Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oksiidid (0)

1 Hindamata
Punktid

Oksiidid

Oksiidid  on kahest elemendist koosnevad  liitained , millest üks on
hapnik.
+I   -II
Na2O 1) Oksiidide nime  panemine 1.O.A. ei nimeta 1A, 2A, 3A metallielementide puhul
CaO – Kaltsiumoksiid
Na2O –  naatriumoksiid
BaO- baariumoksid
Al2O3 – alumiiniumoksiid 2.Nimetuses märgitakse elemendi aste
* Fe2O3  – Raud(III) oksiid
*II  -II
FeO – Raud(II)Oksiid
*II   -II
  CuO – Vask(II)oksiid
*VI  -II
  CrO3  – kroom (IV)oksiid
  +6 -6

3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid
Fe2O3 – diraudtrioksiid

Mittemetallioksiidide   nimepanemisel   kasutatakse   alati   eesliiteid.   Kus
juures  eesliide  öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud . 1 – mono
2 – di
3 – tri
4 – tetra
5 – penta
6 – heksa
7 – hepta
8 – okta
9 – nona
10 – deka Näited:
CO2 –  süsinikdioksiid
N2O – dilämmastikioksiid
NO2 –  lämmastikdioksiid
N2O3  – dilämmastiktrioksiid
P2O5 –  difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine  I   -II Rubiidiumoksiid  – Rb2O II  -II Kaltsiumoksiid – CaO III   -II Galliumoksiid  – Ga2O3  I    -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1. Aluselised  oksiidid -  metallioksiidid
a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega
CaO + H2SO4 =  CaSO4  + H2O
Ca - sulfaat  
b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk
hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk  hüdroksiid )
CaO + H2O = Ca(OH)2
Ca – hüdroksiid
Sama teevad ka: Na2O, BaO,  Li2O , K2O 
Erand : Välja arvatud Mg!
c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus +
happeline oksiid = sool)
CaO + CO2 = CaCO3
(CO2 + H2O = H2CO3)
d) Nõrgad aluselised oksiidid ei reageeri veega!
e) Keemilised omadused
e1) Reageerimine veega
Na2O + H2O =  2NaOH
BaO + H2O = Ba(OH)2
CuO + H2O = ei toimu
e2) Hapetega reageerimine
+  -II    +   2-     +   2- 
K2O + H2SO4 =  K2SO4  + H2O  +II -
BaO + 2HCL = BaCl + H2O
f) Saamine
Metallide reageerimine hapnikuga
2Ca + O2 =  2CaO
Soolade kuumutamisel
CaCO3          CaO + CO2
Aluste kuumutamisel
Cu(OH)2          CuO + H2O 
g) Kasutamine
CaO – Kustutamata  lubi  ehitusel
Fe2O3 – Kasutatakse värvipigmendina (Pruun põrandavärv) 2. Happelised  oksiidid – mittemetalloksiidid
a)   Reageerivad   veega   moodustades   happe   (Happeline   oksiid   +   vesi   =
hape )
CO2 + H2O = H2CO3 ( Süsihape )
SO2 + H2O = H2SO3 (Väävlihape)
N2O5  + H2O =  2HNO3  ( Lämmastikhape )
P4O10 +  6H2O  =  4H3PO4  ( Fosforhape )
Erand: CO2, NO
b) Reageerivad alusteliste oksiididega, tekib sool (Happeline oksiid + alus
= sool)
(H2SO3) +    2- SO2 + 2NaOH =  Na2SO3  + H2O
c) Saamine
Metallide reageerimine hapnikuga
S + O2 = SO2
4P + 5O2 = 2P2O5
Soolade kuumutamisel
CaCO3          Ca + CO2
d) Kasutamine
CO2 –  karastusjookides , säilitatakse toiduaineid
SO2 – hävitatakse kahjurputukaid
SiO2 – klaasi tootmine 
Oksiidid #1 Oksiidid #2 Oksiidid #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triinukaldas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Oksiidid ja nende koosnemine
20
pdf

Oksiidid ja nende koosnemine

difosforpentaoksiid P2O5 lämmastikdioksiid NO2 dilämmastikoksiid N 2O difosfortrioksiid P2O3 vääveltrioksiid SO3 süsinikdioksiid CO2 Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Mittemetallioksiidid Cs2O CaO SO2 NO2 PbO Al2O3 SeO3 N 2O MgO ZnO Cl2O5 P2O3 Cr2O3 SnO2 CO SO3 Fe3O4 PbO2 P2O5 CO2 Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: · Aluselised oksiidid (reag.hapetega) Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,.... · Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,... · Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3 · Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO, NO, N2O Aluseliste oksiidide keemilised om.: · Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O · Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste

Keemia
raudvara oksiidid
2
docx

raudvara oksiidid

Raudvara teemast OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega –II. Oksiidid jaotatakse metallioksiidideks ehk aluselisteks oksiidideks ja mittemetallioksiidideks ehk happelisteks oksiidideks. Metallioksiidid ehk aluselised oksiidid Mittemetallioksiid ehk happelised oksiidid Enamike metallide (üldjuhul B- IA- ja IIA-rühma metallidel on Nimetuste andmisel kasutatakse rühma metallide) oksiididele kindel oksüdatsiooniaste ja seda eesliiteid: nimetuste andmisel kasutatakse nimetusse ei panda. Veel on elemendi oksüdatsiooniastet kindlad OA-d Al(III), Zn(II) ja 2 – di; 3 – tri; 4 – tetra; 5 – penta; (neil võib olla mitu OA-d). Ag(I)

Anorgaaniline keemia
Oksiidid
6
doc

Oksiidid

5 -penta 10 -deka 4 CO2 süsinikdioksiid SO3 vääveltrioksiid SO2 vääveldioksiid N2O5 dilämastikpentaoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Ülesanne 2. Koosta oksiidide nimetused: SiO2 NO2 NO Cr2O3 Kirjuta oksiidide valemid: süsinikoksiid dilämmastiktrioksiid mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid) 1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O

Keemia
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID - oksiidid - konspekt ja tööleht
3
docx

ANORGAANILISTE AINETE KLASSID - oksiidid - konspekt ja tööleht

Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas kooskõlas vastavate elementide üldiste omadustega. Metallioksiidid on tahkes olekus, mittemetallioksiidid nii tahkes, vedelas (H 2O) kui ka gaasilises olekus. Nimetamine ­ kõikide oksiidide nimetuse lõpp on sõna OKSIID A ­ rühma metallide oksiidid (va Sn ja Pb ) Vaata näiteid ja nimeta ülejäänud ained näidete järgi!

Keemia
Metallid
11
doc

Metallid

elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus ­ nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused

Keemia
Anorgaanilised ained
22
ppt

Anorgaanilised ained

Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid.

Keemia
Oksiidid
28
pptx

Oksiidid

 Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3  H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: OKSIIDI D Metallioksiidid : Mittemetallioksiid id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2, CO, SiO2, P4O10 OKSIIDIDE NIMETUSED 1 ◦ Metallioksiidid e. aluselised oksiidid metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o.-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta,

Keemia
Keemia 10-klassi material
16
odt

Keemia 10. klassi material

nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega. Neutraalne oksiid ehk inertne-Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Nõrk hape-lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed alus-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone leelis-vees lahustuv tugev alus(hüdroksiid)

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun