + lahj. 8HNO è 3Cu(NO) + 2NO + 4HO.Reageerimisel erinevate ühenditega, võib ta käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana. NO2 lämmastikdioksiid on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas.Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4.Teda saadakselämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega: .NO2 on pruun ja dimeer värvitu.Seega võib õelda, et gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust. Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor
Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse aineid, mis lahustuvad vees. 5. . Gaaside kogumine Näide: lk 241 ül 4 Gaase, mis ei reageeri ega lahustu vees saab läbi vee koguda. Ül: a) lämmastik- b) ammoniaak lahustub vees, kogutakse c) lämmastikdioksiid - 6. Lihtainete omadused esinemine ja kasutamine. H2 gaas, läbipaistev, tihedus õhu suhtes väiksem, 7. Tuntumate liitainete omadused, esinemine, kasutamine. 8. O, C, N ringkäik looduses. 6CO2 + 6H2O -> 6O2 + C6H12O6 N - valkude koostises. Selleks, et in. ja loom saaks valku teha, peavad nad valku sööm(söövad taimi). Taim teeb valku sahhariididest. CH4 + 2O2 > CO2 + 2H2O TÄIELIK PÕLEMINE
Mussoon püsiv ja suurte ulatustega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia). Passaat tuul mis puhub 30 laiuskraadide vahel.õhk hakkab liikuma pooluste poole, kus õhk on väiksem. Kasvuhoonegaas rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Põhjustavad ksvuhooneefekti. (veeaur,osoon,metaan,süsinik,-lämmastikdioksiid). Osoonikiht keskmiselt 15-55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem konsentratsioon. Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Happesademed e. Happevihmad sademed, mille pH on madalam kui 5. Põhjustajaks on inimtekkelised saastegaasid. On tõsiseks keskkonnaprobleemiks, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestusi.
saastatuse taseme mõõtmine, arvutamine, objektiivne hindamine või prognoosimine. Välisõhu saastatuse taseme paiksed mõõtmised on proovide võtmine välisõhu saasteloaga määratud sagedusega ja kohtadest ning selle analüüsimine. Välisõhu saastatuse taseme pidev mõõtmine on kohustuslik tiheasustusega piirkondades. Välisõhu saastatuse taseme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Saasteainete nimetus vääveldioksiid SO2 lämmastikdioksiid ja NO2 ja NO lämmastikoksiidid peened PM10-osakesed eriti peened PM2,5- osakesed polütsüklilised aromaatsed C20H12 süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen plii Pb osoon O3 benseen C6H6 süsinik(mono)oksiid CO, CO2 kaadmium Cd arseen As nikkel Ni
Ionosfääri madalamas osas (50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +eKosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2 ++ ePõhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na
Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO b) vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 c) metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Tähtsamad lämmastiku ühendid: Lämmastikuoksiid N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 - dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O
suureneb, suurendades seega ka kogu seebi ruumala. Katse 3. Plasma tekitamine mikrolaineahjus. Plasma tekib kui molekulide elektronid ja nende tuumad liiguvad vabalt, üksteisest sõltumatult ning tekitavad plasmakanali, kiirates seejuures valgust. Ka välgunooled koosnevad plasmast, ning nende temperatuur on ligi 3000°C. Sellel kuumusel reageerib õhus olev lämmastik hapnikuga, ning tekib mürgine gaas lämmastikdioksiid (N2+O2=2NO; 2NO+O2=2NO2) Esiteks võeti katseks viinamarjad, kuna nad sisaldavad palju vett. Viinamarjad lõigati pooleks ning need pooled omakorda pooleks, jättes kahte poolt ühendama õhukese nahariba. Viinamarjade lõigatud pind kuivatati, et nende pinnal ei tekiks elektrijuhtivust. Viinamarjad asetati mikrolaineahju pöörlevale alusele, ning juba paari sekundi möödudes võis täheldada plasmaefekti. Nahariba kahe poole vahel põles täielikult.
Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. Happeline deposioon Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika- ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks. Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled Maa ilma osoonita... Mis juhtuks, kui osoonikiht üldse ära kaoks - kas me saaksime Maal elada ja mis juhtuks meie elusloodusega. Kuna osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast
nad õhku paisati. Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape)). Keemilise koostise järgi -orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked, gaasilised. Gaasiliste heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi), adsorbsioon (gaasifaasist tahkesse faasi) ning põletus ja katalüütiline töötlus. Müra - mitteperioodiliselt võnkuv heli. Madala-, kesk- ja kõrgsageduslik. Tekkeviisilt jaotatakse: mehhaaniliseks ja aerodünaamiliseks. Vähendamise meetodid: tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine, tehnilised vahendid müra
²(sulfaat) S+4 SO2- vääveldioksiid H2SO3-väävlishape SO3- ²(sulfit) S+² H2S-divesiniksulfiidhape S-²(sulfiid) C+4-süsinik CO2-süsinikdioksiid H2CO3-süsihape CO3- ²(karbonaat) C+² CO-süsinikoksiid N+5-lämmastik N2O5-dilämmastikpentaoksiid HNO3-lämmastikhape NO3-¹(nitraat) N+4 NO2-lämmastikdioksiid N+³ N2O3-dilämmastiktrioksiid HNO3-lämmastikushape NO-¹(nitrit) N+² NO-lämmastikoksiid N+¹ N2O-dilämmastikoksiid P+5-fosfor P2O5-difosforpentaoksiid H3PO4-fosforhape PO4- ³(fosfaat) P4O10-tetrafosforpentaoksiid P+4 P4O6-tetrafosforheksaoksiid Si+4-räni SiO2-ränidioksiid H2SiO3-ränihape SiO3- ²(silikaat)
osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid 1.2.4. Happeline deposioon Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika- ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks. Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled PH tähendus tavaelus Happesuse näitaja pH tähendusest: 6 Kui pH on 1 4,5, siis on uuritav aine väga happelise reaktsiooniga
(NaOH, KOH) lahust ning soojendatakse: NH4Cl+NaOH=NaCl+H2O+NH3 Eralduvat ammoniaaki võib ära tinda iseloomuliku lõhna järgi või märjastatud punase lakmuspaberiga, mille värus muutub NH3 sisaldavates aurudes siniseks. 5. Lämmastiku oksiidid. Lämmastik moodustab hapnikuga 9 oksiidi, neist tähtsamad on 5, milles lämmastiku o.-a. on I kuni V: N2O, NO, N2O3, NO2 ja N2O5. Neist omakorda on praktiliselt tähtsamad lämmastikoksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2). Eespool nägime, et NO saadakse vastavate lihtainete otsesel ühinemisel või NH3 katalüütilisel oksüdatsioonil. Laboratooriumis valmistatakse NO vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega: 3Cu+8HNO3=3Cu(NO3)2+2NO+4H2O Looduses moodustub NO välgu toimel õhus. NO on värvuseta mürgine gaas, õhust on ta veidi raskem. Õhus oksüdeerub lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks: 2NO+O2=2NO2 Lämmastikdioksiid moodustab ka väheaktiivsete metallide (vase) reageerimisel
raamatukogust. Sundeksemplari säilitamine Säilitamine on kompleksne,keerukas ja väga kallis tegevus, mis eeldab nõuetele vastavate keskkonnatingimustega ja sisustusega hoidlaid, kulutusi konserveerimisele, restaureerimisele, mikrofilmimisele ning säilitustarvikutele (sobivast materjalist karbid, mapid, ümbrised). Trükise vananemist mõjutavad oluliselt mitmed väliskeskkonna tegurid: temperatuur; õhuniiskus; valgus; õhus leiduvad saasteained (vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, osoon, tolm) Hoidlaid ei või läbida veetorud. Pildil Tartu Ülikooli raamatukogu hoidla. Foto: Riigikontroll Kaasaegne arhiivihoidla Kultuuripärandi säilitamine kehtiva sundeksemplari seadusega Kultuuripärandi säilitamine kui üldriiklik ülesanne peab · olema riigi poolt tagatud seadusandliku toe ja rahalise abiga. Ainult sellisel juhul saab olla tagatud kultuuripärandi kasutatavus ja kättesaadavus jätkusuutliku ühiskonna
saab neist kätte ainult põletades. Fossiilsed kütused kuuluvad energiasektorisse ja neid nimetatakse veel taastumatuteks energiaallikateks, sest need ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul.1 Fossiilkütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääris kasvuhooneefekti ja halvendavad oluliselt välisõhu kvaliteeti. Fossiilkütuste põlemisel eralduvad välisõhku näiteks vääveldioksiid (SO ), lämmastikdioksiid 2 (NO ), süsinikdioksiid (CO ). Viimase saja aasta jooksul on fossiilkütuste üha kasvavast 2 2 põletamisest tingituna CO kontsentratsioon atmosfääris kasvanud 17%. See mõjutab 2 kliimasoojenemist ja see on meie Maa jaoks väga koormav, sest mõned elusolendid ei suuda kohaneda nii kiiresti ja on väljasuremis ohus
Vääveldioksiid on paberi kõrval ka naha oluline kahjustaja. Saasteainete toime sõltub naha parkimisviisist, kusjuures kôige tundlikum on taimparknahk. Vôrreldes taimparknahaga neelab parkimata nahk (pärgament), kroompark ning maarjasparknahad vääveldioksiidi tunduvalt (kuni 10 x) vähem. Lisaks paberile ning nahale mõjub vääveldioksiid kahjustavalt ka fotode kujutisele ning alusmaterjalile, aga samuti ka näiteks vahapitseritele Lämmastikdioksiid on tugev oksüdeerija. Lämmastikoksiidid pôhjustavad ka tselluloosi, fotomaterjalide ning erinevate värvainete oksüdatsiooni. Lämmastikhape toimib äärmiselt destruktiivselt kõikidesse materjalidesse. Lämmastikdioksiid eraldub ka nitrotselluloosist filmide lagunemisel. Osoon on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga mürgine gaas. Olles väga tugev oksüdeerija kahjustab osoon tugevasti kõiki orgaanilisi materjale - paberit,
temperatuuril veeauruga, mille tulemusena tekivad kaadmium(II)oksiid ja vesinik. Kaadmiumi reaktsioon lahjade hapetega kulgeb aeglaselt, siiski on reageerimine võimalik, kuna kaadmium on keemiliselt piisavalt aktiivne ehk asub keemiliste elementide pingereas vesinikust vasakul. Lahjade hapete ja kaadmiumi reageerimisel tekib kaadmium(II) sool ning vabaneb vesinik. Kõige paremini reageerib Cd lämmastikhappega, tekib kas lämmastikoksiid (NO) või lämmastikdioksiid (NO2), kaadmium(II)nitraat ning vesi. Erinevalt tsingist on kaadmium leeliste suhtes püsiv ning reaktsiooni ei toimu. Sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril reageerib kaadmium halogeenidega, mille tulemusena tekivad dihalogeenid, näiteks kaadmiumkloriid. Reageerimisel kalkogeenidega ehk 16. rühma elementidega tekivad sarnaste omaduste ja kasutusaladega värvilised ühendid. Kaadmium ei reageeri vesiniku,
annaabi.ee 
